ElamumajandusEluruumid

Teksti suurus:

Eluruumi tagamise kord

Väljaandja:Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.02.2018, 22

Eluruumi tagamise kord

Vastu võetud 24.01.2018 nr 17

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, sotsiaalhoolekande seaduse § 41 lõike 1 ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24.01.2018 määruse nr 15 „Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Narva-Jõesuu linnas“ § 14 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse eluruumi mõiste, üürile andmise tingimused, üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lepingu lõpetamise kord ning üürniku õigused, kohustused ning piirangud eluruumi kasutamisel.

§ 2.  Eluruumi mõiste

  Eluruum on käesoleva määruse tähenduses Narva-Jõesuu linna munitsipaalomandis olev eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale tagama.

§ 3.  Eluruumi üürile andja

  Eluruumi üürile andmise otsustab Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) kuulates ära sotsiaalosakonna ettepaneku.

2. peatükk Eluruumi eraldamine 

§ 4.  Eluruumi üürile andmise tingimused

 (1) Eluruumi võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Narva-Jõesuu linn.

 (2) Eluruum antakse üürile eluasemeteenusena eluaset vajavale isikule või perekonnale,
kellel puudub elukoht ja perekonnaseaduse mõttes ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised neile eluaset pakkuma kuna ülalpidajate kasutuses olevat eluaset on kas ruumipuudusel või omandiõiguse puudumisel kliendil võimatu kasutada.

 (3) Isikule või perekonnale, kelle eluruum on hävinud tulekahju, loodusõnnetuse tagajärjel või muutunud elamiskõlbmatuks.

 (4) Regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekannet vajav vähekindlustatud ja riskirühma kuuluvad perekonnad.

§ 5.  Eluruumi taotlemine

 (1) Taotleja esitab linnavalitsusele sellekohase kirjaliku avalduse, milles märgitakse:
 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed;
 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta;
 3) eluruumi taotlemise põhjus;
 4) tõendid taotleja ja tema pereliikmete sissetuleku kohta;
 5) dokumendid taotleja ja tema perekonna vara kohta (kinnisvara, hoiused, väärtpaberid, sõidukid jmt);
 6) andmed seni kasutatava eluruumi ning sellest ilmajäämise põhjuste kohta;
 7) muud eluruumi taotlemise põhjendatust tõendavad dokumendid (nt kohtuotsuse koopia eluruumist väljatõstmise kohta, eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia, tõend taotleja tervisliku seisukorra kohta jmt).

 (2) Vajadusel on linnavalitsusel ja sotsiaalosakonnal õigus nõuda eluruumi taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

3. peatükk Eluruumi üürile andmine, üürilepingu pikendamine ja lõpetamine 

§ 6.  Eluruumi üürile andmise otsustamine

 (1) Linnavalitsus teeb sotsiaalosakonna ettepanekul otsuse eluruumi üürile andmise kohta 10 tööpäeva jooksul. Lepingu sõlmimise aluseks on linnavalitsuse haldusakt.

 (2) Linnavalitsus võib üürile anda eluruume tubade kaupa. Eluruumi tubade kaupa üürile andmisel on kõigil üürnikel võrdne õigus kasutada eluruumi kööki, koridori ja abiruume.

§ 7.  Üürilepingu sõlmimine

 (1) Isikuga, kellele linnavalitsuse korralduse alusel eluruumi eraldas, sõlmitakse eluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping. Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul linnavalitsuse korralduse teatavakstegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on linnavalitsusel õigustunnistada vastav korraldus kehtetuks.

 (2) Üürileping sõlmitakse tähtajaga kuni üheks aastaks.

 (3) Eluruumi üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust ning üürnikku tuleb eelnevalt teavitada, et eluruumi üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürile andmise kohta sätestatu.

§ 8.  Üürilepingu pikendamine

 (1) Eluruumi üürilepingut pikendamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 4 sätetest.

 (2) Üürilepingut võib pikendada kuni üheks aastaks.

 (3) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama linnavalitsusele avalduse vähemalt üks kuu enne üürilepingu lõppemist. Avalduse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus eluruumi kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel eluruumi koheselt vabastama.

 (4) Lepingu pikendamisel lähtutakse:
 1) sotsiaalteenuse vajalikkusest;
 2) senise eluruumi sobivusest isikule;
 3) üüri tähtaegse tasumise nõude täitmisest;
 4) õigusaktidest ja üürilepingust tulenevate teiste kohustuste täitmisest.

§ 9.  Üürilepingu lõpetamine

 (1) Üürileping lõpeb tähtaja saabumisega.

 (2) Eluruumi üürnik võib üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse linnavalitsusele vähemalt üks kuu enne üürilepingu lõppemist.

 (3) Linnavalitsus võib eluruumi üürilepingu lõpetada ennetähtaegselt juhul, kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi või teiste üürnike rahu, teatades sellest üürnikule ette vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist.

4. peatükk Eluruumi kasutamine 

§ 10.  Õigus eluruumi kasutamiseks

 (1) Õigus kasutada eluruumi tekib isikul pärast üürilepingu sõlmimist.

 (2) Eluruumi üürnik võib linnavalitsuse nõusolekul majutada talle üürile antud eluruumi oma pereliikmeid.

§ 11.  Üüri ja kasutamise kulude tasumine

 (1) Eluruumi kasutamisega seotud üüri ja kommunaalkulud tasub üürnik.

 (2) Vähekindlustatud isikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Eluruumi üüri suuruse kehtestab linnavalitsus.

§ 12.  Eluruumi kasutamise nõuded

 (1) Eluruumi üürnik on kohustatud:
 1) pidama eluruumis, üldkasutatavates ruumides ja korteriühistus kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamu ekspluateerimise eeskirjadest;
 2) hoidma puhtust ja regulaarselt koristama eluruumi ning üldkasutatavaid ruume;
 3) hüvitama üürniku süü läbi eluruumi seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
 4) teavitama koheselt eluruumis toimunud rikete või avarii tekkest linnavalitsust;
 5) lubama avariide ja rikete kõrvaldamiseks eluruumi siseneda üürileandja esindajal;
 6) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle linnavalitsusele mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (arvestades normaalset kulumist);
 7) vabastama eluruumi pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema üürilepingu pikendamist vastavalt käesoleva määruse korrale § 8 lg 3;
 8) tasuma üüri-ja kommunaalkulu arved õigeaegselt.

 (2) Eluruumi üürnikul on keelatud:
 1) anda eluruumi allkasutusse kolmandatele isikutele;
 2) teha eluruumis või selle seadmete ümberehitust või paigutust ilma linnavalitsuse kirjaliku loata;
 3) tarbida eluruumis alkohoolseid jooke, narkootilisi aineid;
 4) korraldada koosviibimisi, mis häiriksid teiste elanike rahu.
 5) eluruumis suitsetada.

 (3) Alkoholi või narkootiliste ainete tarbimine või joobes viibimine eluruumis on üürilepingu erakorralise ülesütlemise alus.

 (4) Üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku süül ei ole linnavalitsus kohustatud isikule sotsiaalteenusena eluaset andma.

§ 13.  Järelevalve

  Kontrolli eluruumi sihipärase kasutamise ja üürilepingu tähtaegadest kinnipidamise üle teostab linnavalitsus sotsiaalosakond või linnavalitsuse poolt volitatud esindaja.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 14.  Määruse jõustumine

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 (2) Määrus rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.

Veikko Luhalaid
linnavolikogu esimees