Puhja Gümnaasiumi vastuvõtutingimused ja kord
Vastu võetud 29.02.2016 nr 10
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 5 ning haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 “Õpilaste vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord” alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolevas korras määratakse vastuvõtmistaotluse esitamise kord, vastuvõtmisel esitatavad nõuded, vastuvõtu korraldus, muud vastuvõtmisel tähtsust omavad asjaolud ning vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise kord õpilaste vastuvõtuks 1. – 3. kooliastmesse ning gümnaasiumiastmesse.
§ 2. Kooli vastuvõtmine
(1) Igale koolikohustuslikule õpilasele, kelle elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) järgi on Puhja vald, tagatakse õppimisvõimalus Puhja Gümnaasiumis.
(2) Vabade kohtade olemasolul võetakse vastu õpilased, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Puhja vald.
(3) Esimesse klassi astujatele katseid ei korraldata.
(4) Haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõikest 1 ja § 49 lõikest 1.
(5) Kooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi sisseastuja) või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse (vorm saadaval kooli kantseleis), millele lisab:
1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
4) esimesse klassi vastuvõtmisel lasteaia õppekava läbinule lasteasutuse poolt välja antud koolivalmiduskaardi;
5) 1 foto 3X4 cm
(6) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele lõike 5 punktis 5 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).
(7) Õpilane, kes välisriigis viibimise tõttu, sealhulgas vanemaga välislähetuses kaasas viibides, või muul kooli poolt mõjuvaks loetud põhjusel ei saa täita gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras ettenähtud ajal või viisil, võib kokkuleppel kooliga täita vastuvõtutingimused üldisest korrast erineval ajal või viisil. Tingimuste täitmiseaja ja viisi lepivad kokku kool ja õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem hiljemalt 30. juuniks.
(8) Õpilase ühest koolist teise üleminekul esitab sisseastuja (piiratud teovõimega sisseastuja puhul tema seaduslik esindaja) lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele:
1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
2) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ametlikult kinnitatud ärakirja või õpinguraamatu ametlikult kinnitatud ärakirja jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane on koolist välja arvatud pärast õppeperioodi lõppu;
3) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ametlikult kinnitatud ärakirja või õpinguraamatu ning hinnetelehe ametlikult kinnitatud ärakirja jooksval õppeveerandil või kursusel pandud hinnetega, kui õpilane on koolist välja arvatud õppeperioodi kestel.
(9) Õpilase kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor vastavalt kooli vastuvõtu korrale, vormistades käskkirja vastuvõtu kohta.
(10) Õpilase vastuvõtust keeldumisest teavitab kooli sekretär sisseastujat või tema esindajat isiklikult 3 tööpäeva jooksul.
(11) Käesoleva korraga reguleerimata küsimused lahendab kooli direktor, vaidluse korral Puhja Vallavalitsus.
§ 3. 1. klassi vastuvõtmise kord
(1) Esimesse klassi astuvad lapsed registreeritakse kooli kodulehel avaldatud kuupäevast alates 1. juunist kuni jooksva aasta 20. augustini (täpsem info avaldatakse kooli kodulehel).
(2) Kool avalikustab kooli infostendil 1. klassi vastuvõetud õpilaste nimekirja 25. augustiks. Vabadele kohtadele võtab kool õpilasi vastu kuni 31.augustini.
(3) Juhul, kui 1. klassi vabadele kohtadele soovib astuda rohkem lapsi kui on klassitäituvuse piirnorm, siis moodustab kool mitu esimest klassi, juhindudes klasside komplekteerimisel avalduste laekumise järjekorrast.
(4) Lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
(5) Vanema taotlusel alusel ja vabade õppekohtade olemasolul tagab Puhja Gümnaasium põhihariduse omandamise koolikohustuslikust east nooremale lapsele, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ning soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on Puhja Vallavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid.
§ 4. Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmise kord
(1) Puhja Vallavolikogu 27. veebruari 2015. a otsusega nr 8 otsustati ümber korraldada Puhja Gümnaasium ning gümnaasiumiastme tegevus lõpetatakse järkjärguliselt:
1) 2015/16 õppeaastal ei avata 10. klassi;
2) 2016/17 õppeaastal ei avata 10. ja 11. klassi.
(2) Teistest gümnaasiumidest ületulevatel isikutel on võimalus kandideerida Puhja Gümnaasiumi gümnaasiumiastme olemasolevatesse klassidesse
(3) Õppeaasta keskel teistest gümnaasiumidest ületulevate õpilaste puhul õppekava erinevusest tingituna tuleb õpilasel sooritada puuduvate kursuste arvestused.
(4) Gümnaasiumi ei võeta vastu:
1) õpilasi, kellel on tunnistusel puudulikud hinded;
2) klassikursuse kordajaid (va tervislikel põhjustel).
(5) Kool jätab endale õiguse otsustada iga juhtumi üle eraldi.
§ 5. Õpilase üleminek ühest koolist teise
(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.
(2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:
1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;
2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
3) isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata
põhikooli riikliku õppekava järgi;
4) isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;
5) kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis.
§ 6. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine
(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.
(2) Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I-III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.
§ 7. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel
(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).
(2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega „Teise kooli üleminek (ootel)“. Kui viie tööpäeva jooksul alates EHISes õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge „lahkus välismaale“.
§ 8. Rakendussätted
(1) Kool teavitab käesoleva korra alusel koostatud vastuvõtu ajakavast igal aastal hiljemalt 1. märtsiks kooli koduleheküljel.
(2) Vastuvõtuga seonduvad küsimused lahendab vastuvõtukomisjon, mille koosseisu kinnitab kooli direktor.
(3) Vastuvõtukorda saab muuta kooli direktori või hoolekogu ettepanekute alusel, kusjuures gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel kohaldatavas vastuvõtu korras ei tohi muudatusi kehtestada 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni.
(4) Kool avalikustab käesoleva korra kooli koduleheküljel.
(5) Korda rakendatakse alates 01. märtsist 2016. a.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Vahur Jaakma
volikogu esimees
Facebook
Twitter