EttevõtlusKaubandus

Teksti suurus:

Türi vallas avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamine

Väljaandja:Türi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.04.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.04.2024, 79

Türi vallas avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamine

Vastu võetud 28.03.2024 nr 5

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 367 alusel, arvestades alkoholiseaduse § 42 lõike 1 punktis 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lõikes 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lõikes 2, korrakaitseseaduse § 59 lõikes 1 ja looduskaitseseaduse § 42 lõikes 3 kohalikule omavalitsusele antud volitusi.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse Türi valla haldusterritooriumil Türi valla omandis või valduses oleval avalikult kasutataval maa-alal kauba või teenuse turustamise lubatavus, üldpõhimõtted, tingimused ning kord.

  (2) Määrusega sätestatakse avalikul üritusel kaubanduse korraldamise põhimõtted ning Türi valla haldusterritooriumil liiklusvahendiga või liiklusvahendi kasutamiseks teenuse osutamise kord.

  (3) Määrusega ei reguleerita kaubanduse korraldust ehitistes.

  (4) Määrus ei reguleeri kaubanduse korraldamist maa-alal, mis on riigi või eraisiku omandis või valduses ning seda ka juhul, kui selline maa-ala on avalikult kasutatav. Riigi omandis või eraisiku omandis või riigi või eraisiku valduses oleval avalikult kasutataval maa-alal korraldab kaubandust vastavalt kas maa-ala omanik või valdaja.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõisted

  (1) Määrust kohaldatakse koosmõjus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse, korrakaitseseaduse, võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning teiste kauplemist ja teenuse osutamist reguleerivate õigusaktidega.

  (2) Kauplemine määruse mõistes on kaupleja poolt tarbijale kauba (asja, õiguse ja võlaõigusseaduse tähenduses digitaalse sisu) või teenuse (hüve ja võlaõigusseaduse tähenduses digitaalse teenuse) pakkumine, müümine, osutamine või muul viisil turustamine. Kauplemisega seotud mõisteid (kaupleja, kaup, teenus, tarbija) kasutatakse määruses tarbijakaitseseadusega sätestatud tähenduses.

  (3) Avalikult kasutatav maa-ala määruse mõistes on Türi valla omandis või valduses olev ehk Türi valla valitsetav maa-ala, mida võib igaüks kasutada (kohalik tee, parkla, mets, park või muu haljasala, rand, puhke- või virgestusala, kalmistu vms). Avalikult kasutatavaks maa-alaks loetakse määruse mõistes ka Türi valla asutuse ülesannete täimiseks asutuse valduses olev maa-ala.

  (4) Avalik üritus on avalik kogunemine korrakaitseseaduse tähenduses.

  (5) Määruses nimetatud sõidukeid kasutatakse liiklusseadusega sätestatud tähenduses.

2. peatükk Kaubanduse korraldamise põhialused 

§ 3.   Kauplemisõigus

  (1) Avalikult kasutataval maa-alal on õigus kaubelda igal õigusaktidega sätestatud korras kaubandusega tegeleval isikul, arvestades määrusega sätestatud erisusi ning järgides määrusega kehtestatud nõudeid ja piiranguid.

  (2) Kaubelda ei ole lubatud avalikult kasutataval maa-alal, mis on liiklusseaduse mõistes parkla, v.a määrusega sätestatud juhtudel.

§ 4.   Kauplemise üldised nõuded ja kaupleja kohustused

  (1) Kauplemisel tuleb
  1) järgida kaubale või teenusele õigusaktidega kehtestatud nõudeid ning tagada tarbija õigused;
  2) lähtuda heast kaubandustavast ja korrakaitseseadusega avalikus kohas käitumise üldnõuetest ning hoiduda ebaausatest kauplemisvõtetest.

  (2) Kaupleja on kohustatud
  1) looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenusega kauplemiseks ning tagama nende nõuete täitmise;
  2) paigaldama kauplemiskoha inventari, kauba ja kaubatagavarad isikute varale ohutult ning selliselt, et see ei takistaks inimeste ja sõidukite liiklemist;
  3) enne kõnniteele või teepeenrale müügikohaga seotud rajatise või materjali paigaldamist kooskõlastama selle kirjalikult Türi Vallavalitsuse kui ametiasutusega (edaspidi ametiasutus);
  4) tähistama või andma teabe kaupleja andmete (nimi või nimetus, kontaktandmed) kohta;
  5) tagama müügikohas jäätmete sorteerimise ning liigiti kogumise;
  6) tasuma määruses sätestatud juhtudel müügikoha kasutamise tasu või müügikoha kasutamisest tekkinud kulu;
  7) taotlema määruses sätestatud juhtudel kauplemiseks eelneva kooskõlastuse, maa-ala kasutusõiguse või sõlmima lepingu.

§ 5.   Kaubanduse vormid

  (1) Avalikult kasutataval maa-alal võib kauplemine toimuda:
  1) kandekaubandusena;
  2) müügikohal kauplemisena;
  3) rändkaubandusena;
  4) liiklusvahendiga või liiklusvahendi kasutamiseks teenuse osutamisena.

  (2) Eraldi reguleeritakse määruses kauplemine avalikul üritusel.

§ 6.   Kauplemise periood

  (1) Kauplemine avalikult kasutataval maa-alal võib toimuda alaliselt või perioodiliselt.

  (2) Alaline kauplemine on kauplemine pikema järjestikuse ajaperioodi vältel kui kuus kuud.

  (3) Perioodiline kauplemine on hooajaline või ajutine kauplemine. Hooajaline kauplemine on järjepidev kauplemine, mis ületab kahte nädalat ning kestab kuni kuus kuud. Ajutine kauplemine on kauplemine ühel päeval või kauplemine ühest päevast kuni kahe nädalani.

3. peatükk Kaubanduse korraldamine sõltuvalt kauplemise vormist ja ajast 

1. jagu Kandekaubanduse korraldamine 

§ 7.   Kandekaubanduse mõiste

  Kandekaubandus on püsiva müügikohata avalikel maa-aladel liikudes kauplemine. Kandekaubanduse vormis pakub kaupleja kaupa või teenust tarbijale käest, kotist, korvist, termokastist, kandelaualt, muult kantavalt või veetavalt inventarilt, sh kauplemiseks kohandatud jalgrattalt või kergliikurilt.

§ 8.   Kandekaubanduse korraldamine

  (1) Kandekaubanduse vormis on õigus müüa kaupa, mille kandekaubanduse korras jaemüük ei ole keelatud.

  (2) Kandekaubanduses korras müüakse eelkõige järgmisi kaupu:
  1) ajalehed ja ajakirjad:
  2) postkaardid ja turismikaardid;
  3) kirjandusteosed;
  4) audio- ja videosalvestised;
  5) käsitöötooted;
  6) aia- ja metsasaadused;
  7) lõikelilled;
  8) karastusjoogid ja soojad joogid;
  9) õigusaktidega lubatud toidukaubad.

  (3) Kandekaubandusega võib tegeleda nii alaliselt kui perioodiliselt.

  (4) Kandekaubanduse korral tuleb kohalikel teedel järgida liikluskorralduse reegleid ning ei tohi sõidukite ja inimeste liikumist takistada.

2. jagu Müügikohal kauplemise korraldamine 

§ 9.   Müügikohal kauplemise ja müügikoha mõiste

  (1) Müügikohal kauplemine on avalikult kasutataval maa-alal kindlas asukohas kauplemine.

  (2) Müügikohaks määruse mõistes on kindlasse kohta paigaldatud müügilett, müügikäru, varjualune, paviljon, sisenemisega või sisenemiseta kiosk, kauplemiseks kohaldatud haagis, müügiautomaat, elektrooniline rakendus ja teenuse osutamiseks paigaldatud atraktsioon või ajutine rajatis.

  (3) Müügikohal kauplemine on ka kauba või teenuse pakkumine avalikul maa-alal kindlas kohas käest, kotist, korvist, termokastist või muust kantavast esemest ning avalikule maa-alale pargitud sõidukist.

  (4) Müügikohal kauplemine ei ole lubatud Türi vallale kuuluvates ühistranspordipeatustes.

§ 10.   Müügikohal alaline kauplemine

  (1) Avalikud maa-alad, millel võib müügikohal alaliselt kaubelda, määrab Türi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

  (2) Müügikoha alaliseks kauplemiseks määramisel tuleb lähtuda Türi valla üldplaneeringust või kehtivast detailplaneeringust ning arvestada maa-alale õigusaktidega sätestatud piiranguid ehk kaitsevööndeid. Maa-ala, mis määratakse alaliseks kauplemiseks, peab olema kauplemiseks sobiv ning arvestatud, et maa-alal alalise kauplemise õiguse andmine ei tekitaks ülemääraseid häiringuid maa-ala tavapäraseks kasutamiseks.

  (3) Alaliseks kauplemiseks määratud maa-ala antakse kasutusele vastavalt Türi valla vara valitsemise korrale ning eelistatult avaliku enampakkumise korras.

  (4) Avalikult kasutataval maa-alal alalise kauplemise müügiaja määrab alalise kauplemise õiguse saanud kaupleja.

  (5) Alalise kauplemisõiguse saamisel võetakse avalikult kasutatava maa-ala kasutusõiguse eest kasutustasu. Kasutustasu alammäär on maa maksustamishind ruutmeetri kohta ehk kasutustasu arvutatakse alaliseks kauplemiseks kasutusele antava maa-ala suurus korrutatuna maa maksustamishind ühe ruutmeetri kohta. Kui maa-ala antakse kasutusele avaliku enampakkumise korras, on kasutustasu enampakkumise korras pakutud hind.

  (6) Kui müügikoha kasutamine eeldab vee- või elektrivarustust ning Türi vald talle selle võimaldab, on kaupleja kohustatud kasutatud vee või elektri eest Türi valla asutuse esitatud arve alusel tasuma.

  (7) Müügikohal alaliseks kauplemiseks sõlmitakse Türi vallaga kirjalik leping.

  (8) Müügiautomaatide avalikule maa-alale alaliselt paigaldamine võib toimuda avaliku enampakkumiseta, müügiautomaadi asukoht lepitakse kokku ametiasutusega.

§ 11.   Müügikohal perioodilise kauplemise õigus

  (1) Perioodiline kauplemine müügikohal võib toimuda vaid määruses sätestatut arvestades.

  (2) Perioodiline kauplemine Türi linnas kui asustusüksuses, Türi tehisjärve supelrannas ning avalikult kasutatavate Türi vallale kuuluvate veekogude maa-aladel võib toimuda kooskõlastatult vallavalitsusega, arvestades määrusega sätestatud erisusi. Vallavalitsus vormistab kooskõlastuse kauplemiseks vallavalitsuse korraldusega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kooskõlastust ei ole vaja määruse § 9 lõikes 3 sätestatud vormis ajutiseks kauplemiseks.

  (4) Türi valla asutused võivad asjaomase asutuse valduses oleval maa-alal (v.a haljasalad, pargid, mänguväljakud, laululavad vms) korraldada ajutise kauplemisega üritusi (laste osalusega müügiüritused, õpilaslaat, laste jõululaat vms). Kolmandad isikud, kes soovivad Türi valla asutuse valduses oleval maa-alal ajutiselt kaubelda, võivad seda teha vaid asjaomase asutuse juhi nõusolekul.

  (5) Käru alevikus keskväljakule rajatud müügikohtades on kauplejal õigus tasuta perioodiliselt kaubelda. Kui kauplejaid on rohkem kui müügikohti, lepivad kauplejad kauplemisõiguse kasutamises omavahel kokku. Kui kauplejad ei saavuta kauplemisõiguse kasutamiseks kokkulepet, otsustab kauplemisõiguse andmise ametiasutus.

  (6) Väätsa alevikus Türi Kultuurikeskuse Väätsa rahvamaja juures asuval maa-alal paiknevaid müügirajatisi võib perioodiliseks kauplemiseks kasutada Türi Kultuurikeskuse direktori nõusolekul.

§ 12.   Nõuded müügikohale

  (1) Avalikule maa-alale kaupleja paigaldatav müügikoht peab olema kauba või teenuse müügiks sobiv, visuaalselt korrektne (puhas, terviklik vms) ning konstruktsioonilt ohutu. Müügikohas on lubatud päevavarjude või markiiside kasutamine.

  (2) Väikeehitisena kasutatava müügikoha (katuse ja välispiiretega paviljon või kiosk) või haagise avalikule maa-alale paigaldamiseks peab olema ametiasutuse luba. Ametiasutus võib väikeehitise või haagise kasutamise keelata, kui selle paigaldamine ja kasutamine kahjustab või võib kahjustada maa-ala haljastust või takistab ülemääraselt maa-ala tavapärast kasutamist või soovitakse seda paigaldada kaitse- või piiranguvööndisse.

  (3) Müügikoha juures on lubatud müügi ajal esmavajalik ja müügikohaga seostatav inventar. Müügivälisel ajal tuleb müügikoht ja selle inventar kauplemiskohast eemaldada, v.a juhul, kui müügikohaks on selleks mõeldud suletav ajutine väikeehitis või haagis.

  (4) Tulenevalt kauplemise iseloomust ning kauba liigist tuleb müügikoha juurde paigaldada jäätmete liigiti kogumiseks kaanega suletavad prügikastid või -konteinerid. Kauplemise lõppemisel tuleb müügikoht igapäevaselt korrastada, tühjendada prügiurnid ning müügikoha ümber vähemalt 5 meetri raadiuse ulatuses tagada maa-ala heakord.

  (5) Müügikohale tuleb paigaldada kaupleja nimi ning kontaktandmed ning vajadusel muu reklaam, mis peab vastama keeleseaduse ja reklaamiseaduse nõuetele.

§ 13.   Eeldused ja erisused müügikohal kauplemiseks

  (1) Türi linnas kui asustusüksuses eelistatakse, et kauplemine toimub Türi turul, mis on eravalduses.

  (2) Müügikohas kohapeal tarbimiseks mõeldud toidu ja joogi pakkumisel eelistatakse korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamist.

  (3) Türi tehisjärve supelrannas ning avalikult kasutatavate veekogude maa-aladel ei või kaubelda klaastaaras kaupadega.

  (4) Türi valla kalmistute juures olevatel maa-aladel (vahetult kalmistuga külgneval alal) on lubatud kaubelda ainult kalmistuga ja selle kasutamisega seotud kaupadega (küünlad, lilled või istikud, pärjad, kalmulaternad, -pingid, -kivid jms). Muude kaupade müügiks kalmistu läheduses asuvat avalikult kasutatavat maa-ala kasutada ei ole lubatud.

3. jagu Rändkaubanduse korraldamine 

§ 14.   Rändkaupluse ja rändkaubanduse mõiste

  (1) Rändkauplus on kauba jaemüügiks või teenuse osutamiseks kohandatud või ümberehitatud sõiduk (auto, buss, haagis vms). Rändkauplusena määruse mõistes käsitatakse ka meditsiiniteenuse osutamiseks kohandatud sõidukeid.

  (2) Rändkaubandus määruse mõistes on lubatavatest müügikohtadest moodustuval marsruudil rändkauplusest perioodiline kauplemine (teenuse osutamine), millest tarbijat on eelnevalt massiteabevahendite abil teavitatud.

§ 15.   Rändkaubanduse korraldamine

  (1) Avalikult kasutatavad maa-alad, mida soovitakse rändkaubanduseks kasutada, tuleb ametiasutusega kooskõlastada. Ametiasutus võib kooskõlastuse jätta andmata, kui
  1) rändkaupluse ajutine peatumiskoht või kauplemine peatumiskohas häirib oluliselt liiklust või ohustab liiklejaid;
  2) rändkaupluse ajutine peatumiskoht ei ole peatumiskohana sobiv.
Kooskõlastusest keeldumine peab olema põhjendatud.

  (2) Rändkaubandust võib lubada ka parklates, kui see ei kahjusta oluliselt parkimise korraldust ega ohusta tarbijaid ja liiklejaid.

  (3) Rändkauplusest kauplemine (sh teenuse osutamine) ametiasutuse kooskõlastuseta ei ole lubatud.

4. jagu Liiklusvahendiga või liiklusvahendi kasutamiseks teenuse osutamise korraldamine 

§ 16.   Liiklusvahendiga või liiklusvahendi kasutamiseks teenuse osutamise mõiste

  (1) Liiklusvahendiga teenuse osutamine (kauplemine) määruse mõistes on robotliikuriga teenuse osutamine kohalikel teedel.

  (2) Liiklusvahendi kasutamiseks teenuse osutamine on tarbijale tasu eest jalgratta või kergliikuriga sõitmise võimaldamine (jalgrataste ja tõukerataste renditeenus).

§ 17.   Liiklusvahendiga või liiklusvahendi kasutamiseks teenuse osutamise korraldamine

  (1) Liiklusvahendiga või liiklusvahendi kasutamiseks teenuse osutamise õigus on kauplejal, kellega Türi vald on teenuse osutamiseks sõlminud lepingu. Lepingu olulised asjaolud määrab Türi valla nimel ametiasutus.

  (2) Lepinguga sätestatakse teenuse osutamiseks kasutatavad kohalikud teed ning liiklusohutuse tagamiseks olulised tingimused (sh suurim lubatud sõidukiirus, liiklusvahendite paigaldamise kohad, nõuded liiklusvahenditele jms).

4. peatükk Avalikul üritusel kaubanduse korraldamine 

§ 18.   Avalikul üritusel kaubanduse korraldamine

  (1) Kauplemine avalikul üritusel toimub kandekaubandusena või ajutise müügikohaga kauplemisena.

  (2) Kui avalikult kasutatav maa-ala on avaliku ürituse korraldamiseks antud avaliku ürituse korraldaja valdusse, korraldab avalikul üritusel kaubandust avaliku ürituse korraldaja. Avaliku ürituse korraldaja määrab, millises vormis ja ajal kaubelda tohib ning määrab ka avaliku ürituse korraldamiseks kasutusele antud maa-alal kauplemiskohad, arvestades määrusega avalikul üritusel alkoholimüügile kehtestatud piirangut.

  (3) Kui avalikult kasutataval maa-alal, mis on Türi valla asutuse valduses, korraldab avaliku ürituse Türi valla asutus, on avaliku ürituse korraldaja asjaomase asutuse juht.

  (4) Kui avalik üritus toimub Türi tehisjärve supelrannas või avalikult kasutatavate veekogude maa-aladel, peab ürituse korraldaja vastaval alal kauplemise eelnevalt kooskõlastama ametiasutusega. Ametiasutusel on õigus kaubanduseks kasutatavat ala piirata, kui kauplemine avalikul üritusel piirab supelranna või avalikult kasutatavate veekogude kasutamist või ei ole kooskõlas supelranna või avalikult kasutatavate veekogude kasutamist reguleerivate muude õigusaktidega.

  (5) Kui Türi valla avalikult kasutataval maa-alal, sh parkides, laululavadel ja piiritlemata haljasaladel, soovitakse korraldada avaliku üritusena kaubandusüritust (nt laat) või meelelahutusüritust (nt tsirkus, kontsert), annab õiguse avaliku maa-ala nimetatud avaliku ürituse kasutamiseks vallavalitsus. Avaliku ürituse korraldamiseks võib kasutusele anda ka parklaid.

  (6) Kui avalikul üritusel kaubanduse korraldamine eeldab müügikohtadele vee- või elektrivarustust ning Türi vald seda võimaldab, on avaliku ürituse korraldaja kohustatud kasutatud vee või elektri eest Türi valla asutuse esitatud arve alusel tasuma.

  (7) Avalikul üritusel kauplemise korraldamisel tuleb lähtuda määrusega sätestatud nõuetest ja põhimõtetest.

§ 19.   Alkohoolse joogi müügi piirang

  Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud Türi linnas asuvallaste mänguväljakul (Murumoori mängupark) toimuvatel avalikel üritustel.

5. peatükk Menetlusnormid 

§ 20.   Kaubandusõiguse kasutamise kooskõlastamine või taotlemine

  (1) Määrusega sätestatud juhtudel kauplemiseks kooskõlastuse või avalikult kasutatava maa-ala kasutusõiguse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus.

  (2) Kirjalik taotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne eeldatava kauplemise algust.

  (3) Taotluses märgitakse
  1) taotluse esitaja nimi (ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus);
  2) taotleja isikukood või sünniaeg või registrikood;
  3) kontaktandmed (e-post, telefoninumber, postiaadress) ning dokumendi kättetoimetamise soovitav viis;
  4) taotluse selgelt sõnastatud sisu ehk mida soovitakse, märkides kauplemise vormi, aja, soovitava koha ning muud kauplemisvormist tulenevad olulised asjaolud;
  5) taotleja allkiri ning omakäelise taotluse puhul ka taotluse esitamise kuupäev.

  (4) Ametiasutus võib kaubanduse korraldamiseks taotleda täiendavaid andmeid.

  (5) Ametiasutus võib luua taotlejat abistavaid taotlusvorme või e-taotlusi.

§ 21.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotlusi menetleb ametiasutus, kes selgitab välja taotluses märgitud vormis kauplemiseks olulised asjaolud.

  (2) Ametiasutus menetleb taotlust viivitamatult, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul ning vormistab vastavalt määrusele kas vallavalitsuse õigusakti eelnõu, lepingu eelnõu või ametiasutuse kirjaliku kooskõlastuse.

  (3) Määrusega sätestatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 22.   Kaubandustegevuse korraldamisega seotud teabe säilitamine

  Kaubandustegevuse korraldamisega seotud teavet ja dokumente säilitatakse ametiasutuses järgmiselt:
  1) kooskõlastuse või nõusoleku taotlemise ja andmisega seotud teavet ja dokumente 3 aastat;
  2) lepinguid 7 aastat.

6. peatükk Järelevalve 

§ 23.   Järelevalve

  (1) Järelevalvet avalikul maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete järgimise üle teostab ametiasutus.

  (2) Kauplemise ning kauba käitlemise üle teostab riikliku järelevalvet seadusega sätestatud asutus.

Marge Hirtentreu
volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json