Väljaandja: Põlva Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 15.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 03.01.2019, 2

Ettevõtlustoetuse andmise kord

Vastu võetud 20.12.2018 nr 59
jõustumine 15.01.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

(1)  Ettevõtlustoetuse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Põlva valla eelarve vahenditest uute töökohtade loomise toetamist ja eraldatud toetuse (edaspidi toetus) kasutamist.

(2)  Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa jätkusuutlike, kasvule orienteeritud, väikeettevõtete arengule ja laienemisele ning neis ettevõtetes uute töökohtade loomisele. Toetuse eraldamise kaudu toetatakse ja arendatakse väikeettevõtlust Põlva vallas.

(3)  Toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 mõistes, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Toetusele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse paragrahvis 33 sätestatut.

§ 2. Mõisted

() Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik toetuse taotluses märgitud projekti elluviimiseks ja/või uute töökohtade loomiseks ning mis on tehtud kooskõlas käesoleva korraga;
2) ettevõtja on äriühing või füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on tema põhitegevuseks;
3) kapitalirent on rent, mis vastab kapitalirendi tingimustele ning mille lõppedes läheb renditava vara omandiõigus üle rendilevõtjale;
4) leping on toetuse saaja ja valla vahel sõlmitud leping, mis reguleerib toetuse kasutamist ja väljamaksmist;
5) omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus abikõlblike kulude katmisel. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi kohalike omavalitsuste, riigi või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi;
6) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või toimingute kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse;
7) tegevusala on valdkond, millega toetuse taotleja on tegelenud möödunud majandusaasta vältel. Tegevusala määratakse äriregistrile esitatud viimase majandusaasta aruande järgi;
8) toetuse saaja on toetust taotlenud ettevõtja, kelle taotlus on rahuldatud ja kellega Põlva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on sõlminud toetuse kasutamise lepingu;
9) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on ettevõtja, kes on esitanud vallavalitsusele toetusetaotluse;
10) toetusetaotlus (edaspidi taotlus) on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
11) täistööajaga töötaja on töötaja, kes töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul;
12) uus loodav töökoht on taotleja loodav täistööajaga töökoht, mis säilib ettevõttes vähemalt kaks aastat peale lepingu sõlmimist.

§ 3. Mitteabikõlblike tegevusalade loetelu

() Toetust ei saa taotleda ettevõtjad, kes tegutsevad järgmistel tegevusaladel:
1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (edaspidi EMTAK) 2008, jagu A);
2) tubakatoodete ja joogitootmine, välja arvatud alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud joogi tootmine (EMTAK 2008, jagu C 120; EMTAK 2008, jagu C 110, välja arvatud EMTAK 2008, jagu C 1107);
3) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008, jagu D);
4) veevarustus ja kanalisatsioon (EMTAK 2008, jaod E 36 ja E 37);
5) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
6) veondus ja laondus (EMTAK 2008, jagu H);
7) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
9) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisnõustamine (EMTAK 2008, jagu M 70), reklaamindus (k.a võrgureklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008, jagu M 73);
10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK 2008, jagu N 77);
11) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R 920).

§ 4. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1)  Abikõlblikud kulud on ainult uute töökohtade loomisega otseselt seotud põhivara soetamise ja sellega kaasnevad kulud, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1) masinate, seadmete või muu taotluses märgitud materiaalse põhivara ostmisega kaasnevad ja/või kapitalirendilepingust tulenevad investeeringukulud, kusjuures soetatava materiaalse põhivara üksiku eseme või omavahel seotud esemete komplekti soetusmaksumus peab olema vähemalt 300 eurot ning kasutusiga vähemalt kolm aastat;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara soetamisega seotud transpordi- ja seadistamiskulud;

02.11.2023 15:13
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "käesoleva" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel.
3) rakendustarkvara soetamise kulud ja rakendustarkvara arendamisega seotud programmeerimise ja testimise kulud, juhul kui taotleja prognoosib müügitulu arendatava rakendustarkvara kasutuslitsentsi või sisuteenuse müügist. Rakendustarkvara arendamise korral peab intellektuaalse vara omandiõigus jääma taotlejale;
4) ettevõtja kohta infot vahendava veebilehe terviklahenduse (disainilahenduse ja tehnilise lahenduse) loomise ja/või arendamise kulud.

(2)  Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara ja/või selle soetamisega kaasnevad kulud äriühingult või füüsilisest isikust ettevõtjalt (edaspidi FIE) on abikõlblikud eeldusel, et selle äriühingu või FIE tegevusala on vähemalt viimase aasta jooksul olnud vastava vara müük.

(3)  Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara ja/või selle soetamisega kaasnevad kulud on liisingulepingu alusel abikõlblikud eeldusel, et vara soetatakse kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga ning liisinguesememüüja on äriühing või FIE, kelle tegevusala on vähemalt viimase aasta jooksul olnud vastava vara müük.

(4)  Abikõlblike kulude hulka arvatakse käibemaks juhul, kui projekti raames tasutud käibemaksu ei ole õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(5)  Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) käibevara soetamise kulud;
2) kinnisvara ja ehitiste soetamise kulud;
3) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui olmeelektroonika on otseselt seotud projekti raames planeeritud teenuse osutamisega;
4) kontoritehnika ja mööbli soetamise kulud, välja arvatud vahetult uute töökohtade loomiseks, toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks vältimatult vajalike arvutite ja mööbli soetamine;
5) sõiduauto soetamise kulud;
6) personalikulud;
7) finants- ja pangakulud;
8) transpordikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud;
9) materiaalse põhivara soetamisega seotud kulud, nagu kapitalirendilepingu sõlmimise kulud, kindlustuse kulud jms kulud;
10) käibemaks, väljaarvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.

(6)  Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid tulumaksuseaduse tähenduses seotud isikutega. Abikõlblikud ei ole ka kulud, mis on seotud tehingutega, mis on tehtud järgmiste isikute vahel:
1) taotleja ja taotlejas vähemalt 10% aktsia- või osakapitali omava füüsilise isikuga seotud isik;
2) taotleja ja taotleja heaks lepingu alusel teenuseid osutav isik;
3) taotleja ja juriidiline isik, kelle aktsia- või osakapitalist osa kuulub taotlejale või seotud isikutele.

(7)  Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.

(8)  Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.

(9)  Kui vallavalitsus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kannab tehtud kulutused taotleja.

§ 5. Kulude abikõlblikkuse periood

() Kulude abikõlblikkuse periood algab kuni 8 kuud enne vormikohase taotluse esitamist koos kõigi nõutud lisadokumentidega ja lõpeb lepingus kindlaks määratud projekti lõpparuande esitamise tähtpäeval, kui lepingus ei ole kokkulepitud teisiti.

§ 6. Toetuse piirmäärad

(1)  Toetuse piirmäärad on:
1) kahe uue töökoha loomisel 4000 eurot,
2) kolme uue töökoha loomisel 6000 eurot,
3) nelja uue töökoha loomisel 8000 eurot,
4) viie uue töökoha loomisel 10000 eurot.

(2)  Toetust antakse abikõlblike kulude katmiseks maksimaalselt 50% ulatuses projekti eelarve mahust. Omafinantseeringu määr on vähemalt 50% abikõlblikest kuludest.

§ 7. Nõuded taotlejale

(1)  Taotlejaks võib olla:
1) äriühing,
2) füüsilisest isikust ettevõtja.

(2)  Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja tegutsemise asukoht on Põlva vallas ja toetuse abil tehtavad investeeringud on suunatud väikeettevõtluse edendamisele Põlva vallas;
2) taotleja täistööajaga töötajate arv on 2 kuni 30;
3) äriühingust taotleja osanikeks ja/või aktsionärideks on vähemalt 51% ulatuses füüsilised isikud või juriidilised isikud, kelle omanikuks ei ole avaliku sektori institutsioonid;
4) taotleja on tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta ja esitanud äriregistrile vähemalt ühe majandusaasta aruande;
5) taotlejal on tasutud riiklikud ja kohalikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses ja maksuseadustes sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
6) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;
7) taotleja ei ole taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul töötajaid koondanud ega vähendanud täistööajaga töötaja(te) tööaega.

(3)  Taotluse võib jätta rahuldamata kui:
1) taotleja viimase majandusaasta keskmine lisandväärtus töötaja kohta on vähemalt 40% valdkonna keskmisest lisandväärtusest töötaja kohta (võrdluse aluseks on Statistikaameti andmebaas);
2) taotlejale on eelnenud 12 kuu jooksul käesoleva korra alusel toetust antud.

(4)  Kui taotleja ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja on ilmne, et taotlejal ei ole õigust toetust saada, lõpetab vallavalitsus taotluse menetlemise ja jätab taotluse läbi vaatamata.

§ 8. Toetuse taotlemine

(1)  Toetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele vormikohase taotluse. Taotlusega koos esitatakse taotlusvormil nõutud lisadokumendid.

(2)  Taotluses märgitakse järgmised andmed:
1) taotleja nimi, aadress, registrikood;
2) taotleja kontaktandmed (mobiilinumber ja elektronposti aadress);
3) projekti tegevused;
4) projekti eelarve;
5) muud taotluse vormil märgitud andmed.

(3)  Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) kolm sõltumatut hinnapakkumist projekti eelarves näidatud kulude kohta,
2) muud taotluse vormil märgitud dokumendid.

(4)  Taotlus esitatakse digitaalselt allkirjastatud elektroonilise dokumendina või allkirjastatud paberdokumendina. Taotluse allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik.

(5)  Teave toetuse taotlemise kohta avalikustatakse Põlva valla veebilehel.

§ 9. Nõuded taotlusele

() Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse ainult abikõlblike kulude katteks;
2) taotletava toetuse suurus ei ületa toetuse piirmäära;
3) projekti raames luuakse vähemalt kaks täistööajaga uut töökohta;
4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering, mille suurus on vähemalt 50% projekti kogumahust.

§ 10. Nõuded uuele töökohale

(1)  Uus töökoht on toetust taotleva ettevõtja loodav täistööajaga töökoht, mida ei ole toetuse abikõlbulikkuse perioodile eelnenud 12 kuu jooksul toetuse taotleja ega temaga tulumaksuseaduse mõistes seotud äriühingus varem olnud, sh ei ole töötaja toetuse abikõlbulikkuse perioodile eelnenud 12 kuu jooksul olnud töösuhtes toetuse saaja ega temaga tulumaksuseaduse mõistes seotud äriühinguga.

(2)  Uueks töökohaks ei loeta taotleja loodud töökohta, mis on loodud teise äriühingu või selle osa omandamise või ülevõtmise teel.

(3)  Töötaja võetakse uuele töökohale tööle täistööajaga ja temaga sõlmitakse tähtajatu tööleping.

(4)  Uued töökohad luuakse hiljemalt 8 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1)  Kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb muid puudusi, võib vallavalitsus nõuda taotlejalt lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ja/või puuduste kõrvaldamist taotluses. Seejuures tuleb näidata, mis asjaolud vajavad selgitamist või täiendamist, ja mis tähtajaks tuleb selgitused või täiendused esitada. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

(2)  Vajaduse korral konsulteerib vallavalitsus haruliidu või muu selle valdkonna ettevõtjate ühenduse ja/või spetsialistidega.

§ 12. Taotleja kohustused

() Taotleja on kohustatud:
1) esitama vallavalitsuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal;
2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning kontrollida esitatud andmete õigsust;
3) viivitamatult kirjalikult informeerima vallavalitsust kõigist esitatud andmetes tehtud muudatustest ja/või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotlejat oma kohustuste täitmisel. Muu hulgas tuleb taotleja nime, aadressi ja esindaja muutmisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest teatada ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
4) viivitamata kirjalikult informeerima vallavalitsust ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama vallavalitsusele teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 13. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1)  Vallavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise haldusaktiga 30 tööpäeva jooksul.

(2)  Taotlus jäetakse rahuldamata kui taotleja või taotlus ei vasta korras kindlaks määratud nõuetele.

(3)  Kui nõuetele vastavate taotluste alusel väljamaksmisele kuuluv summa ületab vallavalitsusele vastaval eelarveaastal toetusteks ettenähtud kogusumma, järjestab vallavalitsus taotlused nõuetekohaste taotluste laekumise kuupäeva järgi. Taotlused rahuldatakse valla eelarves selleks ettenähtud summa ulatuses ja taotluste laekumise järjekorra kohaselt.

(4)  Kui eelarveaastal toetusteks ettenähtud summa on välja makstud jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(5)  Vallavalitsus edastab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale posti või e-posti teel kümne päeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Digitaalselt allkirjastatud otsuse võib edastada e-posti teel, eeldusel et taotleja on selleks taotluses väljendanud oma nõusolekut.

(6)  Vallavalitsus sõlmib kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest taotlejaga lepingu.

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

() Vallavalitsus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud (taotluses esitati valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlust ei oleks saanud rahuldada);
2) toetuse saaja ei täida õigusaktides sätestatud nõudeid ja/või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel.

§ 15. Toetuse väljamaksmine

(1)  Toetuse kasutamist ja väljamaksmist reguleerib vallavalitsuse ja toetuse saaja vahel sõlmitav leping.

(2)  Toetuse väljamaksmise aluseks on projektiga seotud omafinantseeringu teostamist tõendavate abikõlblike kulude kuludokumentide ja/või nende koopiate esitamine vallavalitsusele.

(3)  Vallavalitsusel on igal ajal (sh peale lepingu sõlmimist) õigus kontrollida toetuse kasutamist, nõuda lisateavet ja -dokumente toetuse kasutamise kohta ja taotluses või lõpparuandes esitatud andmete kohta.

(4)  Vallavalitsus võib sõlmitud lepingust ühepoolselt taganeda ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei ole lepingus määratud tähtaja jooksul esitanud vallavalitsusele omafinantseeringu tegemist tõendavaid abikõlblike kulude kuludokumente ja/või nende koopiaid;
2) toetuse saaja ei täida lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 16. Aruandlus ja kontroll

(1)  Toetuse saaja on kohustatud lepingus kindlaks määratud korras esitama lõpparuande. Lõpparuande vorm on lepingu lahutamatu lisa.

(2)  Toetuse saaja peab lisama lõpparuandele aruandlusperioodil tehtud, projektiga seotud abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid ja/või nende koopiad ning sõlmitud töölepingud ja/või nende koopiad.

(3)  Vallavalitsus teostab kontrolli toetuse kasutamise üle.

(4)  Vallavalitsus korraldab taotluste, nende kohta tehtud otsuste ja toetuse kasutamisaruannete säilitamise.

§ 17. Toetuse saaja kohustused

() Toetuse saaja on kohustatud:
1) kasutama toetust vastavuses taotluse, korra ja lepinguga;
2) tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel vähemalt kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest ning mitte andma toetuse kaasabil soetatud põhivara kolmandate isikute kasutusse;
3) kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest vallavalitsust viivitamata kirjalikult informeerima ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest või pankrotimenetluse algatamisest;
4) maksma tagasi tagasinõutava toetuse vallavalitsuse arvelduskonto nõudeavalduses märgitud summas ja tähtpäevaks;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 18. Vallavalitsuse kohustused

() Vallavalitsus on kohustatud:
1) tegema korra, taotlusvormi ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks Põlva valla veebilehel;
2) pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalikustama Põlva valla veebilehel toetuse saaja nime, tegevusvaldkonna ja toetuse summa.

§ 19. Vallavalitsuse õigused

() Vallavalitsusel on õigus:
1) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimine ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub korras ette nähtud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või lepingus sätestatust;
4) kontrollida soetatud vara säilimist ja sihtotstarbelist kasutamist vähemalt kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest;
5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisega alla lepingus ettenähtud määra;
6) esitada nõudeavaldus toetuse proportsionaalseks tagastamiseks juhul, kui toetuse saaja projekti eelarve väheneb alla lepingus ettenähtud määra;
7) kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest esitada toetuse saajale nõudeavaldus toetuse tagastamiseks täies mahus, kui toetuse saaja rikub korras, toetuse taotluses või lepingus sätestatud tingimusi;
8) kolme aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest esitada nõudeavaldus toetuse tagastamiseks, kui toetuse saaja suhtes algatatakse pankrotimenetlus.

§ 20. Rakendussätted

(1)  Vallavalitsus võib kinnitada käesoleva määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid.

(2)  Põlva Vallavolikogu 8. märtsi 2017. a määrus nr 7 " Ettevõtlustoetuse andmise kord" tunnistatakse kehtetuks.

(3)  Määrus jõustub 2019. aasta 15. jaanuaril.

Lennart Liba
vallavolikogu esimees