Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri

Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Rakvere Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.04.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.04.2018, 20

Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 21.03.2018 nr 11

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365 ning jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 lõike 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus § 141 lg 41 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi määrus) reguleerib Rakvere valla haldusterritooriumil jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist.

 (2) Määrus kehtestatakse eesmärgiga säilitada Raskvere vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (3) Jäätmehooldust Rakvere vallas korraldab ja kontrollib Rakvere vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ja Rakvere valla põhimäärusele.

§ 2.  Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses juhul, kui määrusest ei tulene teisiti.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE 

§ 3.  Üldnõuded

 (1) Kõikide tegevuste juures ning jäätmete käitlustoimingu valikul tuleb järgida jäätmehierarhiat. Võimalusel vältida jäätmete teket, vähendada tekkivate jäätmete kogust ja nende ohtlikkust, suurendada jäätmete taaskasutust, valides käitlustoimingud järgmise pingerea alusel:
 1) otsene ringlusse võtmine ehk korduskasutamine;
 2) ringlusse võtmine materjalina;
 3) jäätmete bioloogiline töötlemine ehk kompostimine;
 4) jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks.

 (2) eeltoodud toimingute rakendamise järel on lubatud jäätmete kõrvaldamine (ladestamine, matmine, põletamine jne).

 (3) Kõikide tegevuste juures tuleb rakendada meetmeid, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale.

 (4) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

 (5) Keelatud on jäätmete ladestamine või hoiustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

§ 4.  Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.

 (2) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse käigus jäätmete olemus või koostis muutub.

 (4) Kui jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või võlaõigusliku lepinguga.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) koguma oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed;
 2) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele.
 3) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid.
 4) kasutatavad mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva määruse nõuetele;
 5) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.

 (2) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallataval territooriumil elavaid või oma ettevõtetes töötavaid inimesi Rakvere vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning määruse nõuetest.

 (3) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud:
 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;
 2) korraldama oma tegevuse käigustekkinud jäätmete käitlust, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele;
 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta, vajadusel andma oma tegevusest aru Rakvere Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus);
 4) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt määruse peatükkides 6. ja 7. toodud korrale.

§ 6.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude kasutusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

 (3) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” järgi vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong;
 2) pakendid;
 3) ohtlikud jäätmed;
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;
 8) suurjäätmed;
 9) metallid.

 (4) Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele.

 (5) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (6) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

 (7) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

 (8) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, selleks mitteettenähtud kohas on keelatud.

§ 7.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

 (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti (jäätmepõletustehas jms) on keelatud. Küttekoldes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi, mis on vajalik küttekoldesse tule süütamiseks.

 (3) Okste ja lehtede põletamisele tuleb eelistada kompostimist. Juhul, kui kompostimise võimalused puuduvad, on lubatud okste ja lehtede põletamine jäätmevaldaja kinnistul aastaringselt v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 ”Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 8.  Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

 (1) Korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumilt jäätmekäitluskohta hanke korras valitud jäätmekäitlusettevõtte poolt.

 (2) Rakvere valla haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

 (3) Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord, sealhulgas jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäärad määratakse Rakvere Vallavolikogu määrusega.

§ 9.  Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Rakvere valla haldusterritooriumil.

 (2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga ei pea liituma isikud, kelle jäätmekäitlustegevuse reguleerimiseks on väljastatud keskkonnaameti poolt jäätme- või keskkonnakompleksluba.

§ 10.  Jäätmevedaja valik, jäätmekäitluskoht, jäätmeveolepingu sõlmimine

 (1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust Rakvere valla haldusterritooriumil määratud jäätmeliikide osas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

 (3) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama hankija määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke.

 (4) Juhul kui hankija ei ole määranud jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama ja koguma jäätmed kohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada kohta, millel on sellekohane jäätmeluba.

 (5) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja (jäätmeseaduse § 66 lg-s 11 sätestatud juhul jäätmevaldaja ja Rakvere vallavalitsus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing) juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (6) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmekäitlusleping, peab jäätmevedaja (jäätmeseaduse § 66 lg-s 11 sätestatud juhul aga Rakvere Vallavalitsus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing) tagama lepingu sõlmimise. Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

 (7) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga (jäätmeseaduse § 66 lg-s 11 sätestatud juhul aga Rakvere Vallavalitsust või viimase poolt volitatud mittetulundusühingut) jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 11.  Jäätmevaldaja liitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates Rakvere valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo hanke võitnud jäätmekäitlusettevõtte korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu hanke korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

 (3) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja poolt vallavalitsusele esitatud kirjaliku põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

 (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlus (avaldus) tähtajaliseks ja erandkorras liitumisest vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga esitatakse vallavalitsusele vähemalt üks kuu enne vabastamise perioodi alguskuupäeva.

 (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

 (6) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui:
 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
 2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini;
 3) jäätmevaldaja juurde ei ole võimalik läheneda jäätmeveoks kohandatud autotranspordiga

 (7) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, kui
 1) olmejäätmete valdaja ei esita õigeaegselt käesoleva eeskirja paragrahvi 11 lõikes 4 toodud selgitust või selles on esitatud valeandmeid;
 2) mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete käitlust.

4. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE 

§ 12.  Nõuded kogumismahutitele ning nende kasutamisele

 (1) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti asukoha territooriumi haldaja.

 (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks korda aastas.

 (3) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

 (4) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

 (5) Kogumismahutina võib kasutada:
 1) 80, 140, 240, 370, 600, 660 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;

 (6) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või rendilepingu alusel kasutatav.

 (7) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. Jäätmete ajutine mahutiväline ladustamine ei ole lubatud.

 (8) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigust nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud jäätmemahuti vahetamist juhul, kui jäätmemahuti on tehniliselt korras ja tema vanus ei ületa kümmet aastat. Üle kümneaastase vanusega jäätmemahuti vahetamist ei tohi nõuda, kui vedaja poolt kasutatav tehnika võimaldab sellise jäätmemahuti tühjendamist. Väljaostetud jäätmemahuti korraldatud jäätmeveoks mittesobimise korral peab uus jäätmevedaja jäätmemahuti välja vahetama tasuta

§ 13.  Nõuded jäätmemahutite paiknemiskohtadele ja juurdepääsuteedele

 (1) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult mahutit tühjendama. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu.

 (2) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

 (3) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada tiheasustus alal territooriumi haldaja ja vallavalitsusega.

 (4) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (5) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

§ 14.  Kogumismahutisse paigutamise keeld

 (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) üle 40 oC kuuma tuhka;
 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid;
 6) kogumiskaevude setteid;
 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
 8) radioaktiivseid jäätmeid;
 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

 (2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, jäätmejaam, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

 (3) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse. Jahutatud tuhka, liiva ja pühkmeid võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.

5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 15.  Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
 1) klaas;
 2) plastik;
 3) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong;
 4) metall;
 5) puit;
 6) muu materjal.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni nõuetele.

 (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtted või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.

 (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (vastav märgis pandi suurusega kantud pakendile või etiketile), tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati).

§ 16.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele.

 (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud ja probleemsed jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvi, laki ja lahusti jäägid jne) tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Lääne-Viru Jäätmekeskuses saab tasuta ära anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid 20 kg ühes kalendri aastas isik, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Rakvere vald.

 (5) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

 (7) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

§ 17.  Suurjäätmed

 (1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne).

 (2) Suurjäätmed tuleb anda edasiseks käitlemiseks ja kõrvaldamiseks vastavat luba omavale jäätmekogujale või nõuetele vastavasse jäätmekeskusesse.

§ 18.  Probleemtooted

 (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad:
 1) patareid ja akud;
 2) PCB-sid (elektroonikakomponente) sisaldavad seadmed;
 3) mootorsõidukid ja nende osad;
 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
 5) vanarehvid.

 (2) Probleemtoodetest tekkivad jäätmed tuleb üle anda vastavasse kogumissüsteemi (nt ohtlike jäätmete kogumispunkt, elektri- ja elektroonikajäätmete vastuvõtupunkt, jäätmejaam, vanametalli kokkuost jne).

§ 19.  Vanametall ja metallijäätmed

  Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele.

§ 20.  Biolagunevad jäätmed

 (1) Eraldi tuleb koguda biolagunevaid jäätmeid ning need käesoleva määruse nõuetele vastavalt komposteerida või anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale ettevõttele.

 (2) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik.

 (3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket

 (5) Eraldi kogutud kompostitavad aia ja haljasalade biolagunevad jäätmed võib vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Aia ja haljasaladel tekkivad biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides.

 (7) Üle 10 korteriga korterelamutes tuleb koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed paigutatakse spetsiaalsesse kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahutit katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga või neid regulaarselt pesta.

 (8) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.

 (9) Juriidilised isikud võivad biolagunevaid jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.

 (10) Reovee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

 (11) Reovee kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi)käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

§ 21.  Loomsed jäätmed

 (1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid.

 (2) Loomsed jäätmed tuleb üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistul või krundil võib matta üksikuid lemmikloomi.

6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 22.  Üldsätted

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud korra järgimine on kohustuslik kõikidele Rakvere valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena».

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

§ 23.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Rakvere vallas on:
 1) perearstid,
 2) hooldekodud;
 3) veterinaarid.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, lõikavad või torkivad jäätmed (edaspidi haiglajäätmed) tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Nakkusohtlikud jäätmed peavad enne vastavat luba omavale ettevõttele üleandmist olema eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist jäätmekäitluskohas või väljaspool seda.

 (3) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed.

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid ja muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitte läbitorgatavast materjalist, valmistatud suletavatesse nõudesse.

 (5) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga "Nakkusohtlikud jäätmed". Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (6) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

 (7) Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või –purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (8) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendid elavhõbedajäätmetega tuleb edasi anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (9) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (10) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud.

7. peatükk EHITUS JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 24.  Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest

  Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kahtluse korral on Vallavalitsusel õigus jäätmevaldajalt küsida nõuetekohase käitlemise kohta dokumenti.

§ 25.  Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele.

8. peatükk JÄÄTMETE VEDU, KÕRVALDAMINE NING JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUS 

§ 26.  Jäätmevedu jäätmekäitluskohta

 (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte.

 (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt määruse nõuetele.

 (3) Juhul kui territooriumi haldaja viib ise oma jäätmed prügilasse või jäätmekeskusesse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva määrusega sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta.

§ 27.  Kogumismahutite tühjendamissagedus

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.

 (2) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu. Tiheasustusaladel peab mahuteid tühjendama mitte harvemini kui üks kord kuus ja hajaasustuses vastavalt jäätmevaldaja vajadusele, kuid mitte vähem kui kord kvartalis.

 (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest.

 (4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.

§ 28.  Jäätmeveo aeg

 (1) Jäätmeveo, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse, korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevedu võib toimuda ajavahemikul kella 07.00 – 21.00.

§ 29.  Jäätmekäitlusettevõtte kohustused

 (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) vedama jäätmed määratud kohta;
 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

 (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 30.  Jäätmete kõrvaldamine

 (1) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud.

 (3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (4) Jäätmete kõrvaldamine (ettevalmistamine ladestamiseks, matmine jmt) väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja toidujäätmed.

 (5) Jäätmekäitluskoha valdaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 31.  Järelevalve teostamine

 (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

 (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta.

 (3) Järelvalvet käesoleva korra täitmise üle teostab Rakvere valla haldusterritooriumil Keskkonnainspektsioon, Politseiprefektuur ja Rakvere Vallavalitsus.

§ 32.  Keskkonnareostuse likvideerimine

  Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseadusele.

§ 33.  Rakendussätted

 (1) Määrusega tunnistatakse Sõmeru Vallavolikogu 11.06.2014 määrus nr 16 Sõmeru valla jäätmehoolduseeskiri ja Rakvere Vallavolikogu 30.03.2011 määrus nr 4 Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri kehtetuks.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Peep Vassiljev
Volikogu esimees