SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord

Väljaandja:Haapsalu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.02.2018, 20

Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord

Vastu võetud 26.01.2018 nr 11

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord sätestab Haapsalu linnaeelarvest ja riigieelarvest Haapsalu linnale toetuste määramiseks ja maksmiseks eraldatud rahalistest vahenditest linnaelanikele sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ning korra.

 (2) Linna poolt elanikkonnale eraldatavad sotsiaaltoetused võivad olla sissetulekutest sõltuvad või sõltumatud.

 (3) Toetuse piirmäärad määrab igaks eelarveaastaks Haapsalu Linnavolikogu.

§ 2.  Eesmärk

 (1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise eesmärgiks on rahalise toetuse abil soodustada linnaelanike toimetulekut ja aidata kaasa nende elukvaliteedi säilimisele.

 (2) Sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud või erivajadustega isikutele/perekondadele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega.

 (3) Sotsiaaltoetuse maksmise võib vajadusel asendada sotsiaalteenuse osutamisega.

§ 3.  Sotsiaaltoetuse subjekt

 (1) Sotsiaaltoetust on õigus määrata isikule, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna, samuti sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud isikud.

 (2) Sotsiaaltoetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja või hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.

§ 4.  Mõisted

  Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) Toimetulek - on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.
 2) Toimetulekupiir - on käesoleva määruse tähenduses Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir.
 3) Sotsiaaltoetus - on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.
 4) Vähekindlustatud perekond - on leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0) kordset määra.
 5) Vältimatu abi - on elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud hoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
 6) Kiireloomuline toetus - on abi, mida isik vajab erakorralise või kriisiolukorra kiireks leevendamiseks.

2. peatükk SOTSIAALTOETUSTE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE  

§ 5.  Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramise alused

 (1) Sissetulekust sõltuvaid toetusi on õigustatud taotlema vähekindlustatud perekonnad või isikud.

 (2) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise otsustamisel võetakse aluseks taotleja ja taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek, millest on maha arvatud nimetatud isikutele makstud ühekordsed riiklikud toetused.

 (3) Perekonna sissetulekute arvutamisel võidakse võtta arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonna liikme sissetulekud, kui ta on perekonnaseadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid.

 (4) Alaealisele suunatud toetust võib taotleda ka laste hoolekande- või haridusasutus seal viibivale Haapsalu linna lapsele temaga seonduvate kulutuste osaliseks kompenseerimiseks.

 (5) Erandkorras, sõltuvalt toetuse taotlemise põhjusest, võib sotsiaalkomisjon määrata toetust juhul, kui sissetulek ühe pereliikme kohta ületab kehtestatud piirmäära.

§ 6.  Sotsiaaltoetuste taotlemine

 (1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse Haapsalu Linnavalitsusele (linnavalitsus). Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta ning toetuse taotlemise põhjus.

 (2) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta ning jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad. Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele ka vastavad kuludokumendid.

 (3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlejal tuleb esitada tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad alljärgnevalt:
 1) üür;
 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu;
 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
 4) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
 5) maamaksukulu;
 6) hoonekindlustuse kulu;
 7) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
 8) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
 9) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
 10) majapidamisgaasi maksumus;
 11) olmejäätmete veotasu.

 (4) Taotleja ei pea esitama paberkandjal tõendeid sissetulekute kohta, mis on linnavalitsusele kättesaadavad elektroonilistest andmebaasidest (pensionid, peretoetused jm).

 (5) Toetuse taotleja poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi (pangalaen, liising jm) toetuse määramisel arvesse ei võeta.

 (6) Taotlused esitatakse linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile.

§ 7.  Sotsiaaltoetuste määramine

 (1) Sotsiaaltoetuse määrab ja selle suuruse otsustab linnavalitsuse sotsiaalkomisjon hiljemalt 30 päeva jooksul peale taotluse saamist.

 (2) Sotsiaaltoetuse määramiseks hindab sotsiaalkomisjon taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente. Vajadusel viiakse läbi abivajaja kodukülastus või hangitakse muul viisil täiendavat informatsiooni.

 (3) Sotsiaalkomisjoni koosoleku protokoll kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

 (4) Sotsiaaltoetuse määramisest võib keelduda kui:
 1) taotleja on esitanud valeandmeid või on andmeid varjanud;
 2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
 3) taotleja ei esita kõiki vajalikke dokumente;
 4) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud sissetulekute piiri;
 5) linnavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
6 ) töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes taotleb toetust, ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenusel;
 6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
 7) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel;
 8) toetuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga;
 9) toetuse vajaduse katavad riiklikud või linna teenused või muud toetused;
 10) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid.

 (5) Sotsiaaltoetuse määramise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvestades linnavalitsuse poolt otsuse kinnitamise päevast.

 (6) Sotsiaalkomisjoni otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie linnavalitsusele või pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 8.  Sotsiaaltoetuste maksmine

 (1) Vastavalt avaldusele kantakse sotsiaaltoetus taotleja arvelduskontole 7 (seitsme) päeva jooksul peale sotsiaalkomisjoni otsuse kinnitamist linnavalitsuse poolt.

 (2) Erandkorras võib toetuse välja maksta sularahas.

 (3) Sotsiaaltoetust taotlenud isiku kirjalikul nõusolekul võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel makstava sotsiaaltoetuse välja maksta ka otse toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule. Erandjuhul, komisjoni põhjendatult kaalutletud otsuse alusel, võib toetust maksta toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule ka ilma taotleja nõusolekuta.

 (4) Erandkorras, sotsiaalkomisjoni otsuse alusel, võib abivajava isiku huvisid arvestades toetuse välja maksta sotsiaaltöötajale, lastekaitsespetsialistile, abivajava isiku eestkostjale või hooldajale või asutusele, kes kasutab saadud vahendeid selle isiku huvides, kellele toetus määrati.

 (5) Kiireloomuline toetus makstakse välja sotsiaalala aselinnapea otsuse alusel toetuse taotlemise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Otsus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega väljamakse tegemisele järgneval linnavalitsuse istungil.

 (6) Linnavalitsusel on õigus küsida toetuse saajalt kuludokumente sihtotstarbelise toetuse kasutamise kohta.

§ 9.  Toetuse tagasinõudmine

 (1) Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab linnavalitsusele teadvalt valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, peab toetust saanud isik saadu tagastama. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult tagastama, võib linnavalitsus teha isikule ettekirjutuse.

 (2) Kui sotsiaaltoetust ebaõigelt saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitevmenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. peatükk SISSETULEKUST SÕLTUVAD SOTSIAALTOETUSED 

§ 10.  Sissetulekust sõltuvad toetused lastega peredele

 (1) Vähekindlustatud lastega perekondadel on õigustaotleda toetust laste riiete, jalanõude, kooli- ja lasteaiatarvete, tasuliste teenuste ja muu hädavajaliku ostmiseks kaks korda aastas.

 (2) Erandkorras vastavalt juhtumile võib taotleda ka perioodilist või ühekordset toetust lastega seonduvate suuremate kulutuste katteks, mis toetavad lapse arengut ja tema perekonna toimetulekut.

§ 11.  Toetus laste noorteprogrammides, noorteprojektides, ekskursioonidel või laagrites osalemise hüvitamiseks

 (1) Toetust määratakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või keskhariduseta lapse õppimisel kutseõppe tasemeõppes makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis võib toetust taotleda kuni õppeaasta lõpuni.

 (2) Taotlusele tuleb lisada noorteprogrammi, noorteprojekti, ekskursiooni või laagri maksumuse kuludokument.

 (3) Toetust on õigustaotleda üks kord aastas.

 (4) Eraldatud toetus makstakse otse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ürituse korraldajale või kuludokumendi alusel lapsevanemale.

§ 12.  Toetus laste toitlustamiseks koolis, lasteaias ja lapsehoiuteenust pakkuvates lasteasutuste ning lasteaia osalustasu hüvitamiseks

 (1) Toetust võib taotleda vähekindlustatud perekond, kelle iga liikme netosissetulek ei ületa riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe ja poole (2,5) kordset määra.

 (2) Taotlusele tuleb lisada perekonna sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid eelnenud kuue kuu kohta.

 (3) Sissetulekuid ja väljaminekuid ei pea taotlusele lisama taotlejad, kellele oli määratud toimetulekutoetus eelneval kuuel kuul.

 (4) Koolis toitlustamise toetuse määramise periood on 01. september kuni 31. jaanuar ning 01. veebruar kuni 15. juuni.

 (5) Toidutoetuse ja osalustasu lasteaialapsele määramise periood on 01. september kuni 31. jaanuar ning 01. veebruar kuni 31. august.

 (6) Huvikooli õppetasu toetus määratakse perioodiks 01. september kuni 31. jaanuar ning 01. veebruar kuni 15. juuni.

 (7) Toetus määratakse pärast kõigi dokumentide esitamist järgmises suuruses:
 1) Lasteaias ja lapsehoiuteenust pakkuvates lasteasutustes toitlustamine
Sissetulek 2,0 kordne toimetuleku piir 100%.
Sissetulek 2,5 kordne toimetulekupiir 50%.
 2) Lasteaias ja lapsehoiuteenust pakkuvates lasteasutustes osalustasu
Toimetulekutoetust saav 75%.
Sissetulek 2,0 kordne toimetulekupiir 50%.

 (8) Pered, kus lasteaias käib korraga kolm või enam last, vabastatakse osalustasu maksmise kohustusest kolmanda ja iga järgmise lapse eest.
 1) Koolis toitlustamine
Sissetulek 2,0 kordne toimetuleku piir 50%.
 2) Huvihariduse õppetasust võib vabastada vähekindlustatud perede lapsed vanema ja kooli direktori taotluse alusel 50% kuni 100%.

 (9) Määratud toetuste summa kantakse igakuiselt lasteasutuse või kooli pangakontole nende poolt esitatud arve alusel.

§ 13.  Toetus kütte osaliseks hüvitamiseks

 (1) Toetust on õigustaotleda vähekindlustatud isikul või perekonnal, kes omab õiguslikku alust eluruumi kasutamiseks.

 (2) Toetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks:
 1) omandiõigus eluruumile;
 2) eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud leibkonna siseselt.

 (3) Toetust kütte (küttepuud, kivisüsi, kütteõli, brikett jms) ostmiseks makstakse üldjuhul üks kord aastas kütte ostmist tõendava dokumendi esitamisel. Toetust makstakse vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui Haapsalu linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäär.

 (4) Sotsiaalkomisjoni otsuse alusel võib vajadusel rahalise toetuse väljamaksmise asendada taotlejale küttepuude andmisega määratud toetuse summa ulatuses.

§ 14.  Toetus ravimite või prillide ostmiseks

 (1) Toetust on õigustaotleda soodustusega retseptiravimite ja eriarsti poolt ettenähtud prillide ostuks.

 (2) Toetuse määramiseks lisab taotleja oma avaldusele koopia ravimite või prillide ostmise käesoleva aasta kuludokumendi või selle koopia.

 (3) Toetust ravimite ostmiseks on võimalik taotleda üldjuhul kord aastas ja prillide ostmiseks üks kord kolme aasta jooksul vastavalt Haapsalu linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärale.

§ 15.  Toetus eluaseme üürimisega kaasneva tagatisraha tasumiseks

 (1) Toetust on õigustaotleda vähekindlustatud isikul või perekonnal:
 1) kellel puudub omandiõigus eluruumile;
 2) kes ei kasuta Haapsalu linna territooriumil muud eluruumi;
 3) kelle kasutuses olnud eluruum on muutunud kasutuskõlbmatuks isiku tahtest sõltumata;
 4) kellele eluruumi omanik on esitanud kirjaliku nõude eluruumi vabastamiseks.

 (2) Toetust on õigus määrata isikule, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna ning on elanud Haapsalu linnas enne toetuse taotlemist vähemalt üks aasta.

 (3) Toetust on õigus määrata vastavalt tegelikule kulule aga mitte rohkem kui Haapsalu Linnavolikogu poolt kinnitatud toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetava eluruumi üürikulu 1 ruutmeetri kohta kuus. Toetuse summa arvestamisel arvestatakse ka eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi.

 (4) Toetust on õigustaotleda üks kord kolme aasta jooksul.

§ 16.  Toetus tasuliste hooldus- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks

 (1) Toetust on õigustaotleda vähekindlustatud isikul või tema pereliikmetel üldhooldusteenuse, päevahoiuteenuse, intervallhooldusteenuse või muude sotsiaal- ja tervishoiuteenuste rahastamiseks.

 (2) Toetusi määratakse isikute ja perede individuaalsest abivajadusest lähtuvalt ühekordselt või kindlaks perioodiks.

§ 17.  Toetus puudega inimesele

 (1) Toetust on õigustaotleda vähekindlustatud puudega isikul või tema perekonna liikmel.

 (2) Toetust on võimalik taotleda kuludokumendi alusel abivahendi võimaldamiseks, transpordikulude hüvitamiseks puudega isikutele, kes puudest tingitult ei saa liikumiseks kasutada ühistransporti või muude toimetulekut või taastumist toetavate teenuste eest tasumiseks.

 (3) Keerulisemate abivahendite maksumust võib kompenseerida üldjuhul kuni 50% isiku omaosaluse summast arvestamata isiku sissetulekut.

§ 18.  Puudega inimeste eluruumi kohandamise toetus

 (1) Toetust on õigustaotleda liikumispuudega isikul või tema eestkostjal, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Haapsalu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse.

 (2) Toetuse taotlemiseks tuleb linnavalitsusele esitada taotlus, milles on märgitud kohandatava eluruumi aadress, planeeritava kohandamise põhjendus ja üksikasjalik kirjeldus; kohandamise maksumuse kalkulatsioon, taotletava toetuse suurus, toetuse taotleja omafinantseeringu suurus.

 (3) Taotlusele lisatakse puude raskusastme tõend, eluruumi omandiõigust tõendav dokument või üürikorteri puhul korteri omaniku omandiõigust tõendav dokument koos omaniku nõusolekuga plaanitavaks kohanduseks.

 (4) Toetuse määramisel arvestatakse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ja eluruumi kohandamise põhjendatust. Toetust määratakse ja makstakse korteri kohandamiseks tehtavate möödapääsmatute kulude kompenseerimiseks. Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi ja toetuse määramisel arvestatakse linnavalitsuse eelarveliste vahendite võimalustega.

4. peatükk SISSETULEKUST SÕLTUMATUD SOTSIAALTOETUSED 

§ 19.  Lapse sünnitoetus

 (1) Sünnitoetust on õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elavallapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on avalduse esitamise hetkel kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja, makstakse sünnitoetus eestkostjale.

 (2) Sünnitoetuse suurus määratakse igaks eelarveaastaks linnavalitsuse poolt.

 (3) Sünnitoetust makstakse kahes osas:
 1) 50% toetusest peale lapse sündi
 2) 50% toetusest peale lapse aastaseks saamist tingimusel, et laps ja lapsevanem, kellele määrati toetuse esimene osa, on elanud kuni teise osa toetuse väljamaksmiseni katkematult Haapsalus ja on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna.

 (4) Sünnitoetuse väljamaksmise aluseks on lapsevanema poolt linnavalitsusele esitatud kirjalik avaldus koos sünnitoetuse koopiaga. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul peale lapse sündi ja kolme kuu jooksul peale lapse aastaseks saamist.

 (5) Sünnitoetust makstakse lapse sünni kuupäeval kehtinud suuruses.

§ 20.  Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

 (1) Koolimineku toetust on õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elavallapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on vähemalt 6 (kuus) kuud enne lapse kooli minekut kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja või kohaliku omavalitsuse otsuse alusel hooldaja, makstakse lapse koolimineku toetus välja eestkostjale või hooldaj

 (2) Juhul kui laps, kellel on õigus saada kooliminekutoetust, viibib laste hoolekandeasutuses, makstakse toetus linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel hoolekandeasutusele, kes kasutab toetust lapse kooliminekuga seonduvate kulude katteks.

 (3) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust saab taotleda koolimineku aasta 30. septembrini.

 (4) Koolimineku toetuse suurus määratakse igaks eelarveaastaks linnavalitsuse poolt.

§ 21.  Toetus puudega lastele ja nende peredele osutatud sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks

 (1) Toetust sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks puudega lastele ja nende peredele osutatavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste või abivahendite eest tasumiseks, mis toetavad puudega lapse arengut ja tema perekonna toimetulekut.

 (2) Koolimineku toetuse määramise ja maksmise otsustab linnavalitsuse sotsiaalkomisjon esmakordselt kooliminevate laste kohta esitatud ja kontrollitud andmete alusel.

 (3) Toetusi määratakse ja makstakse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel puudega laste ja nende perede individuaalsest abivajadusest lähtuvalt ühekordselt või kindlaks perioodiks.

 (4) Toetuse määramisel lähtutakse rehabilitatsiooni- või juhtumiplaanist või muudest vastava spetsialisti poolt antud hinnangutest.

 (5) Raske ja sügava puudega lastele sotsiaal- ning tervishoiuteenuste tasumist rahastatakse riigi eelarve toetusfondist ettenähtud ja Haapsalu linnale eraldatud rahaliste vahendite arvelt.

§ 22.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetus makstakse Haapsalu linna elaniku surma korral, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli Haapsalu linn.

 (2) Matusetoetus makstakse avalduse ja surmatõendi alusel isikule, kes korraldab tema matused. Avaldus tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul peale surmatõendi väljastamist.

 (3) Toetus makstakse matuse korraldajale välja esimesel võimalusel.

 (4) Matusetoetuse suurus määratakse igaks eelarveaastaks linnavalitsuse poolt.

 (5) Matusetoetust makstakse surmapäeval kehtinud suuruses.

§ 23.  Sünnipäevatoetus

 (1) Sünnipäevatoetus on täiendav sotsiaaltoetus 70., 80. ja alates 90. eluaastast iga sünnipäeva puhul.

 (2) Sünnipäevatoetus makstakse välja isiku arveldusarvele või erandkorras sularahas.

 (3) Sünnipäevatoetuse saamise õigusest teavitatakse toetust saama õigustatud isikuid linnavalitsuse poolt saadetaval õnnitluskaardil.

5. peatükk ERAKORRALISED TOETUSED 

§ 24.  Erakorralised toetused

 (1) Erakorralisi toetusi makstakse, kui tegemist on ootamatute kulutustega nagu invaliidistumine, pikaajaline haigus, loodusõnnetus, tulekahju jms.

 (2) Erakorralise toetuse otsustab sotsiaalkomisjon tulenevalt kulutuste või kahjude suurusest.

 (3) Erakorraliste toetuste määramiseks ja maksmiseks eriti suures ulatuses otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul linnavalitsus.

§ 25.  Vältimatu sotsiaalabi

 (1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.

 (2) Vältimatu sotsiaalabi on:
 1) isikule tasuta toidu võimaldamine;
 2) isiku majutamine varjupaigas või linna turvakodus;
 3) isikule riiete ja muude vajalike elatusvahendite eraldamine;
 4) isikule toetuse andmine isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi osutavad asutused Haapsalu linnas kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

 (4) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

6. peatükk RAKENDAMINE 

§ 26.  Rakendamine

 (1) Tunnistada kehtetuks:
 1) Ridala vallavolikogu 10.06.2010.a määrus nr 25 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Ridala vallas“;
 2) Haapsalu Linnavolikogu 20.06.2014.a määrus nr 15 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Jaanus Karilaid
Volikogu esimees