Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Mustvee vallas
Vastu võetud 26.03.2025 nr 3
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Mustvee vallas osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja osutamise tingimused ning kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustes rakendatakse haldusmenetluse seadust, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse või sotsiaalhoolekande seaduse sätteid.
(3) Sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise taotlused, menetlemine ja juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingud dokumenteeritakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse 4. peatüki sätetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR.
§ 2. Eesmärk
Toetusi makstakse ja teenuseid osutatakse isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks.
§ 3. Õigustatud isikud
Toetus määratakse ja teenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht on Mustvee vald, samuti sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõigetes 2-5 nimetatud juhtudel.
§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamine ja abi andmise põhimõtted
(1) Sotsiaalkaitse korraldamise aluseks on sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.
(2) Mustvee valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
1) Mustvee valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;
2) Mustvee valla eelarvest isikule makstavad sotsiaaltoetused.
(3) Mustvee Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(4) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti kui isikult endalt, algatab sotsiaalosakonna ametnik abivajaduse hindamise, teavitades sellest isikut ja jätkab menetlust isiku nõusolekul.
2. peatükk Teenused
§ 5. Teenuste liigid
Sotsiaalteenused on:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltranspordi teenus;
9) eluruumi tagamise teenus;
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus;
14) vältimatu sotsiaalabi;
15) vaimse tervise teenus;
16) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.
§ 6. Koduteenus
(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistab koduteenuse osutaja isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
(3) Koduabi hõlmab koduteenuse saaja abistamist ja juhendamist:
1) sisseostude tegemisel ja koju toomisel;
2) teenuste kasutamisel ja asjaajamisel;
3) küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel;
4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel;
5) eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirjade täitmisel;
6) muudes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.
(4) Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist:
1) isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel;
2) toitumisel;
3) riietumisel ja enese korrastamisel;
4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel;
5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele;
6) tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal;
7) lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel;
8) vaimse tervise ja hingelise toe saamisel;
9) abitehnoloogiate kasutamisel;
10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus.
(5) Teenuse osutamisel arvestab teenuseosutaja teenuse saaja tahet, võimekust ning selgitab eelnevalt toimingu sisu.
(6) Koduteenuse osutamise otsustamiseks teevad sotsiaalosakonna ametnik ja sotsiaalhooldustöötaja kodukülastuse, mille käigus hinnatakse teenuse taotleja abivajadus.
(7) Koduteenuse vajaduse olemasolul koostab sotsiaalosakonna ametnik hoolduskava, millega määratakse kindlaks osutatavad teenused, nende maht ja sagedus.
(8) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(9) Otsuse koduteenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(10) Koduteenuse osutamiseks sõlmivad teenuse osutaja ja teenuse saaja või tema seaduslik esindaja lepingu.
(11) Lepingut täiendatakse või muudetakse poolte kokkuleppel, kui selleks tekib põhjendatud vajadus.
(12) Erandjuhul osutatakse abivajajale teenust koheselt, sõlmides lepingu esimesel võimalusel.
(13) Koduteenus on tasuline, v.a rahvapensioni saajale.
§ 7. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Teenust osutatakse vastavalt isiku vajadusele tähtajatult või tähtajaliselt.
(3) Teenuse määramise otsustamise aluseks oleva teenuse vajaduse hindamise viib läbi sotsiaalosakonna ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(4) Ööpäevaringset üldhooldusteenust on õigustatud saama isik, kellele vajalikku abi ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenustega.
(5) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
(6) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.
(7) Teenuskoha maksumust rahastatakse teenuse saaja sissetulekutest, riigi poolt eraldatud pikaajalise hoolduse korralduse toetusest, Mustvee valla eelarve vahenditest ja vajadusel ülalpidamiskohustusega perekonnaliikmelt võetavast tasust.
(8) Mustvee valla eelarvest tasutakse ööpäevaringset hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid kehtestatud piiramäära ulatuses:
1) tööjõukulud;
2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(9) Teenuse saaja tasub ööpäevaringsel üldhooldusteenusel teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(10) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab Mustvee vald teenusega seotud kulud vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõikes 5 toodule.
(11) Vallavalitsus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse.
(12) Üle piirmäära olevad kulud kohamaksumusest tasub isik ise, tema ülalpidamiskohustusega isikud või tema muud pereliikmed.
(13) Lisateenuste eest, mille osutamine ei ole tagatud kohamaksumusega (tervishoiuteenuse osutaja poolt võetav visiidi- ja voodipäeva tasu, sotsiaaltranspordi teenuse tasu, tasu telefoni, TV või interneti võrguühenduse eest, üheinimesetoa lisamaks jms) tasub teenusesaaja.
(14) Kui isik ei ole võimeline tasuma puudujäävat osa kohamaksumusest või kohamaksumuse arvestusest välja jäävate lisateenuste eest, siis hindab KOV isiku ja tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliikmete maksevõimet ja lepib nendega kokku puudujäävate summade tasumise.
(15) Puudest tingitud lisakulusid nõudvate teenuste ja kaupade hankimise ning rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevuste elluviimise korral üldhooldusteenuse osutaja poolt kaetakse need kulud puudega inimese sotsiaaltoetuse määra ulatuses nimetatud toetuse arvelt.
(16) Otsuse teenuse rahastamise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
§ 8. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, et tagada lapsele sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks eakaaslastega võrdsed võimalused ning vähendada lapsevanemate hoolduskoormust, andes neile võimalusi tööhõives osalemiseks.
(3) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Tugiisikuteenus on ajutine teenus, mis läbi motiveerimise annab lapsele järkjärgult paremad oskused ja suutlikkuse iseseisvumiseks.
(4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(5) Teenuse saajal on õigus valida teenust osutavat isikut. Soovi avaldamisel abistab sotsiaalosakonna ametnik teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel.
(6) Teenuse saajal on õigus enne teenust osutava isiku määramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
(7) Tugiisikuks määratav isik peab andma vastavasisulise kirjaliku nõusoleku.
(8) Teenuse osutamise otsustamiseks vajaliku teenuse vajaduse hindamise viib läbi sotsiaalosakonna ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(9) Hinnatud teenuse mahust suurema tundide arvu eest tasub teenuse saaja või tema seaduslik esindaja.
(10) Teenuse vahetuks osutajaks ei tohi olla isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(11) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(12) Teenuse osutamiseks sõlmivad vallavalitsus, teenust osutav isik ja teenuse saaja või tema seaduslik esindaja teenuse osutamise lepingu.
(13) Lepingusse märgitakse kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised, teenuse osutamise maht ja sagedus ning teenuse hind.
(14) Erandjuhul osutatakse abivajajale teenust koheselt, sõlmides lepingu esimesel võimalusel.
§ 9. Täisealise isiku hooldus
(1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Hooldus seatakse täisealisele isikule kellele vajalikku abi ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenuste või -toetustega.
(3) Ülalpidamiskohustusega isik võib hooldatava suhtes hooldaja olla juhul, kui muude teenustega ei saa hooldust tagada ja hooldatava toimetulek igapäevastes toimingutes ning eneseteeninduses on raskelt häiritud või ei suuda ta neis osaleda või neid teostada.
(4) Sotsiaalosakonna ametnik viib hooldatava elukohas läbi hooldusvajaduse hindamise, selgitab välja hooldusvajaduse ulatuse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks. Korduv hooldusvajaduse hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele.
(5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul.
(6) Hooldus seatakse otsuse tegemise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast:
1) kuni hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani või;
2) hooldatava tähtajatult määratud puude korral kuni viieks aastaks või;
3) isikule, kellele puuet määratud ei ole, kuid hindamise tulemusena on tuvastatud hooldusvajadus, kuni viieks aastaks või;
4) isikule, kes trauma- ja operatsioonijärgse seisundi või aktiivravi järgselt ei suuda osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses kuueks kuuks.
(7) Kui tähtajaliselt seatud hoolduse lõppemisel jätkub hoolduse vajadus ja hooldaja jätkuvalt vastab hooldaja nõuetele ning hoolduse seadmise taotlus on esitatud hiljemalt hoolduse lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, jätkub hooldus ning hooldaja õigused ja kohustused katkemata.
(8) Hooldajale makstakse hooldajatoetust.
(9) Kui isik seatakse mitme hooldatava hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.
(10) Hoolduse seadmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) hooldust taotleva isiku funktsioonihäiret on võimalik kompenseerida abivahenditega või tugiteenusega;
2) hooldusvajaduse hindamise tulemusel teenuse vajadus puudub;
3) potentsiaalne hooldaja ei ole võimeline hooldust tagama;
4) hooldatav või hooldaja ei ole nõus hoolduse seadmise või hooldaja määramisega;
5) esineb muu asjaolu.
(11) Hooldus lõpetatakse hooldatava või hooldaja kirjaliku taotluse alusel või haldusorgani algatusel, kui:
1) hooldatav või hooldaja asub elama teise omavalitsusse;
2) hooldatav asub elama hoolekandeasutusse;
3) hooldusvajadus on äralangenud;
4) hooldatava hooldusvajadus on korraldatud teiste sotsiaalteenustega;
5) hooldatav ei võimalda hoolduse seadmise perioodil hooldusvajadust kontrollida;
6) hooldatava või hooldaja on surnud;
7) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest;
8) hooldatav on esitanud vallavalitsusele teadvalt valeandmeid või on varjanud hoolduse seadmisel tähtsust omavaid asjaolusid;
9) määratud perioodi lõppemine;
10) esineb muu asjaolu.
(12) Hooldaja ja/või hooldatav on kohustatud teavitama vallavalitsust kirjalikult asjaoludest, mis toovad või võivad kaasa tuua hoolduse lõpetamise.
(13) Otsuse hoolduse seadmise ja hooldaja määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
§ 10. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada täisealise inimese, kes oma puude tõttu vajab iseseisvaks toimetulekuks ja osalemiseks ühiskonna kõigis eluvaldkondades füüsilist kõrvalabi, iseseisvat toimetulekut.
(2) Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(3) Isik võtab vastu ise elukorraldust puudutavad otsused ja juhendab arusaadavalt isiklikku abistajat.
(4) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikut:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(5) Abivajadust hindab sotsiaalosakonna ametnik.
(6) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel, isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(7) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab sotsiaalosakonna ametnik teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel.
(8) Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
(9) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(10) Teenuse osutamiseks sõlmitakse leping.
§ 11. Varjupaigateenus
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2) Teenust korraldatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta või vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavale täisealisele isikule, kes viibib abivajaduse hetkel Mustvee valla territooriumil.
(3) Teenuse osutamise otsustamiseks selgitab vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik välja teenuse vajaduse, teenuse osutamise sageduse ja mahu.
(4) Isikule, kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorralduse põhimõtet ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.
(5) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(6) Vallavalitsus võib korralduse alusel halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
§ 12. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ning täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks.
(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(3) Turvakoduteenust korraldatakse, kui see on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab abi ja turvalist keskkonda.
(4) Turvakoduteenust vajavale isikule korraldatakse teenust kuni teenuse osutamise vajaduse ära langemiseni.
(5) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(6) Vallavalitsus võib turvakoduteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu SHS § 36 ja § 37 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga.
§ 13. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Teenuse eesmärk on võimaldada erivajadusega isikul kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või muude avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Erivajadusega on isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude riskiga isikud ja Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud puudega isikud.
(3) Teenust osutatakse isikule, kellel on takistatud isikliku või ühissõiduki kasutamine.
(4) Teenust osutatakse Eesti Vabariigi territooriumil.
(5) Teenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel, põhjendatud juhtudel nädalavahetusel ja riigipühadel.
(6) Taotlus teenuse saamiseks maakonna piires esitatakse vähemalt 3 tööpäeva, väljaspool maakonda vähemalt 7 tööpäeva enne soovitud sõiduaega (v.a kiireloomulised juhtumid perearsti pöördumisel).
(7) Koolilapsele saavad teenust taotleda puudega lapse vanemad, kelle laps õpib erikoolis ja kes ei saa iseseisvalt ühistranspordi kasutamisega hakkama. Transporti pakutakse esmaspäeval kooli sõiduks ja reedel koju toomiseks.
(8) Koolilapsele sotsiaaltransporditeenuse saamiseks tuleb esitada taotlus vähemalt üks nädal enne õppeaasta algust.
(9) Koolilapsele on sotsiaaltransporditeenus tasuta.
(10) Teenuse omaosaluse maksumuse kehtestab vallavalitsus.
(11) Omaosaluse maksumuse tasub teenuse saaja teenuse osutajale või vallavalitsuse poolt esitatud arve alusel. Saatjal on õigus sõita tasuta.
(12) Sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik võib teenuse omaosalust vähendada või seda mitte rakendada, kui teenuse saaja või ülalpidamiskohustusega isikud ei ole võimelised omaosalustasu maksma või muul põhjendatud juhul.
§ 14. Eluruumi tagamise teenus
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole oma vanusest, tervislikust seisundist või sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
(3) Teenuse osutamise otsustamiseks hindab sotsiaalosakonna ametnik teenuse taotleja abivajadust.
(4) Eluruumi üürile andmise või sellest keeldumise otsustab sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5) Enne lepingu sõlmimist on eluruumi taotlejal õigus talle määratud eluruum üle vaadata.
(6) Leping sõlmitakse 30 päeva jooksul korralduse tegemisest.
(7) Taotleja poolt mõjuva põhjuseta otsuse tegemisest 30 päeva jooksul lepingu sõlmimata jätmisel, on õigus vastav otsus kehtetuks tunnistada.
(8) Eluruumi kasutamise õigus tekib isikul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist.
(9) Lepingu tähtaja möödumisel ja eluruumi vajaduse säilimisel võib üürniku põhjendatud taotluse alusel lepingut pikendada. Leping pikendatakse juhul, kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ja on täitnud kõik varasemad lepingust tulenevad kohustused.
(10) Eluruumi üürilepingu pikendamise või ülesütlemise otsustab sotsiaalosakonna juhataja 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(11) Vallavalitsusel on õigus üürileping lõpetada etteteatamistähtajaga 30 kalendripäeva juhul kui:
1) üürnik ei kasuta talle eraldatud eluruumi või asub elama teise omavalitsuse haldusterritooriumile;
2) üürniku käitumine ei järgi ühiselu reegleid või kahjustab valla vara;
3) üürnik on rohkem kui kolm kuud jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata ja/või ei täida lepingust tulenevaid muid kohustusi.
(12) Sotsiaaleluruumide üürimäärad kehtestab vallavalitsus.
§ 15. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Võlanõustamisteenus on suunatud finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid.
(3) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale.
(4) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5) Kuni viis teenustundi on abivajajale tasuta. Erandkorras vajaduse ilmnemisel võib tasuta teenuse mahtu suurendada.
(6) Vallavalitsus võib sõlmida halduslepingu teenuse osutamiseks SHS § 45 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga.
§ 16. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Lapsehoiuteenust on õigustatud saama isik, kelle laps lapsehoiuteenuse vajaduse hetkel ei viibi haridusasustuses ja/ või hooldusõigusliku isiku hoolduskoormuse vähendamiseks.
(3) Raske ja sügava puudega lapse puhul hinnatakse lapsehoiuteenuse vajadust koostöös teenust saava isikuga ning isiku soovil nõustatakse teda lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(4) Hindamise tulemustest lähtuvad toimingud lapsehoiuteenuse osutamisel, selle osutamise aeg, koht, maht ja rahastamine lepitakse kokku teenuse saaja ning teenuse osutaja vahel ja sätestatakse teenuse osutamise lepingus.
(5) Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse lapsehoiuteenuse osutamine kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal laps saab 18-aastaseks. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis osutatakse teenust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õppeaasta lõpuni, eeldusel, et raske ja sügava puudega lapse hooldusteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis ning lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega.
(6) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
§ 17. Asendushooldusteenus
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenus tagatakse rahvastikuregistri andmetel Mustvee vallas elavale kuni 18-aastasele lapsele, kelle
1) vanem on surnud;
2) vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja;
3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud;
4) kes on vanemast eraldatud.
(3) Asendushooldusteenust võib osutada abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.
(4) Kui asendushoolduse teenust saama õigustatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab Mustvee vald lapsele asendushooldusteenuse:
1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni;
3) või lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.
(5) Teenuse osutamise vajadust hindab sotsiaalosakonna ametnik lapse heaolust lähtuvalt.
(6) Teenus tagatakse lapsele hooldusperes, perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel.
(7) Teenust osutatakse lähtuvalt lapse juhtumiplaanist, mille koostab sotsiaalosakonna ametnik ja pärast lapse asendushooldusele suunamist täiendab seda koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.
(8) Lapse ülalpidamisega seotud kulud kaetakse ja teenuse eest tasutakse valla eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule.
(9) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(10) Asendushooldusteenuse osutajaga sõlmitakse leping enne teenuse saajale teenuse osutamist.
(11) Lepingus sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning poolte õigused ja kohustused.
(12) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.
(13) Erandjuhul osutatakse lapsele teenust koheselt sõlmides lepingu esimesel võimalusel.
§ 18. Järelhooldusteenus
(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenus tagatakse asendushooldusteenusel viibinud ja täisealiseks saanud noorele, kes pärast asendushooldusteenuse lõppemist jätkab õpinguid järgmisel õppeaastal.
(3) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse üksus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
(4) Isiku juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.
(5) Järelhooldusteenust võib tagada isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
3) isiku 25-aastaseks saamiseni.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib isikule, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel, tagada järelhooldusteenuse kuni isiku 25-aastaseks saamiseni.
(7) Järelhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva isiku sissetulekutest.
(8) Isiku isiklike kulude katmisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 3 sätestatust.
(9) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
§ 19. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.
(2) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isikule tema olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud:
1) toiduabi;
2) riideabi – aastaajale vastavad üleriided, pesu ja jalanõud, üldjuhul antakse kasutatud rõivad ja jalatsid;
3) ajutine peavari – hoolekandeasutuse, varjupaiga, turvakodu poolt osutatav ööbimisteenus, mis kindlustab inimesele minimaalsetele tingimustele vastava peavarju ja pesemise võimaluse;
4) muu materiaalne abi – üldjuhul rahaline abi isikutunnistuse või elamisloa taotlemiseks, õnnetusjuhtumite (tulekahju jne) korral.
(3) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(4) Vältimatu sotsiaalabi vajaduse ja ulatuse selgitab välja sotsiaalosakonna ametnik.
§ 20. Vaimse tervise teenus
(1) Vaimse tervise teenuse eesmärk on nõustamisega toetada isiku psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.
(2) Olenevalt teenuse saaja vajadustest osutatakse järgmisi vaimse tervise teenuseid:
1) leinanõustamine;
2) psühhosotsiaalne nõustamine;
3) sõltuvusnõustamine;
4) vajadusel muu nõustamine.
(3) Psühhosotsiaalse nõustamise korral määratakse isikule teenust kuni 400 euro ulatuses kalendriaastas. Erandkorras vajaduse ilmnemisel võib teenuse mahtu suurendada.
(4) Teenuse saajal on õigus valida teenust osutavat isikut. Soovi avaldamisel abistab sotsiaalosakonna ametnik teenuse saajat teenust osutava isiku leidmisel.
(5) Vaimse tervise teenuse osutaja on juriidiline isik, kes osutab teenust isikuga, kellel on psühholoog-nõustaja või kliinilise psühholoogi, pereterapeudi või hingehoidja kutsestandardile vastav kutse ja kinnitab, et kõik lastega töötavad isikud vastavad seaduses sätestatud nõuetele.
(6) Enne isiku teenusele suunamist tehtud vaimse tervise teenuse kulutusi ei kompenseerita.
(7) Otsuse teenuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(8) Tasu osutatud teenuse eest makstakse esitatud arve alusel ülekandega teenuse osutaja arvelduskontole.
§ 21. Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
(1) Ametiasutus võib osutada ja korraldada lähtuvalt isiku abivajadusest muid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid.
(2) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
1) sotsiaalnõustamine;
2) psühholoogiline nõustamine, teraapia;
3) logopeediteenus lapsele;
4) kriisiabiteenus (sealhulgas laste leinalaager);
5) omasteta surnud isiku matmise korraldamine;
6) puudega isikute eluruumi kohandamine;
7) muud täiendavad sotsiaalteenused tulenevalt isiku vajadustest.
3. peatükk Teenuste taotlemise ja määramise kord
§ 22. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele taotlus koos abivajaduse selgituste ja abivajadust tõendavate dokumentidega.
(2) Taotlust menetleval sotsiaalosakonna ametnikul on õigus teostada päringuid riiklikest andmekogudest, nõuda vajadusel taotlejalt teenuse määramiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning määrata vajadusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Otsustamiseks vajalike täiendavate andmete ja dokumentide esitamise nõue esitatakse taotlejale kirjalikult, milles märgitakse esitamise tähtaeg, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, tahtlikult eksitavate ja teadaolevate andmete varjamise korral, võib jätta taotluse läbi vaatamata.
§ 23. Abivajaduse hindamine
(1) Abivajajast teada saamisel selgitab sotsiaalosakonna ametnik koostöös abivajajaga välja isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning abistab isikut vajadusel taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, juhul kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.
(2) Teenuse osutamise otsustamiseks viib sotsiaalosakonna ametnik läbi teenuse taotleja abivajaduse hindamise.
(3) Vajadusel külastatakse toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks abivajajat tema kodus või viibimiskohas.
§ 24. Teenuse määramine või määramisest keeldumine
(1) Teenuse määramisel lähtutakse isiku abivajadusest.
(2) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) vallavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente ja muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise otsustamisel;
2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;
3) teenust saama õigustatud isik ei osale aktiivselt talle teenuse määramisel;
4) taotleja ei ole teavitanud vallavalitsust viivitamata teenuse saamise õigust ja teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
5) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;
6) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saaja isikust tulenev muu objektiivne põhjus muudab teenuse osutamise võimatuks.
(3) Ametiasutus võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuse osutamise lepingu juriidilise isiku, füüsilise isiku või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega.
§ 25. Teenuse rahastamine
(1) Teenuseid rahastatakse valla eelarvelistest vahenditest ning teenuse saaja omaosalusest.
(2) Enne teenuse eest tasu määramise otsustamist selgitab sotsiaalosakonna ametnik välja, millised on teenust vajava isiku sissetulekud, väljaminekud ja nendel lasuvad kohustused, vallas- ja kinnisvara olemasolu, kas selle realiseerimine on võimalik ja otstarbekas ning kas abivajajal on elatise saamise võimalusi, et tasuda teenuse eest täies mahus.
(3) Kui inimene vajab teenust kohe ja tal on võimalik varast või nõuetest raha saada, kuid see võtab aega, kaetakse teenuse maksumusest puudu jääv osa Mustvee valla eelarves teenusteks eraldatud vahenditest. Vallavalitsusel on õigus valla eelarvest kaetud puudu jäänud osa abivajajalt tagasi nõuda.
(4) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud ja kaalutletud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest.
(5) Tasuliste teenuste hinnakirjad kehtestab vallavalitsus.
§ 26. Teenuse osutamise peatamine või lõpetamine
(1) Teenuse osutamine peatatakse või lõpetatakse, kui:
1) teenuse saaja taotleb teenuse osutamise peatamist või lõpetamist;
2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas korras sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.
(2) Teenuse osutamise peatamine või lõpetamine vormistatakse:
1) haldusakti alusel antud teenuse puhul haldusaktiga;
2) halduslepingu alusel antud teenuse puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega;
3) isiku surma korral lõpetatakse teenus sotsiaalosakonna ametniku teatise alusel.
4. peatükk Toetused
§ 27. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad:
1) sissetulekust sõltuvad toetused;
2) sissetulekust mittesõltuvad toetused;
3) abivajadusest sõltuvad toetused.
(2) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
1) toimetulekutoetus;
2) tervisetoetus;
3) küttepuude toetus;
4) ühekordne sotsiaaltoetus.
(3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
1) sünnitoetus;
2) matusetoetus;
3) esmakordselt kooli mineva lapse toetus;
4) laste prillitoetus;
5) eakate sünnipäevatoetus;
6) vältimatu abi toetus;
7) alushariduses makstava toiduraha toetus.
(4) Abivajadusest sõltuvad toetused on:
1) puudega lapse hooldajatoetus;
2) täisealise isiku hooldajatoetus.
(5) Toetuste määrad kehtestab vallavalitsus.
5. peatükk Sissetulekust sõltuvad toetused
§ 28. Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetuse taotlemisel, arvestamisel, määramisel ja maksmisel lähtub vallavalitsus sotsiaalhoolekandeseadusest.
§ 29. Tervisetoetus
(1) Tervisetoetust retseptiravimite ja abivahendite ostmise või rentimise kulu hüvitamiseks makstakse isikule, kelle sissetulek leibkonna ühe liikme kohta on alla 3-kordset toimetulekutoetuse piirmäära.
(2) Retseptiravimite ja abivahendite kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud määras.
§ 30. Küttepuude toetus
(1) Küttepuude ostmise toetust makstakse isikule, kelle sissetulek leibkonna ühe liikme kohta on alla 3-kordse toimetulekutoetuse piirmäära.
(2) Küttepuude ostmise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud määras.
§ 31. Ühekordne sotsiaaltoetus
(1) Toetust makstakse ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ja majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.
(2) Toetuse määramiseks viib sotsiaalosakonna ametnik läbi abivajaduse hindamise.
6. peatükk Sissetulekust mittesõltuvad toetused
§ 32. Lapse sünnitoetus
(1) Toetust on õigus taotleda lapse vanemal, eestkostjal või isikul, kelle juures on laps lepingu alusel perekonnas hooldamisel.
(2) Lapse sünnitoetust määratakse vanemale tingimusel, et lapse ja vähemalt ühe lapsevanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Mustvee vald.
(3) Sünnitoetust makstakse kahes võrdses osas:
1) esimene osa pärast lapse sünni registreerimist;
2) teine osa lapse 1-aastaseks saamisel.
(4) Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust iga lapse kohta.
(5) Toetuse esimest osa on õigus taotleda kolme kuu jooksul peale sünni registreerimist rahvastikuregistris, toetuse teist osa kolme kuu jooksul peale lapse 1-aastaseks saamist.
(6) Toetust ei määrata, kui laps on riiklikul ülalpidamisel.
(7) Toetus makstakse välja juhul, kui lapse eest ei ole saadud sünnitoetust teisest kohalikust omavalitsusest.
(8) Sünnitoetus makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.
§ 33. Matusetoetus
(1) Matusetoetust on õigus saada surnud isiku eest, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel oli surma hetkel Mustvee vald.
(2) Erandkorras võib maksta matusetoetust matuse korraldajale, kes on rahvastikuregistri andmetel Mustvee valla elanik ning kes taotleb toetust isiku matmise kuludeks, kellel puudus rahvastikujärgne elukoht või kelle eest ei ole saadud matusetoetust teisest kohalikust omavalitsusest.
(3) Matusetoetust ei maksta:
1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel.
§ 34. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus
(1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust on õigus saada 1.klassi esmakordselt astuva lapse hooldusõigust omaval isikul, kelle lapse elukohaks rahvastikuregistri alusel on Mustvee vald.
(2) Taotlusi võetakse vastu 1. augustist 31. oktoobrini.
(3) Toetus makstakse välja alates 10. septembrist, peale 1. klassi õpilaste nimekirjade avaldamist Eesti Hariduse infosüsteemis.
§ 35. Laste prillitoetus
(1) Laste prillitoetus määratakse üldjuhul prilliklaaside või muude nägemist korrigeerivate vahendite (nt läätsed) maksumuse osaliseks hüvitamiseks kuludokumentide alusel.
(2) Toetust saab taotleda lapse hooldusõigust omav isik kuni 19-aastasele lapsele k.a, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Mustvee vald ja kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.
§ 36. Eakate sünnipäevatoetus
Eakate sünnipäevatoetust makstakse rahvastikuregistri andmetel Mustvee vallas elavale eakatele alates 75. sünnipäevast igal aastal.
§ 37. Vältimatu sotsiaalabi toetus
(1) Vältimatu abi toetus määratakse isikule või perekonnale, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu või muu kriisiolukorra tõttu.
(2) Toetust makstakse olenevalt isiku abivajadusest kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena.
§ 38. Alushariduse toiduraha toetus
(1) Alushariduse toiduraha toetust on õigus saada Mustvee valla lasteaias käival lapsel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Mustvee vald.
(2) Toetuse arvestab ametiasutuse raamatupidamine maha vanema poolt tasutava lasteaias käiva lapse toidupäeva maksumusest.
7. peatükk Abivajadusest sõltuvad toetused
§ 39. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Puudega laps käesoleva korra mõistes on kuni 18-aastane isik k.a, kellele on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud puue ja kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Mustvee vald.
(2) Hooldajatoetus on puudega lapse vanemale või eestkostjale igakuiselt makstav sotsiaaltoetus puudega lapse hooldamise eest.
(3) Toetuse määramise otsustamiseks viib sotsiaalosakonna ametnik läbi hooldusvajaduse hindamise, mille käigus selgitab välja puudega lapse hooldusvajaduse, hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks ja puudest tingitud lisakulutuste ulatuse. Korduv hooldusvajaduse hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele.
(4) Otsuse hooldaja määramise, hooldajatoetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse ja makstakse otsuse tegemisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(6) Kui isik on määratud mitme puudega lapse hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga puudega lapse hooldamise eest.
(7) Toetust makstakse kuni:
1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.
(8) Toetust ei maksta kui puudega laps elab hoolekandeasutuses.
(9) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine peatatakse puudega lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse.
(10) Hooldus lõpetatakse sotsiaalosakonna juhataja või teda asendava ametniku otsusega taotluse alusel, hoolduse seadmise aluse äralangemisel või haldusorgani algatusel, kui:
1) hooldatav ja/või hooldaja asub elama teise omavalitsuse territooriumile;
2) hooldaja ei suuda hooldust tagada;
3) hooldaja ei täida hooldaja määramise otsusega talle pandud kohustusi või loobub nende täitmisest;
4) kui vallavalitsusele on esitatud teadvalt valeandmeid või on varjatud hoolduse seadmisel tähtsust omavaid asjaolusid;
5) esinevad muud asjaolud.
(11) Hooldaja on kohustatud viivitamatult teavitama vallavalitsust, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul, asjaoludest, mis toovad või võivad kaasa tuua hoolduse lõpetamise.
(12) Hooldajatoetuse maksmine lõpeb otsuse tegemise kalendrikuul.
§ 40. Hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetust makstakse vallavalitsuse poolt hooldajaks määratud isikule hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisakulude osaliseks kompenseerimiseks.
(2) Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus.
(3) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik viib hooldatava elukohas läbi hooldusvajaduse hindamise, selgitab välja hooldusvajaduse ulatuse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks. Korduv hooldusvajaduse hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele.
(4) Otsuse hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5) Hooldaja määratakse ja hooldajatoetust makstakse otsuse tegemise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast:
1) kuni hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani või;
2) hooldatava tähtajatult määratud puude korral kuni viieks aastaks.
(6) Toetuse maksmise jätkamiseks tuleb esitada uus taotlus.
(7) Kui isik seatakse mitme hooldatava hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.
(8) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse sotsiaalosakonna juhataja või teda asendava ametniku otsusega hooldatava või hooldaja taotluse alusel või haldusorgani algatusel, kui:
1) hooldaja või hooldatav asub elama teise omavalitsuse territooriumile;
2) hooldatav asub elama hoolekandeasutusse;
3) hooldatava hooldusvajadus on korraldatud teiste sotsiaalteenustega;
4) hooldatav ei võimalda hoolduse seadmise perioodil hooldusvajadust kontrollida;
5) hooldatav või hooldaja on surnud;
6) hooldaja ei suuda hooldust tagada;
7) hooldaja ei täida hooldaja määramise otsusega talle pandud kohustusi või loobub nende täitmisest;
8) hooldatav on esitanud vallavalitsusele teadvalt valeandmeid või on varjanud hoolduse seadmisel tähtsust omavaid asjaolusid;
9) esineb muu asjaolu.
(9) Hooldajatoetuse maksmine lõpeb otsuse tegemise kalendrikuul.
8. peatükk Toetuste taotlemine ja määramine
§ 41. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemiseks esitab abivajav isik või tema eestkostja ametiasutusele taotluse koos kulu- ja/või abivajadust tõendavate dokumentidega.
(2) Toetuse vajaduse hindamiseks on taotlust menetleval sotsiaalosakonna ametnikul õigus kontrollida esitatud andmete õigsust ning vajadusel:
1) hankida teavet ja küsida täiendavaid andmeid;
2) teha kodukülastusi;
3) teha muid seadusest tulenevaid päringuid.
§ 42. Toetuse määramine
(1) Toetuse määramisel lähtutakse taotleja vajadusest, valla eelarves kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud rahalistest vahenditest ning taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekust, varanduslikust seisust ja eluasemekuludest.
(2) Erandkorras võib toetuse määrata toimetulekuraskustes isikule või perekonnale, kelle abivajadus on hinnatud ja kelle netosissetulek pereliikme kohta on suurem määruses kehtestatud piirist.
(3) Otsuse sissetulekust sõltuva toetuse määramise või sellest keeldumise kohta, mis on kuni 200 eurot, teeb sotsiaalosakonna ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(4) Otsuse sissetulekust sõltuva toetuse määramise või sellest keeldumise kohta, mis on suurem kui 200 eurot, teeb sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(5) Otsuse sissetulekust mittesõltuva toetuse määramise kohta teeb sotsiaalosakonna ametnik.
§ 43. Toetuse määramisest keeldumine
Toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja on pahatahtlikult varjanud andmeid, mis on vajalikud toetuse määramise otsustamisel või on esitanud tahtlikult ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei võimalda toetuse vajadust kontrollida;
3) toetusevajadust on võimalik või otstarbekas katta muu abiga;
4) isikul või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
5) taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud ületavad määruses kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;
6) puuduvad toetuse vajadust tõendavad kuludokumendid;
7) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel;
8) toetusevajaduse katavad riiklikud või valla toetused ja/või teenused.
§ 44. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul taotluses märgitud pangakontole või isiku avalduse põhjal teenust osutava asutuse pangakontole.
(2) Toetuse võib kanda kolmanda isiku pangakontole toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel.
(3) Erandjuhul võib toetuse välja maksta sularahas.
9. peatükk Lõppsätted
§ 45. Finantseerimine ja lepinguline vahekord
Sotsiaalteenuseid ja -toetusi finantseeritakse valla eelarves eraldatud sotsiaalkaitse vahenditest ja riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel valla eelarvesse sotsiaalteenuste ja -toetuste osutamiseks eraldatud vahenditest.
§ 46. Alusetult saadud toetuse tagasinõudmine
Alusetult saadud toetuse tagasinõudmine toimub sotsiaalseadustiku üldosa seaduse paragrahvides 31–35 sätestatud korras.
§ 47. Järelevalve
(1) Järelevalvet sotsiaalteenuste ja -toetuste osutamise üle teostab vallavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet oma pädevuse piires.
(2) Korra täitmise üle teostab järelevalvet volikogu revisjonikomisjon.
§ 48. Rakendussätted
(1) Määratud toetusi makstakse ja teenust osutatakse kuni uue abivajaduse hindamiseni kuid mitte kauem kui määratud tähtajani.
(2) Enne käesoleva korra jõustumist sõlmitud lepingud vaadatakse üle 1 aasta jooksul määruse jõustumisest.
§ 49. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Mustvee Vallavolikogu 20.12.2023 määrus nr 14 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Mustvee vallas“.
§ 50. Määruse jõustumine
Ülle Rosin
vallavolikogu esimees
Facebook
X.com