Sotsiaalteenuste osutamise üldine kord
Vastu võetud 26.01.2018 nr 12
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Sotsiaalteenuste võimaldamise üldine kord (edaspidi kord) sätestab Haapsalu linna (edaspidi linn) poolt osutatavate sotsiaalteenuste loetelu, osutamise üldised tingimused ja korra.
(2) Korraga linnavalitsusele pandud ülesandeid võib linnavalitsus delegeerida linna hallatavatele asutustele ja muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.
(3) Linnavalitsus kehtestab osutavatele sotsiaalteenustele osutamise tingimused, kinnitab teenuse hinna ja teenuste omaosaluse hüvitamise korra.
(4) Korras sätestatud taotluste menetlemise üldiseid nõudeid kohaldatakse ka sotsiaalteenustele, mida korras ei ole nimetatud.
(5) Sotsiaalteenuse osutamise võib vajadusel asendada sotsiaaltoetuse maksmisega või kombineeritult muu abi andmisega.
§ 2. Sotsiaalteenuse taotleja
(1) Sotsiaalteenuseid on õigustatud taotlema isik, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna, samuti sotsiaalhoolekande seaduses paragrahvis 5 lõigetes 3, 4, 5 nimetatud isikud.
(2) Sotsiaalteenuse võimaldamist isikule võib taotleda sotsiaalteenuseid vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja või hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta, samuti ametiisikud, kellel on seadusest tulenevalt abivajajast teatamise kohustus.
§ 3. Mõisted
Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) toimetulek on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;
2) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;
3) rehabilitatsiooniplaan on õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta;
4) hooldusplaan on teenuse osutaja poolt koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga koostatud kirjalik dokument, mis sisaldab teenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuse osutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta;
5) juhtumiplaan on kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast.
§ 4. Sotsiaalteenuste võimaldamise alused
(1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tervislik seisund, tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenev abivajadus.
(2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(3) Isiku toimetulekuvõime ja abivajaduse hindamisel kasutatakse üldtunnustatud hindamisinstrumente ja metoodikaid, juhtumiplaane ning muid olemasolevaid dokumente ning vajadusel võetakse arvesse teiste spetsialistide hinnang teenuse vajadusele.
(4) Juhul, kui isikule on koostatud rehabilitatsiooniplaan, arvestatakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas nimetatud teenuseid.
(5) Sotsiaalteenuste sihipärasemaks osutamiseks ja abivajava isiku tulemuslikumaks abistamiseks koostatakse isikule vajadusel hooldus- või juhtumiplaan.
(6) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa inimese vajadusi enam rahuldada või kui inimene ei ole suuteline seda teenust kasutama.
§ 5. Sotsiaalteenuse taotlemine ja teenusele suunamine
(1) Sotsiaalteenuse taotlemiseks esitab taotleja avalduse linnavalitsusele. Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjus.
(2) Vältimatut abi vajavatele isikutele osutatakse teenuseid koheselt. Edasine teenuse osutamine vältimatut abi vajanud isikule toimub kokkuleppel isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsusega.
(3) Sotsiaalteenuse määramiseks või sotsiaalteenuse rahaliseks hüvitamiseks hindab linnavalitsuse vastav ametnik taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente. Vajadusel viiakse läbi taotleja kodukülastus või hangitakse muul viisil täiendavat informatsiooni isikule sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.
(4) Sotsiaalteenuse võimaldamisest keeldumine peab olema põhjendatud ning see otsus tehakse taotlejale ja isikule, kellele teenust taotleti, teatavaks isikuga kokku lepitud vormis, kokkuleppe puudumisel kirjalikult.
§ 6. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine
(1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada linnavalitsus või linnavalitsuse hallatav asutus või muu isik. Teistest omavalitsusüksustest pärit isikute korral on lepingu osapooleks teenuse saaja elukohajärgne kohalik omavalitus.
(2) Juhul, kui sotsiaalteenust finantseeritakse osaliselt või täielikult linna eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.
(3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.
(4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib sotsiaalkomisjoni ettepanekul osutada isikule talle hädavajalikku sotsiaalteenust ilma haldusakti või halduslepinguta.
§ 7. Sotsiaalteenuste finantseerimine ja teenuse eest tasumine
(1) Sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt linna eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.
(2) Sotsiaalteenusele kehtestab hinna teenuse osutaja, linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavatele teenustele kehtestab hinna linnavalitsus.
(3) Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid. Otsuse sotsiaalteenust saavalt isikult tasu võtmise määra kohta teeb linnavalitsuse sotsiaalkomisjon.
(4) Linna poolt osutatavad sotsiaalteenused on teiste kohalike omavalitsuste elanikele tasulised. Teises omavalitsusüksuses rahvastikuregistrisse kantud isikute sattumisel linna poolt osutatavatele teenustele teavitatakse teenuse hinnast esimesel võimalusel isiku elukohajärgset omavalitsust.
§ 8. Koduteenused
(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
§ 9. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
(3) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale ka majutamise ja toitlustamise.
§ 10. Tugiisikuteenus
(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.
(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
§ 11. Täisealise isiku hooldus
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.
(2) Hooldust teostab kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.
§ 12. Isikliku abistaja teenus
(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
§ 13. Varjupaigateenus
Sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
§ 14. Turvakoduteenus
(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks tagatakse teenuse kättesaadavus:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
§ 15. Sotsiaaltransporditeenus
Sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
§ 16. Eluruumi tagamine
(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistatakse eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Lähtutakse põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.
§ 17. Võlanõustamisteenus
(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
(3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.
§ 18. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Raske ja sügava puudega laste puhul peab hindama lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.
§ 19. Asendushooldusteenus
(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.
(3) Asendushooldusteenust osutatakse:
1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena;
2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.
§ 20. Järelhooldusteenus
(1) Sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel tagatakse isikule eluase ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
§ 21. Nõustamisteenused
(1) Nõustamine on isiku või tema pere mitmesuguses vormis abistamine tema eluprobleemide ja konfliktide lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks ja isiksuse arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks.
(2) Esmane õigusabi on isiku või tema pere esmane nõustamine õigusprobleemide korral ning nende lahendamiseks vajalike tsiviilõiguslike toimingute teostamiseks. Õigusabi alast nõustamist võimaldatakse majanduslikult vähekindlustatud isikutele ja peredele.
§ 22. Rakendamine
(1) Tunnistada kehtetuks:
1) Haapsalu Linnavolikogu18.03.2016.a määrus nr 43 „ Sotsiaalteenuste osutamise üldine kord“;
2) Ridala Vallavolikogu 24.11.2015.a määrus nr 48 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord Ridala vallas“;
3) Ridala Vallavolikogu 26.09.2017.a määrus nr 76 „Koduteenuste osutamise kord“;
4) Ridala Vallavolikogu 26.09.2017.a määrus nr 77 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“;
5) Ridala Vallavolikogu 26.09.2017.a määrus nr 78 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kord“;
6) Ridala Vallavolikogu 26.09.2017.a määrus nr 75 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Jaanus Karilaid
Volikogu esimees
Facebook
Twitter