Väljaandja: Elva Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.04.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 03.04.2018, 23 Elva valla põhimäärus Vastu võetud 26.03.2018 nr 21 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala () Elva valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse: 1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) valla esindamise kord; 3) Elva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigused ja kohustused; 4) volikogu liikmete õigused ja kohustused; 5) volikogu eestseisuse koosseis ning eestseisuse pädevus ja töökord; 6) volikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning töökord; 7) volikogu töökord ja õigusaktide menetlemise kord; 8) Elva vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, pädevus, vallavanema õigused ja kohustused; 9) Elva Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi valitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord; 10) valitsuse komisjonide moodustamise kord; 11) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 12) valla asutuste moodustamise kord; 13) valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldised põhimõtted; 14) valla eelarve ja lisaeelarve koostamise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted. § 2. Valla omavalitsusorganid () Valla omavalitsusorganid on Elva Vallavolikogu ja Elva Vallavalitsus. § 3. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valla sümbolitena võib kasutusele võtta valla logo ja valla tunnuslause. (3) Valla sümbolite kujutised ja kirjeldused kinnitab volikogu. (4) Vallavalitsuse hallatavate asutuste sümbolid, nende kujunduse ja kasutamise korra kinnitab vallavalitsus. (5) Valla sümbolite kasutamine käesolevas peatükis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. § 4. Valla vapp ja lipp (1) Valla vapil on kujutatud sinisel kilbil hõbedane topelt kolmjalg. Vapi kirjeldus on käesoleva põhimääruse lisas 1. (2) Valla lipul on kujutatud sinisel väljal valge topelt kolmjalg. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu kirjeldus on käesoleva põhimääruse lisas 2. § 5. Valla vapi ja lipu kasutamine (1) Valla vapi kujutist kasutatakse: 1) volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste pitsatil ja dokumendiplankidel; 2) ametiasutuste kodulehtedel. (2) Valla vapi kujutist võib kasutada: 1) valla ametiasutuse, ametiasutuse hallatava asutuse ja valla piiri tähistavatel siltidel; 2) valla ametiasutuste hallatavate asutuste dokumendiplankidel, pitsatil või sümbolites; 3) valla meenetel, ametlikel trükistel, suveniiridel ja tunnustusavaldustel; 4) ametiasutuse teadetel, kutsetel, kaartidel. (3) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoonetel või lipumastidel. (4) Valla lippu võib kasutada ja heisata: 1) alaliselt valla ametiasutuste hallatavate asutuste ja vallale kuuluvatel hoonetel; 2) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 3) valla avalikel üritustel, valla asutuste üritustel ja muudel üritustel; 4) valla territooriumil asuvatel elu-, äri- või büroohoonetel teise lipuna riigilipu kõrval. (5) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja vapi kasutamine valitsuse loal. § 6. Valla tunnustusavaldused (1) Vald avaldab tunnustust valla aukodaniku nimetuse, teenetemärgi, tänukirja või muu tunnustuse andmisega. (2) Valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu. 2. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD § 7. Valla esindamine (1) Valda esindavad volikogu, volikogu esimees, valitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad põhimääruses kehtestatud korras ja pädevuse piires. (2) Volikogu nimel esindab valda volikirjata volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu liige esindab valda volikogu otsuse või volikogu esimehe käskkirja alusel. (3) Volikogu võib oma otsusega määrata valda esindama muu isiku. (4) Valitsuse nimel esindab valda volikirjata vallavanem või tema asendaja. Valitsuse liige esindab valda vallavanema käskkirja alusel. (5) Valitsus võib korraldusega määrata valda esindama muu isiku. (6) Valda, sealhulgas valla omavalitsusorganeid, esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides vallasekretär või tema poolt volitatud isik. Vallasekretär esindab valda erivolituseta, teised isikud volikirja alusel. § 8. Välissuhted (1) Vallal on õigus iseseisvalt osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides või arendada nendega koostööd ning osaleda rahvusvahelistes projektides ja programmides. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides volikogu poolt määratud esindaja. (3) Volikogul ja valitsusel on õigus oma pädevuse piires teha võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste kohaliku omavalitsuse üksustega väljaspool vabariiki ning sõlmida nendega lepinguid. (4) Välissuhtlemisega seotud muud küsimused otsustab valitsus. 3. peatükk VOLIKOGU § 9. Volikogu (1) Volikogu valitakse seaduse alusel seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu otsustab: 1) volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused; 2) õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused. (3) Volikogu võib delegeerida käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud küsimuste otsustamise valitsusele. (4) Volikogu töötab täiskoguna. (5) Volikogul on esimees ja aseesimees. (6) Volikogu asjaajamist korraldab valitsus. § 10. Volikogu esimees (1) Volikogu esindab ja tööd juhib volikogu esimees. Volikogu esimeest asendab tema äraolekul aseesimees. Kui aseesimehel ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, on volikogu esimehe asendajaks vanim volikogu liige. (2) Volikogu esimees: 1) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 3) kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) otsustab volikogu liikme lähetusse saatmise; 5) otsustab vallavanema puhkusele ja lähetusse saatmise; 6) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) kutsub kokku ja juhatab eestseisuse koosolekut; 8) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehel on õigus puhkusele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Volikogu esimehe puhkus vormistatakse volikogu aseesimehe käskkirjaga. § 11. Volikogu esimehe valimise kord (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige ja fraktsioon, esitades kirjaliku esildise istungi juhatajale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Kandidaadid nummerdatakse vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Kandidaadi soovil antakse talle sõna. (3) Valla valimiskomisjon viib hääletamise läbi volikogu uue koosseisu esimesel istungil või järgmistel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu kinnitatud vähemalt 3-liikmeline komisjon (edaspidi komisjon). (4) Komisjoni ei või kuuluda ülesseatud kandidaat ja volikogu liikmed. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja protokollija. (5) Salajaseks hääletamiseks kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, rakendatakse sedelhääletussüsteemi. Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamisel peab olema tagatud hääletamise salajasus. Hääletamise üheaegne läbiviimine nii elektrooniliselt kui ka sedelitega ei ole lubatud. (6) Komisjon viib salajase hääletuse läbi volikogu istungi ruumis. Sedelhääletusel kasutatakse valimiskasti, mis pitseeritakse kohapeal. Hääletussedel peab olema varustatud turvaelemendiga (pitsati jäljend, vms). Esitatud kandidaatide nimed kantakse hääletussedelile. Komisjon annab igale istungil osalevale volikogu liikmele allkirja vastu hääletussedeli. Salajasuse tagamiseks võib kasutada valiku tegemiseks eraldi ruumi või salajaseks hääletamiseks kohandatud volikogu istungi ruumi. Volikogu liige märgib sedelile oma otsuse ja laseb hääletussedeli isiklikult valimiskasti. Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagasiandmisel saada komisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse komisjon hääletamise teel. (7) Salajase hääletamise läbiviimist elektrooniliselt juhatab istungi juhataja. Esitatud kandidaatide nimed kantakse elektroonilisele hääletussedelile. Valiku tegemiseks teeb volikogu liige elektroonilisel sedelil märke, kelle poolt tema hääletab. (8) Komisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Komisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus komisjoni töö kohta. Komisjoni protokolli loeb ette komisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. Elektroonilise hääletamise korral koostatakse protokoll elektroonilise hääletamise keskkonnas. (9) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (10) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. § 12. Volikogu aseesimehe valimise kord (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadid seatakse üles ja hääletamine viiakse läbi samas korras volikogu esimehe valimise korraga. § 13. Volikogu eestseisus (1) Volikogu moodustab volikogu töö paremaks korraldamiseks eestseisuse. (2) Eestseisus on volikogu esimehe juurde moodustatud nõuandev organ. (3) Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees ja fraktsioonide esimehed. Fraktsiooni esimehe puudumisel asendab teda hääleõigusega fraktsiooni aseesimees. Volikogu esimees võib fraktsiooni mittekuuluvaid volikogu liikmeid kaasata eestseisuse töösse. (4) Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (5) Eestseisuse koosoleku kutse saadetakse hiljemalt 4 tööpäeva enne koosoleku toimumist eestseisusele. Eestseisuse koosolek protokollitakse ja protokoll avalikustatakse valla veebilehel 3 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest. (6) Volikogu eestseisus: 1) jaotab volikogu komisjoni esimeeste ettepanekul volikogu liikmete vahel kohad volikogu alatistes komisjonides; 2) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta; 3) vaatab läbi istungite toimumise ajakava; 4) vaatab läbi volikogu istungi päevakorra projekti; 5) kooskõlastab volikogu esimehe välislähetuse; 6) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides; 7) arutab muid volikogu tööga seotud küsimusi. § 14. Fraktsioon (1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada 3 või enam volikogu liiget. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsuses peab olema fraktsiooni nimi, liikmete nimed, esimehe ja aseesimehe nimi, kontaktandmed. Otsus allkirjastatakse kõigi fraktsiooni liikmete poolt. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava protokollilise otsuse teatavaks tegemisest. (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või aseesimees või volitatud liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni kirjaliku otsusega, mis jõustub allakirjutamisel. Otsus edastatakse volikogu esimehele. Volikogu esimees teavitab otsusest volikogu liikmeid. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel ja nende poolt allkirjastatud otsusel, mis edastatakse volikogule. (6) Volikogu liikme volituste peatumisel peatuvad tema õigused kuuluda fraktsiooni koosseisu kuni volikogu liikme volituste taastumiseni. (7) Fraktsiooni õigused on sätestatud käesolevas põhimääruses või volikogu muudes õigusaktides. § 15. Komisjoni moodustamine (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. (2) Komisjoni tegevusvaldkond, liikmete arv, ülesanded, volituste ulatus ning ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (3) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon. (4) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast seaduses sätestatud korras ja arvestades hääletuse läbiviimisel ja hääletustulemuste kindlakstegemisel käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 sätestatut. (5) Komisjonis on lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele vähemalt 11 liiget. Revisjonikomisjon moodustatakse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (6) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Komisjoni esimehele teeb ettepanekud liikmete kinnitamiseks erakond või valimisliit vastavalt oma kohtade arvule komisjonis. Üksikkandidaadil on õigus osaleda ühes alatise komisjoni töös. Ettepaneku üksikkandidaadi komisjoni määramiseks teeb komisjoni esimehele eestseisus. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. (7) Komisjoni koosseisu, välja arvatud revisjonikomisjoni koosseisu, kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (8) Komisjoni liikme koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe esildisel kas komisjoni liikme või teda komisjoni esitanud erakonna või valimisliidu taotluse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 16. Komisjoni pädevus (1) Komisjon pädevuses on: 1) arvamuse andmine komisjoni suunatud volikogu õigusakti eelnõule; 2) arvamuse andmine valitsuse poolt komisjoni suunatud probleemile, küsimusele või materjalile; 3) muude komisjoni suunatud küsimuste lahendamine. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja eksperte. § 17. Komisjoni esimehe pädevus (1) Komisjoni esimees: 1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) esitab volikogule ettepanekuid komisjoni funktsioonide muutmiseks; 3) esitab volikogule esildise koosseisu muutmiseks erakonna, valimisliidu või eestseisuse ettepanekul; 4) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; 5) koostab komisjoni tööplaani, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 6) jaotab komisjoni liikmetele tööülesanded; 7) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 8) vajadusel kutsub komisjoni koosolekule külalised; 9) allkirjastab komisjoni protokollid; 10) edastab volikogu esimehe kaudu volikogule ja valitsusele komisjoni otsused, seisukohad, arvamused, ettepanekud ja eelnõud komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes. (2) Komisjoni ettepanekud ja arvamused on volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga. § 18. Volikogu komisjoni töökord (1) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja hiljemalt 4 tööpäeva enne koosoleku toimumist ning edastab teate komisjoni liikmetele, volikogu esimehele, kutsutavatele isikutele ja vallakantseleile. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni kokku volikogu esimees, kes juhatab koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja. (2) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või valitsuse liige. Teistele isikutele sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja. (3) Komisjoni koosolek võib toimuda elektroonilise (virtuaalse osalemise ja osaleja identifitseerimise võimalusega) koosoleku vormis. (4) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab eelnõud ja/või vajalikud materjalid komisjoni kõikidele liikmetele elektrooniliselt. Teates on määratud tähtaeg, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse, et ta ei ole koosolekust osa võtnud. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikmete elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (6) Protokoll esitatakse kantseleisse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokollid avalikustatakse veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast protokolli esitamist. (7) Komisjonid võivad läbi viia ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsustav osa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjonide esimehed. (8) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 1. septembriks. § 19. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjonidele suunab õigusakti eelnõu või küsimuse arvamuse andmiseks volikogu esimees . (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtivkomisjoni. (3) Volikogu esimees edastab volikogu liikmetele teate, millisesse komisjoni õigusakti eelnõu suunati ja teeb õigusakti eelnõu materjalid kättesaadavaks valla veebilehel. (4) Õigusakti eelnõud arutatakse vastavas komisjonis või juhtivkomisjonis. (5) Muudatusettepaneku võib esitada muu volikogu komisjon, fraktsioon, volikogu liige, vallavanem ja valitsus õigusakti eelnõud menetlevale komisjonile või juhtivkomisjonile hiljemalt komisjoni koosolekul. (6) Komisjon või juhtivkomisjon teeb esitatud parandusettepaneku arvestamise või mittearvestamise kohta otsuse ning saadab otsuse õigusakti eelnõu algatajale ja volikogu esimehele. (7) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama vähemalt 10 kalendripäeva enne volikogu istungit. (8) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele ja taotluse esitajale. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. (9) Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. § 20. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega põhimääruse paragrahvis 11 sätestatud korras. (3) Revisjonikomisjon esitab ja tutvustab iga-aastast tööplaani volikogule hiljemalt 31. jaanuariks. Tööplaan peab sisaldama kvartaalset ajakava eeloleva perioodi kohta ning kontrollitavate teemade täpsemat kirjeldust. (4) Revisjonikontrolli funktsiooni täitval revisjonikomisjoni liikmel on ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid (välja arvatud seadusega keelatud andmed) ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse; 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste. (5) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile hiljemalt 5 tööpäeva enne kontrollimise alustamise päeva. (6) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. (7) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (8) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 21. Volikogu istung (1) Volikogu töövormiks on istung. (2) Volikogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele üldjuhul üks kord kuus. Volikogu istungite ajakava kinnitab eestseisus ja teeb ajakava kättesaadavaks valla veebilehel. (3) Volikogu teeb oma istungist internetis ülekande. Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik ülekannet teha, tehakse üksikasjalik protokoll. Istungist muude raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemiseks annab loa istungi juhataja. (4) Volikogu liige võib istungil osaleda virtuaalselt, kui volikogu istungi läbiviimiseks kasutatakse elektroonilist reaalasjas istungist osavõtu süsteemi ja tal ei ole võimalik istungist kohapeal osa võtta, välja arvatud käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. (5) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad, sealhulgas virtuaalselt volikogu istungil osalevad, volikogu liikmed. (6) Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, hääletatakse käetõstmisega. (7) Volikogu istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele ja tehakse kättesaadavaks valla dokumendiregistris hiljemalt 7 tööpäeva jooksul. § 22. Volikogu istungi kokkukutsumine (1) Istungi kutsub kokku ja juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Aseesimehe puudumise korral kutsub istungi kokku volikogu vanim liige. Vanima volikogu liikme enda taandamise korral kutsub istungi kokku ja juhatab vanuselt järgmine volikogu liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või valitsus, esitades koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks ja istungi toimumise kuupäeva, mis ei või olla varasem kui 10 tööpäeva arvates nõude esitamisest. Nõude esitamiseks loetakse samuti umbusalduse avaldamise algatamist volikogus. Nõue esitatakse volikogu esimehele, kes määrab istungi toimumise aja. (3) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused ja istungi materjalid, tehakse volikogu liikmele teatavaks tema enda poolt nimetatud e-posti aadressile või saadetakse kokkuleppel tema elukoha aadressile vallas. Kutse ja istungi materjalid avaldatakse vähemalt neli kalendripäeva enne istungi toimumise päeva valla veebilehel. § 23. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu arutab istungil päevakorras olevaid küsimusi kinnitatud päevakorra alusel. (2) Istungi avab ja seda juhatab istungi juhataja. (3) Küsimusi arutatakse vastavalt kinnitatud päevakorrale. (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja järgmise lugemise aja otsustab volikogu vastavalt eelnõu menetlemist juhtinud komisjoni või eelnõu algataja ettepanekule. Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil poolthäälte enamuse saanud eelnõu. (5) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. (6) Päevakorraküsimuse arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, küsimused ettekandjale, kaasettekanded, küsimused kaasettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, märkused, õiendused, kommentaarid, lõppsõnad. (7) Ettenähtud aeg on: 1) ettekandeks – kuni 15 minutit; 2) kaasettekandeks – kuni 10 minutit; 3) ettekandja lõppsõnaks – kuni 3 minutit; 4) sõnavõtuks – kuni 5 minutit; 5) märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 3 minutit; 6) arupärimise esitamiseks – kuni 5 minutit; 7) arupärimisele vastamiseks – kuni 7 minutit; 8) küsimustele vastamiseks – kuni 7 minutit. (8) Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kaheks repliigiks. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata, kui need on laekunud vähemalt kolm päeva enne volikogu istungi algust. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. (9) Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (10) Volikogu istungil on õigus esitada õigusakti eelnõu muudatusettepanekuid volikogu liikmel ja eelnõu algatajal kirjalikult, esitades selle istungi juhatajale. Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. (11) Enne õigusakti eelnõu hääletamist on fraktsioonidel õigustaotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. (12) Hääletamine on nimeline, kui seda taotleb vähemalt üks volikogu liige ja seda ettepanekut toetab 1/3 volikogu liikmetest. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liikme otsustus (kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel) fikseeritakse protokollis. (13) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. „otsus/määrus vastu võetud“. § 24. Volikogu liikme arupärimine (1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult volikogu esimehele või kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. § 25. Õigusakti algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) valitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 26. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakti eelnõu esitab volikogule eelnõu algataja. Õigusakti eelnõu algatajal on õigus kaasata õigusakti eelnõu koostamisse vallasekretäri. (2) Volikogu esimees või tema asendaja suunab eelnõu ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. Juhtiva komisjoni seisukoha eelnõu kohta võib juhtiva komisjoni esimees esitada volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ette nähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi päevakorda. (3) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad; 5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või valitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud. (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja valitsuse arvamusega. (5) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (6) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (7) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (8) Eelnõusid, mida ei arutata komisjonides, arutatakse volikogu eestseisuses. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. 4. peatükk VALITSUS § 27. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajase hääletamise teel. (2) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi korraldamise tingimused sätestatakse volikogu poolt. (3) Vallavanema valimisteks võib kandidaadi üles seada volikogu liige ja fraktsioon, esitades kirjaliku esildise istungi juhatajale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. (4) Vallavanem valitakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 sätestatud korras. § 28. Vallavanema volitused, pädevus ja ametitunnus (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavanem: 1) esitab volikogule ettepaneku valitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning valitsuse liikmete kinnitamise kohta; 2) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esindab valda ja valitsust seaduses ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või valitsust temale antud pädevuse piires; 4) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendavate liikmete kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest valitsuse ametnikke ja töötajaid; 8) esitab valitsusele kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi; 9) esindab valda notariaalsetes toimingutes, kui õigusaktides pole sätestatud teisiti; 10) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga või valla õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema ametitunnus on ametiraha. 1) Vallavanema ametirahal on kujutatud valla sümboolika, ametiraha kavandi kinnitab volikogu. 2) Ametiraha kandmise õigus on vallavanemal tema volituste ajal. 3) Ametiraha kantakse pidulikel ja ametlikel sündmustel, kus vallavanem esindab Elva valda. § 29. Vallavanema asendamine (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul tema poolt määratud valitsuse liige. Juhul kui vallavanemal ei ole võimalik määrata enda asendajat, asendab vallavanemat vanim valitsuse liige või vastavalt valitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele, mille kinnitab vallavanem. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“. § 30. Vallavanema lähetusse saatmine () Vallavanem võib minna lähetusse volikogu sätestatud korras. § 31. Vallavanema puhkus () Vallavanemal on õigus puhkusele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Vallavanema puhkus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga. § 32. Valitsuse moodustamine (1) Volikogu kinnitab otsusega valitsuse liikmete arvu ja struktuuri. (2) Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus. (3) Valitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (4) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse või nimetatakse ametisse uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 33. Valitsuse pädevus () Valitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste volikogu õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse. § 34. Valitsuse istung (1) Valitsuse töövorm on istung. Istungite toimumise sageduse ja aja otsustab vallavanem. (2) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (3) Valitsuse istungi võib läbi viia elektrooniliselt virtuaalse osalemise võimaluse korral. (4) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma valitsuse istungi, kui seda nõuab üle poole valitsuse liikmetest. (5) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär esitatud eelnõude põhjal. (6) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja. (7) Valitsusel on õigus vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata. Vallasekretär saadab vallavanema määratud eelnõud valitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul valitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma seisukoha. (8) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Valitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (9) Valitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning valitsuse liikmete või küsimuse algatajate eriarvamused. § 35. Valitsuse komisjon (1) Valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega, milles sätestatakse komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus. 5. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE AVALIKUSTAMISE, JÕUSTUMISE JA TÄITMISE KONTROLLI KORD § 36. Õigusaktide avalikustamine (1) Volikogu ja valitsuse õigusaktid avalikustatakse viie tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist ning tehakse kättesaadavaks vallakantseleis, dokumendiregistri kaudu valla veebilehel arvestades seaduses ette nähtud piiranguid. (2) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omav õigusakt ajalehes, milles vald avaldab oma ametlikke teateid. Kui määruses, otsuses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle vallasekretär. § 37. Õigusaktide jõustumine (1) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (2) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest kui otsuses või korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva. Otsused ja korraldused tehakse teatavaks dokumendiregistris arvestades seaduses ette nähtud piiranguid ning saadetakse adressaatidele ja asjaosalistele. § 38. Õigusaktide kontroll (1) Volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmise kontrolli eesmärk on tagada valla õigusaktide kohane täitmine valla kui omavalitsusüksuse enese ja tema struktuuriüksuste poolt. (2) Volikogu õigusaktide täitmise kontrolli teostab: 1) volikogu esimees; 2) revisjonikomisjon; 3) volikogu liige, kes esitab sellekohase taotluse valitsusele. (3) Vallavanem esitab õigusaktide täitmise ülevaate volikogu istungil vähemalt üks korda aastas. (4) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei. 6. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 39. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted (1) Valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine. (2) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest. (3) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. (4) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. § 40. Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted (1) Valla eelarve koostatakse igaks kalendriaastaks eelarvestrateegia alusel arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks. (2) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajaduse korral lisaeelarve. (3) Eelarve ja lisaeelarve koostamise üldised põhimõtted on järgmised: 1) eelarve hõlmab kindla perioodi, s.o eelarveaasta tulusid ja kulusid; 2) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud; 3) eelarve peab olema tasakaalus; 4) eelarve kõik sissetulekud ja väljaminekud peavad olema esitatud selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad; 5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast. (4) Eelarve ja lisaeelarve koostamise korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras. (5) Eelarve liigendamine, koostamine, menetlemine, vastuvõtmine, avalikustamine ja täitmine ning eelarve aruandluse täpsem kord sätestatakse eraldi volikogu määrusega. (6) Finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks. (7) Finantsjuhtimise aluseks on: 1) eelarvestrateegia; 2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve; 3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega; 4) läbipaistev ja aus aruandlus. (8) Lisanõuded valla finantsjuhtimisele sätestatakse eraldi volikogu määrusega. § 41. Siseauditeerimise üldine töökorraldus (1) Siseaudiitori kutsetegevuse ülesannete täitmise tagamiseks loob volikogu vastava ametikoha vallavalitsuse struktuuri või otsustab siseaudiitori teenuse sisseostmise pädevalt audiitorbüroolt, kes täidab valla siseaudiitori ülesandeid. (2) Siseaudiitori valimise korraldab vallavalitsus. Teenuselepingu sõlmimine või siseaudiitori ametisse nimetamine toimub volikogu nõusolekul. (3) Siseaudiitori poolt auditeeritavad teemad ja auditite arvu eelarveaastal kinnitab valitsuse ettepanekul volikogu, kes kuulab ära revisjonikomisjoni seisukoha. (4) Siseaudiitori auditiaruanne esitatakse valitsusele ja revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab auditiaruande koos oma seisukohaga volikogule. (5) Auditiaruanded arutatakse läbi volikogu istungil. (6) Auditis tehtud soovituste täitmise üle teostab seiret siseaudiitor, kes esitab seire tulemused valitsusele ja revisjonikomisjonile. 7. peatükk VALLA ASUTUSED § 42. Ametiasutused ja nende moodustamine (1) Ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (3) Ametiasutuse moodustamisel kinnitab volikogu ametiasutuse põhimääruse, milles peab olema ametiasutuse nimi, ülesanded, juhtimise korraldus ja muud ametiasutuse tegevust korraldavad sätted. Ametiasutuse struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab valitsus. (4) Ametiasutuse registreerimise riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris korraldab valitsus. (5) Valla ametiasutus on valitsus koos struktuuriüksustega. Volikogu võib moodustada teisi ametiasutusi, arvestades käesoleva paragrahvi põhimõtteid. § 43. Ametiasutuse hallatavad asutused (1) Volikogu võib asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi (edaspidi hallatav asutus), mille ülesandeks on vallale vajalike teenuste osutamine. (2) Hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. (3) Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamine ja muutmine kehtestatakse hallatava asutuse põhimääruses. (4) Hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või tema asendaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Hallatava asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema asendaja. (6) Hallatava asutuse töötajate töö tasustamise alused kinnitab vallavalitsus. 8. peatükk LÕPPSÄTTED § 44. Määruste kehtetuks tunnistamine () Määrusega tunnistatakse kehtetuks: 1) Rannu Vallavolikogu 24.09.2015 määrus nr 4 „Rannu valla põhimäärus“ 2) Rõngu Vallavolikogu 19.12.2012 määrus nr 24 „Rõngu valla põhimäärus“ 3) Konguta Vallavolikogu 10.03.2008 määrus nr 69 „Konguta valla põhimäärus“ 4) Puhja Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 5 „Puhja valla põhimäärus“ 5) Elva Linnavolikogu 27.12.2010 määrus nr 20 „Elva linna põhimäärus“ 6) Palupera Vallavolikogu 09.05.2013 määrus nr 3 „Palupera valla põhimääruse kinnitamine“. § 45. Määruse jõustumine () Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Maano Koemets vallavolikogu esimees Lisa 1 Elva valla vapp Lisa 2 Elva valla lipp