Väljaandja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.02.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 03.02.2021, 26 Narva-Jõesuu linna kalmistute kasutamise eeskiri Vastu võetud 21.03.2018 nr 29 RT IV, 29.03.2018, 97 jõustumine 01.04.2018 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 28.10.2020 - RT IV, 06.11.2020, 1 - 09.11.2020 27.01.2021 - RT IV, 03.02.2021, 12 - 06.02.2021 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib kõigi Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvate Narva-Jõesuu linna omandis ja valduses olevate kalmistute haldamist ja kasutamist. (2) Kalmistute rajamisel, haldamisel ja kasutamisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. (3) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähendused: 1) kalmistu on surnute ja tuha matmiseks ettenähtud ning vajalike ehitistega maa-ala; 2) hauaplats on kalmistu haldaja poolt kindlaks määratud mõõdus maa-‧ala kalmistul ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis; 3) hauakoht on koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks; 4) tuhamatuste ala on maa-ala kalmistul, mis on eraldatud tuhastatud surnute tuha matmiseks; 5) hauaplatsi kasutaja on isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus; 6) piire on hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (betoonrant vms); 7) hauatähis on ühte või mitut hauaplatsi tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis; 8) matja on isik, kes vormistab ja korraldab matuse; 9) tunnustatud ehitaja on füüsiline või juriidiline isik, kellega kalmistu haldaja on sõlminud lepingu kalmistul ehitustööde teostamiseks; 10) ehitustöö on hauaplatsi piires teostatav betoneerimistöö (hauaplatsi piirde ehitamine, hauaplatsi osaline või täielik katmine kalmistule toodud kattematerjaliga). § 2. Kalmistute haldamine (1) Narva-Jõesuu linna omandis või valduses olevate kalmistute haldaja on Vaivara Kalmistud Sihtasutus. (2) Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab matmiskohad, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab kalmistute registrit, võtab arvele kasutajata matmiskohad ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (3) Kalmistu territooriumil võib tasulisi teenuseid osutada kalmistu haldaja. Teised teenusepakkujad võivad kalmistul teenuseid osutada haldaja kirjalikul loal. (4) Broneerimistasu ja haldaja poolt osutatavate hauastamisteenuste hinnad kehtestab Narva-Jõesuu Linnavalitsus. (5) Kalmistu haldajal on õigus kehtestada teenuste hindu käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata teenuste eest. § 3. Nõuded kalmistutele (1) Kalmistutele esitatavad nõuded on sätestatud kalmistuseaduse §-s 5. (2) Kalmistud on avatud iga päev. Kalmistut teenindava kantselei lahtioleku ajad kehtestab kalmistu haldaja. (3) Kalmistu maa-ala jaotatakse: 1) kirstumatuste alaks, mis jaotatakse kvartaliteks; 2) urnimatuste alaks; 3) tuhapuistealaks. (4) Kalmistu teadete tahvlile pannakse välja kalmistu kasutamiseks oluline teave. (5) Ajaloolistes ja kasutuses olevates, usuliste ja kultuuriliste tavade eripäraga, kalmistu kvartalites toimub matmine järgides väljakujunenud usulisi ja kultuurilisi tavasid. Uued kvartalid moodustatakse järgides võimalusel mäetavate usuliste ja kultuuriliste tavade eripära. (6) Linnavalitsus võib kehtestada kalmistu kujunduspõhimõtted lähtuvalt muinsuskaitse eritingimustest, vanades matmiskvartalites ajalooliselt väljakujunenud kujundusnõuetest ja kalmistu looduslikust eripärast. (7) Narva-Jõesuu linnakalmistul esialgselt luteriusuliste matmisalaks eraldatud kalmistuosal (kalmistu plaanil kvartalid 2, 3, 4 ja 5) kohaldatakse matmisala luteriusuliste ja kohaliku eestlaste enklaavi tarbeks. Matmine nimetatud alale kooskõlastatakse EELK Narva-Jõesuu Niguliste koguduse juhatusega. [RT IV, 03.02.2021, 12 - jõust. 06.02.2021] § 4. Kalmistute heakorra nõuded (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu. (2) Keelatud on: 1) hoonete, väravate, piirete, veevõtukohtade, kalmude, hauatähiste ja piirete kahjustamine; 2) lillede, põõsaste kahjustamine ja hävitamine, puude ja nende okste murdmine ning haldajaga kooskõlastamata puude raie; 3) kalmistule olmeprügi toomine, prahi panemine selleks mitteettenähtud kohta või kalmistu territooriumi risustamine mõnel muul viisil; 4) hauaplatsi mõõtmete omavoliline suurendamine ning hauatähiste ja piirete kalmistu haldaja kooskõlastuseta paigaldamine, eemaldamine või muutmine; 5) ehitustööde teostamine ajavahemikul kell 21.00 kuni 06.00; 6) omavoliline pinnase teisaldamine; 7) kalmistul mootorsõiduki või jalgrattaga sõitmine kalmistu haldaja loata; 8) lõkete tegemine välja arvatud kalmistu haldaja poolt kalmistu hooldamiseks tarvilike tööde läbiviimisel; 9) kalmistu territooriumil loomadega viibimine, v.a. selleks ettenähtud kohad; 10) loomade matmine; 11) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus. 2. peatükk HAUAPLATSIDE ERALDAMINE JA MATMINE § 5. Hauaplatside suurus (1) Sõltuvalt matja soovist ja kalmistu võimalustest antakse matja kasutusse ühe või kahe hauakohaga, erandjuhtudel kuni nelja hauakohaga, hauaplats. Matjal, kes ei soovi matmiskoha eraldamist, on võimalik matta tuhk tuhamatuste alale. (2) Hauaplatsi mõõtmed on kirstuga matmise korral: 1) ühe hauakohaga hauaplats 1,50 x 2,50 meetrit; 2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 meetrit; 3) kolme hauakohaga hauaplats 3,50 x 2,50 meetrit; 4) nelja hauakohaga hauaplats 4,50 x 2,50 meetrit. 5) Akteeritud hauaplatsid eraldatakse üldjuhul esialgse kuju ja suurusega. (3) Narva-Jõesuu linnakalmistul on kasutusel olevates kvartalites ühekohalise hauaplatsi mõõtmed 2,5 x 1,7 m ja kahekohalise 2,5 x 3,4 m juhul kui see ei häiri kalmistu üldist väljanägemist ja on kooskõlas kujunduspõhimõtetega. (4) Urnimatmisplatsi mõõtmed on 1,0 x 1,0 m. (5) Erandjuhtudel, kui looduslikud tingimused ei võimalda eraldada lõigetes 2 ja 3 sätestatud suurusega hauaplatsi, võib eraldada väiksema hauaplatsi. Kirstuga matmisel ei tohi hauaplatsi pikkus olla väiksem kui 2 m ja laius väiksem kui 1,2 m. (6) Hauaplatsi eraldades tuleb üldjuhul jälgida põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas (maetava pea läände) ja hauatähis asetseb peatsis. (7) Lõikes 6 sätestatust võib erandkorras kõrvale kalduda kui nimetatud tegevus ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega ega häiri kalmistu üldist väljanägemist järgmistel juhtudel: 1) kalmistu varasem planeering ei võimalda hauda kaevata õiges suunas; 2) matuse korraldajad soovivad kaevata hauda ja matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega. § 6. Hauaplatsi eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine (1) Hauaplatsi eraldamisel või taaskasutusele andmisel sõlmib kalmistu haldaja matjaga hauaplatsi kasutamise lepingu. Kasutuslepingu vormi kinnitab Linnavalitsus. (2) Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja kasutusse antava hauaplatsi suurus. Kasutuslepingus määratakse kindlaks kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg, selle muutmise ja lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus hauaplatsi kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord ning hauaplatsi kasutaja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta. (3) Juhul kui hauaplatsi kasutaja soovib kalmistu haldajalt tellida teenuseid, sõlmitakse hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse tellitud teenused, nende maksumus ja teenuste eest tasumise kord. § 7. Kasutuslepingu tähtaeg (1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga 20 aastat. (2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja hauaplatsi kasutajat kasutuslepingu lõppemisest, saates kirjalikus vormis teate kasutuslepingus toodud aadressile. (3) Hauaplatsi senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab hauaplatsi kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist. Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui hauaplatsi kasutaja jätkab hauaplatsi kasutamist. § 8. Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek (1) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult kalmistu kontoris. (2) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse hauaplatsi kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult hauaplatsi kasutaja surmatõendi esitamisel. § 9. Kasutuslepingu lõppemine (1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel. (2) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse. (3) Kalmistu haldaja ütleb kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 17. (4) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi vastavalt eeskirja §-le 16. § 10. Matmise korraldamine (1) Kalmistu haldaja vormistab matuse maetava isiku surmatõendi ja matja isikut tõendava dokumendi alusel, kui matjaga on kooskõlastatud matmiskoht ja matja on tellitud teenuste eest tasunud. Üldjuhul tuleb matus vormistada kalmistu kontoris vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist. (2) Matmine on lubatud ainult valgel ajal, üldjuhul kella 10.00–15.00. Pühapäeval ja riiklikel pühadel üldjuhul matmisi ei toimu. (3) Hauaplatsi kirstuga või urniga matmiseks võib matja taotleda: 1) Narva-Jõesuu linnakalmistule, Sinimäe kalmistule, Sininõmme kalmistule, Vaivara vanale kalmistule, surnu, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surma hetkel Narva-Jõesuu linn, matmiseks; 2) Riigiküla kalmistule, üldjuhul surnu, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surma hetkel Narva linn, matmiseks; 3) Sinimäe kalmistu alumisse ossa, üldjuhul surnu, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surma hetkel Sillamäe linn, matmiseks; (4) Surnu, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks surma hetkel ei olnud Narva-Jõesuu linn, matmine käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 loetletud kalmistutele on lubatud vaid vabade kohtade olemasolul perekonna matmisplatsil kui koht on välja antud enne käesoleva määruse jõustumist või Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjaliku taotluse alusel. [RT IV, 03.02.2021, 12 - jõust. 06.02.2021] (5) Kalmistu haldaja võib Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nõusolekul eraldada kalmistu osa kogudusele, kutse- või loomeliidule või juriidilisele isikule tema liikmeskonda kuulunud või nende poolt tunnustatud, avalikus elus silma paistnud, isikute surnukehade või tuha matmiseks. Eraldatud maa-ala kohta sõlmib haldaja kasutuslepingu. § 11. Matmine hauaplatsile (1) Haua kaevab ja matmise teostab kalmistu haldaja. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub matja osavõtul. (2) Matmist takistavate hauatähiste ja piirete ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja. (3) Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema 1,5–2 meetrit maapinnast. (4) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma. Urniga matmisel peab matmise sügavus olema vähemalt 1 meeter. (5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. (6) Haua kaevamise käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab kalmistu haldaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. (7) Matuse käigus kõrvalolevate hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatsi korrastamata jätmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused hauaplatsi kasutaja kulul. § 12. Tundmatu või omasteta surnu matmine (1) Tundmatu surnu tuhk maetakse kalmistu tuhamatuste alale kohaliku omavalitsuse kulul, kelle territooriumilt tundmatu surnu leiti. (2) Omasteta surnu tuhk maetakse kalmistu tuhamatuste alale kohaliku omavalitsuse kulul, kelle territooriumil asus omasteta surnu viimane rahvastikuregistris registreeritud elukoht. (3) Tundmatu ja omasteta surnu registreeritakse kalmistute registris, hauaplatsi ei eraldata ja kasutuslepingut ei sõlmita. (4) Tuhamatuste ala hooldab ja heakorrastab kalmistu haldaja. § 13. Peale- ja ümbermatmine (1) Pealematmine on lubatud mitte enne 20 aasta möödumist eelmisest matmisest välja arvatud surnu tuha matmisel. (2) Kultuurimälestisteks tunnistatud hauaplatsidele peale ei maeta. (3) Surnu ümbermatmine toimub kokkuleppel kalmistu haldajaga. Surnu ümbermatmise korraldab kalmistu haldaja. 3. peatükk HAUAPLATSIDE KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE § 14. Hauaplatside kujundamine (1) Hauaplatsile püstitatud hauatähised ja piirded (sh haljastus) on kalmistu kujunduse osa ning nende paigaldamine, ümbertõstmine ja eemaldamine peab toimuma kooskõlastatult kalmistu haldajaga lähtudes kalmistu kujundusnõuetest. Ehitustöid võib teostada hauaplatsi kasutaja või tunnustatud ehitaja. (2) Hauaplatsile paigaldatud hauatähised, piirded ja haljastus,on hauaplatsi kasutaja omandiks. Hauaplatsi, mille kujundust ei ole kalmistu haldajaga kooskõlastatud või see ei vasta kooskõlastatule, kasutajat hoiatatakse. Kalmistu haldajal on õigus ühe aasta möödumisel hoiatamisest nõuetele mittevastavad hauatähised, piirded ja haljastus kõrvaldada hauaplatsi kasutaja kulul. (3) Hauaplatsi kasutaja on kohustatud tähistama haua risti, hauaplaadi või hauasambaga, millel peavad olema surnu ees- ja perekonnanimi ning sünni- ja surmaaeg. Hauatähised, piirded ja haljastus peab asuma hauaplatsi piirides. (4) Hauatähised ja piirded peab hauaplatsi kasutaja rajama nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks rajatise varisemisohtu. (5) Piirete ja hauatähiste rajamisel või rekonstrueerimisel tekkinud betoon ja muud samalaadsed jäätmed kõrvaldatakse hauaplatsi kasutaja kulul. (6) Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad piirded, puud ja põõsad. Eelnevalt tehakse vastav ettepanek hauaplatsi kasutajale. § 15. Hauaplatsi hooldamine (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele: 1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised; 2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad ja küünlad; 3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt; 4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav; 5) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht; 6) hauaplatsi katteplaadid on terved. (2) Hauaplatsi võib hauaplatsi kasutaja ja kalmistu haldaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasulise teenusena hooldada kalmistu haldaja. 4. peatükk KASUTAJATA HAUAPLATSI ARVELEVÕTMINE § 16. Hauaplatsi kasutajata hauaplatsina arvelevõtmine (1) Kasutajata hauaplatsina võetakse arvele hauaplats, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on erakorraliselt enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 17. (2) Kasutajata hauaplatsi võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat. § 17. Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud rohi või võsa; 2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud; 3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud. (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks moodustab kalmistu haldaja komisjoni. (3) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral ühe aastase vahega: 1) Pärast esimest ülevaatus tähistatakse hauaplats meeldetuletuseks hoiatustähisega. Hooldamata hauaplatside nimekiri avaldatakse haldaja (ja Narva-Jõesuu linnavalitsuse) veebilehel ning kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. 2) Teisel ülevaatusel kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta. (4) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus või foto hauaplatsist. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta. (5) Hooldamata hauaplatsina arvele võetud hauaplatside kohta avaldatakse teade haldaja (ja Narva-Jõesuu linna) veebilehel, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse ühe kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping erakorraliselt üles öelda. (6) Pärast ühekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda. Hauaplatsi, millele ei ole kasutuslepingut sõlmitud, kasutusõigus loetakse lõppenuks kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 nimetatud toimingute tegemist, kui hauaplatsi kasutaja ei ole teates määratud tähtaja jooksul hauaplatsi korrastanud. 5. peatükk MÄLESTISED § 18. Mälestistena kaitse all olevad objektid (1) Kalmistutel võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Kalmistul paiknevatele kinnismälestistele eraldi kaitsevööndi ei kehtestata. (2) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid ning mälestistel ja kalmistutel tehtavate ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Narva-Jõesuu linnavalitsusega. (3) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele. (4) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele. (5) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale. 6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 19. Vastutus (1) Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. (2) Eeskirja kehtestatud nõuete täitmist kontrollib Narva-Jõesuu Linnavalitsuse määratud ametnik. [RT IV, 06.11.2020, 1 - jõust. 09.11.2020] 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 20. Hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimine (1) Hauaplatsi kasutajal on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks hiljemalt 31.12. 2021.a. (2) Enne eeskirja jõustumist sõlmitud kasutusleping kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni. (3) Enne eeskirja jõustumise kuupäeva kasutuses olev hauaplats jääb senise kasutaja kasutusse vähemalt 2022. aasta 1. jaanuarini, kui senise kasutaja ja kalmistu haldaja vahel pole enne nimetatud tähtpäeva teisiti kokku lepitud. § 21. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine () [Käesolevast tekstist välja jäetud.]. § 22. Määruse jõustumine () Määrus jõustub 1. aprillil 2018. a.