Väljaandja: Tori Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 06.03.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 03.03.2020, 5

Tori valla kalmistute kasutamise eeskiri

Vastu võetud 20.02.2020 nr 105


Määrus kehtestatakse kalmistuseaduse § 7 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDOSA

§ 1. Üldsätted

(1) Tori valla kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Tori valla haldusterritooriumil asuvate Tori valla omandis olevate kalmistute (Tori kalmistu, Sindi vana kalmistu ja Sindi uus kalmistu) haldamist ja kasutamist tulenevalt kalmistuseadusest. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja matmiskoha kasutajatele.

(2) Lisaks eeskirjas sätestatule lähtutakse eeskirja täitmisel kalmistuseadusest, Tori valla heakorra eeskirjast ja teistest õigusaktidest.

(3) Tori kalmistu on muinsuskaitsealune kultuurimälestis, mille haldamisel ja kasutamisel tuleb arvestada lisaks eeskirjas sätestatule muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Mõisted

() Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;
2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
3) matmiskoht – hauaplats;
4) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks;
5) kalmistu haldaja – kalmistu kasutamist korraldav Tori Vallavalitsuses;
6) matmiskoha kasutaja – isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus;
7) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
8) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant, hauakamber vms);
9) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis;
10) kalmisturegister – hauaplatside ja nende kasutajate üle-eestiline andmekogu. 

2. peatükk KALMISTULE JA SELLE HALDAMISELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 3. Kalmistu haldamine

(1) Tori valla omandis olevate kalmistute haldaja on Tori Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus). Haldaja ülesandeid teostab Vallavalitsuse majandusosakond (edaspidi osakond), kui kalmistu haldamisega seotud ülesandeid ei ole Vallavalitsuse poolt antud halduslepinguga kellelegi teisele.

(2) Kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab matmiskohad või võtab kasutajata matmiskohad arvele, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid, peab kalmisturegistrit ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(3) Haldaja osutab kalmistuteenust tööpäevadel kell 8.00 – 16.00 ja muul ajal vastavalt vajadusele eelneval kokkuleppel. Kalmistu on avatud külastamiseks ööpäevaringselt. 

§ 4. Nõuded kalmistule

(1) Kalmistu peamise sissekäigu juures peab olema teadetetahvel, kuhu on paigutatud kalmistu kasutamise eeskiri, kalmistu plaan, millel on ära näidatud kabelid, kvartalid, teed, veevõtukohad, jäätmemahutid, tualett, ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega hauaplatsid ja hauarajatised ning haldaja või tema poolt määratud isiku kontaktandmed.

(2) Kalmistu territooriumil peavad olema veevõtukoht, tähistatud jäätmekonteinerid ning kohad biolagunevate jäätmete kogumiseks. Samuti peab olema tagatud võimalus kasutada üldises kasutuses olevaid matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikke tööriistu ja vahendeid.

§ 5. Kalmistu kasutamise nõuded

(1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

(2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, kalme, hauatähiseid ja -rajatisi;
2) eemaldada hauatähiseid ja -rajatisi kalmistu haldajaga kooskõlastamata;
3) raiuda puid ilma raieloata; 
4) istutada puid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
5) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
6) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistu haldaja loata;
8) paigaldada inventari ja rajatisi kalmistu haldaja kooskõlastuseta; 
9) teha lõket;
10) viibida lemmikloomaga;
11) matta loomi;
12) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

3. peatükk MATMISKOHT 

§ 6. Matmiskoha suurus

(1) Matja taotleb matmiskohaks hauaplatsi. Taotluse vormi kinnitab Vallavalitsus.

(2) Hauaplats eraldatakse kirstus või urnis matmiseks. Võimalusel arvestatakse maetava usuliste ja kultuuriliste tavadega.

(3) Matja soovi kohaselt eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats).

(4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m;
2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m;
3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 m;
4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 m.

(5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral üldjuhul 1,0 x 1,0 m.

§ 7. Matmiskoha eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

(1) Hauaplats eraldatakse:
1) surnu, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks oli surmahetkel Tori vald, matmiseks;
2) füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks on Tori vald;
3) surnu, kes omas Tori valla ees erilisi teeneid, matmiseks.

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul esitatakse haldajale hauaplatsi eraldamiseks vastavasisuline taotlus, mille rahuldamise või mitterahuldamise otsustab Vallavalitsus.

(3) Hauaplats võidakse eraldada teise omavalitsusüksuse elanikule, kui see omavalitsusüksus on sõlminud Tori vallaga vastava kokkuleppe.

(4) Matmiskoha eraldamisel sõlmib kalmistu haldaja matjaga matmiskoha kasutamise lepingu (edaspidi kasutusleping) vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatule. Kasutuslepingu tingimused ja vormi kinnitab Vallavalitsus.

(5) Kasutuslepingusse kantakse matmiskoha kasutaja andmed, matmiskoha asukoht ja kasutusse antava matmiskoha suurus. 

(6) Kasutuslepingu tingimustes määratakse kindlaks kasutuslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg, selle muutmise ja lõpetamise ja kolmandale isikule üleandmise kord, poolte vastutus matmiskoha kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord ning matmiskoha kasutaja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

§ 8. Kasutuslepingu tähtaeg

(1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga kuni 20 aastat. 

(2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks.

(3) Matmiskoha senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab matmiskoha kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse hiljemalt ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist.

(4) Uue kasutuslepingu sõlmimise avalduse esitamata jätmisel loetakse kasutusleping lõppenuks ka juhul, kui matmiskoha kasutaja jätkab matmiskoha kasutamist.

§ 9. Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek

(1) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult.

(2) Matmiskoha kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, pärija puudub või pärija loobub matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult matmiskoha kasutaja surmatõendi esitamisel.

§ 10. Kasutuslepingu lõppemine

(1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel.

(2) Matmiskoha kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

(3) Kalmistu haldaja ütleb kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles, kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 20.

(4) Matmiskoha, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata matmiskoha vastavalt eeskirja §-le 19.

§ 11. Erandid matmiskoha eraldamisel ja kasutuslepingu sõlmimisel

(1) Erandina võib Vallavalitsus vastava korralduse alusel (nõusolekul) eraldada mitme matmiskohaga matmisala juriidilisele isikule või kutse- või loomeliidule, kelle tegevusalasse kuulub Eesti ja Tori valla avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mitme matmiskohaga eraldatud maa-ala kohta sõlmitakse kasutusleping.

(3) Matmiskohale, mille kasutaja on juriidiline isik või kutse- või loomeliit, maetakse kasutaja liikmeskonda kuulunud või nende poolt tunnustatud Eesti või Tori valla avalikus elus silma paistnud isikute surnukehad või tuhk.

4. peatükk MATMINE 

§ 12. Matmise korraldamine

(1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus, surnu tuhk maetakse hauaplatsile urnis või ilma urnita. Võimalusel arvestatakse maetava usulist ja kultuurilist kuuluvust ning tavasid ja traditsioone.

(2) Kõik matmised tuleb registreerida haldaja või haldaja poolt määratud isiku juures vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

(3) Kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik registreerib matmise surnu surmatõendi ja matja isikut tõendava dokumendi alusel samaaegselt matjaga matmiskoha kooskõlastamisel või hiljemalt matmise toimumise ajaks eelpool nimetatud dokumentide alusel. Surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

(4) Kalmistu haldaja või haldaja poolt määratud isik kannab kalmisturegistrisse surnu ja matja andmed, matmiskoha andmed ning toimingu kuupäeva. 

(5) Matmine toimub ainult valgel ajal. Pühapäeval, esmaspäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata. Käesolevas lõikes nimetamata juhtudel kooskõlastatakse matusetalitus kalmistu haldajaga.

§ 13. Matmine hauaplatsile

(1) Haua kaevamise ja matmise teostamise korraldab kooskõlastatult haldajaga matja.

(2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

(3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5–2 m.

(4) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma selleta. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1 m.

(5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

(6) Haua kaevamise ja matuse käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab tekitatud kahjustused kalmistu haldaja hauaplatsi kasutaja kulul.

(7) Matmiseks vajaliku kalmistult laenatud inventari teisaldamine selleks ettenähtud kohta peab toimuma matmise päeval matuse korraldaja vastutusel. Mitteteisaldamisel teostab selle kalmistu haldaja hauaplatsi kasutaja kulul.

§ 14. Tundmatu või omasteta surnu matmine

(1) Tundmatu või omasteta surnu matmise korraldab Vallavalitsuse sotsiaalosakond.

(2) Tundmatu või omasteta surnu maetakse haldaja poolt selleks eraldatud hauaplatsile. Omasteta surnu maetakse võimaluse korral olemasolevale perekonna hauaplatsile.

(3) Tundmatuna maetud surnu registreerib kalmistu haldaja kalmisturegistris.

(4) Tundmatu või omasteta surnu matmisel kasutuslepingut ei sõlmita.

(5) Tundmatu või omasteta surnu hauaplatse hooldab ja heakorrastab kalmistu haldaja.

§ 15. Pealematmine

(1) Samale hauakohale võib peale matta kõige varem 20 aastat pärast viimast matmist.

(2) Pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek. Kui hauaplats on kalmistu haldaja poolt kehtestatud kalmistu kasutamise eeskirja kohaselt tunnistatud hooldamata hauaplatsiks, ei ole hauaplatsi kasutaja nõusolek nõutav.

(3) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauale peale ei maeta.

§ 16. Ümbermatmine

(1) Ümbermatmise korraldab hauaplatsi kasutaja. Ümbermatmiseks esitab hauaplatsi kasutaja kalmistu haldajale ümbermatmiseks kasutatava matmiskoha kasutuslepingu või kasutaja notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusoleku juhul, kui ta ise ei ole kasutaja.

(2) Säilmete ümbermatmiseks mälestiseks tunnistatud hauaplatsilt on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vajalik Muinsuskaitseameti nõusolek.

(3) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.

(4) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.

5. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE

§ 17. Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine

(1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduse põhimõtteid, kalmistute kujunduse head tava nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

(2) Hauaplats peab olema tähistatud surnu andmetega (ees- ja perekonnanimi, sünni- ja surmaaeg) risti, hauaplaadi, hauakivi, hauasamba või muu tähisega. Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

(3) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

(4) Hauaplatsi ääristena on soovitatav kasutada mätasääristust või looduslikke äärekive. 

(5) Hauaplatsi kujundamisel tuleb vältida keskkonda sobimatuid tehismaterjale (plastid, kergkruus, kunstmuru jmt). Uute hauarajatiste paigaldamisel jälgida nende sobivust keskkonda.

(6) Haljastamisel tuleb eelistada madalhaljastust, puude leina- ja minivorme. Kõrgekasvulisi (üle 1,8 m) puid hauaplatsile istutada ei ole lubatud, kõrgemate puude istutamiseks tuleb taotleda eraldi luba kalmistu haldajalt. Isetekkelised puuvõrsed tuleb õigeaegselt eemaldada. Põõsaste soovitavaks kõrguseks on kuni 1,5 m, hekkidel kuni 1 m. 

(7) Hauatähiste lubatud kõrgus on maapinnast kuni 1,2 m. Kõrgema hauatähise paigaldamiseks tuleb taotleda eraldi luba kalmistu haldajalt.

(8) Hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga.

(9) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kasutamise eeskirja tingimusi, tähistab kalmistu haldaja hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. Hoiatuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

(10) Kui hoiatuse edastamisele järgneva 6 kuu jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.

(11) Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.

(12) Kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil tuleb nii kasutusel olevatel kui mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50 aastased hauatähised ja –piirded jätta oma algsele kohale. Jalalt murdunud ning katkised ristid ja muud hauatähised või nende tükid ning piirete fragmendid, mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia kalmistu haldaja poolt määratud kohta. Vanad metallist ja kivipostidega piirded ja hauatähised tuleb võimalusel taastada.

§ 18. Hauaplatsi hooldamine

(1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;
3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
4) hauatähised ja piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
5) hauaplatsi kattev liiv on puhas;
6) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht;
7) hauaplatsi katteplaadid on terved;
8) hauaplatsi piiridest 25 cm väljapoole jääv ala on korrastatud. 

(2) Raieloa hauaplatsil kasvava puu mahavõtmiseks taotleb hauaplatsi kasutaja. Raieluba taotletakse vastavalt Tori valla määruses „Raieloa andmise tingimused ja kord“ sätestatule. 

(3) Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud matmiskohtade hooldamist korraldab kalmistu omanik.

(4) Hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb liigiti sorteerida ning panna selleks ettenähtud jäätmete kogumise kohta.

(5) Hauaplatsil hooldus- ja remonttööde teostamisel tekkinud ehitusjäätmete äreveo on hauaplatsi kasutaja kohustatud teostama omal kulul.

6. peatükk KASUTAJATA MATMISKOHA ARVELEVÕTMINE

§ 19. Kasutajata matmiskoha arvelevõtmine

(1) Kasutajata matmiskohana võetakse arvele hauaplats, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on erakorraliselt enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 20.

(2) Kasutajata matmiskoha võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.

§ 20. Hooldamata hauaplats

(1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) hauaplatsi pinnasest olulises osas, st üle poole pindalast, on läbi kasvanud umbrohi ja võsa;
2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud ning hauatähisel olev tekst on loetamatu või hauatähis puudub;
3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

(2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistu haldaja selle ülevaatamise.

(3) Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab Vallavalitsus kolmeliikmelise komisjoni.

(4) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
1) esimene ülevaatus, mille käigus tuvastatakse, et hauaplats on hooldamata. Ülevaatamise korral märgistatakse see sildiga, millel on musta värviga kiri “Hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistu haldaja edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile;
2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

(5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.

7. peatükk MÄLESTISED

§ 21. Mälestistena kaitse all olevad objektid

(1) Tori kalmistu kui muinsuskaitsealuse kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisesse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

(2) Kalmistutel võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja arhitektuurimälestisi.

(3) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt muinsuskaitseseadusele.

(4) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele.

(5) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

8. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

§ 22. Järelevalve ja vastutus

(1) Vastutus käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud seadusega.

(2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab Vallavalitsus vastavalt oma pädevusele.

9. peatükk LÕPPSÄTTED

§ 23. Rakendussätted

(1) Senistel matmiskohtade kasutajatel, st isikutel, kes on käesoleva eeskirja jõustumiseni matmisplatsi kasutanud, on kohustus vormistada kalmistu haldaja juures hauaplatsi kasutamise õigus ja sõlmida kasutusleping viie aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. 

(2) Enne eeskirja jõustumist sõlmitud kasutusleping on jõus selle kehtivuse tähtaja lõpuni, välja arvatud tähtajatu leping, mis lõppeb viie aasta möödumisel käesoleva eeskirja jõustumisest, kui matmiskoha kasutaja ei ole selle aja jooksul sõlminud uut kasutuslepingut.

§ 24. Määruste kehtetuks tunnistamine ja jõustumine

(1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
1) Tori Vallavolikogu 15.04.2015 määrus nr 12 „Tori kalmistu kasutamise eeskiri;
2) Sindi Linnavolikogu 09.02.2012 määrus nr 39 „Kalmistute kasutamise eeskiri“;
3) Sindi Linnavolikogu 12.09.2013 määrus nr 60 „Sindi linna kalmistu registri põhimäärus“.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.

Mihkel Kalamees
volikogu aseesimees