Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Tartu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.04.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.04.2018, 11

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 22.03.2018 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja 4, § 67 lg 6 ja § 71 lg 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõigete 1 ja 2 alusel alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala ja eesmärk

 (1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle Tartu vallas.

 (2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.

 (3) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes.

§ 2.  Jäätmehoolduse arendaja

  Jäätmehoolduse arendamist Tartu valla haldusterritooriumil korraldavad Tartu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Tartu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

 (2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
 1) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduse poolest samalaadsed jäätmed;
 2) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
 3) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed);
 4) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;
 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, jaemüügikohtades ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
 7) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 8) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed, sealhulgas need mis sisaldavad asbesti ning väljaveetud pinnas;
 9) suurjäätmed on äravedamise eesmärgil kogumismahuti kõrvale paigutatud rasked ja kogukad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;
 10) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
 11) jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringuga ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
 12) jäätmete kogumismahuti on standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
 13) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
 14) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil
 15) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav anum;
 16) korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja nende transportimine nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta;
 17) veopiirkond on käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
 18) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
 19) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
 20) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
 21) jäätmevedaja on isik, kes korraldab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta;
 22) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete käitlemiseks ja jäätmevaldaja kohustuse selle eest tasumiseks;
 23) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale jäätmete käitlemise eest makstav tasu;
 24) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve;
 25) tühisõit vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu.

2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumine peab olema korraldatud kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav.

 (3) Tekkekohas tuleb jäätmed eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda.

 (4) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti (suurendamaks selle taaskasutusvõimalusi ja parendamaks sortimise tõhusust) ning välja korjatud jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejale liikide kaupa, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas.

 (5) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (20 01 39);
 3) metallid (20 01 40);
 4) klaas (20 01 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 7) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 02 03);
 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduses §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit (20 01 38);
 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

 (6) Paragrahvis 4 lõikes 5 toodud liigiti kogutud olmejäätmeid saab ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile, kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise jäätmejaama või avalikesse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või viies need vastavasse kogumispunktidesse, andes jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele või toimetades ise jäätmed vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

§ 5.  Kogumismahutisse paigaldamise keelud

 (1) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning pakendite kogumismahutisse on keelatud panna:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma tuhka;
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;
 5) suurjäätmeid;
 6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
 7) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;
 8) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 10) radioaktiivseid jäätmeid;
 11) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.

 (2) Kuum tuhk kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.

 (3) Halvasti lõhnavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada kilest prügikotti, et jäätmed ei levitaks halba lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

§ 6.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba ning vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

 (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Paberi ja kartongi puhul tuleb eelistada nende taaskasutamist põletamisele.

 (3) Aia- ja pargijäätmete põletamine on lubatud hajaasustusega aladel jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Avalikul üritusel lõkke tegemisel tuleb kooskõlastada lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed asukohajärgse Päästeametiga.

§ 7.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
 2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;
 3) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendite, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulka;
 4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
 5) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud;
 6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sh kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise tõkestamiseks paigutada pakitult;

 7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või jäätme kogumiskohtadesse v.a. korraldatud jäätmeveo korral. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav valla koduleheküljel.

 (2) Avaliku ürituse korraldaja vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. Selle tagamiseks on ta kohustatud varustama ürituse läbiviimise paiga piisaval arvul kogumismahutitega.

 (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks.

§ 8.  Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

  Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.

§ 9.  Kogumismahutile esitatavad nõuded

 (1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

 (2) Kogumismahutina võib kasutada:
 1) suletavaid käsitsi teisaldavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 770, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
 2) muid (1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
 3) kuni 150-liitriseid kilekotte (mitte üle 10 kg), mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest;
 4) süvakogumismahutid, mis vastavad Eesti Vabariigi kehtivale standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

 (3) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

 (4) Kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (5) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega. Erandkorras ja kokkuleppel võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole krundi või kinnistu piire, kui see on vajalik parema ligipääsetavuse tagamiseks.

 (6) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (7) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse.

 (8) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja sellel ei tohi esineda eritasandilisi astmeid. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et see võimaldaks raskeveoki pealesõitu.

 (9) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.

 (10) Hoone seest kogutakse olmejäätmeid vaid jäätmevedaja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.

 (11) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.

 (12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.

 (13) Eriotstarbelised kogumismahutid paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, millel jäätmed tekivad. Kogumismahuti paigaldamiseks sõidu-või kõnniteele taotleb tööde tegija või kinnistuomanik vallavalitsuselt kirjaliku loa tänava või selle osa sulgemiseks.

 (14) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse (jäätmetekkekoha aadress (tänava/talu nimi, maja number), ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.

3. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

1. jagu Üldsätted 

§ 10.  Korraldatud jäätmeveo eesmärk

  Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata:
 1) korraldatud jäätmeveo veopiirkond;
 2) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
 3) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku hanke korraldaja ja vedaja valiku tingimused;
 4) teenuse osutaja valiku, avalikkuse teavitamise ja ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu sõlmimise kord;
 5) jäätmevaldajate ja vedaja vaheline jäätmekäitluslepingute sõlmimise ja korraldatud jäätmeveost vabastamise kord;
 6) vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.

§ 11.  Korraldatud jäätmeveo veopiirkond

 (1) Liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik järgmistes piirkondades:
 1) I piirkond, kus korraldatud jäätmevedu toimib alates 01.07.2017 kuni 30.06.2022.
 11) Tartu piirkond (lisa 1)
 2) II piirkond, kus korraldatud jäätmevedu toimib alates 01.10.2016 kuni 30.09.2021.
 21) Tabivere piirkond (lisa 1)
 3) III piirkond, kus puudub korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmeveo hankeks tehakse ettevalmistusi ning veoperiood lõpeb 30.06.2022.
 31) Laeva piirkond (lisa 1);
 4) IV piirkond, kus puudub korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmeveo hankeks tehakse ettevalmistusi ning veoperiood lõpeb 30.06.2022.
 41) Piirissaare piirkond.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega piirkonnad moodustavad neli Tartu valla korraldatud jäätmeveo veopiirkonda kuni 30.06.2022. Alates 30.06.2022 moodustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega piirkonnad ühe korraldatud jäätmeveo veopiirkonna.

 (4) Veopiirkonnas veab jäätmeid teenuse kontsessiooni korras valitud jäätmevedaja.

§ 12.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01).

 (2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.

 (3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, millel on kümne või enama korteriga maja, peab olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks. Kehtib Tartu veopiirkonnas kuni 30.06.2022.

 (4) Alates 12 korteriga elamutes ja toitlustamisega tegelevatest ühiskondlikest hoonetest tuleb koguda eraldi biolagunevad jäätmed. Kehtib Tartu veopiirkonnas kuni 30.06.2022.

§ 13.  Jäätmevedaja leidmine

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni korraldab Tartu Vallavalitsus juhindudes jäätmeseaduses ning riigihangete seaduses kehtestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenusel riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

§ 14.  Vedajalt jäätmete vedamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

 (1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on õigus ennetähtaegselt vedajalt ära võtta korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamine konkreetses veopiirkonnas:
 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
 4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut.

 (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab Tartu Vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb jäätmevedajal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

 (3) Juhul, kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab jäätmehoolduskeskus vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

 (4) Jäätmevedaja ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, mil teenuste kontsessiooni tulemusena välja selgitatud uus vedaja vastavas veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.

2. jagu Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord 

§ 15.  Teenustasu suuruse määramise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude eest.

 (2) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt vedaja esitatud arvetele.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu ühikumaksumus pannakse paika jäätmeveo teenuse kontsessiooniga.

 (4) Teenustasu kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud kogumismahuti mahule ja veosagedusele ning ei sõltu mahutite tegelikust täitumisest ning kaalust.

 (5) Teenustasu sisaldab kõiki vedajapoolseid kulutusi kogumismahuti tühjendamise ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid, jäätmekäitluslepingu sõlmimist, peatamist, jätkamist, lõpetamist, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamist ja edastamist, välja arvatud kordusarvete ja võlateadete väljastamist ja edastamist.

 (6) Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kui kogumismahuti ei ole jäätmevaldaja omanduses või kui jäätmevaldaja ei rendi teiselt ettevõttelt kogumismahutit.

§ 16.  Teenustasu suuruse muutmise kord

 (1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.

 (2) Jäätmevedaja võib taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas objektiivsete asjaolude esinemisel, kui need asjaolud mõjutavad oluliselt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Objektiivseteks asjaoludeks loetakse asjaolusid, mis on seotud hanke esitamise järgselt kehtestatud jäätmete vastuvõtu hinnaga jäätmekäitluskohas või veoteenust mõjutavate kuludega. Veoteenuse all mõistetakse jäätmete kogumist veopiirkonnas ja sõitu jäätmekäitluskohta.

 (3) Jäätmevedaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt andmeid selle kohta:
 1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja suurendada ja/või vähendada soovib;
 2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta;
 3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused koos taotletavate teenustasude kalkulatsiooniga, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga.

 (4) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus esitatakse vallavalitsusele, kes vaatab taotluse läbi 60 päeva jooksul taotluse saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või vedaja ei esita nõutud selgitusi ja dokumente nõutud tähtajaks, võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata või rahuldamata.

 (5) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise õigus on vallavalitsusel.

 (6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

 (7) Teenustasusid ei saa muuta esimesel veoaastal ja edaspidi mitte sagedamini kui üks kord veoaasta jooksul.

§ 17.  Lisateenused

 (1) Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 18.  Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad käesoleva eeskirja paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud neljas veopiirkonnas.

 (2) Kui kortermajade (kus ei ole moodustatud korteriühistut) korteriomanikud ja muud tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, ei loeta mittevastutajaid isikuid mitteliitunuks.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.

§ 19.  Jäätmevaldaja liitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte.

§ 20.  Jäätmekäitluslepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

 (1) Jäätmevedaja sõlmib vastavas veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimused.

 (2) Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või –hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima vedaja nimel jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid.

 (3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (lisa 2), milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik (lisa 3), kes sõlmib jäätmeveolepingu. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb taotlejal vallavalitsust hiljemalt kolmekümne päeva jooksul teavitada.

§ 21.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui:
 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
 2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (sealhulgas suvila omanikud) 1. maist kuni 30. septembrini.

 (2) Kirjalikus vormikohases taotluses (lisa 4); märgitakse ära:
 1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning majapidamise aadressi, mille kohta vabastust taotletakse;
 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist;
 3) ajaperiood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);
 4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (lisa 5), et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

 (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

§ 22.  Taotluse menetlemine

 (1) Vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust käesoleva eeskirja § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Vallavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise oma korraldusega. Korralduses sätestatakse info taotleja jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta või põhjendus taotluse tagasilükkamise kohta. Taotluse menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva taotluse esitamisest. Mõjuvatel põhjustel võib vallavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Menetlemise tähtaja pikendamisest tuleb informeerida taotlejat.

 (2) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja jäätmeveo tingimustest viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse.

 (5) Vallavalitsusel on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja:
 1) ei esita õigeaegselt käesoleva määruse § 21 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust;
 2) on esitanud valeandmeid;
 3) asub mitteliitumise perioodil korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine, vedamine ja kõrvaldamine 

§ 23.  Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus

 (1) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
 1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
 2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
 3) tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud, võib olmejäätmeid vallavalitsuse nõusolekul kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 6) alusel regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

 (2) Paberi ja kartongi jäätmemahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

 (3) Biojäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nädala jooksul.

 (4) Jäätmekotte on lubatud kasutada juhul, kui nende valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmevedajale.

 (5) Juhul kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik ei ole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral.

 (6) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.

§ 24.  Jäätmete vedamine

 (1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

 (2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00-06.00.

 (3) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.

 (4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava kontsessiooni hankedokumentides.

§ 25.  Jäätmekäitleja kohustused

 (1) Jäätmekäitleja, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
 2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

 (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 26.  Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmete käitluskohad

 (1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

 (2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sealhulgas jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (3) Tartu valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmeid käideldakse lähimas nõuetekohases jäätmekäitluskohas. Jäätmekäitluskohta ei ole lubatud ladestamisele viia eelnevalt, v.a taaskasutamiseks, sorteerimata jäätmeid.

 (4) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (5) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevate jäätmete (aia- ja toidujäätmed) kompostimine omal kinnistul ja puhta paberi, papi ja puidu põletamine.

 (6) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded 

§ 27.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjale.

 (4) Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid võetakse vastu ohtlike jäätmete kogumispunktis (info valla kodulehel) või antakse ära ohtlike jäätmete kogumisringil.

 (5) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.

 (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike läbiimbumist.

 (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

 (8) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

 (9) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

 (10) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.

§ 28.  Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
 1) klaas;
 2) plastik:
 3) paber ja kartong, k.a kihiline kartong;
 4) metall;
 5) puit;
 6) muu materjal.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteinerisse tühjalt, puhtalt ja kokku pressitult. Pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt.

 (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

 (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

 (5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutuse organisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutuse organisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.

 (6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutuse organisatsioon pakendite tagasikogumise konteinerpargi võrgustiku abil.

 (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega.

 (8) Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine.

 (9) Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitlejale nime ja kontakte sisaldav informatsioon.

 (10) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

§ 29.  Paberi ja kartongi jäätmete käitlemine

 (1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmekogumiskohale üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liiki jäätmeid.

 (2) Kui ettevõtetes tekib paberit ja kartongi eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb need eraldi koguda ja omada selleks vastavat kogumismahutit.

§ 30.  Suurjäätmete käitlemine

 (1) Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmeid) ja muid tootjavastusega hõlmatud jäätmeid.

 (2) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja.

 (3) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

§ 31.  Probleemtoodete käitlemine

 (1) Probleemtooted on:
 1) patareid ja akud;
 2) mootorsõidukid ja nende osad, sh rehvid;
 3) PCB-sid (toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid) sisaldavad seadmed;
 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
 5) vanarehvid;
 6) põllumajandusplast.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (4) Vanarehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.

 (5) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

 (6) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.

 (7) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud korrale.

 (8) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

§ 32.  Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine

 (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

 (2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.

 (3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamale või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

§ 33.  Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimasse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistul kohapeal.

 (2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (3) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostinõud ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

 (4) Eramutes tekkivaid köögijäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga, millisel kinnistul soovitakse jäätmeid kompostida. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

 (5) Piirkonna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastuse biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad ja muud) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida olemasolevatel või rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.

 (6) Heitvee kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. Heitvee setteid ja käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.

 (7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima selle omanik.

 (8) Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada paberkottidesse või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult spetsiaalsesse kompostrisse. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplusest. Biolagunevate jäätmete kompostrisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

 (9) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kompostrisse lahtiselt kallamine on keelatud. Kompostrisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.

 (10) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.

§ 34.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Tartu valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

 (3) Diskreetset teavet sisaldavat vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.

 (4) Bioloogilisi jäätmeid nagu operatsiooni käigus tekkinud jäätmeid (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, vereülekandesüsteemid, ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed peab käitlema järgmiselt:
 1) bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mille on markeering «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev;
 2) bioloogilised jäätmed tuleb iga päev viia tekkekohast jäätmete kogumiskohta, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

 (5) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad ja muud) tuleb asetada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Täitunud kanistri mass ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

 (6) Nakkusohtlikke jäätmeid nagu verega või teisi potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbeid ja muid nakkusohtlikke jäätmeid peab käitlema järgmiselt:
 1) tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev;
 2) nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmete kogumiskohta ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti.

 (7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (8) Ravimijäätmed, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga «Ravimijäätmed». Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi originaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

 (9) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga ,,Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.

 (10) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse mis ei reageeri kemikaaliga märgistusega “Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

 (11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

 (12) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust kuidas neid juhiseid järgida.

§ 35.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale

 (1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
 2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
 3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
 4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
 5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
 6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

 (2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

§ 36.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda eraldi järgmiste jäätmeliikide kaupa:
 1) puit;
 2) paber ja papp;
 3) metallijäätmed;
 4) mineraalsed jäätmed;
 5) asfalt;
 6) kile;
 7) ohtlikud jäätmed.

 (3) Mitteohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist. Kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (4) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.

 (5) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav.

§ 37.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
 4) saastunud pinnas.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

 (4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka.

 (5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

 (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (8) Saastunud pinnast võib käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.

§ 38.  Plastide käitlemine

 (1) Plastid (20 01 39) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, mida tuleb tekkekohas liigiti koguda, nt ämbrid, kelgud, plastnõud jne.

 (2) Plast tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle lähimasse jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

§ 39.  Klaasi käitlemine

 (1) Klaas (20 01 02) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, mida tuleb tekkekohas liigiti koguda, nt tarbeklaas (vaas, kann jt), klaasist riiulid ja lauakate, peegel, lehtklaas jne.

 (2) Klaas tuleb tekkekohas eraldi koguda muudest jäätmetest ja antakse üle lähimasse jäätmejaama, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

§ 40.  Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed

 (1) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed.

 (2) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

§ 41.  Puidu käitlemine

 (1) Puit (20 01 38) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, nt värvimata, immutamata ja lakkimata puit.

 (2) Puit tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

§ 42.  Tekstiili käitlemine

 (1) Tekstiil (20 01 10, 20 01 11) on olmejäätmest eraldi kogutud jäätmed, milledeks on rõivad ja tekstiil.

 (2) Tekstiili tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle lähimasse jäätmejaama või nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

5. peatükk Jäätmete taaskasutamise eesmärgid 

§ 43.  Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

 (1) Segaolmejäätmete kogumiseks nende tekkekohas on aastaks 2022 eesmärk liita jäätmetekkekohtadest 90% korraldatud jäätmeveoga ning suunata taaskasutusse 50% jäätmehoolduskeskuse piirkonnas tekkivate olmejäätmete kogumassist.

 (2) Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise eesmärgiks on alates 2018. aastast pakendikonteinerite võrgustiku täiendamine ja aastaks 2020 vähemalt 60% pakendijäätmete kogumassist ringlusesse suunamine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb elanikkonda rohkem teavitada pakendijäätmete liigiti kogumisest ning vajadusel konteinerpargi täiendamine.

 (3) Paberi ja kartongi taaskasutamise eesmärgiks on liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina. Aastast 2018 on tekkekohas paberi ja kartongi jäätmete kogumine minimaalses mahus õigusaktidega sätestatud.

 (4) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2020 vähendada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmetes 20 massiprotsendini. Biolagunevaid jäätmeid kogutakse Tartu piirkonnas alates 12 korteriga majadest ja toitlustamisega tegelevatest ühiskondlikest hoonetest. Uue korraldatud jäätmeveo perioodi eel (2021.aasta) tuleb uuesti olukord üle vaadata ning tiheasustusala osas teha otsus kuidas alustada biolagunevate jäätmete liigiti kogumisega tekkekohas. Võimalusel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida omal kinnistul, kui kinnistu suurus seda lubab. 2023. aasta lõpuks peab olema käivitunud biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine. Parema arusaamise ja edukama tulemuse tagamiseks peab elanikkonda pidevalt teavitama, sealjuures tegelema tarbimisharjumuste muutmisega.

 (5) Suurjäätmete, vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on koguda jäätmeid kuni aastani 2023 jäätmejaamas (kasutatakse lepingu alusel Tartu linnas paiknevat jäätmejaama). Toimub pidev teavitustöö elanikkonnale äraandmise võimaluste kohta. Võimaluse vastu tulles elanikele, koguda suurjäätmeid, vanu rehve, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning ohtlikke jäätmeid kogumisringil.

 (6) Plasti, metalli, klaasi, puidu, tekstiili ning bioloogiliselt mittelagunevad aia– ja haljastusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on teha koostööd Torma prügilaga ning piirkondliku jäätmejaamadega, et oleks võimalik ära anda plasti, metalli, klaasi, puitu, tekstiili ning bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid vähemalt aastani 2023.

 (7) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on aastaks 2020 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt ning läbi viia jäätmete kohtsorteerimine. Kindlasti tuleb koguda eraldi eterniiti.

6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded 

§ 44.  Jäätmekäitluskoht

 (1) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.

 (2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 45.  Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

 (3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

 (4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 46.  Järelevalve teostamine

  Käesoleva eeskirja täitmise üle teostab pidevat järelevalvet vallavalitsus.

§ 47.  Vastutus

  Eeskirjaga nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120-126 ja pakendiseaduses §-de 29-31 alusel.

§ 48.  Keskkonnasaastatuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 49.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 22.02.2011 määrus nr 5 „Tartu valla jäätmehoolduseeskiri“.

 (2) Tunnistada kehtetuks Tabivere Vallavolikogu 01.10.2016 määrus nr 17 „Tabivere valla jäätmehoolduseeskiri“

 (3) Tunnistada kehtetuks Piirissaare Vallavolikogu 22.06.2016 määrus nr 15 „Piirissaare valla jäätmehoolduseeskiri“.

 (4) Tunnistada kehtetuks Laeva Vallavolikogu 29.01.2008 määrus nr 53 „Laeva valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“.

§ 50.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Vahur Poolak
volikogu aseesimees

Lisa 1 Veopiirkonnad

Lisa 2 Ühismahuti kasutamise taotlus

Lisa 3 Ühismahuti kasutamise taotluse lisa

Lisa 4 Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse vorm

Lisa 5 Kinnitus jäätmekäitluse kohta

Lisa 6 Korraldatud jäätmeveo graafiku muutmise taotlus