HaridusHuviharidus

HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Väike-Maarja Muusikakooli põhimäärus

Väike-Maarja Muusikakooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.12.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.09.2019
Avaldamismärge:RT IV, 03.01.2014, 40

Väike-Maarja Muusikakooli põhimäärus

Vastu võetud 26.03.2008 nr 4
jõustumine 01.04.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.11.201105.12.2011

Määrus kehtestatakse “Huvikooli seaduse” § 7 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Väike-Maarja Muusikakooli (edaspidi kool) põhimäärus sätestab kooli ametliku nime ja asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, koolitöötajate ja õppurite õigused ning kohustused, kooli finantseerimise alused, alused kooli ümberkorraldamiseks ja tegevuse lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra.

§ 2.   Kooli nimi

  Kooli ametlik nimi on Väike-Maarja Muusikakool.

§ 3.   Kooli asukoht

  Kooli asukoht on:
Pikk 2, Väike-Maarja alevik 46202, Lääne-Viru maakond.

§ 4.   Kooli õiguslikud alused

  (1) Kool on Väike-Maarja vallavalitsuse hallatav asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Väike-Maarja Vallavolikogu (edaspidi kooli pidaja).

  (2) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Koolitusloa taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras kooli pidaja.

  (3) Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, eelkõige aga huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Väike-Maarja Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 5.   Pitsat

  Koolil on oma nimega pitsat.

§ 6.   Õppekeel

  Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 7.   Asjaajamise alused

  (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

  (2) Asjaajamise korraldus reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor käskkirjaga.

§ 8.   Kooli sümboolika

  (1) Koolil on oma sümboolika.

  (2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.

2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 9.   Tegevuse eesmärk

  (1) Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt omandada muusikalist põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusikahariduse omandamiseks.

  (2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool võimaldada täiskasvanutele vabahariduslikku muusikaharidust.

§ 10.   Kooli teeninduspiirkond

  (1) Kooli teeninduspiirkond on Väike-Maarja valla haldusterritoorium. Kool võimaldab muusikahariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Väike-Maarja vallas elavatele lastele ja täiskasvanutele.

  (2) Väljaspool Väike-Maarja valda elavaid lapsi võetakse vastu vabade kohtade olemasolul.

  (3) Alaliselt väljaspool Väike-Maarja valda elavate õppurite vastuvõtuks esitab lapsevanem või õppuri seaduslik esindaja lisaks avaldusele garantiikirja elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest, millega omavalitsus kohustub katma oma territooriumil alaliselt elava õppuri õpilaskoha maksumuse vastavalt kooli pidaja poolt kinnitatud õpilaskoha maksumusele ja selle alusel esitatavale arvele.

  (4) Juhul, kui lapsevanem soovib ise õpilaskoha maksumuse eest tasuda, esitab ta selle kohta garantiikirja.

§ 11.   Kooli ülesanded

  Kooli ülesanded on:
  1) laste ja noorte muusikaalaste võimete avastamine ja kavakindel arendamine ning valla kultuurielu edendamine;
  2) muusikaalase koostöö arendamine valla asutuste vahel;
  3) lastevanemate ja ametiasutuse koostöö korraldamine õppetegevuse läbiviimiseks;
  4) koostöö korraldamine kooli ja valla muusikaelu edendamiseks teiste muusikaalaste ühingute, liitude ja asutustega;
  5) koolitöötajatel täiendkoolituseks ja erialaste ning pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks tingimuste loomine.

3. peatükk KOOLI STRUKTUUR 

§ 12.   Struktuur

  (1) Muusikahariduse omandamine koolis toimub õppeastmete kaupa järgmiselt:
  1) eelkool 1-2 aastat;
  2) põhikooli noorem aste 1.-4. klass;
  3) põhikooli vanem aste 5.-7. klass;
  4) vaba õppekavaga õpe.

  (2) Õppetegevus on organiseeritud huvialaliikide kaupa:
  1) klahvpillid (klaver, akordion);
  2) keelpillid (kitarr, viiul, tšello);
  3) puhkpillid ( plokkflööt, flööt, klarnet, saksofon, trompet, tenor, tromboon, tuuba).

  (3) Õppetegevus on organiseeritud kahe osakonnaga: põhiosakond ja üldosakond. Üldosakonnas saab õppida alates 3. klassist. Üldosakonna õppekavas on nõuded väiksemad kui põhiosakonnas. Põhiosakonna ja üldosakonna nõuded on kinnitatud õppe- ja ainekavades.

§ 13.   Õppeastmete ülesanded

  (1) Eelkooli ülesandeks on teha kindlaks lapse musikaalsuse aste, arendada seda ja äratada
huvi muusikaõpingute vastu.

  (2) Põhikooli noorema astme ülesandeks on teatud muusikainstrumendile spetsialiseerumine
ja muusikalise alghariduse andmine.

  (3) Põhikooli vanema astme ülesandeks on muusikalise põhihariduse võimaldmine ning
professionaalsuse tõstmine ja vajaduse korral ettevalmistamine professionaalse muusiku
õpingutele.

  (4) Põhipilliõpe
  1) klaveri huviala;
  2) akordioni huviala;
  3) kitarri huviala;
  4) viiuli huviala;
  5) tšello huviala;
  6) flöödi huviala;
  7) plokkflöödi huviala;
  8) klarneti huviala;
  9) saksofoni huviala;
  10) trompeti huviala;
  11) tenori huviala;
  12) trombooni huviala;
  13) tuuba huviala

  (5) Vaba õppekavaga õpe
  1) klaveri huviala;
  2) puhkpilli huviala;
  3) viiuli huviala;
  4) kitarri huviala;
  5) basskitarri huviala;
  6) laulu huviala

  (6) Eelkool
  1) plokkflöödi huviala;
  2) laulu huviala

  (7) Individuaalne lisaaine
  1) klaver;
  2) kitarr

  (8) Rühmaained
  1) solfedžo;
  2) muusikalugu;
  3) muusikateooria;
  4) koosmusitseerimine

4. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 14.   Õppekorralduse alused

  (1) Õpe toimub õppuri alus-, põhi-, üld-, kesk- või kutsealast huvikoolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

  (2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud huvikooli õppekava.

  (3) Õpe toimub õpperühmades ja/või individuaalselt.

  (4) Õppekorralduse aluseks on õppeaasta.

2. jagu Õppekava 

§ 15.   Õppekava sisu

  (1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool muusikaalase huvihariduse omandamise õppekava.

  (2) Õppekavaga sätestatakse
  1) õppe eesmärk ja kestus;
  2) õppeainete loendid;
  3) ainekavad.

  (3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskavade ja tööplaanide koostamisele.

§ 16.   Õppekava kinnitamine

  (1) Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

  (2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu.

§ 17.   Õppekava registreerimine ja muutmine

  (1) Kooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

  (2) Õppekava registreerimiseks on kooli direktor pärast õppekava kinnitamist kohustatud õppekava esitama viie tööpäeva jooksul kooli pidajale. Kooli pidaja edastab andmed Eesti Hariduse Infosüsteemile.

  (3) Ettepanekuid huvikooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu.

  (4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.

  (5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

3. jagu Kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine ning õpperühmade moodustamine 

§ 18.   Kooli vastuvõtmine

  (1) Muusikahariduse õppekava alusel muusikahariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud erisusi.

  (2) Eelkooli võetakse õpilased vastu ilma katseteta.

  (3) Põhikooli noorema astme 1. klassi võetakse õpilane vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse kooli õppekavas ning katsete hindamine kooli õpilaste hindamise korras. Otsuse õpilase kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu.

  (4) Põhikooli noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õpilane, kes on läbinud eelnevad klassid muusikakooli riikliku õppekava alusel. Selleks peab õpilase seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka muusikakooli tunnistuse ja eriala individuaalplaani koopia.

  (5) Vaba õppekavaga õppesse võib vastu võtta ka muudes õppevormides osalenud õppureid muusikaliste katsete alusel vastavalt nende tasemele õppenõukogu otsuse alusel.

  (6) Lisa-aasta õppesse võetakse õppur, kes on muusikakooli põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata.

  (7) Õppuri kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.

§ 19.   Õpperühmade moodustamine

  (1) Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa lähtuvalt õppurite vanusest ja tasemest.
Üldjuhul antakse pilliõpet individuaaltundides. Rühmad moodustakse muusikaloo õppeaines, solfedžos, muudes muusikateoreetilistes ainetes.

  (2) Rühmad moodustatakse arvestusega, et ühes rühmas ei ole rohkem kui 10 õppurit.

§ 20.   Kooli lõpetamine

  (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist.

  (2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõpudokument, milles kajastub koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

§ 21.   Koolist väljaarvamine

  (1) Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja:
  1) kooli või õppeetapi lõpetamisel;
  2) lapsevanema taotluse alusel.

  (2) Õppuri võib koolist välja arvata
  1) kui õppur on põhjuseta puudunud järjest rohkem kui üks kuu;
  2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu õppenõukogu ettepanekul;
  3) kui lapsevanema poolt kaetav osalustasu on kolmel järjestikusel kuul tasumata;
  4) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu.

  (3) Õppuri kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.

4. jagu Õppeaasta ja selle arvestuslikud alused 

§ 22.   Õppeaasta

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

  (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

§ 23.   Õppeperiood

  (1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva.

  (2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund.

  (3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks.

  (4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad
  1) sügisvaheaeg;
  2) jõuluvaheag;
  3) kevadvaheag;
  4) suvevaheaeg.

  (5) Õppevahejad koolis on samal ajal üldhariduskooli õppeaasta koolivaheagadega‚mis on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

  (6) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Kahe järjestikuse õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit.

  (7) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

§ 24.   Õppurite hindamine

  Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu.

5. peatükk HUVIKOOLI JUHTIMINE 

1. jagu Direktor 

§ 25.   Direktori pädevus ja ülesanded

  (1) Kooli juhib direktor, kes tagab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kodukorra täitmise. Direktor vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (2) Direktor peab vajadusel kooli ja enda tegevusest andma aru vallavalitsusele
kui teenistusliku järelevalve korraldajale või eelnimetatu poolt volitatud isikutele.

  (3) Direktor:
  1) teeb kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid, mis on vajalikud kooli, selle alusel antud õigusaktide või põhimääruses ja direktori töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) juhatab kooli õppenõukogu;
  3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
  4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud kooli töötajatega kaks sõna;
  5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
  6) kinnitab kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks;
  7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja kooli pidajale kinnitamiseks;
  8) esitab vähemalt üks kord aastas aruande kooli tegevusest hoolekogule ja kooli pidajale;
  9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
  10) lahendab muid käesoleva seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.

  (4) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

§ 26.   Direktori ametisse kinnitamine

  (1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab ja korraldab vallavalitsus välja avaliku konkursi.

  (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme kehtestab vallavalitsus.

  (3) Direktor kinnitatakse konkursi tulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud ajaks.

  (4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud isik.

§ 27.   Direktori asendamine

  Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks asendatava direktori ülesannete täitmine.

2. jagu Õppenõukogu 

§ 28.   Kooli õppenõukogu

  (1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

  (2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

§ 29.   Õppenõukogu pädevus ja ülesanded

  (1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

§ 30.   Õppenõukogu töökord

  (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

  (2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis.

  (3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemal viis päeva enne koosoleku toimumist.

  (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

  (5) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu.

  (6) Õppeaasta esimesel koosolekul valib õppenõukogu oma liikmete seast õppenõukogu sekretäri kogu õppeaastaks.

  (7) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt neljandal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

3. jagu Hoolekogu 

§ 31.   Kooli hoolekogu

  Kooli hoolekogu (edaspidi hoolekogu) on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

§ 32.   Hoolekogu moodustamine ja esimehe valimine

  (1) Hoolekogul on viis kuni üheksa liiget.

  (2) Hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja esindaja, vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt kaks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a kooli direktor), lastevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt kaks lastevanemate ja õppurite esindajat, kooli toetavate organisatsioonide esindajad või muud isikud.

  (3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus. (muudetud Väike-Maarja Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega nr 25, jõustunud 05.12.2011)

  (4) Hiljemalt ühe nädala jooksul pärast hoolekogu kinnitamist kutsub direktor kokku hoolekogu esimese koosoleku. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

  (5) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.

  (6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul huvikooli direktor.

§ 33.   Hoolekogu ülesanded

  Hoolekogu:
  1) teeb vajadusel ametiasutusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;
  2) kuulab ära direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;
  3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks;
  4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
  5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
  6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaetava osalustasu kehtestamise ning selle suuruse kohta;
  7) teeb ettepanekuid kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.

§ 34.   Hoolekogu töökord

  (1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

  (2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

  (3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

  (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek seitsme tööpäeva jooksul uuesti kokku.

  (5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

  (6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.

  (7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu otsused on kooli direktorile täitmiseks.

  (8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt neljandal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (9) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel

6. peatükk KOOLITÖÖTAJAD JA ÕPPURID 

§ 35.   Koolitöötajad

  (1) Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, õpetaja, kontsertmeister).

  (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt kooli pidajaga.

  (3) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja töölepingus.

  (4) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töösisekorraeeskirjaga. Töösisekorraeeskirja kinnitab direktor, kooskõlastades selle enne kinnitamist tööinspektsiooniga.

§ 36.   Õppurite õigused ja kohustused

  (1) Õppuril on õigus:
  1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;
  2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
  3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;

  (2) Õppur on kohustatud:
  1) järgima kooli kodukorda;
  2) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

  (3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.

7. peatükk KOOLI VARA JA FINANTSMAJANDUS 

§ 37.   Kooli vara

  (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad Väike-Maarja vallalt või teiste isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.

  (2) Kooli valduses olev vara on kooli pidaja omand.

§ 38.   Kooli finantseerimine

  (1) Kooli tegevust finantseerib kooli pidaja valla eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.

  (2) Muudest allikatest saadud vahenditeks on:
  1) eraldised riigieelarvest;
  2) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või õppurilt võetav õppetasu;
  3) laekumised sihtfondidest;
  4) lepingute alusel teistelt omavalitsustelt laekuvad rahalised vahendid;
  5) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused.

  (3) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul kooli pidaja.

  (4) Kooli finantstegevust juhib koostöös hoolekoguga direktor.

  (5) Kooli raamatupidamise arvestust peetakse valla raamatupidamises õigusaktidega kehtestatud korras.

  (6) Kooli eelarve täitmise aruande kinnitab kooli pidaja.

§ 39.   Õppetasust vabastamine ja soodustuste andmine

  Vallavalitsusel on õigus otsustada õpilase õppetasust vabastamise üle või teha õppetasu maksmisel soodustusi.

§ 40.   Aruandlus

  Kool esitab oma tegevuse kohta finants- ja statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ning tähtaegadel.

8. peatükk Järelevalve 

§ 41.   Järelevalve

  (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Lääne-Viru maavanem.

  (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja koolidirektori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

  (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib vallavalitsus.

  (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalveorgani määratud tähtpäevaks.

9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 42.   Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja.

  (2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises. Kool ühineb või jaguneb järgmiselt:
  1) kool ühendatakse teise kooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus kool;
  2) kool liidetakse teise kooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;
  3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse.

  (3) Kooli ümberkujundamine põhimääruse tähenduses on asutuse muutmine teist liiki asutuseks.

  (4) Kooli tegevus lõpetatakse
  1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
  3) kui kooli järele puudub vajadus;
  4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

  (5) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

  (6) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult lapsevanematele, koolitöötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

10. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 43.   Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine

  (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

  (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor.

§ 44.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01.04.2008.a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json