Alutaguse Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate koosseisude kinnitamise kord ja töötasustamise alused
Vastu võetud 22.12.2022 nr 23
RT IV, 31.12.2022, 33
jõustumine 03.01.2023, rakendatakse alates 01.01.2023
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
25.04.2024 | RT IV, 10.05.2024, 2 | 01.09.2024 |
19.12.2024 | RT IV, 03.01.2025, 16 | 06.01.2025, rakendatakse alates 01.01.2025 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 alusel ja kooskõlas töölepingu seadusega.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Alutaguse Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate (edaspidi töötaja) koosseisude kinnitamise ja muutmise kord, määratakse kindlaks töötajate töötasu miinimum- ja maksimummäärad ja töötasu määramise põhimõtted, lisatasude maksmise tingimused ja kord ning töötasu maksmise aeg ja viis.
2. peatükk TÖÖTAJATE KOOSSEISUDE KINNITAMISE KORD
§ 2. Töötajate koosseisude kinnitamine
(1) Alutaguse Vallavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi asutus) struktuuri ja töötajate koosseisud kinnitab või kooskõlastab Alutaguse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldusega asutuse juhi ettepanekul, vastavalt hallatava asutuse põhimääruses sätestatule.
(2) Asutuse juht peab ettepaneku tegemisel arvesse võtma Alutaguse Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud asutuse palgafondi suurust.
(3) Töötajate koosseisu muutmise motiveeritud ettepanekus esitatakse vallavalitsusele muudatused ka vallaeelarve personalikulude osas.
(4) Töötajate koosseisu suurendamisel eelarveaasta jooksul esitab asutuse juht koos taotlusega seletuskirja, näidates ära vahendid, millest kaetakse täiendava koosseisu personali kulu. Põhjendatud taotluse korral esitab vallavalitsus vallavolikogule eelnõu eelarve muutmiseks.
3. peatükk TÖÖTASUSTAMISE ALUSED
§ 3. Töötajate töötasustamise üldised põhimõtted
(1) Töötajate töötasustamine toimub seaduste ning Alutaguse valla õigusaktide alusel.
(2) Töötasu määramisel lähtutakse töötaja kvalifikatsiooninõuetele vastavusest või töötingimuste erisusest või teadmiste ja oskuste tasemest või vastutuse määrast.
(3) Töötajate töö tasustamine toimub valla eelarves asutuse töötasudeks ettenähtud summa piires.
(4) Asutuse töötasufondi planeerimisel võetakse aluseks kinnitatud töötajate koosseisud ja töötasumäärad.
(5) Töötaja töötasu lepitakse kokku töötaja ja asutuse juhi vahel töölepingus või selle lisas lähtudes käesolevas määruses sätestatud töötasu määradest.
(6) Põhjendatud lisatasud määratakse asutuse juhi käskkirjaga.
(7) Täitmata ametikohtade arvelt tekkinud kokkuhoidu võib kasutada preemiate või lisatasude maksmiseks vastavalt käesolevas määruses sätestatule.
(8) Asutuse juhil on õigus rakendada töötasustamisel tunnitasu, lähtudes töötajale kinnitatud kuupalgamäärast ja kuu normtundidest, mis fikseeritakse töölepingus.
(9) Katseajal võib rakendada töötaja suhtes 10% madalamat töötasu võrreldes tavatingimustel asutuses samasisulise töö eest makstavast töötasust.
(10) Kui töökohale on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, arvestatakse töötasustamisel kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Nõutava haridustaseme puudumisel võib maksta töötajale töötasu, mis on 15% madalam võrreldes tavatingimustel asutuses samasisulise töö eest makstavast töötasust.
§ 4. Asutuste juhtide töötasustamine
(1) Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem.
(2) Asutuse juhile määrab põhjendatud lisatasud ja preemia vallavanem vastavalt käesolevas määruses sätestatule.
4. peatükk ÕPETAJATE TÖÖTASUSTAMINE
§ 5.
Üldhariduskoolide õpetajate ja ringijuhtide töötasustamine
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
(1) Haridusasutuse juhil on õigus kehtestada õpetajate palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele.
(2) Üldhariduskooli õpetaja sh õppealajuhataja töötasu määrad kinnitab ja muudab haridusasutuse juht arvestades asutuse aasta eelarves õpetajate töötasudeks eraldatud vahendeid ning õigusaktides kehtestatud määrasid ja toetuseid.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
(3) Asendustundide tasu arvutamisel lähtutakse asendustundide arvust ja asendusõpetaja palgamäärast. Tunnipalga arvutamisel lähtutakse kuu keskmisest töötundide arvust sõltuvalt üldtööaja pikkusest.
(4) Huviringi juhendaja tunnitasu määraks on 90 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäärast, mida makstakse huviringide toimumisel ajavahemikus 15.september – õppeaasta suvevaheaja eelne tööpäev tingimusel, et huviringi nimekirjas on vähemalt 10 õpilast.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
1) Huviringide tegevus kooskõlastatakse Vallavalitsusega.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
2) Huviringi juhendajaga sõlmitakse tähtajaline leping või makstakse lisatasu ringi juhendamise eest.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
§ 6.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja õpetaja abide ning ringijuhtide töötasustamine
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
(1) Koolieelse lasteasutuse nõuetele vastava õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 90 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
(2) Magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega nõuetele vastava koolieelse lasteasutuse töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
(3) Õpetaja abi kuu töötasu alammäär on 60% lasteaia õpetaja töötasu alammäärast.
(4) Huviringi juhendaja tunnitasu arvestamisel lähtutakse määruse § 5 lõikes 4 sätestatust.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
§ 7. Huvikooli õpetajate töötasustamine
(1) Huvikoolis töötavate nõuetele vastava õpetajate töötasu alammäär vastavalt kvalifikatsioonile on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
(2) Huvikooli õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 90% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
(3) Magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega nõuetele vastava huvikooli õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
5. peatükk TÖÖTAJATE TÖÖTASUSTAMINE
§ 8. Töötajate töötasustamine
(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse asutuste juhtidele ja teistele asutuse töötajatele, välja arvatud õpetajatele ja õpetaja abidele.
(2) Töötaja töötasus kokku leppimisel lähtutakse vastavast töökoha grupile kehtestatud töötasu miinimum- ja maksimummäära vahemikust ning asutuse tööjõukulude eelarvest, võttes arvesse töötaja:
1) haridust ja töökogemust;
2) tööalaseid oskusi ja pädevust;
3) töötulemusi ning töökohustuste täitmise korrektsust ja kvaliteeti;
4) töökoha eripära, sealhulgas töö intensiivsust ja vastutusastet, vajadust asendada juhti või teist töötajat;
5) teisi asjaolusid, mis on töötasu määramisel olulised.
(3) Töökohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja tööülesande täitmise iseloomust lähtuvalt liigitatakse valdavas osas ühesuguste tööülesannetega töökohad gruppidesse järgmiselt:
1) I grupp: liht- ja oskustöölised (töö hõlmab korduva iseloomuga, suhteliselt lihtsate, keskmise või vähese uudsuse ja mitmekesisusega ülesannete iseseisvat täitmist);
2) II grupp: spetsialistid (tööülesanded hõlmavad koordineeritud tegevust ning igapäevaste mitmekesiste ja keerukate ülesannete lahendamist kindlas valdkonnas);
3) III grupp: asutuste juhid (s.h õppealajuhatajad).
[RT IV, 10.05.2024, 2 - jõust. 01.09.2024]
(4) Igale töökoha grupile vastab töötasu vahemik, mis määrab vastavasse töökoha gruppi kuuluvate töökohtade kuu töötasu miinimum- ja maksimummäära. Töötasu vahemikud on järgmised:
1) asutuse juhid (s.h õppealajuhatajad) – 1500 kuni 3500 eurot;
2) spetsialistid – 1100 kuni 2500 eurot;
3) liht- ja oskustöötajad – töötasu alammäär kuni 1500 eurot.
[RT IV, 03.01.2025, 16 - jõust. 06.01.2025, rakendatakse alates 01.01.2025]
(5) Töötaja töötasu on võimalik muuta töötasumäärade vahemiku piires töökohal tehtava töö muutumisel, vastutuse suurenemisel ning tööülesannete lisandumisel, mis fikseeritakse ametijuhendis. Töötasu muutmise kohta sõlmitakse töötajaga töölepingu lisa.
(6) Töötaja töötasu on võimalik täiendavalt üle vaadata kord aastas kalendriaasta lõpus ja töötasu muutus vormistatakse uue aasta algusest.
6. peatükk LISATASUD
§ 9. Lisatasude maksmine
(1) Töötajale võib maksta lisatasu täiendavate tööülesannete eest ja eritingimustes töötamise eest (lisatasu ööajal töötamise eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest) töölepingus sätestatud tingimustel.
(2) Täiendavaks tööülesandeks loetakse asutuse juhi või vahetu juhi poolt töötajale antud, kuid töölepingus ja/või ametijuhendis fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad töötaja töömahtu.
(3) Asutuse juhil on õigus määrata töötajale lisatasu asendamise eest või vaba töökoha täitmise eest edasilükkamatutel juhtudel, kui asendaja tööle võtmine ei ole võimalik või otstarbekas. Lisatasu puuduva töötaja ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava töötasust proportsionaalselt antud ülesannete mahuga.
(4) Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest määratakse tööülesannete täitmise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
(5) Töö eest öösel (kella 22-st kuni 6-ni) ja riigipühal makstakse töötajale lisatasu töölepingu seaduses sätestatud korras.
(6) Töötaja ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
(7) Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri, mis tuleb üldjuhul vormistada enne täiendavate tööülesannete andmist.
§ 10. Preemia
(1) Töötajale võib maksta preemiat väga heade töötulemuste eest vastavalt asutuse eelarve võimalustele, kooskõlastades eelnevalt vallavalitsusega.
(2) Preemia suuruse otsustab asutuse juht ja see vormistatakse asutuse juhi käskkirjaga.
(3) Katseajal preemiat ei maksta.
§ 11. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud töötajale töötasu. Järgida tuleb vastava projekti rahastaja reegleid.
(2) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole töötaja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastaja reeglite võimalustest, käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet, kui töötajale antud täiendavat tööülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu käesoleva määrusega sätestatud korras või sõlmitakse töötajaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping.
7. peatükk TÖÖTASU ARVESTUS JA MAKSMINE
§ 12. Töötasu arvestamine ja maksmine
(1) Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu ning töötasu arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel.
(2) Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
§ 13. Töötasu maksmise aeg ja viis
(1) Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 7. kuupäeval (palgapäev) töötaja poolt kirjalikult teatatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutumisest tuleb teavitada kirjalikult.
(2) Kui palgapäev langeb riigi- või rahvuspühale või puhkepäevale, makstakse töötasu välja sellele eelneval tööpäeval.
§ 14. Palgalt makstavad maksud ja maksed ning nende maksmisega kaasnevad kaitsed
(1) Töötaja palgalt maksab ametiasutus järgmised maksud ja maksed:
1) tulumaksu vastavalt tulumaksuseadusele;
2) sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele;
3) töötuskindlustuse makse vastavalt töötuskindlustuse seadusele;
4) kohustusliku kogumispensioni makse vastavalt kogumispensionide seadusele.
(2) Lõikes 1 märgitud maksusid ja makseid saavaks asutuseks on Maksu- ja Tolliamet.
(3) Lõikes 1 märgitud maksude ja maksete tasumisega tagab ametiasutus teenistujale järgmised kaitsed:
1) tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust (TuMS § 5 lg 1);
2) sotsiaalmaksust rahastatakse teenistuja ravikindlustus ning I ja II samba pension (SMS § 1);
3) töötuskindlustusmaksest rahastatakse töötuskindlustust, mis kindlustab teatud tingimustel teenistuja kaitse töötuks jäämise korral (Töötukassa makstavad hüvitised, toetused ja teenused) (TKindlS § 36 lõiked 1-3, arvestades § 6 sätestatud erisusi);
4) kohustusliku kogumispensioni maksest rahastatakse II samba pensioni (KoPS § 2 lg 2).
8. peatükk PUHKUS
§ 15. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine
(1) Töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui õigusaktid ei sätesta teisiti.
(2) Puhkusetasu kantakse töötaja arvelduskontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja soovil järgmisel palgapäeval.
(3) Juhul, kui töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb töötaja puhkus töötaja haiguse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude töötasust.
9. peatükk JÄRELEVALVE JA RAKENDAMINE
§ 16. Järelevalve töötasustamise tingimuste täitmise üle
(1) Töötajale töötasu õige määramise eest ning töötasu kulude otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab asutuse juht.
(2) Töötasu kulude kasutamist kontrollib valla finantsteenistus, kes informeerib vajadusel kontrolli tulemustest vallavalitsust. Vallavalitsusel on õigus korraldada teenistuslikku järelevalvet asutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
§ 17. Määruse rakendussätted
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda rakendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist.