SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Puudega lapse hoolduse seadmise, hooldaja määramise, hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord

Väljaandja:Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.02.2018, 28

Puudega lapse hoolduse seadmise, hooldaja määramise, hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord

Vastu võetud 24.01.2018 nr 20

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lg 3² Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24.01.2018 määruse nr 15 „Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Narva-Jõesuu linnas“ § 19 lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse üldsätted

 (1) Käesolev määrus reguleerib puudega lapse hoolduse seadmise, hooldaja määramise, hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord.

 (2) Käesolev kord sätestab riigieelarvest eelarveaastaks linna eelarvesse eraldatud vahenditest makstava hooldajatoetuse 3-18 aastase raske ja sügava puudega lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.

 (3) Puudega lapse hooldajatoetust on õigustaotleda rahvastikuregistri andmetel Narva-Jõesuu linnas elavatel raske ja sügava puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal, kes ei tööta.

 (4) Hooldajatoetus määratakse hooldajale, kui hooldusvajadusega lapse iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada sotsiaalteenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (5) Hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust linnavalitsus.

§ 2.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kehtiva puude raskusastme korral Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsusega kinnitatud määral.

 (2) Hooldajatoetust ei maksta:
 1) vanemale, eestkostjale või hooldajale, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue, kes saab riikliku pensioni või vanemahüvitist, kes elab hoolekandeasutuses või viibib haiglas hooldusravil või on piiratud teovõimega;
 2) vanemale, eestkostjale või hooldajale kui laps õpib nõustamiskomisjoni otsuse alusel erivajadustega laste koolis ja ööbib õpilaskodus.

§ 3.  Hooldajatoetuse taotlemine

 (1) Esmasel taotlemisel esitab taotleja linnavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse koos vajalike dokumentidega:
 1) hooldaja kirjalik vormikohane avaldus;
 2) taotleja ja hooldatava isikuttõendavate dokumentide koopiad;
 3) koopia kehtiva puude määramist tõendavast dokumendist.

 (2) Taotleja kinnitab avaldusel oma allkirjaga mittetöötamist puudega lapse hooldamise tõttu.

 (3) Täiendavate dokumentide esitamine nende olemasolul:
 1) kohtuotsuse koopia;
 2) hooldusleping;
 3) hooldatava rehabilitatsiooniplaani koopia;
 4) nõustamiskomisjoni otsus.

 (4) Linnavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse avalduse vastuvõtmisel või kuni 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist.

 (5) Toetuse taotluse läbivaatamisest on õigus keelduda, kui 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavalt nõutud vajalikke dokumente.

§ 4.  Hooldusvajaduse hindamine ja hooldajatoetuse määramine

 (1) Toetuse määramise aluseks on hooldaja vastavus käesoleva korraga sätestatud tingimustele ja linnavalitsuse korraldus hooldaja määramise kohta, täiendavalt võib lastekaitsespetsialist koostada hooldusvajaduse hindamise akti.

 (2) Hooldusvajaduse hindamiseks võib kasutada sotsiaalministeeriumi soovitatud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assosatsiooni poolt väljatöötatud puuetega laste hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajaduse hindamisvahendi.

 (3) Vajadusel võib lastekaitsespetsialist kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearsti või pöörduda rehabilitatsioonikomisjoni poole.

 (4) Linnavalitsus teeb otsuse taotluse rahuldamiseks või selleks keeldumiseks 10 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest. Menetlusaega võib põhjendatud vajadusel pikendada kuni 15 tööpäeva, teatades sellest taotluse esitajale kirjalikult.

 (5) Lastekaitsespetsialistil on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid.

 (6) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostatavat hooldust hinnatakse mitte vähem kui kord aastas ja vajadusel võib linnavalitsuse lastekaitsespetsialist teha korduv / kodukülastuse enne hooldaja määramist.

§ 5.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevaks ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimaseks kuupäevaks.

 (2) Toetuse maksmisest keeldumise kohta teatatakse taotlejale 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (3) Toetus kantakse hooldaja arveldusarvele.

§ 6.  Hooldajatoetuse maksmise peatamine ja lõpetamine

 (1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse linnavalitsuse korraldusega kui:
 1) hooldaja asub tööle;
 2) kui laps paigutatakse ajutiselt vähemalt 1 kuuks intervallhooldusele;
 3) kui laps on suunatud õppeasutusse, kus elab õppetöö ajal.

 (2) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse linnavalitsuse korraldusega:
 1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel;
 2) hooldaja või hooldatava surma korral;
 3) kui hooldaja ei täida oma kohustust puudega lapse hooldamisel;
 4) hooldaja ja hooldatava elama asumisel teise omavalitsusse;
 5) muudel põhjustel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele või asjaolu korral, mis välistab käesoleva korra kohaselt hooldajatoetuse maksmise.

 (3) Toetuse maksmist on õigus lõpetada ja tagasi nõuda kui toetuse määramise oli taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmeid.

 (4) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemisel, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu alguses.

 (5) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise 10 tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.

 (6) Paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on linnavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.

 (7) Kui isik keeldub alusetult saadud toetust vabatahtlikult tagasimaksmast, võib linnavalitsus teha toetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib linnavalitsus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 7.  Rakendussätted

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 (2) Määrus rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.

Veikko Luhalaid
linnavolikogu esimees