SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.03.2018, 117

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 27.02.2018 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1, § 455 lõike 1 ja § 4515 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenused) korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord.

§ 2.  Asendushooldusteenuse eesmärk

  Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 3.  Järelhooldusteenuse eesmärk

  Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

2. peatükk Teenuse kirjeldus 

§ 4.  Teenuse osutaja

 (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

 (2) Järelhooldusteenust korraldab vallavalitsus.

§ 5.  Teenuse saaja

 (1) Asendushooldusteenus tagatakse valla poolt sotsiaalhoolekande seaduses § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lastele ja lapse heaolu tagamiseks § 459 lõikes 3 nimetatud lastele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Väike-Maarja vald.

 (2) Järelhooldusteenus tagatakse valla poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule ja isiku toimetuleku tagamiseks § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Väike-Maarja vald.

3. peatükk Teenuse osutamine 

§ 6.  Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

 (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab lastekaitsespetsialist lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

 (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab lastekaitsespetsialist lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

 (3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel hindab sotsiaalosakonna juhataja isiku vajadusest tulenevalt teenuse osutamise sisu üle.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb vallavalitsus korralduse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

 (5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

§ 7.  Teenuse rahastamine

 (1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallaeelarvest ja asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.

 (2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallaeelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

 (3) Järelhooldusteenust rahastatakse vallaeelarvest ja järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku vahenditest.

 (4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallaeelarvest iga kuu tegema kulutusi § 4511 lõikes 3 nimetatud ulatuses, mille kohta vallavalitsus peab eraldi arvestust.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise korralduses.

 (6) Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab üht last, vähemalt ühe neljandiku ulatuses TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.

 (7) Vallavalitsus võib STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu, mis ei tohi ühe lapse hooldamise korral olla väiksem kui üks neljandik TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alamäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetatud toetust.

 (8) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.

 (9) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.

 (10) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

§ 8.  Lepingu sõlmimine

 (1) Vallavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse osutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

 (2) Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

 (3) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

 (4) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 9.  Lepingu lõppemine ja lõpetamine

 (1) Leping lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse äralangemisel;
 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
 5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

 (2) Leping lõppeb:
 1) tähtaja saabumise korral;
 2) lepingupoole surma korral;
 3) teenuse saaja surma korral.

4. peatükk Lõppsätted 

§ 10.  Rakendamine

 (1) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Ene Preem
volikogu esimees