KOV määruste valdkondlik liigitus: Elamumajandus → Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 10.06.2015 nr 20
RT IV, 19.06.2015, 22
jõustumine 22.06.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ning puhastamise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Põlva vallas.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Põlva vallas.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise eest;
  2) allklient – isik, kelle kinnistu veevärgil ja/või kanalisatsioonil puudub liitumispunkt ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning kes tarbib veeteenuseid läbi teise kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni;
  3) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
  3¹) eelpuhasti – muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonid ja muud reovee osalise puhastamise tehnoloogilised seadmed, mille läbimise järel reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni;
[RT IV, 03.03.2018, 41 - jõust. 06.03.2018]
  4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  5) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
  5¹) inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
[RT IV, 03.03.2018, 41 - jõust. 06.03.2018]
  6) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
  7) kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine või puhastamiseks vastu võtmine kanalisatsiooni kaudu;
  8) kohtpuhasti - puhasti reovees reoainete või ohtlike ainete kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;
  9) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
  10) lahkvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ja sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee eraldi kanaliseerimiseks;
  11) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
  12) olmereovesi – inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, reovesi või saastunud vesi;
  13) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
  14) reostusgrupp – reovee reostustaset näitavate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks veeteenuse hinna määramisele või ülenormatiivse reostuse tasu kehtestamisele;
  15) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
  16) reoveepuhasti – kogum kindlate dimensioonidega rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu või muul käesolevas eeskirjas reguleeritud viisil kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita;
  17) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  18) sulgur – kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;
  19) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  20) veemõõtesõlm – kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgarmatuuriga;
  21) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee ning sademevee ärajuhtimine või reovee puhastamine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  22) ühtlustusmahuti – mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vms ühtlustamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse Põlva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas märgitud tähenduses, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi ÜVVKS) sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

§ 3.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt käesolevale eeskirjale ning Põlva Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (3) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt Terviseameti piirkondliku talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanikuga.

  (5) Ühisveevärk on ette nähtud joogi- ja tuletõrjevee saamiseks.

  (6) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.

  (7) Põlva vallas on lahkvoolne ühiskanalisatsiooni süsteem:
  1) reovee kanalisatsioon ette nähtud reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks;
  2) sademevee kanalisatsioon ette nähtud sademevee ja drenaaživee ning muu pinnase ja pinnavee ärajuhtimiseks.

  (8) Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud nõuetele.

§ 4.   Veeteenuse hind ja selle tasumine

  (1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiametiga.

  (2) Ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise eest maksab klient vee-ettevõtjale teenustasu, mis sisaldab tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, tasu sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Tasu reo-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise eest sõltub ärajuhitava vee reostatusest, s.o reoainete sisaldusest vastavalt käesoleva eeskirja § 16 lõikes 2 kehtestatud hinnagruppidele. Lisaks on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt ülenormatiivse reostuse tasu, kui reoainete sisaldus ärajuhitavas reo-, sademe- ja drenaaživees ületab käesoleva eeskirja § 16 lõikes 1 kehtestatud reovee reoainete piirkontsentratsioone. Arveldussageduseks on üks kord kuus.

§ 5.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist reguleeritakse käesolevas eeskirjas sarnaselt kinnistutelt sademevee ära juhtimisega. Taolisel puhul on teenuslepingu sõlmimisel kinnistuomaniku rollis omavalitsus.

  (2) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (3) Reovee ja fekaalide väljaveol ning ühiskanalisatsiooni purgimisel tuleb juhinduda Põlva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast. Purgida võib vee-ettevõtja määratud purgimiskohtades vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

  (4) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Selle korrashoiu kulud lülitab vee-ettevõtja ühisveevärgi teenuse hinna arvutamisel vee eest võetava tasu hulka. Tuletõrje hüdrante kasutab piirkondlik päästekeskus Põlva valla hüdrantidega varustatud territooriumil kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine õppustel ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

  (5) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 6.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutuse kohta esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

  (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel määrata, määratakse see vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

  (3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan, kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub või asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse ajutine liitumispunkt kuni torustiku vajalike ümberehitusteni.

  (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.

  (5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt asub sissevoolul peatorusse , kui pole kokku lepitud teisiti. Käesolevas lõikes nimetatud liitumispunktide asukohti piiritlusaktis ei fikseerita.

  (6) Allkliendile vahendab teenuseid klient nende omavahelise kokkuleppe alusel.

  (7) Kinnistu piiride või hoonestuse muutmise korral, kui sellega seoses muudetakse seniste veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatiste paiknemist või kasutamise ulatust, tuleb kliendil muudatused eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui seoses sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, seab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga 30 päeva jooksul kooskõlastamise taotluse esitamise päevast arvates. Kõik ümberehitamisega ja/või uute liitumispunktide rajamisega seotud kulud kannab klient. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda.

§ 7.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Veerõhu liitumispunktides määrab vee-ettevõtja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest tulenevalt.

  (2) Põlva valla Põlva linna ja Peri, Rosma, Mammaste, Orajõe ning Himmaste külade reoveekogumise ala ning veevarustuspiirkond on arendamise seisukohalt üks piirkond. Selle piirkonna valdav hoonestus on keskmiselt kolme korruseline. Sõltuvalt kinnistu geodeetilisest paiknemisest maastikul tagab vee-ettevõtja ühisveevärgi veerõhu liitumispunktis miinimumi 2,5 bar ja maksimumi 6,5 bar vahemikus. Konkreetne veerõhk selgitatakse välja liitumisprotsessi käigus. Kui kinnistul vajatakse suuremat või madalamat veerõhku, peab klient vastavalt rõhu tõstmise või langetamise korraldama oma kinnistul oma seadmetega ja omal kulul.

  (3) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja esitatakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole ette antud, siis on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgus ning sademevee kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud, peab klient reo- või sademevee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse korraldama oma seadmetega ja oma kulul.

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 8.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehituse, korrasoleku ja hoolduse kohta

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

  (2) Veemõõtesõlm peab üldjuhul paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 °C.

  (3) Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri paigaldamine) toimub kliendi kulul.

  (4) Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult juhul, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Rööptorul peab olema sulgur, mis on normaalolukorras suletud ja millel on vee-ettevõtja plomm.

  (5) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp, kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud.

  (6) Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida.

  (7) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.

  (8) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud.

  (9) Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient.

  (10) Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient vee-ettevõtjaga liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahelisel torustikul teostatavad tööd.

  (11) Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul olema kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (12) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks tuulutatud kinnistu kanalisatsiooni kaudu ja sõltuvalt kinnistul paiknevate ehitiste tehnilistest parameetritest läbi vähemalt ühe välisõhku avaneva õhustustoru.

  (13) Üle 10-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha reovee puhastamine muda-õlipüüduris.

  (14) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid vallavolikogu volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja/või vee-ettevõtja esindajal. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.

  (15) Klient on kohustatud:
  1) tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele nõuetele, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu;
  2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  3) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooni avariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni;
  4) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest;
  5) teavitama vee-ettevõtjat ainete kasutamisest või hoidmisest kinnistul, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse;
  6) lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ja neid hooldada;
  7) lubama vee-ettevõtjal ja Terviseametil võtta kinnistu võrgust vee-, reovee- ja sademeveeproove;
  8) mitte püstitama kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale ehitisi ega ladustama materjale;
  9) hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst;
  10) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit ning teavitama vee-ettevõtjat nende vigastustest ja kaotsiminekust;
  11) kasutama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel vastavat litsentsi omavaid ettevõtjaid;
  12) lubama vee-ettevõtte esindajale ja/või volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja –rajatistele käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.

  (16) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise, kui:
  1) rikutakse käesoleva eeskirja § 8 lõike 15 punktide 1, 2 ja 11 nõudeid;
  2) klient ei ole taganud käesoleva eeskirja § 8 lõike 15 punkti 12 kohast juurdepääsu.

  (17) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühenduseks loetakse:
  1) ühendus, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrge temperatuuriga vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral);
  2) ühendus, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) kinnistu veevärgi vahetut ühendust kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (väljaarvatud joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) ühendus, mis võimaldab juhtida reovett sademevee kanalisatsiooni;
  5) ühendus, mis võimaldab juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni;
  6) ilma veekindla põhjata kogumiskaevud, septikud, kuivkäimlad.

  (18) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.

  (19) Kui kliendi tehtud keelatud ühenduse, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis, rikutud ühiskanalisatsiooni rajatist või tekitatud kahju keskkonnale, siis kahju hüvitab klient seadusega ettenähtud korras.

  (20) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

  (21) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. Sulgemisest teavitatakse vee-ettevõtjat.

  (22) Klient vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest.

  (23) Käesoleva eeskirja § 8 lõike 15 punktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja vee andmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja § 8 lõike 15 punktides 4 ja 5 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja § 11 lõikele 4.

  (24) Keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) käesoleva eeskirja § 8 lõikes 12 toodud juhul vastavalt eeskirja § 14 lõikes 3 toodud arvestuskorrale;
  2) käesoleva eeskirja § 8 lõike 17 punktis 5 toodud juhul iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase-ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaažiühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool) summas, mis vastab 75 m³ reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

  (25) Käesoleva eeskirja § 8 lõikes 13 toodud nõude täitmata jätmisel loetakse ühendus keelatud ühenduseks. Nimetatud juhul kasutatakse hüvituse arvutustes vastava tarbijagrupi reovee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 14 lõike 6 kohaselt.

§ 9.   Veeseadmete plommimine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
  4) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

  (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, mille kohaselt klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud teavitama vee-ettevõtjat nende kaotsiminekust või rikkumisest.

  (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkude plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.

  (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

  (5) Eemaldatud plommide tagasi paigaldamise kulud kannab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel.

§ 10.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi koosseisu sihipärase kasutamise ja korrasoleku kontrolli on õigusteostada volitatud isikul või vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingule ja käesolevale eeskirjale.

  (2) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks jäetakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk TEENUSE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 11.   Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee andmine ja reovee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenuslepingus pole ette nähtud teisiti.

  (2) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, ÜVVKS, veeseaduses ja muudes seadusandluses ettenähtud juhtudel.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata vee andmine klientidele või reovee ärajuhtimine:
  1) loodusõnnetuse korral;
  2) energiavarustuse katkemisel;
  3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
  4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele;
  5) kui ilmneb omavoliline või keelatud ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga;
  6) kliendi tegevuses on näha ohtu ühisveevärgile või teistele klientidele.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui hoiatusest kahe nädala möödumisel ja omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui selleks esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
  1) klient on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, maksetähtaja saabumisest arvates;
  2) klient ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile plommide paigaldamist ning vee-, reovee- ning sademevee proovide võtmist;
  3) klient ei ole arvesse võtnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või täitnud käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi;
  4) klient ei ole taganud kinnipidamist vee tarbimise, reo- ning sademevee ärajuhtimise või puhastamise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast või reostuskontsentratsioonidest;
  5) klient ei ole täitnud käesoleva eeskirja § 6 lõike 7 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud nõude teostamise tähtajast.

  (5) Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
  1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
  3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestuse põhjusest teavitatud, tuleb katkestamise põhjustest teavitada klienti kirjalikult esimesel võimalusel.

  (8) Vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse vee-ettevõtja poolt kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja vee-ettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Omavolilised vee või reo- või sademevee ühenduste taastamine on keelatud .

  (9) Kõigil juhtudel, kus käesolev eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja reovee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

  (10) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

§ 12.   Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Kui veekatkestus toimub remonttööde tõttu, mis kestavad enam kui 10 tundi, tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 36 tunni pärast ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

  (3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult elektronposti või posti teel vähemalt viis päeva enne tööde algust. Vee-ettevõtja teavitab samuti vallavalitsust ning sisestab vastava info oma kodulehele.

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui need on toimunud vääramatu jõu tagajärjel ja/või vee-ettevõtja on kinni pidanud käesoleva eeskirja nõuetest.

  (5) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 13.   Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

  (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse järgmised juhtumid:
  1) isikul puudub vee-ettevõtjaga kirjalik leping, väljaarvatud ÜVVKS § 8 lõikes 4¹ sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud käesoleva eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud juhul;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
  5) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud käesoleva eeskirja § 9 lõikes 4 sätestatud juhul;
01.11.2023 11:28
Veaparandus - parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "käesoleva" Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 alusel.
  7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni või reovee kanalisatsiooni juhitakse sademevett või sademevee kanalisatsiooni juhitakse reovett;
  8) pannakse toime tegu, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Vee omavolilise kasutamise või reo- ning sademevee omavolilise ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumise kohta akti.

§ 14.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ära juhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

  (1) Mistahes torustiku ühendust (sealhulgas ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
  1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
  2) kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt käesolevas eeskirjas toodud arvestuskordadele ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja kulud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahjude eest.

  (3) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi toru avamise, rikkumise, ühenduse või plommi eemaldamise kohas arvestusega, et töötab kogu toru ristlõige 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes sise-läbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes läbimõõduga 25–40 mm – 1,0 m/s ning torudes läbimõõduga 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitis arvutatakse kehtivatest veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste hindadest lähtudes.

  (4) Omavolilise reo- ning sademevee ära juhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) kliendi kinnistu veevärki suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
  2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale arvesti toru arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
  3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaevu, drenaažiühenduse, kanalisatsiooni vaatluskaevu korraldatud äravoolu, katuseäravoolu jne) pealt, lähtudes äravoolust 75 m³ kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnast;
  4) reovee või sademevee reoainete või ohtlike ainete sisalduse määramiseks proovide võtmise takistamise korral arvestatakse reoainete kontsentratsiooniks käesoleva eeskirja § 16 lõikes 1 sätestatud piirkontsentratsiooni ületav kontsentratsioon ja hüvitise määr arvutatakse käesoleva eeskirja §-de 23 ja 24 sätteid arvestades.

  (5) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub vee võtja vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale. Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõtjale hüvitist, lähtudes kasutatud mahuti mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast, kusjuures maksimaalselt on võimalik nõuda tasu 15-kordse mahuti mahu eest. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist vee-ettevõtja makstud kõrgendatud keskkonnatasu ja tavapärase keskkonnatasu vahe võrra.

  (6) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvutatakse tagasi päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest asjaoludest ja tehnilistest tingimustest.

  (8) Kui omavoliline veekasutamine ja reovee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee kanaliseerimine vastavalt käesoleva eeskirja § 11 lõikele 9, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (9) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 3, 4 ja 5 kohase arvestuskorra alla, määratakse hüvitise vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVA REO- JA SADEMEVEE KOHTA 

§ 15.   Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Keskkonda juhitava puhastatud heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks on ühiskanalisatsiooni reoveetorustikku lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademeveetorustikku sellist sademevett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning on puhastusseadmetes nõutavate väärtusteni puhastatav.

  (2) Ühiskanalisatsiooni reoveetorustikku on keelatud juhtida reovett ja sademeveetorustikku on keelatud juhtida sademevett, mis sisaldab:
  1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid (sh torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad) ained;
  3) inimesele ja keskkonnale mürgiseid või muid ohtlikke aineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) puhastust ja biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid);
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +40 °C.

  (4) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, tänavapuhastusjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid, sealhulgas purustatud kujul.

  (5) Reovee ja sademevee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi.

  (6) Avariijuhtudest, mis on põhjustanud ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 16.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostumuse piirkontsentratsioonid reoainete kaupa järgmiselt:
  1) hõljuvaine (mg/l) 800;
  2) BHT7 (mg/l) 1400;
  3) üldfosfor (mg/l) 20;
  4) üldlämmastik (mg/l) 100;
  5) pH alla 5,49 või üle 9,51;
  6) KHT (mg/l) 2500;
  7) rasvad (mg/l) 2500;
  8) naftasaadused (mg/l) 1,0;
  9) ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9;
  10) kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0;
  11) pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0;
  12) sulfaatide sisaldus mg/l 80,0;
  13) ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud piirväärtused;
  14) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni on naftasaaduste piirväärtuseks 5 mg/l;
  15) sademevee juhtimisel sademevee kanalisatsiooni on hõljuvainete sisalduse piirväärtus 40 mg/l ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused vastavad käesoleva lõike punktis 13 sätestatule;
  16) Põlva valla reoveekogumisalalt ühiskanalisatsiooni juhitava tootmis või tööstusettevõtte poolt tekkiva reovee reostuskoormus ei tohi ületada 24 000ie-d.
[RT IV, 03.03.2018, 41 - jõust. 06.03.2018]

  (2) Reo-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise tasu kujundatakse hinnagruppide alusel sõltuvalt ärajuhitava vee reostatusest. Vastavalt ühiskanalisatsiooni suunatavast reoveest võetud proovide analüüsi tulemustele jaotatakse reoainete kontsentratsioonide alusel klientide reovesi hinnagruppidesse järgmiselt:

  (3) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud piirkontsentratsioone, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

  (4) Kinnistult reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (5) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid maksimaalseid piirväärtusi või § 16 lõike 1 punktis 16 sätestatud reostuskoormust, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastit või muid tehnoloogilisi lahendusi.
[RT IV, 03.03.2018, 41 - jõust. 06.03.2018]

  (6) Reostuskoormuse tugeval kõikumisel, on vee-ettevõtjal õigus kliendilt nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

  (7) Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite ja/või eelpuhastite tööd.
[RT IV, 03.03.2018, 41 - jõust. 06.03.2018]

  (8) Rasva- ja õlipüüdjad, liivapüüdjad peavad olema varustatud avariiteate edastamise süsteemiga, mille signaal edastatakse vee-ettevõtja poolt antud aadressile.

  (9) Vee-ettevõtja ei ole kohustatud kliendilt reoainete sisalduse piirkontsentratsiooni ületavat reovett (ülenormatiivset reostust) või § 16 lõike 1 punktis 16 sätestatud piirmäärast suuremat reostuskoormust sisaldavat reovett vastu võtma.
[RT IV, 03.03.2018, 41 - jõust. 06.03.2018]

  (10) Reoainete piirkontsentratsiooni ületamise tuvastamisel rakendab vee-ettevõtja jooksva kalendrikuu eest tasu arvestamisel kahekordset II grupi kehtivat tasumäära ehk ülenormatiivse reostuse tasu.

  (11) Vee-ettevõtjal on õigus pöörduda kliendi poole selgituste saamiseks, miks piirkontsentratsioonide ületamine aset leidis ja mida on klient ette võtnud edaspidiseks piirkontsentratsioonid ületamise vältimiseks. Samuti on vee-ettevõtjal õigus ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohtu sattumise vältimiseks õigusaktidega määratud ohtlikke või prioriteetselt ohtlikke aineid või piirkontsentratsioonid ületavat reoaine kontsentratsioone sisaldava reovee kliendilt vastu võtmist vastavalt käesoleva eeskirja § 11 piirata või peatada.

§ 17.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama või tasuma vee-ettevõtjale selle ühendustorule rajamise eest. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.

  (2) Kliendi sademevee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, selle puudumisel tuleb proove võtta vahetult enne sademevee suubumist sademeveekanalisatsiooni.

  (3) Kinnistutelt lähtuva reo- ja sademevee proovivõtu vajaduse, proovi liigi, sageduse ja proovis reostusnäitajate loetelu ning reostusgrupi määrab vee-ettevõtja, lähtudes reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes kasutab oma tegevuses või tehnoloogias ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teavitama vee-ettevõtjat kõigist reoveega ärajuhitavatest saasteainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

  (4) Vee-ettevõtja määrab vajadusel kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reoaine-sisalduse regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reoainesisalduse näitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

  (5) Proovid võetakse vee-ettevõtja proovivõtja poolt kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul.

  (6) Proovivõtja peab olema atesteeritud ja omama kehtivat tunnistust.

  (7) Vee reoainesisalduse või reostuskoormust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee eelpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjale viimase nõudmisel teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.
[RT IV, 03.03.2018, 41 - jõust. 06.03.2018]

  (8) Proovi võtmisest teavitatakse eelnevalt klienti, välja arvatud juhul, kui proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Juhul kui klienti on proovi võtmisest teavitatud, kuid ta ei ole proovi võtmise juurde ilmunud, siis võetakse proov kliendi esindaja juuresolekuta.

  (9) Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (10) Vee-ettevõtja määrab konkreetseid vajadusi silmas pidades proovivõtuliigi ÜVVKS, veeseaduse ning selle alusel välja antud proovivõtumeetodite määruse vastavaid sätteid arvestades.

  (11) Proovivõtu kohta koostab vee-ettevõtja protokolli vastavalt keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusele nr 30 "Proovivõtumeetodid" (edaspidi määrus), täites vormi, mis on toodud määruse lisas 1. Protokoll peab sisaldama vähemalt määruse § 8 lõikes 3 nimetatud andmeid.

§ 18.   Teenustasu määramise alused

  (1) Hinnagrupp määratakse kliendi reoveest võetavate analüüside põhjal maksimaalse reoaine sisalduse järgi.

  (2) Kasvõi ühe reoaine osas grupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel võetakse reovee eest tasumise aluseks järgmine hinnagrupp.

  (3) Reoainete maksimaalse piirväärtuse ületamisel on vee-ettevõtjal õigus kliendilt nõuda ülenormatiivse reostuse tasu, milleks rakendatakse kahekordset II grupi tasumäära. Kui kontsentreeritud või ülemäärase saaste kanalisatsiooni juhtimise korral (kaasa arvatud maksimaalse piirväärtuse ületamine) kahjustati kanalisatsioonirajatisi (kaasa arvatud reoveepuhastuse protsessi või seadmeid) või toimus looduskeskkonna ülemäärane saastamine, on vee-ettevõtjal lisaks ülenormatiivse reostuse tasule õigus nõuda kahjustuste ja ülemäärase saaste likvideerimiseks ning saastetasude maksmisega (sealhulgas kaasnevate kuludega) tehtud kulutuste hüvitamist.

  (4) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab käesoleva eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtja vahelise teenuslepinguga määratud saasteainete piirväärtusi või reovee reostusgruppe (kaasaarvatud ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus jooksva kuu kohta rakendada ülenormatiivset reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub et saasteainete sisaldus vastab eeskirjas või teenuslepingus märgitule. Arvestades käesoleva eeskirja § 4 lõike 2 ja § 25 toodud arveldussagedust, korraldab vee-ettevõtja järgmise proovi võtmise järgmisel kuul.

  (5) Elanikkonna olmereovesi kuulub I gruppi. Septikute ja kuivkäimla lampkastide sette reoainete kontsentratsioon ületab maksimaalset piirväärtust ning sellele rakendatakse kahekordset II grupi tasumäära.

  (6) Elanikkonna kogumiskaevude tühjendamisel purgimiskohta purgitud reovesi kuulub I hinnagruppi.

6. peatükk VEE MÕÕTMINE NING REO- JA SADEMEVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE 

§ 19.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

  (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike.

  (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui kinnistu on hoonestamata.

  (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele nõuetele. Vee-ettevõtja paigaldab oma veearvesti veemõõdusõlme, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.

  (6) Vee-ettevõtja paigaldab veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul pärast teenuslepingu sõlmimist ning teostab ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja arvesti.

  (7) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

§ 20.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) juurdepääsu veemõõdusõlmele ning selle lähimale ümbrusele veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
  5) veearvesti nähtavuse.

  (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest, kaotsiminekust on klient kohustatud koheselt teavitama vee-ettevõtjat. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse üldjuhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada käesoleva eeskirja § 14 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

  (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

  (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastupidisel juhul vee-ettevõtja.

  (5) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme.

§ 21.   Kliendi veearvestus

  (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

  (2) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui käesoleva eeskirja § 20 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestuse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

  (4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb käesoleva eeskirja § 9 lõikest 4 tulenevatel juhtudel veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

  (5) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva eeskirja § 14 lõikes 3 sätestatut.

§ 22.   Vee eritarvituste arvestus

  (1) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

  (2) Ühekordseid veetarvitusi (läbipesuks, katsetusteks) mõõdab või arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

§ 23.   Reo- ja sademevee arvestus

  (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub käesoleva eeskirja kohaselt.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

  (3) Reo- või sademeveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus käesoleva eeskirja § 21 lõikes 2 sätestatud korras.

  (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja käsitleda kliendi tegevust omavolilise veekasutusena ja rakendada hüvitise arvestamisel rikkumise kestvuse määramiseks käesoleva eeskirja § 14 lõikes 6 sätestatut.

  (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetus), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (6) Kogu reoveekanalisatsiooniteenus (reovee ärajuhtimine ja reovee puhastamine) elanikele koos käibemaksuga võrdub kanalisatsiooniteenuse (reovee ärajuhtimine ja reovee puhastamine I grupi) hinnaga ettevõtetele ilma käibemaksuta, arvestades sealjuures ÜVVKS § 16 lõikes 11 toodut ja Konkurentsiameti metoodikat.

  (7) Kanalisatsiooniteenuse eest tasumise erandid:
  1) juhul, kui elamu asub kinnistul, millele liitumispunktis ühiskanalisatsiooniga liitumiseks peab või pidi kinnistuomanik rajama kinnistusisese reoveepumpla, kasutatakse selle kinnistu suhtes nii elanikkonna olmereovee puhastamise kui ka reovee ärajuhtimise osas kinnistusisest reoveepumplat läbiva reovee koguse suhtes vähenduskoefitsienti 0,6;
  2) teenustasu soodustus on mõeldud liitumisel tekkinud lisakulutuste (pump, elektrienergia) katmiseks;
  3) soodustuse taotlemise võimalus luuakse elanike motiveerimiseks ühiskanalisatsiooniga liitumisel, et vähendada võimalikke keskkonnareostusi, mida võivad põhjustada kinnistul asuvad septikud;
  4) teenustasu soodustuse saamiseks esitatakse põhjendatud taotlus vee-ettevõtjale enne liitumislepingu sõlmimist;
  5) taotlus peab sisaldama taotleja nime, kinnistu aadressi ja pumpla projektlahendust;
  6) ühiskanalisatsiooniga liitumiseks kinnistusisese reoveepumpla rajamise vajaduse hindab mõõdistuse ja kinnistuomaniku poolt koostatud või tellitud projektlahenduse alusel vallavalitsuse poolt nimetatud isik koos vee-ettevõtja esindaja ja kinnistu omaniku või -esindajaga enne liitumislepingu sõlmimist. Hindamise tulemusena koostatakse akt (protokoll), mis on aluseks vee-ettevõtjale vähenduskoefitsiendi rakendamiseks.

  (8) Kliendi soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis kasutab vee-ettevõtja sademevee ja drenaaživee mahu arvutamiseks järgmisi valemeid:
  1) Qsk= HEMHI x (Sk x kk + Sm x km) / 12, kus
Qsk – ühe kuu sademevee arvutuslik maht kinnistult (m³),
HEMHI – aastane keskmine sademete summa (m/a),
Sk – kaetud/sillutatud pind (m²),
Sm – muud katted ja katmata pind (m²),
kk – pinnakatte äravoolutegur kaetud ja /või sillutatud pinnalt (kk=1),
km – pinnakatte äravoolutegur muude katete ja katmata aladelt (km=0,2);
  2) Qdk = HEMHI x Sk, kus
Qdk – ühe kuu drenaaživee maht kinnistult (m³);

  (9) Sademe- kui ka drenaaživee ärajuhtimise aasta keskmiste kuu vooluhulkade arvutamise juures väärtuse HEMHI määramisel kasutab vee-ettevõtja Keskkonnaagentuuri koosseisus töötava Riigi Ilmateenistuse (edaspidi RI) poolt lähima vaatlusjaama kohta avaldatud 30 aasta keskmist sademete hulka (m/a). Vee-ettevõtja avaldab oma kodulehel mitte sagedamini kui üks kord aastas RI kodulehelt saadud värskete andmete alusel täpsustatud HEMHI väärtuse kasutusse võtmise kohta vastu võetud korralduse. Vee-ettevõtja rakendab uut HEMHI väärtust alates nimetatud korralduses märgitud tähtajast. See tähtaeg ei või saabuda varem kui üks kuu vastava korralduse kodulehel avaldamisest algava kuu kohta esitataval arvel.

§ 24.   Reo- ja sademevee mõõtmine

  (1) Reovee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud käesoleva eeskirja § 23 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

  (2) Reovee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul.

  (3) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo- ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle, plommib ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning reoveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (4) Kui vee-ettevõtja kasutab käesoleva eeskirja § 23 lõike 1 kohast õigust reovee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

  (5) Reovee mõõtesõlme puhul tuleb sarnaselt veemõõtesõlmega kinni pidada käesoleva eeskirja § 20 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt käesolevale eeskirjale.

  (6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teavitada vee-ettevõtjat. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada hüvituse nõuet.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus oma kulul kontrollida reo- ja sademeveearvesti täpsust enne taatlustähtaega.

  (8) Klient peab täitma käesoleva eeskirja § 20 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo- ja sademevee mõõdusõlme suhtes.

  (9) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme.

  (10) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 25.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ning reo- ja sademevee ärajuhtimise teenuste arvepidamine toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Klient registreerib vee- või reoveearvesti näidu ja teatab selle vee-ettevõtjale. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

  (2) Arvestusperioodi alguskuupäeva ja kestuse määrab vee-ettevõtja teenuslepingus. Arvestusperiood on üks kalendrikuu.

  (3) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Arve loetakse kätte saaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-postiaadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingule.

  (4) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,2% tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel arvet saanud või ei ole saanud seda õigeaegselt.

  (5) Pretensioone arvete õigsuse asjus võib klient vee-ettevõtjale esitada kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensioon lahendatakse kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensioonilahendi kättesaamist.

  (6) Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjat teavitama. Tarbija hinnagrupi muutmisel sõlmitakse uus teenusleping. Kui klient eelnimetatust ei teavita, võrdsustatakse see käesoleva eeskirja § 25 lõike 7 kohase maksekohustuse täitmata jätmisega.

  (7) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemiseks.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE JA LÕPETAMINE 

§ 26.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

  (2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (3) Vee-ettevõtja esitab avalduse esitajale teenuslepingu projekti seitsme päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

  (4) Kui kinnistu, maa või ehitis kui vallasasi on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamiku otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üks pool on vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu, maa või ehitise kui vallasasja kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

  (5) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja reovee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava reovee koguse ning reoainete kohta.

§ 27.   Teenuslepingu ülesütlemine

  (1) Kliendil on õigusteenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest neliteist tööpäeva ette. Kui teine isik jätkab teenuste kasutamist, on ta kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist omavoliliseks.

  (2) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus kliendiga sõlmitud teenusleping võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda:
  1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine oli käesoleva eeskirja alusel katkestatud;
  2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu teo tõttu ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõiguse alusel maa kasutaja;
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitiste lammutamise korral;
  4) juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
  5) muudel õigusaktidest või teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (4) Teenuslepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 28.   Uue teenuslepingu sõlmimine

  (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenusleping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata, kui teenuslepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja olemasolevaid ühendustorusid on võimalik kasutada. Teenuslepingu uuesti sõlmimiseks tuleb avaldajal eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud.

  (2) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist ei ole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuesti sõlmitud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 29.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 30.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.