Haapsalu linnavara valitsemise kord
Vastu võetud 26.01.2018 nr 13
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 ja lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Haapsalu linnavara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Haapsalu linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra.
(2) Kord ei reguleeri linnale kuuluvate eluruumide kasutada andmist.
§ 2. Linnavara
Linnavaraks käesoleva korra kohaselt on linna omandis olevad esemed, sealhulgas rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
§ 3. Linnavara valitsejad
(1) Linnavara valitsejad on:
1) Haapsalu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus);
2) linnavalitsuse hallatavad asutused.
(2) Linnavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest.
2. peatükk LINNAVARA VALITSEMINE
§ 4. Linnavara valitsemine
(1) Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Linnale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitseja määrab linnavalitsus.
(3) Linnavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektrivarustus, side, soojusvarustus, veevarustus jms) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja, kui käesolevas korras või linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Linnavara valitseja valitsemisel olevat linnavara võib anda teise valitseja kasutusse. Sellise kasutusse andmise otsustab linnavalitsus.
(5) Linnavara kasutusse andmisel sätestatakse kasutusse andmise tähtaeg, kommunaalteenuste lepingute sõlmimise ja nende eest tasumise tingimused, sellise linnavara teistele isikutele kasutusse andmise ning kasutamise eest võetava tasu käsutamise tingimused, linnavara valitseja ning kasutaja muud õigused ja kohustused vastavalt vajadusele.
(6) Linna esindamist korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena, seltsingulepingu alusel tegutsemisel lepingu poolena või seltsingulepingu sõlmimisel korraldab linnavalitsus.
§ 5. Linnavara üleandmine
(1) Linnavara üleandmise ühelt valitsejalt teisele valitsejale otsustab linnavalitsus. Linnavara, bilansilise jääkmaksumusega alla 2000 euro, üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel.
(2) Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes.
3. peatükk LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE
§ 6. Riigihangete korraldamine
(1) Asjade ostmisel, teenuste tellimisel, ehitustööde tellimisel ja ehitustööde kontsessiooni andmisel (edaspidi linnavara omandamisel) on kohustus järgida riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid.
(2) Hankijaks riigihanke korraldamisel loetakse konkreetset hangitava linnavara valitsejat.
(3) Hankijal on õigus volitada linnavalitsust täitma kõiki tema riigihanke korraldamisega seotud seadusest tulenevaid kohustusi ja tegema hankemenetlusega seotud toiminguid.
(4) Riigihangete seaduses nimetatud hankekorra kehtestab linnavalitsus.
§ 7. Linnavara omandamine
(1) Juhul, kui linnavara omandamiseks ei ole kohustust rakendada riigihangete seaduses ettenähtud menetluse reegleid, otsustab linnavara omandamise jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendite piires linnavara valitseja.
(2) Linnavara omandamise, mille korral võetavad rahalised kohustused ületavad jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendeid või ületavad võetavad rahalised kohustused ühte eelarveaastat või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele, otsustab linnavolikogu. Kinnisvara võib linnavara valitseja omandada linnavolikogu loal.
§ 8. Laenu või muu rahalise kohustuse võtmine
(1) Laenu võtmise otsustab linnavolikogu.
(2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus.
(3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab:
1) linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves või mille tasumise tähtaeg ületab linnavolikogu poolt kinnitatud eelarveaasta lõppu või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele;
2) muudel juhtudel linnavalitsus.
(4) Laenulepingu või muud rahalist kohustust sisaldava lepingu sõlmib linnavalitsus, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.
§ 9. Ostueesõiguse teostamine ja pärandi vastuvõtmine
(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu.
(2) Pärandi ja kingi vastuvõtmise otsustab linnavalitsus.
4. peatükk LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE
§ 10. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted
(1) Linnavara antakse:
1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile;
2) tasuta kasutada.
(2) Linnavara kasutusse andmise otsustab:
1) linnavara valitseja, kui kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari (kuni 2000 eurot) või kasutusse antakse linnavara valitseja valitsemisel olev ruum, mida teine isik kasutab piiratud aja jooksul konkreetse ürituse korraldamiseks või tunnitasu alusel kasutamiseks;
2) muudel juhtudel linnavalitsus.
(3) Linnavara kasutusse andmiseks peab andma loa linnavolikogu, kui
1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;
2) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega.
(4) Linnavara kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem, kui
1) vallasasja puhul – kümme (10) aastat;
2) kinnisasja puhul – kakskümmend viis (25) aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides.
(5) Linnavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu muud kohustuslikku vormi. Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava linnavara valitseja.
(6) Vara kasutamise eest saadav tasu peab katma kasutamisega seotud kulud (kommunaalteenused, valve, koristamine jmt) ning reeglina andma täiendavat tulu.
§ 11. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras
(1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse:
1) linna osalusega juriidilistele isikutele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, teistele isikutele lähtuvalt avalikest huvidest;
2) kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud;
3) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 1 sätestatud juhtudel;
4) isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist. Käesoleval juhul peab kasutusse andja hindama kehtiva üüri- või rendilepingu järgsete kohustuste täitmist üürniku või rentniku poolt, linnavara vajalikkust linna enda ülesannete täitmiseks, üürile või rendile andmise otstarbekust samale üürnikule või rentnikule olemasolevas turusituatsioonis, sealhulgas teiste isikute huvi selle linnavara kasutamise vastu.
(2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras peab kasutusse andmise otsustus olema põhjendatud.
(3) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub linnavara valitseja pädevusse, peab linnavara valitseja tasu suuruse määramisel arvestama linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid.
(4) Linnavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab linnavara valitseja arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või renditasumäärasid.
(5) Linnavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Linnavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.
§ 12. Enampakkumise ettevalmistamine
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus:
1) enampakkumise viisi;
2) üüri või rendi algsuuruse. Üüri või rendi algsuuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või renditasumäärasid;
3) enampakkumise korraldaja;
4) üüri- või rendilepingu põhitingimused;
5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;
6) vajadusel muud tingimused.
(2) Enampakkumise toimumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes, linna koduleheküljel ja vajaduse korral ka mujal. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutuse avaldab enampakkumise korraldaja.
(3) Kuulutuses peavad sisalduma järgmised enampakkumise tingimused ja andmed:
1) enampakkumise korraldaja;
2) üürile või rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal;
3) üüri või rendi algsuurus;
4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumuste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumusele märgitav märgusõna;
6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses;
7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis.
§ 13. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.
(2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu:
1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende lähisugulased või -hõimlased;
2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.
§ 14. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus
(1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena.
(2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja.
(3) Enampakkumise võib läbi viia elektroonilises keskkonnas, arvestades käesolevas korras ettenähtud nõudeid.
§ 15. Suuline enampakkumine
(1) Enampakkumisele lubatakse need isikud, kes on õigeks ajaks tasunud nõutava osavõtumaksu ja tagatisraha ning on oma kirjalikus avalduses nõustunud väljakuulutatud tingimustega.
(2) Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed, isiku- või registrikoodid ning elu- ja asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid, tõendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta jmt enampakkumise tingimustes nõutud dokumendid. Registreerimisleht osalejate nimede, elu- või asukohaga on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. Enne pakkumist annavad pakkujad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente, enampakkumisest osa võtta ei lubata.
(3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumist korraldav komisjon enampakkumise nurjunuks.
(4) Kui enampakkumises osaleja on täitnud talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, millega ta osaleb enampakkumises kuni selle lõpuni.
(5) Enne enampakkumise läbiviimist kinnitab komisjon pakkumise sammu.
(6) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja:
1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda;
2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse;
3) tutvustab pakkujaid.
(7) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumuse suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.
(8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates enampakkumise toimumisest.
(9) Kõrgeima pakkumuse teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil õigusteha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumus on tunnistatud paremuselt teiseks.
§ 16. Kirjalik enampakkumine
(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumus esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumus peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus.
(2) Pakkumuses peavad sisalduma:
1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood;
2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;
4) sõnadega väljendatud pakkumuse summa;
5) esindaja volitusi tõendav dokument;
6) pakkumusele lisatud dokumendid peavad olema allkirjastatud.
(3) Pakkumused, mis ei ole esitatud tähtajaks või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale, välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest.
(4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumused nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg.
(5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.
(6) Enampakkumise komisjon avab pakkumused enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumused avatakse nende registreerimise järjekorras.
(7) Pakkumuste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumuste avamisel ning tutvuda pakkumuste avamise protokolliga paragrahvi 15 lõikes 8 sätestatud korras.
(8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumused võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumuse teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumus kolme (3) tööpäeva jooksul. Uus pakkumus ei või olla väiksem juba tehtud pakkumusest. Kui ükski pakkuja ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumust, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks.
§ 17. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus.
(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest.
(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel on oluliselt rikutud käesolevas korras sätestatud nõudeid või enampakkumise võitjaks osutub paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud isik. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus.
(4) Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist sõlmitakse parima pakkumuse teinud isikuga kirjalik üüri- või rendileping. Üüri- või rendilepingu sõlmib linnavalitsus.
(5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse enampakkumise võitja poolt aktsepteeritud vormis (elektrooniliselt vms). Korraldusele peab olema lisatud teade üüri- või rendilepingu sõlmimise aja ja koha kohta.
(6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.
(7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad võimalikud lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.
(8) Enampakkumise võitja tagatisraha võetakse arvesse edasistes arveldustes, teistele osalejatele tagastatakse see viie (5) tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist.
(9) Kui enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks käesoleva korra paragrahvi 15 lõikes 3 sätestatud alustel, on komisjonil õigus korraldada samadel tingimustel kuni kaks uut enampakkumist.
(10) Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
§ 18. Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras
(1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.
(2) Lisatingimusteks võivad olla:
1) tähtajalise, teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) investeeringute tegemine;
3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
4) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused.
(3) Linnavalitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.
(4) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvis 12–13, 15 ja 16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused;
2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 12 lõikes 3 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
3) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud osalejad;
4) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumuse, eelläbirääkimistele ei lubata;
5) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumust on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumuse vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta;
7) võrdväärsete pakkumuste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumusi 10 tööpäeva jooksul täiendada;
8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumuse on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.
(5) Sobivate pakkumuste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.
§ 19. Üüri- võirendilepingu muutmine ja linnavara allkasutusse andmine
(1) Üüri- või rendilepingu muutmise otsustab linnavalitsus. Linnavara valitseja otsustab muutmise käesoleva korra paragrahvi 10 lõike 5 alusel sõlmitud lepingute osas.
(2) Linnavara allkasutusse andmiseks annab nõusoleku linnavalitsus .
§ 20. Linnavara tasuta kasutusse andmine
Linnavara tasuta kasutusse andmisel tuleb üldjuhul lähtuda järgmistest tingimustest:
1) tasuta kasutaja kannab kasutusse antud asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalteenused jms);
2) kasutaja kannab linnavaraga seotud maksud ja koormised;
3) kasutusse antud linnavarale kulutuste tegemisel lähtutakse paragrahvis 21 sätestatust.
§ 21. Kasutusse antud linnavarale tehtud kulutused
(1) Linnavara kasutaja võib üüri- või rendilepingu alusel kasutatavale linnavarale teha parendusi või muudatusi ainult linnavara valitseja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab linnavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel linnavara valitseja.
(2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste otstarbekust.
(3) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse, ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra.
(4) Linnavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb üüri- või rendilepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele.
(5) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse, samuti kohustuse hüvitise maksmiseks, kui üüri- või rendilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üüri- või rendilepingus ette näha ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Avaliku huvi olemasolu tuleb lepingu sõlmimise otsustamisel põhjendada.
(6) Linnavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st linnavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(7) Käsundita asjaajamisele (võlaõigusseaduse paragrahv 286 lõige 2) rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatut arvestades järgmiste erisustega:
1) asjaajamisele asumisest või asjaajamisest teatatakse linnavara valitsejale;
2) asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise otsustab linnavalitsus.
§ 22. Üüri- või rendilepingu ja tasuta kasutamise lepingu lõppemine ja pikenemine
Üüri- või rendileping ja tasuta kasutamise leping lõpeb või pikeneb seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel.
5. peatükk LINNAVARA VÕÕRANDAMINE
§ 23. Linnavara võõrandamise otsustamine
(1) Linnavara võõrandamise otsustab:
1) linnavolikogu, kui võõrandamise objektiks on kinnisvara: võõrandamise objektiks on linna osalusega äriühingute aktsiad või osad või rahalised õigused ja kohustused: võõrandatava vara alghind on suurem kui 30 000 eurot: vara võõrandatakse otsustuskorras ning selle müügihind on suurem kui 10 000 eurot või tasuta: vara võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel;
2) linnavara valitseja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla, on mittevajalik ning vara bilansiline jääkväärtus on alla 1000 euro, v.a kinnisasjad;
3) muudel juhtudel linnavalitsus.
(2) Linnavara võõrandamise lepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valitseja.
§ 24. Linnavara võõrandamise viisid
(1) Linnavara võõrandatakse:
1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest;
2) enampakkumise korras (suuline, kirjalik);
3) eelläbirääkimistega pakkumise korras.
(2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.
§ 25. Linnavara võõrandamine otsustuskorras
Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda:
1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;
2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;
3) kui vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
4) sama eluruumi üürnikule tingimusel, et eluruum ei ole linnale tema kohustuste täitmiseks vajalik;
5) kinnisasja võõrandamisel hoonestajale, kui hoonestaja on täitnud hoonestusõiguse seadmise lepingus ettenähtud kohustused;
6) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.
§ 26. Linnavara võõrandamine enampakkumise korras
Linnavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 12–17 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
1) enampakkumise esemeks on ostuhind ja paragrahvis 23 lõike 1 punktis 1 nimetatud vara minimaalse alghinna määrab linnavolikogu;
2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 12 lõikes 3 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega;
3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping;
4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
5) müügileping sõlmitakse ühe (1) kuu jooksul, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm (3) kuud, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus enampakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.
§ 27. Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras
(1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast.
(2) Lisatingimusteks võivad olla:
1) tähtajaline, teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) investeeringute suurus;
3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
4) linnavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused.
(3) Linnavolikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi.
(4) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 12–13, 15 ja 16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused;
2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks korra paragrahvi 12 lõikes 3 ja paragrahvi 26 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused;
3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumuse, eelläbirääkimistele ei lubata;
4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumust on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud osalejad;
6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumuse vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta;
7) võrdväärsete pakkumuste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumusi kümne (10) tööpäeva jooksul täiendada;
8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumuse on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumuste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks;
9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
10) müügileping sõlmitakse ühe (1) kuu jooksul, arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib müügilepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm (3) kuud, arvates eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest. Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.
§ 28. Müügihinna määramine
(1) Müügihinna määramisel võetakse aluseks eksperdi hinnang või vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused.
(2) Tasu eest otsustuskorras võõrandamisel ei tohi vara müügihind olla väiksem selle eeldatavast turuväärtusest, v.a korra paragrahvi 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud võõrandamisel.
6. peatükk LINNAVARA KOORMAMINE
§ 29. Linnavara koormamise mõiste
Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
§ 30. Reaalservituudi, reaalkoormatise, isikliku servituudi ja ostueesõiguse seadmine
(1) Linna omandis olevale kinnisasja koormamine reaalservituudiga, reaalkoormatisega, isikliku servituudiga või ostueesõigusega on lubatud õigustatud isiku põhjendatud huvi korral.
(2) Kinnisasja koormamise otsustab linnavolikogu. Kinnisasja koormamise otsustab linnavalitsus kui kinnisasi koormatakse kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks, eelkõige võrguettevõtja kasuks.
(3) Koormamine võib olla tasuline või tasuta. Tasu suuruse määrab kinnisasja koormamise otsustaja. Koormamine võib toimuda tasuta seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt.
(4) Linnavara koormamise lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus.
§ 31. Hoonestusõiguse seadmine
(1) Linna omandis olevat kinnisasja võib koormata tasulise või tasuta hoonestusõigusega.
(2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras.
(3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavolikogu.
(4) Hoonestusõiguse lepingu sõlmimise korraldab linnavalitsus.
§ 32. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.
(2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 12 (lg 2 ja 3) – 16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu;
2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 12 lõikes 3 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg;
3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping;
4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe (1) kuu jooksul korralduse teatavakstegemisest. Mõjuvatel põhjustel võib hoonestusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine toimuda käesoleva punkti esimeses lauses sätestatust pikema tähtaja jooksul, kuid mitte rohkem kui kolm (3) kuud, arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavakstegemisest.
§ 33. Hoonestusõiguse lepingu tingimused
Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata:
1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number;
2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused;
3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord;
4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest;
5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus;
6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise ning jagamise tingimused;
7) hoonestamise tähtaeg;
8) lepingu täitmise tagatised;
9) muud vajalikud andmed.
7. peatükk LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE
§ 34. Linnavara mahakandmine
(1) Linnavara (põhivara) utiliseeritakse või hävitatakse, kui see ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas.
(2) Linnavara kantakse maha vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele.
§ 35. Nõuetest loobumine
Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 36. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks:
1) Haapsalu Linnavolikogu 30.03.2012.a määrus nr 55 ”Haapsalu linnavara valitsemise kord”;
2) Ridala Vallavolikogu 17.05.2007.a määrus nr 47 ”Ridala vallavara valitsemise kord”;
3) Ridala Vallavolikogu 16.06.2005.a määrus nr 66 ”Ridala valla munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise kord”.
§ 37. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
(2) Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud toimingud (vara võõrandamine, lõpetamata kasutusse andmine) viiakse lõpule enne käesoleva määruse jõustumist ettenähtud korras.
Jaanus Karilaid
Volikogu esimees
Facebook
Twitter