ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri

Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Põltsamaa Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.08.2018
Avaldamismärge:RT IV, 03.02.2015, 4

Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri

Vastu võetud 27.01.2015 nr 23

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21 ja § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Põltsamaa linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise ja nende kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse, reovee, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tingimused, nõuded ja liitumise korra Põltsamaa linnas.

  (2) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

  (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Põltsamaa linnas.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
  2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mis on fikseeritud kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingus (edaspidi teenusleping) ja mille kohta kliendile esitatakse arve;
  3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete, ehitiste ja muu sellisega;
  4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  5) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
  6) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
  7) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  8) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
  9) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus käesoleva eeskirja tähenduses;
  10) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistu pool asuvad ehitised ja seadmed, sealhulgas ehitiste siseveevärk ja -kanalisatsioon;
  11) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vajaliku torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
  12) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- või sademeveest;
  13) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgi või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
  14) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja-kanalisatsiooniühenduskoht;
  15) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
  16) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  17) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reo- ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis e lähima tänaval asuva kanalisatsiooni vaatluskaevu luugi pinnast 10 cm kõrgem pind;
  18) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
  19) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine;
  20) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  21) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele;
  22) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks;
  23) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
  24) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  25) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist;
  26) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasa arvatud;
  27) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav;
  28) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  29) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala – ala, millel asuvate kinnistute piirideni on olemas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks sobiv torustik ja liitumispunktid.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

§ 3.   Liitumise alused

  (1) Vee-ettevõtja peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga (edaspidi liitumine) eeskirjas sätestatud tingimuste kohaselt.

  (2) Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu omaniku, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omaniku (edaspidi liituja) taotlusel tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.

  (3) Ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale liitumistasu eeskirjas sätestatud korras. Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (4) Kui liitumistingimused ei muutu, ei tule kliendi vahetumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või nende osade välja vahetamisel tasuda liitumistasu.

  (5) Kui klient soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid (sh saasteainete ärajuhtimist) või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda liitumisena ning see toimub eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahu muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb vee-ettevõtja.

  (6) Kui vee-ettevõtja või liituja või klient taotleb liitumispunkti asukoha muutmist, toimub see taotleja kulul ja seda käsitletakse eeskirja kohaselt toimuva liitumisena.

§ 4.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt.

  (2) Liitumispunkt paigaldatakse avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter kinnistu piirist väljapoole. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja liituja kokkuleppel.

  (3) Liitumispunktiks on:
  1) veevärgil peakraan, mis kuulub ühisveevärgi juurde;
  2) kanalisatsioonil vaatluskaev (toru), mis kuulub ühiskanalisatsiooni juurde.

  (4) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. peatükk Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumine ja liitumistasu maksmine 

§ 5.   Liitumistaotluse esitamine

  (1) Kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale taotluse, mis peab sisaldama:
  1) liituja isikuandmeid;
  2) andmeid kinnistu kohta,
  3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta, ehitusprojekti, ehitusloa või ehituse kasutusloa koopiat selle olemasolul;
  4) andmeid ühisveevärgi vee kasutuse kavandatava otstarbe ja koguse kohta;
  5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reo- ja sademevee koguse, saasteainete ja reostusnäitajate kohta (ei kohaldata elamukinnistute suhtes);
  6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
  7) teenindus- ja tootmisotstarbega sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.

§ 6.   Liitumistaotluse läbivaatamine

  (1) Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 14 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest. Liitumisega nõustumisel väljastatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

  (2) Liitumistingimustes märgitakse:
  1) liitumispunktide asukohad;
  2) lubatavad veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise tarbimisvõimsused (l/s), kogused, reo- ning sademeveega ära juhtida lubatavad saasteained ning ärajuhitava vee reostusnäitajad;
  3) veerõhk ühisveevärgis ning ühiskanalisatsiooni paisutustase;
  4) tehnilised erinõuded (mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid jne);
  5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded;
  6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  7) isikud, kellega tuleb projekt kooskõlastada.

  (3) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
  1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada ühisveevärgi nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reo- või sademevett, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reo- või sademevett, mille kogust või selles sisalduvat reostust või reostuse kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni kahjustamata.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid klientide veega varustamises või reo- ning sademevee ärajuhtimises.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.

§ 7.   Liitumisprojekti koostamine

  (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja väljastatud liitumistingimustele ning käesoleva eeskirja ehitusnõuetele.

  (2) Liitumisprojekti koosseisus peavad olema vähemalt:
  1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos kõigi vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise koguse- ja reostusnäitajatega;
  2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooneväliste rajatiste plaan;
  3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reo- ning sademevee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised.

  (3) Liituja ning vee-ettevõtja kokkuleppel võib liituja samal ajal liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks sel juhul seatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused.

§ 8.   Liitumislepingu sõlmimine ja täitmine

  (1) Liitumisleping sõlmitakse 14 kalendripäeva jooksul pärast liitumisprojekti vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks esitamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse liitujale kooskõlastatult pärast liitumislepingu sõlmimist.

  (2) Liitumislepingus märgitakse:
  1) liitumistingimused (mis vajaduse korral on liitumisprojektist lähtuvalt täpsustatud);
  2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus või liitumistasu suuruse kalkulatsioon;
  3) liitumistasu maksmise kord;
  4) liitumise tähtaeg;
  5) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded.
  6) vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ja kohustused.

  (3) Kui liitumisleping sõlmitakse liitumistasu kalkulatsioonist lähtudes, nähakse ette liitumistasu suuruse hilisem täpsustamine, lähtudes liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehituseks vajalikest töödest, arvestades riigihangete seadust. Kui riigihanget ei korraldata, on liitujal õigus osaleda ehitaja valikul.

  (4) Kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja § 7 lõigete 1 ja 2 nõuetele, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt seda kooskõlastamata, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.

  (5) Liitumislepingu kohaselt tekib liitujal õigus veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks, kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett.

  (6) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses liitumisprojektiga. Liituva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida linnavolikogu otsusega volitatud isikul. Puuduste ilmnemisel vormistatakse puuduste kohta kahes eksemplaris akt, millest üks eksemplar antakse liitujale. Liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigust enne puuduste kõrvaldamist.

  (7) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.

§ 9.   Liitumislepingu lõpetamine

  (1) Liitumisleping lõpetatakse liituja soovil, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda:
  1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
  2) juriidilise isiku pankroti korral;
  3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (3) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused.

§ 10.   Liitumistasu võtmise ja arvutamise alused

  (1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordset liitumistasu. Liitumistasu võtmise aluseks on liitumiseks nõuetekohase teenuse osutamiseks, sealhulgas tuletõrjeveega varustamiseks, kui see toimub ühisveevärgist, vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud.

  (2) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon ja liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.

  (3) Liitumistasu arvutamine toimub vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale, mis on kättesaadav Konkurentsiameti veebilehel.

  (4) Täiendavat liitumistasu peab maksma, kui soovitakse muuta liitumise tehnilist lahendust või suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise. Täiendava tasu suurus on piiratud olemasoleva tehnilise lahenduse muutmiseks vajalike ehituskulude hinnaga.

  (5) Sademeveekanalisatsiooni ehitiste rajamise kulude jagamisel kinnistute vahel võib olla aluseks kinnistute suurus või nende kõvakattega kaetud osa, sh katused, teed ja tänavaosad.

§ 11.   Liitumistasu maksmine

  (1) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus kokku lepitud ajal. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus.

  (2) Liitumislepingu järgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja vee-ettevõtjale viivist vastavalt liitumislepingule, mis ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summalt päevas.

  (3) Kui liitumislepingujärgsest ehitustähtajast ei pea kinni vee-ettevõtja, maksab ta liitujale leppetrahvi vastavalt liitumislepingule, kuid mitte üle 30% liitumistasust.

3. peatükk Veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 12.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab Põltsamaa Linnavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale.

  (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele, mille täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenuslepingule).

  (5) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks;
  2) ainult joogivee saamiseks.

  (6) Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena kokkuleppel vee-ettevõttega.

  (7) Sõltuvalt ehitusviisist on ühine:
  1) reovee kanalisatsioon ette nähtud reovee ärajuhtimiseks;
  2) sademevee kanalisatsioon ette nähtud sademevee ärajuhtimiseks;
  3) ühisvoolne kanalisatsioon ette nähtud reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.

§ 13.   Veeteenuse hind ja selle tasumine

  (1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiametiga.

  (2) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt vee-ettevõtja ja kliendi vahelisele teenuslepingule.

§ 14.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite, samuti avalike veevõtukohtade korrashoiu eest Põltsamaa linna haldusterritooriumil vastutab vee-ettevõtja.

  (2) Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab Päästeameti piirkondlik Lõuna päästekeskus (edaspidi päästekeskus) Põltsamaa linna territooriumil kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid erijuhtudel vee-ettevõtja loal lepingu alusel.

  (3) Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

§ 15.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

  (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

  (3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru).

  (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.

  (5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse, kui pole kokku lepitud teisiti. Liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei fikseerita.

  (6) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 14 kalendripäeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates.

§ 16.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Vee-ettevõte tagab kinnistute veesüsteemi liitumispunktis miinimumrõhu 2 bari.

  (2) Kui kinnistul vajatakse miinimum veerõhust suuremat veerõhku, peab rõhu tõstmise korraldama klient oma rõhutõsteseadmega ja oma kulul.

  (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud juhtudel, mis eeskirja kohaselt sellise vastutuse välistavad.

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heit-, reo- või sademevee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 17.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

  (2) Tähtajalise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse eest tasumise tingimused määratakse tähtajalises teenuslepingus.

  (3) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

  (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

  (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 18.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

  (1) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud kinnistu kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru.

  (3) Klient on kohustatud:
  1) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
  2) lubama vee-ettevõtjal paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning neid vajadusel vahetada või demonteerida;
  3) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseametil veeproove;
  4) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
  5) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust.

  (4) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist või nende kasutajaid. Keelatud ühendus on:
  1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
  2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) kinnistu veevärgi vahetu ühendus kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
  5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenuslepinguga.

  (5) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis hüvitab klient tekitatud kahju seaduses ettenähtud korras.

§ 19.   Veeseadmete plommimine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud otsekohe teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust või rikkumisest.

  (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

  (5) Eemaldatud plommide taaspaigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 20.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Õigus teostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu ja korrasoleku kontrolli on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

  (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostab volitatud isik või vee-ettevõtte esindaja kahes eksemplaris akti, millest üks jääb kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

4. peatükk Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuse osutamine avariiolukorras 

§ 21.   Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
  1) klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
  2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
  3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
  4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast;
  5) klient ei ole täitnud eeskirja § 8 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
  1) keelatud ühenduse ilmnemisel, omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
  3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.

  (4) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arve õigeaegselt tasunud.

§ 22.   Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes linnavalitsuse kui ametiasutuse poolt antud korraldustest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu, tagab vee- ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 24 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

  (3) Vee-ettevõtja teavitab oma koduleheküljel ja kohalikus ajalehes ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast avariiteate saamist. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kalendripäeva enne tööde algust.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde tõttu kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud.

  (6) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

5. peatükk Omavoliline veevõtt ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 23.   Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

  (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
  1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, välja arvatud ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 19 lõikes 4 sätestatud juhul;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
  5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 12 lõikes 4 sätestatud juhul;
  7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse vastavat lepingukokkulepet omamata sademevett.

  (2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtte esindaja rikkumist määratleva akti.

§ 24.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

  (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

  (2) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
  3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

  (3) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõttele hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 5-kordset mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

  (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt 6 kuud arvates § 20 lõikes 2 nimetatud akti koostamise päevast.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

  (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

6. peatükk Nõuded ärajuhitava reo- ja sademevee kohta 

§ 25.   Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveekanalisatsiooni sellist sademevett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Reovee väljaveol ning purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda kehtivatest õigusaktidest. Ühiskanalisatsiooni võib reovett ja/või fekaale purgida ainult purgimiskohas (asukohaga Julius Kuperjanovi tn 7, Põltsamaa linn) vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

  (3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (4) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40°C.

  (5) Ühis- ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

  (6) Reo- ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

  (7) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 26.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused ning lubatud piirkontsentratsioonid (edaspidi LPK) on järgmised:
  1) üldreostusnäitajate reostusgrupid ja piirväärtused:

ReostusnäitajaI gruppII gruppLPK
Heljuvainete sisaldus, mg/lkuni 619620 - 9991000
Biokeemiline hapniku tarve, mg/l (BHT7)kuni 9991000 - 14991500
Üldlämmastiku sisaldus, mg/lkuni 99100 - 149150
Üldfosfori sisaldus, mg/lkuni 1920 - 2930
Naftasaaduste sisaldus, mg/lkuni 33,1 - 4,95
pH6 - 95,0 - 5,9; 9,1 - 10alla 5; üle 10

  2) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtused;
  3) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l, kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised;
  4) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni (kraavi) on heljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l, BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l, Püld 1 mg/l ja Nüld 45 mg/l kui sademevee kanalisatsioonil puuduvad puhastusrajatised ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 2 sätestatule.

  (2) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirväärtusi ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

  (3) Kui reovee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid LPK-e või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

§ 27.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

  (3) Reo- ja sademevee proovivõtu sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevusalas või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Proov võetakse punktproovina, järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (6) Reo- ja sademevee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

  (7) Kui proovi analüüsi andmetel kas või üks reostusnäitaja ületab reostusgrupi piiri, loetakse reovesi järgmisse reostusgruppi kuuluvaks kuni järgmise proovi võtmiseni. Klient võib tellida omal kulul vee-ettevõtjalt uue proovi võtmise. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, arvutatakse nende alusel keskmised reostusnäitajad. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovi võtmiseni, on reostusgrupi määramisel aluseks viimase proovi reostusnäitajad.

  (8) Kui proovi analüüsi andmetel kas või üks reostusnäitaja ületab eeskirja või kliendi ja vee- ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kõrgeimale reostusgrupile vastava kahekordse tasumäära alusel, kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule.

7. peatükk Vee mõõtmine ning reo- ja sademevee arvestus ning teenuste eest tasumine 

§ 28.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud mõõdusõlmega vee mõõtmiseks, mille paigaldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kliendi poolt paigaldatud mõõdusõlm peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Klient teostab tema poolt paigaldatud mõõdusõlme veearvesti hooldust ja taatlust. Vee-ettevõtja poolt paigaldatud mõõdusõlm on vee-ettevõtja omandis ja kliendi poolt paigaldatud mõõdusõlm on kliendi omandis.

  (2) Mõõdusõlm ei ole kinnistu veevärgi osa.

  (3) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes mõõdusõlmes. Enam kui ühe mõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (4) Mõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

  (5) Mõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

  (6) Mõõdukaev rajatakse vee-ettevõtja tehniliste nõuete alusel kliendi kulul.

  (7) Juhul, kui vee-ettevõtja ei ole kliendiga teisiti kokku leppinud, paigaldab vee-ettevõtja veearvesti omal kulul kliendi kinnistu mõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja tema poolt paigaldatud veearvesti.

  (8) Mõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti mõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Arvesti, mille klient paigaldamiseks üle annab, peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

§ 29.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) vee-ettevõtja poolt mõõdusõlmele või veearvestile paigaldatud plommide säilimise;
  3) juurdepääsu mõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;

  (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient koheselt vee-ettevõtjale teatama.

  (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mida ei põhjustanud klient, asendab vee-ettevõtja arvesti omal kulul.

  (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 30.   Kliendi veearvestus

  (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

  (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole seda põhjustanud, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kolm kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Seesugune tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui eeskirja § 29 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest. Ümberarvestust kliendi kahjuks ei tehta.

  (4) Kastmisvett ja muud tarbitavat vett, mida ei juhita kanalisatsiooni, võib mõõta eraldi veearvestiga. Kastmisvee ja muud tarbitava vee, mida ei juhita kanalisatsiooni kasutamiseks esitatakse kirjalik taotlus vee-ettevõtjale. Vee-ettevõtja võib kastmisvee andmisest tehnilistel põhjustel keelduda kui see ületab oluliselt liitumistingimustes kinnistule antud maksimaalset veetarbimishulka. Kastmisvee arvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele ja paigaldatakse pärast kliendi kinnistu veearvestit kliendi kulu ja plommitakse vee-ettevõtja poolt.

  (5) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel.

§ 31.   Vee eritarvituste arvestus

  (1) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

  (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks jms) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 32.   Reo- ja sademevee arvestus

  (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Klient on õigustaotleda vee-ettevõtjalt reovee mõõtmist arvestiga. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ning on välistatud muu vee sattumine kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (3) Kliendil on õigus taotleda sademevee mõõtmist arvestiga. Kõik sademevee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis sademevee kogus arvutatakse järgneva valemi järgi:
Qsv arv = A * Hemhi, kus
Qsv arv – sademevee arvutuslik vooluhulk (m3/a),
A – kinnistu kõvakattega pindade (katusepinnad, betoon, asfalt, kõnniteeplaat) kogupindala (m2),
Hemhi – aastane keskmine sademete summa (m/a), mille andmed saadakse Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudilt vähemalt 10 viimase aasta keskmise põhjal.

  (4) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 30 lõikes 2 sätestatud korras.

  (5) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 33.   Reo- ja sademevee mõõtmine

  (1) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reo- ja sademeveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

  (3) Klient peab täitma eeskirja § 29 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo– ja sademevee mõõdusõlme suhtes.

  (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 34.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

  (3) Abonenttasu ja sademevee ärajuhtimise tasu määratakse kogu kalendriaasta tasuna, mida makstakse osade kaupa iga arvestusperioodi lõpus.

  (4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui arvestusperioodile järgneva kuu 25-ks kuupäevaks. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud kolm kalendripäeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

  (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei kohaldata, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvest saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

  (6) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada 14 kalendripäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

8. peatükk Teenuslepingu sõlmimine ja lõpetamine 

§ 35.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

  (2) Eeskirjakohase tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtjale vormikohase avalduse ja eeskirjast ning muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (3) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

§ 36.   Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

  (1) Eeskirja § 17 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel esitab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse teenusleping.

  (2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidi jäävad alalisse kasutusse, sõlmitakse teenuste osutamise tähtajaline leping eeskirja § 35 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

  (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vabas vormi avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 37.   Teenuslepingu ülesütlemine

  (1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest vähemalt neliteist tööpäeva ette. Kui uus klient jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud hiljemalt 14 päeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul on veekasutus või reo- ning sademetevee ärajuhtimine omavoliline.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli eeskirja alusel katkestatud;
  2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
  4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
  5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (3) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 38.   Uue teenuslepingu sõlmimine

  (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

  (2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

9. peatükk Lõppsätted 

§ 39.   Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel kliendi ja vee-ettevõtja vahel tekkivad lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 40.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Kehtetuks tunnistatakse Põltsamaa Linnavolikogu 23. mai 2006 määrus nr 23 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri“.

  (2) Kehtetuks tunnistatakse Põltsamaa Linnavolikogu 17. aprilli 2000 määrus nr 30 „Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra kinnitamine“.

  (3) Kehtetuks tunnistatakse Põltsamaa Linnavolikogu 16. mai 2005 määrus nr 91 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra muutmine“.

§ 41.   Eeskirja jõustumine

  Eeskiri jõustub üldises korras.

Andres Vään
Linnavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json