Sotsiaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord
Vastu võetud 22.02.2016 nr 7
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 ning § 22 lõike 1 punkti 37, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1, § 41 lg 1, elamuseaduse § 8 punkti 2, võlaõigusseaduse § 272 lg 4 punkti 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse sotsiaaleluruumide mõisted, sotsiaaleluruumide üürile andmise tingimused, sotsiaaleluruumide üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lepingu lõpetamise kord ning sotsiaaleluruumi üürniku õigused, kohustused ning piirangud sotsiaaleluruumi kasutamisel.
(2) Määrus ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öist või ööpäevaringset lühiajalist majutamist.
(3) Eluruumi tunnistab sotsiaaleluruumiks Mäksa Vallavolikogu. Sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustab Mäksa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(4) Sotsiaaleluruumina võib kasutada kolmandatelt isikutelt antud vajaduseks üüritud elamispinda.
§ 2. Mõisted
(1) Sotsiaaleluruum on Mäksa Vallavolikogu poolt sotsiaaleluruumiks tunnistatud eluruum, mida antakse üürile eluasemeteenust vajavatele isikutele. Sotsiaaleluruum võib olla kohaldatud erivajadustega inimestele.
(2) Käesolevas korras mõistetakse sotsiaaleluruume järgmises tähenduses:
1) sotsiaalkorter – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav munitsipaalomandis olev eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest;
2) sotsiaalpind – sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt.
2. peatükk Sotsiaaleluruumi taotlema õigustatud isikud
§ 3. Sotsiaaleluruumi taotleja
(1) Sotsiaaleluruumi (edaspidi eluruum) võib taotleda sotsiaalteenusena eluaset vajav füüsiline isik, kelle elukoht Eesti Rahvastikuregistri andmetel on Mäksa vallas (edaspidi taotleja) järgnevatel juhtudel:
1) üksinda elav vanur või vanuripaar, kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid ja kes vajab kõrvalist abi, elab varisemisohtlikus või vähekõlbulikus eluruumis;
2) puuetega inimene, kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid ja kes vajab kõrvalist abi, elab varisemisohtlikus või vähekõlbulikus eluruumis, puudega inimesed kellel tervislikel põhjustel on raskusi eluruumis liikumisega või igapäevase toimetulekuga;
3) regulaarseid sotsiaalteenuseid sh laste hoolekannet vajav vähekindlustatud lastega pere;
4) isikud, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muul sarnasel põhjusel on kaotanud oma eluaseme;
5) isikud, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suutelised eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isikute toimetulekut, elu ja tervist;
6) teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel.
(2) Taotlejale, kelle aadressiandmed Eesti Rahvastikuregistri andmetel ei ole Mäksa vallas, eraldatakse eluruum vaba elamispinna olemasolu korral juhul kui isikul ei ole alalist elukohta, kuid tema kohta on sotsiaalhoolekande, meditsiini-, pääste- või politseiasutus oma ülesannete täitmise käigus teatanud, et isik viibib püsivalt Mäksa valla haldusterritooriumil ja eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku elu ja tervist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlejatega võrdsustatakse:
1) asenduskodust tagasipöördunu, kes enne asenduskodusse suunamist elas Mäksa vallas;
2) kinnipidamiskohast vabanenu, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas alaliselt Mäksa vallas.
3. peatükk Sotsiaaleluruumi taotlemine
§ 4. Sotsiaaleluruumi avalduse menetlemine
(1) Eluruumi taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse.
(2) Avalduses märgitakse:
1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed (nimi, sünniaeg, telefon, aadressandmed);
2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta (nimed, sünniajad);
3) eluruumi taotlemise põhjus;
4) andmed perekonna sissetulekute kohta.
(3) Avaldusele lisatakse vajadusel järgmised dokumendid:
1) koopia Arstliku Ekspertiisi Komisjoni (AEK) otsusest või pensionitunnistus ja/või muu isikut tõendav dokument);
2) tõend taotleja või tema perekonna sissetuleku kohta;
3) koopia tõendist asenduskodust tagasipöördumise või kinnipidamiskohast vabanemise kohta.
(4) Asjaolude selgitamiseks on vallavalitsuse sotsiaalnõunikul õigus vajadusel nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid.
(5) Käesoleva määruse §-s 3 loetletud isikute taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalnõunik, kes esitab vallavalitsusele eelnõu üürilepingu sõlmimise kohta.
(6) Otsuse eluruumi üürile andmise või mitteandmise kohta teeb vallavalitsus taotluse registreerimisest 15 kalendripäeva jooksul.
(7) Korralduse ärakiri edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(8) Kui isik on vähemalt kaks korda järjest keeldunud talle pakutud eluruumist, võib vallavalitsus jätta taotlejale eluruumi eraldamata.
(9) Eluruumi kasutamiseks sõlmitava üürilepingu tähtaeg on üks aasta.
(10) Vallavalitsusel on õigus hoida eluruume reservis erakorraliste olukordade jaoks.
4. peatükk Sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimine, pikendamine ja lõpetamine
§ 5. Üürilepingu sõlmimine
(1) Isikuga, kellele vallavalitsus eluruumi eraldas, sõlmitakse nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping.
(2) Enne üürilepingu sõlmimist on eluruumi taotlejal õigus talle määratud eluruum üle vaadata ja sellest keelduda, kui eluruumi seisukord, suurus või asukoht ei sobi üürnikule või tema perekonnaliikmetele.
(3) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt, on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks.
(4) Eluruumi üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust.
(5) Üürilepingu sõlmimisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ja lõppemisel koostatakse eluruumi tagastamise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.
§ 6. Üürilepingu pikendamine
(1) Üürilepingu lõppemise tähtaja möödumisel ja eluruumi vajaduse säilimisel, võib üürniku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikule eraldatud eluruumi üürilepingut pikendada. Eluruumi üürilepingut pikendatakse juhul, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused ja vastab käesoleva määruse § 3 nõuetele.
(2) Eluruumi üürilepingu pikendamiseks peab üürnik esitama avalduse vallavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne eluruumi üürilepingu lõppemist.
(3) Eluruumi üürilepingu pikendamise otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus lepingu pikendamise vajadusest, eluruumi sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale ning üürilepingujärgsete kohustuste täitmisest.
(4) Juhul, kui üürnik ei ole täitnud kõiki üürilepingujärgseid kohustusi, kuid isikul säilib määruses sätestatud alustel õigus ja vajadus eluruumile, võib vallavalitsus anda taotlejale üürile senisest vähem heakorrastatud ja väiksemaid kulutusi nõudva eluruumi.
§ 7. Üürilepingu lõppemine
(1) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel, eluruumi hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel, üürniku alalisel lahkumisel eluruumist, sotsiaaleluruumi taotlemisel aluseks olnud § 3 lõikes 1 nimetatud vajaduse äralangemisel või üürniku surma korral, kui lepingut ei ole varem üles öeldud.
(2) Üürilepingu võib üürnik erakorraliselt üles öelda, esitades vastava avalduse vallavalitsusele.
(3) Vallavalitsus võib eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürnikule ette vähemalt 30 päeva, kui üürnik ja temaga koos elavad isikud rikuvad pidevalt üürilepingu tingimusi ja/või teiste üürnike rahu. Ülesütlemistähtaega ei pea järgima, kui üürnik kahjustab eluruumi tahtlikult.
(4) Üürilepingu erakorralise ülesütlemise otsustab vallavalitsus.
5. peatükk Sotsiaaleluruumi kasutamine
§ 8. Sotsiaaleluruumi kasutamise kord
(1) Õigus eluruumi kasutada tekib isikul pärast vastava üürilepingu sõlmimist ning eluruumi üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist.
(2) Eluruumi üürnik võib majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat/elukaaslast, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ja hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid on lubatud eluruumi majutada ainult erandkorras vallavalitsuse kirjaliku loa alusel.
(3) Eluruumi üürnik on kohustatud:
1) kasutama eluruumi vastavalt otstarbele ning arvestama teiste elanike ja naabrite huvidega;
2) ) pidama oma eluruumis kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest ning Mäksa valla heakorra eeskirjast;
3) hüvitama üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi või selles asuvate seadmete rikkumisega tekitatud kahjud;
4) rakendama eluruumi rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ning teatama rikete olemasolust vastavatele ametiasutustele ja üürileandja esindajale;
5) lubama üürileandja esindajal siseneda avariide ja rikete likvideerimiseks eluruumi;
6) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle üürileandja esindajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
7) vajadusel sõlmima eraldi lepingud kõrvalkulude tasumiseks teenuse osutajatega;
8) vabastama eluruumi pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist selle pikendamist.
(4) Eluruumi üürnikul on keelatud:
1) anda eluruumi allkasutusse kolmandatele isikutele;
2) teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
(5) Kontrolli eluruumi üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise üle teostab sotsiaalnõunik ja eluruumide sihipärase kasutamise üle vallavalitsus.
§ 9. Sotsiaaleluruumi eest tasumine
(1) Eluruumi üüri määrab vallavalitsus.
(2) Üürnik tasub üüri ja kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (elektrienergia, vee, kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ja muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale ning valveteenuse kasutamine jms) vastavalt esitatud arvetele.
6. peatükk Lõppsätted
§ 10. Rakendussätted
(1) Vallavalitsusel kehtestada korraldusega sotsiaaleluruumi taotlemise avalduse ja sotsiaaleluruumi üürilepingu vorm.
(2) Tunnistatakse kehtetuks Mäksa Vallavolikogu 02.09.2013.a määrus nr 11 “Mäksa valla sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise kord“.
Mati Möller
volikogu esimees
Facebook
Twitter