Keskkond ja heakordHeakord

Keskkond ja heakordKeskkonnakaitse

Teksti suurus:

Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Jõgeva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.03.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 24.03.2021, 36

Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 28.03.2019 nr 79
RT IV, 03.04.2019, 16
jõustumine 06.04.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.03.2021RT IV, 24.03.2021, 1727.03.2021, määruses on läbivalt asendatud sõna „haljastusspetsialist“ sõnaga „keskkonnaspetsialist“ vastavas käändes

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja looduskaitseseaduse § 45 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimuste ja korraga (edaspidi kord) reguleeritakse Jõgeva valla tiheasustusaladel puu raieks või hoolduslõikuseks loa taotlemist, andmist ning loa andmisel võimalike kõrvaltingimuste seadmist.

  (2) Korra eesmärk on tagada puudele soodsad kasvutingimused ja nende kaitse, säilitada mitmekesist looduslikku kooslust ja kujundada tiheasustusala.

  (3) Korraga ei reguleerita kasvava metsa raiet metsaseaduse tähenduses ja viljapuu raiet.

  (4) Korras reguleerimata juhtudel kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2.   Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise põhimõtted

  (1) Puu raiet ja hoolduslõikust tehakse raieloa alusel.

  (2) Raieluba ei ole vaja:
  1) alla 8 cm rinnasläbimõõduga puule;
  2) tormiheite, -murru või teistel põhjustel osaliselt või täielikult murdunud ning kohest likvideerimist nõudva puu või okste raieks;
  3) kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks;
  4) Jõgeva Vallavalitsuse tehtavate või tellitavate tööde korral.

  (3) Kohest likvideerimist nõudva puu või okste korral on kinnistu omanik kohustatud vallavalitsusele esimesel võimalusel teatama kohest likvideerimist vajava puu asukoha, puude arvu, liigi ja rinnasläbimõõdu ning võimalusel saatma foto.

  (4) Avalikel aladel peab hoolduslõikust tegema kutsetunnistusega arborist ja puude raiet kutsetunnistusega raietööline või arborist.

  (5) Puu raiumise, lõikuse ning raiese ja okste äraveoga kaasnevad kulud kannab isik, kellele luba on antud.

§ 3.   Raieloa taotlemine

  (1) Raieloa saamiseks tuleb esitada taotlus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) taotleja nimi ja kontaktandmed;
  2) puu kasvukoha aadress;
  3) puu raie või hoolduslõikuse põhjendus;
  4) viide ehitusloale, kui raieluba taotletakse ehituse alla jäävale puule;
  5) hoolduslõikuse korral selle ulatus ja võra kuju pärast lõikust;
  6) märkus selle kohta, kui taotleja soovib viibida puu hindamise juures.

  (2) Kui taotluse esitaja ei ole puu kasvukoha kinnistu omanik, lisatakse raieloa taotlusele omaniku nõusolek.

  (3) Raiet eristatakse põhjuse järgi:
  1) ehitusraie – puu raiutakse ehitamise tõttu;
  2) hoolduslõikus – lõikus, millega eemaldatakse haiged, kuivanud, murdunud, ebadekoratiivsed ning segavad harud ja oksad, samuti puu okste eemaldamine (kärpimine, pügamine, tagasilõikamine), millega säilib puu elujõulisus ning mille tagajärjel vähemalt üks tekkiv lõikehaav on 3 cm või suurema läbimõõduga;
  3) hooldusraie – puu raiutakse, et parandada kõrval kasvavate puude seisundit ja kasvutingimusi;
  4) kahjustatud puu raie – raiutakse puu, mis on ülevaatusele eelneva viie aasta jooksul saanud kahjustada ehitamise käigus või muu inimtegevuse tõttu ning selle väärtusklass on vähenenud vähemalt kahe ühiku võrra või ladvaoksad või üle poole võrast on kuivanud või võra on hõrenenud või tüvel on puiduni ulatuvad koorevigastused (kuuse puhul vähemalt 10% ja muu puuliigi puhul vähemalt 30% tüve ümbermõõdust) või on juurestikust vähemalt 30% hävinenud;
  5) kujundusraie – puu raiutakse vastavalt haljastusprojektile, et kujundada ümber või uuendada kõrghaljastust;
  6) muu raie – puu raiutakse, sest see võib kahjustada ehitist, on kasvanud liigilt sobimatult või kasvab tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis;
  7) sanitaarraie – raiutakse puu, mis on kuivanud, kuivamas, ulatusliku tüve- või juuremädanikuga, tüvekahjurite kahjustatud, kasvuvigadega või muul põhjusel nõrga struktuuriga või perspektiivitu.

§ 4.   Raieloa väljaandmine

  (1) Raieloa taotluse vaatab läbi ja raieloa väljastab vallavalitsuse keskkonnaspetsialist.

  (2) Keskkonnaspetsialist:
  1) kontrollib taotluse põhjendatust, vajadusel tellib täiendava dendroloogilise hinnangu;
  2) küsib puu raie kohta seisukoha loodusobjekti valitsejalt, kui puud soovitakse raiuda kaitstavalt loodusobjektilt;
  3) küsib puu raie kohta seisukoha Muinsuskaitseametilt, kui puud soovitakse raiuda kinnismälestiselt või muinsuskaitsealalt või nende kaitsevööndist;
  4) küsib puu raie kohta seisukoha Keskkonnaametilt, kui puud soovitakse raiuda vee või veekogu kallaste kaitsmiseks moodustatud veekaitsevööndist;
  5) vaatab puu üle ja märgistab raiutava puu looduses spetsiaalse värvi või lindiga;
  6) määrab vajadusel raieloa kõrvaltingimused, sealhulgas asendusistutuse kohustuse.

  (3) Raieloa taotleja peab tagama keskkonnaspetsialistile juurdepääsu puule.

  (4) Raieloa taotluse menetlustähtaeg on 30 päeva arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (5) Kui keskkonnaspetsialist peab vajalikuks tellida täiendava dendroloogilise hinnangu puu raie vajaduse kohta, pikeneb menetlustähtaeg kuni hinnangu saamiseni.

§ 5.   Puu raieloa ja hoolduslõikusloa kõrvaltingimused

  Keskkonnaspetsialist võib puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmisel seada kõrvaltingimusi, sealhulgas puu asendusistutuse kohustuse kohta ja nõuda, et puu hoolduslõikuse teeks kutsetunnistusega arborist. Kõrvaltingimuse täitmisega kaasnevad kulud kannab isik, kellele luba on antud.

§ 6.   Raieloa kehtivus

  (1) Raieluba annab õiguse puu raieks kuue kuu jooksul alates selle andmise kuupäevast. Raieluba kehtib sellest tulenevate kõrvaltingimuste täitmiseni.

  (2) Hoolduslõikuse korral antakse raieluba ühekordseks lõikuseks. Loa kehtivuse tähtaja määrab keskkonnaspetsialist.

§ 7.   Raieloa andmisest keeldumine

  (1) Puu raieks loa andmisest võib keelduda, kui:
  1) puu on terve ja elujõuline ning ei ohusta hoonete ja rajatiste struktuure (vundamenti, seinu, katust jne) või avalikus kohas liiklejaid;
  2) raiuda soovitakse puud, mis on määratud säilitatavaks detailplaneeringu, ehitusprojekti või haljastusprojektiga;
  3) puu on kas riikliku või kohaliku omavalitsuse looduskaitse all, määratud eelnevate hinnangute alusel I või II väärtusklassi, on haruldane liigiliselt või mõõtmetelt või on oluline Jõgeva valla rohevõrgustiku seisukohalt;
  4) raiuda soovitakse puud, mis on registreeritud kaitsealuste lindude, nahkhiirte, samblike või muude liikide elupaiga või kasvukohana;
  5) puu raiumine või vähendamine kahjustaks väärtuslikke loodus- ja kultuurmaastikke, rohevõrgustikku, rikuks vaateid või oleks muul viisil vastuolus avaliku huviga;
  6) puu kasvukoha kinnistu või ala osas on käimas planeerimismenetlus või on esitatud taotlus projekteerimistingimuste määramiseks, kuni planeeringu kehtestamiseni või ehitusloa väljastamiseni;
  7) raieloa taotluse esitaja soovib raiet teha lindude pesitsemise ajal (aprillist juuli lõpuni) kohas, kus pesitsevad linnud või nahkhiirte poegimisperioodil pesitsuspuudel;
  8) loa taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele.

  (2) Hoolduslõikuseks loa andmisest võib keelduda, kui:
  1) lõikuse tagajärjel väheneks puu elujõulisus ja dekoratiivsus;
  2) taotleja soovitud lõikusmeetod ei sobi taotluses nimetatud puu liigile;
  3) bioloogiliselt ei ole õige aeg puu hoolduslõikuseks;
  4) puu on kas riikliku või kohaliku omavalitsuse looduskaitse all või on oluline Jõgeva valla rohevõrgustiku seisukohalt;
  5) loa taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele.

§ 8.   Asendusistutuse kohustuse rakendamine

  (1) Asendusistutuse kohustust rakendatakse raieloa kõrvaltingimusena. Asendusistutuse kohustuse panemisel määrab keskkonnaspetsialist asendusistutuse asukoha, istikute liigid ja mõõtmed.

  (2) Asendusistutuse kohustust ei rakendata ehitiste ehitamisel, mis antakse valla omandisse või kasutusse. Nimetatud juhtudel korraldab puude istutamise vallavalitsus.

  (3) Asendusistutuse määramisel arvestab keskkonnaspetsialist raiutava puu rinnasdiameetrit, liiki, hinnalisust, seisukorda, esteetilisust ja kasvukohta ning vajadusel ka istutatava puu keskmist maksumust.

  (4) Üldjuhul määratakse asendusistutus põhimõttel, et iga raiutava puu asemele istutatakse üks puu või muu püsihaljastus.

  (5) Asendusistutusel kohaldatakse järgmist erisust:
  1) haruldast liiki või kaitsealuste puude korral istutatakse iga raiutava puu kohta 3–4 uut puud;
  2) väärtuslike lehtpuude ja okaspuude (kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu, kõik männi ja lehise liigid, leht- ja okaspuude vormid ja teisendid) korral istutatakse iga raiutava puu kohta 2–3 uut puud.

  (6) Kui soovitakse raiuda tervet ja elujõulist puud, võib määrata asendusistutuse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud hulga kahekordses mahus.

§ 9.   Asendusistutuse kohustuse täitmise tähtaeg

  (1) Asendusistutuse kohustus tuleb täita mitte hiljem kui 18 kuu jooksul raie kuupäevast, ehitusraie korral enne ehitise kasutusloa taotlemist.

  (2) Isik, kellele on pandud asendusistutuse kohustus (edaspidi asendusistutuse kohuslane), on kohustatud keskkonnaspetsialisti kohe teavitama puu raiest. Juhul, kui isik ei teavita puu raiest, loetakse asendusistutuse kohustuse täitmise alguseks raieloa andmise kuupäev.

  (3) Keskkonnaspetsialistil on õigus pikendada asendusistutuse kohustuse täitmise tähtaega, kui istutust pole võimalik teha seoses pooleliolevate ehitustöödega või muudel mõjuvatel põhjustel.

§ 10.   Asendusistutuse kohustuse täitmine

  (1) Avalikul alal tehtud asendusistutus antakse kohe pärast töö valmimist vallavalitsusele üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

  (2) Asendusistutuse üleandmisel kontrollitakse asendusistutuse vastavust nõuetele. Kui istutustöö ei vasta nõuetele, siis on keskkonnaspetsialistil õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.

§ 11.   Asendusistutuse garantii

  (1) Asendusistutuse kohuslane on kohustatud andma asendusistutusele kaheaastase garantii. Kaheaastase garantii algust arvestatakse § 10 lõikes 1 nimetatud akti koostamise kuupäevast. Keskkonnaspetsialistil on õigus vabastada asendusistutuse kohuslane asendusistutuse garantiist või lühendada garantii tähtaega.

  (2) Garantii kestuse ajal peab asendusistutuse kohuslane tagama puule nõuetekohased kasvutingimused ja hoolduse.

  (3) Kui istutatud taim garantii kestuse ajal kahjustub või hävib, on keskkonnaspetsialistil õigus nõuda taime asendamist ja hooldamist, välja arvatud kui asendusistutuse kohuslane tõendab, et taim kahjustus või hävis temast mittesõltuvatel asjaoludel. Taime kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga.

  (4) Garantii tähtaja lõppemisel kontrollib keskkonnaspetsialist taime seisundit ja vormistab akti, milles märgitakse taime seisund ja tuvastatud puudused. Keskkonnaspetsialistil on õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.

§ 12.   Loa kehtetuks tunnistamine

  Keskkonnaspetsialistil on õigus raieluba kehtetuks tunnistada, kui:
  1) taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
  2) puu kasvukoha kinnistul raiutakse puid, mis ei ole kantud raieloale;
  3) ei järgita loa tingimusi.

§ 13.   Järelevalve tegemine

  Järelevalvet korra täitmise üle teeb keskkonnaspetsialist ja/või teised vallavalitsuse teenistujad vastavalt ametijuhendiga antud pädevusele.

§ 14.   Rakendussätted

  (1) Enne määruse jõustumist puu raieks ja hoolduslõikuseks välja antud load kehtivad nende kehtivuse tähtaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

  (2) Enne määruse jõustumist määratud asendusistutuse kohustus tuleb täita täies mahus.

§ 15.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json