ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Väljaandja:Mikitamäe Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.03.2015, 48

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 26.02.2015 nr 7

Määrus kehtestatakse Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21, § 8 lõike 4, § 11 lõike 6 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Mikitamäe valla territooriumil veega varustamise, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste korraldamist ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kaudu ning suhteid ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja, vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanike või valdajate vahel.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Mikitamäe vallas.

 (3) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

§ 2.  Mõisted

 (1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve. Arvestusperiood on üldjuhul üks kalendrikuu, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv veevõtukoht (olmevesik, paakautode täitmise seade) koos teenindamiseks vajalike seadmete ja ehitistega;
 4) ehitis- hoone või rajatis;
 5) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
 6) sademevesi – loodusliku päritoluga sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi, mis ei ole reovesi ning mis juhitakse ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni;
 7) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reoveest;
 8) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
 9) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 10) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele. Reostusgrupp on veeteenuse hinna alus.
 11) heitvesi -kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi;
 12) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed ainult reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
 13) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 14) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ärajuhtimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.
 15) klient - kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja ehitise või vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud lepingu vee-ettevõtjaga veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;
 16) peakraan -viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 17) reovesi -ühiskanalisatsiooni juhitav vesi,mida on kasutatud olmes või tööstuses ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri), hõlmab ka fekaale ja reovee puhastamise käigustekkivat setet;
 18) vee-ettevõtja -juriidiline isik, kes osutab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastusteenust ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni abil;
 19) abonent - korter või ühepereelamu;
 20) teenusleping - vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused vee võtmisel ja heitvee ärajuhtimisel;

§ 3.  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutaminse üldnõuded

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

 (2) Veevarustuse ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

 (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida kanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping):
 1) teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga tähtajatult või tähtajaliselt;
 2) tähtajatu teenusleping sõlmitakse siis, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused;
 3) teenuslepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik veeettevõtja vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõestavad dokumendid ning eeskirjas ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid;
 4) vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 30 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist;
 5) teenusleping peab sisaldama võetava vee ja ärajuhitava vee arvestamise korda, kanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtuseid arvestusega, et kanalisatsioonist väljuv reovesi vastaks kehtestatud nõuetele,samuti veevarustuse ja -kanalistsiooni teenuste eest tasumise korda;
 6) teenuslepingut saab lõpetada kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada;
 7) kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on see kohustatud seitsme tööpäeva jooksul esitama avalduse uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda vee kasutuse ja reovee kanaliseerimise omavoliliseks.

 (5) Ühisveevärgivesi on mõeldud kasutamiseks olmes ja tootmises. Kastmiseks ja tuletõrjehüdrantide teenindamiseks vett ühisveevärgist üldjuhul ei kasutata.

 (6) Ühiskanalisatsioon on mõeldud ainult reovee vastuvõtuks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Fekaalide purgimist ühiskanalisatsiooni ei toimu, reovee puhastusseadmetesse vihma- ja pinnasevett ei juhita. Kuivendusdrenaaž, sademevee kaevud koos äravooluga ja muud heitvee ärajuhtimise rajatised ühiskanalisatsiooni hulka ei kuulu.

 (7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja.

 (8) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumise lepingu alusel. Liitumisleping sõlmitakse vastavalt valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumiseeskirjale, mis sätestab liitumistingimused ja nõuded ning määrab liitumise korra.

 (9) Vastavalt teenuslepingule on omavalitsuse poolt kontrollimiseks volitatud isikul või vee-ettevõtjal õigusteostada kontrolli kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni korrasoleku ja koosseisu, kliendi veekasutuse ning kanalisatsiooni juhitava reovee üle. Vee-ettevõtja ei avalikusta veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reostuse kohta.

 (10) Kontrolli käigus avastatud puuduste ja rikkumiste kohta koostatakse protokoll kahes eksemplaris, millest üks jääb kliendile. Akt on sõltuvalt rikkumiste või puuduste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitiste ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

 (11) Juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise või reovee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile sellest põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja/või reovee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendamised taasavamisele ei kuulu.

 (12) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või reovee vastuvõtu vähenemisest või katkemisest ning üleujutustest põhjustatud kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.

 (13) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada vee andmine või reovee vastuvõtt avariiliste või plaaniliste remonttööde korral. Avariiliste tööde puhul teavitatakse kliente tööde alustamisest ning plaaniliste tööde puhul vähemalt kolm kalendripäeva ette teabevahendite kaudu. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja/või reovee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (14) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu on võimalik võtta joogi- ja olmevesi ühiskasutatavast salvkaevust.

 (15) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas séllega kaasneva veekao ja/või keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvutatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 4.  Teenuste hinnad ja tasumine

 (1) Veevarustuse, reovee ärajuhtimise ja puhastuse teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega.

 (2) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule. Arvestusperioodiks on üldjuhul kalendrikuu, kokkuleppel kliendiga ka kuni kolm kuud.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgist võetud vee ja kanalisatsiooni juhitud reovee eest maksab klient eeskirjas sätestatu kohaselt.

2. peatükk VEEVARUSTUS JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 5.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkt

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

 (2) Veevärgi liitumispunktiks on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi liitumispunkti. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

 (3) Kanalisatsioonitorustiku liitumispunktiks on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka.

 (4) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur. Kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

 (5) Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

 (6) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult teenuslepingus.

 (7) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta. Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise korraldab tähtajalise teenuslepingu taotleja oma kulul. Kui selliseid ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

 (8) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded. Liitumispunktideks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustike ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

 (9) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise arvestuse pidamiseks oma kulul paigaldada ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veearvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 6.  Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

 (1) Klient on kohustatud:
 1) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni selliselt ja hoidma need sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuse osutamist teistele klientidele;
 2) tagama sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsu sellele ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel teatama sellest vee-ettevõtjale;
 3) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldama;
 4) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistu võrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja Terviseeametil veeproove;
 5) hoidma tema puhastusalal ja kinnistul asuvad kanalisatsiooni
kontrollkaevud ja peakraani luugid lume- ja jäävabad;

 (2) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
 1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
 2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendus kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 4) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole kokkulepitud vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepinguga.

 (3) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatid kahju keskkonnale, hüvitab klient kahju seadusega ettenähtud korras.

§ 7.  Veeseadmete plommimine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 2) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
 3) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

 (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud teatama vee-ettevõtjale nende rikkumisest.

 (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud avarii korral, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

 (4) Omavoliliselt eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient.

§ 8.  Vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel, katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
 1) klient on viivitanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
 2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee proovide võtmist;
 3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
 4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reovee ärajuhtimise hulgast;

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine:
 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu ja tervist või keskkonda;
 3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

 (3) Vee andmine ja reovee ärajuhtimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilisi liitumisi ei aktsepteerita.

 (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (5) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

 (6) Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitsusel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist.

 (7) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.

 (8) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 24 tundi, tagab vee-ettevõtja olmevee ajutise võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (9) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama vallavalitsuse koduleheküljele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde aja vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) vähemalt viis päeva enne tööde algust.

 (10) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel

§ 9.  Omavoliline veevõtt ja reo- ning sademevee ärajuhtimine

 (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik teenusleping;
 2) torustikule, sulguritele, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
 5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 6) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett;
 7) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

 (3) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas, torudes kuni 20 mm - vee voolukiirusega 0,5 m/sek, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt.

 (4) Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest.
Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

 (5) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
 1) ühisveevärgist kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 arvestuskorrale;
 2) muust kinnistil asuvast veeallikast vee- või reoveearvesti puudumisel arvestatakse reoveekanalisatsiooni juhitud reovee hulk kinnistul elavate leibkonna liikmete arvu järgi, normiks 0,12 m3vett/d inimese kohta;
 3) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
 4) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m3 kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (6) Omavolilise reovee või fekaalide ärajuhtimise (purgimise) korral teisaldatavate mahutite (fekaaliauto) tühjendamiseks tasub ärajuhtija vee-ettevõttele hüvitiseks 15 kordse kehtiva reovee ärajuhtimise hinna purgitud m3 kohta.

 (7) Omavolilise veekasutuse või reo- ja sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

 (9) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete kohase arvestuskorra alla, määrab hüvitise volitatud isik vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

§ 10.  Reovee kanaliseerimine

 (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett mis:
 1) sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 16.10.2003 määrusele nr 75 „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta“;
 2) mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi
 3) sisaldab põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained; inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; radioaktiivseid aineid; inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 oC

 (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

 (5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

 (6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või inimestele ja/või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale.

§ 11.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse, või veemõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
 1) hoones puudub selle paigutamiseks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustoru kinnistul osutub pikemaks kui 30 m.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele.

 (6) Kliendi veetarvidust mõõdetakse veearvestiga.

 (7) Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.

 (8) Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele.

§ 12.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
 5) veearvesti nähtavuse.

 (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest peab klient otsekohe vee-ettevõtjale teatama.

 (3) Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja tasuta.

 (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul aga vee-ettevõtja.

§ 13.  Vee ja reovee arvestus

 (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

 (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (3) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (4) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatu vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (5) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 14.  Teenuste eest tasumise kord

 (1) Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus, kuid arvestusperiood ei tohi olla pikem kui kolm kalendrikuud.

 (3) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

 (4) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvetsaanud või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

 (5) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

3. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 15.  Vaidluste lahendamine

  Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.

Imre Liivago
volikogu esimees