Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri
Vastu võetud 18.05.2011 nr 79
jõustumine 23.05.2011
Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 11 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003 määrusega nr 48 „Tallinna linna raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine" ning rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri" §-ga 4.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk
(1) Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kehtestada Tallinna linna (edaspidi linn) kui raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise ja finantsaruandluse kord.
(2) Eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast (edaspidi hea raamatupidamistava). Eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS)[1].
§ 2. Eeskirja kohaldamine
(1) Eeskiri on linna raamatupidamiskohustuslasele (edaspidi LRK) raamatupidamise sise-eeskirjaks RPS-i § 11 mõistes.
(2) LRK tegevusvaldkonnast ja/või raamatupidamise organisatoorsest korraldusest tulenevad, raamatupidamist ja finantsaruandlust reguleerivad korrad, mida eeskiri ei käsitle, kehtestatakse LRK juhi käskkirjaga, viidates eeskirja punktidele, mida täiendavalt reguleeritakse.
(3) Arvestusvaldkondades, mida eeskirjas ei käsitata, lähtutakse § 1 lõikes 2 kirjeldatud õigusaktidest ja juhenditest.
§ 3. Mõisted
(1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) hea raamatupidamistava - rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-is ning mida täiendavad RTJ-id ja üldeeskiri;
2) sisekorraeeskiri - töökorralduse reeglid töölepingu seaduse tähenduses ja sisekorraeeskiri avaliku teenistuse seaduse tähenduses;
3) FIS - linna majandusarvestuse korraldamiseks kasutatav finantsinfosüsteem, mille aluseks on standardtarkvara SAP;
4) analüütiline ja sünteetiline arvestus - majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustused reskontrotes - kelle vastu jms);
5) majandusinformatsiooni liigendamine - linna majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi ja linna õigusaktidega kehtestatud ning linna finantsteenistuse loodud tunnuseid (koode), mis on vajalikud nii linna sise- kui ka välise aruandluse tagamiseks;
6) aktsepteerimine - majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuste määramine eelarve vastutava täitja või volitatud täitja poolt. Allkirjale lisatakse allkirjastaja nimi ja aktsepteerimise kuupäev;
7) allkiri (sh raamatupidamise algdokumendi allkiri) - omakäeline allkiri paberdokumendil, digitaalallkiri või dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui selle andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik elektrooniliselt säilitada ja dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada;
8) konsolideerimine - gruppi kuuluvate üksuste omavaheliste tehingute elimineerimine ja erinevate üksuste raamatupidamisaruannete koondamine üheks koondaruandeks;
9) grupi konsolideeritud raamatupidamisaruanne - linna konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruanne, koos sidusüksuste netovaraga kapitaliosaluse meetodil;
10) raamatupidamisaruanne - raamatupidamise andmetel baseeruv aruanne;
11) aruandeperiood - periood, mille jooksul tehtud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel;
12) saldoandmik - kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu riigi või linna kontoplaani järgi;
13) LRK - linna raamatupidamiskohustuslane, kelleks on linna ametiasutus oma haldusala asutuste ulatuses ning kes on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust;
14) LRK üksus - nii linna ametiasutus kui ka ametiasutuse hallatav asutus;
(Tlv m 22.06.2011 nr 94, jõustumine 27.06.2011)
15) LRK juht - linna raamatupidamiskohustuslase ehk linna ametiasutuse juht, kes korraldab LRK raamatupidamist ja finantsaruandlust LRK-s;
16) LRK pearaamatupidaja - LRK koosseisus olev pearaamatupidaja, samuti linna raamatupidamiskeskuse juhataja, kes tagavad LRK raamatupidamise teostamise ja raamatupidamisaruannete koostamise ning esitamise õigustatud isikutele;
17) linna finantsteenistus - Tallinna linnakantselei struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on finantsvaldkonna juhtimine kogu linna organisatsioonis ja kes käesoleva eeskirja mõistes teostab linnakassa majandustehingute kirjendamist, koostab linna ja grupi finantsaruandlust ning juhendab metoodiliselt kogu linna raamatupidamist;
18) linna raamatupidamiskeskus - linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonna struktuuriüksus, kes osutab raamatupidamisteenust Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) määratud LRK üksustele ja linna valitseva mõju all olevatele juriidilistele isikutele;
19) linnakassa - linna finantsteenistuse struktuuriüksus, kes haldab linna rahalisi vahendeid ja kelle majandustehingute üle peetakse eraldi raamatupidamisarvestust;
20) raamatupidamisüksus - LRK struktuuriüksus või linna raamatupidamiskeskus, kus teostatakse LRK üksuse või linna valitseva mõju all oleva juriidilise isiku raamatupidamist;
21) grupp - linna konsolideerimisgrupp, kuhu kuuluvad LRK-d, linnakassa ja linna valitseva või olulise mõju all olevad juriidilised isikud ning nende kaudu valitseva mõju all olevad juriidilised isikud;
22) linna oluline mõju - linna omanduses on otse või valitseva mõju all oleva juriidilise isiku kaudu rohkem kui 20% sidusüksuste hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kus on võimalik selgelt tõlgendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju;
23) linna valitsev mõju - linna omanduses on otse või valitseva mõju all oleva juriidilise isiku kaudu rohkem kui 50% juriidilise isiku hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui linnale kuulub 50% ja vähem hääleõigusest, kuid linn kas:
a) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;
b) kontrollib juriidilise isiku finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel;
c) suudab määrata või tagasi kutsuda enamikku tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetest;
d) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.
24) sidusettevõtja - olulise mõju all olev äriühing;
25) sidusüksus - otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidiline isik;
26) tütarettevõtja - valitseva mõju all olev äriühing (osaühing ja aktsiaselts);
27) tehingupartnerid - avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tehingupartneri koodid, eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideeritud raamatupidamisaruandeid;
28) avaliku sektori üksused - avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad juriidilised isikud;
29) eelarve vastutav täitja või volitatud täitja - isik, kellel on õigus käsutada linnaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris ning millist õigust käesoleva eeskirja tähenduses teostab vastav isik kulude aktsepteerimisega. Eelarve vastutavaks täitjaks on üldjuhul LRK üksuse juht;
30) majandustehingute kirjendaja - töötaja, kes lähtub heast raamatupidamise tavast ja kirjendab raamatupidamises linna majandustehinguid nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja;
31) töötaja - töötaja töölepingu seaduse tähenduses ja avalik teenistuja avaliku teenistuse seaduse tähenduses;
32) linna finantstöötajate veebileht - linna finantsteenistuse hallatav internetilehekülg, millel avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linna finantstöötajatele tööks vajalik info ja juhendmaterjalid. Internetilehel avaldataks eelarvestamist, raamatupidamist ja rahahaldust käsitlevad materjalid ning FIS-i kasutajajuhendid.
(2) Lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse RPS-is ja teistes raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, nende puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.
2. peatükk LINNA RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS
§ 4. Raamatupidamise organisatsioon ja raamatupidamisprotsessis osalevate isikute ülesanded ja õigused
(1) Linn raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamist ja aruandlust LRK-de kaudu. Raamatupidamist peetakse LRK üksuste lõikes.
(2) LRK üksuste raamatupidamist teostatakse LRK ametiasutuses või linna raamatupidamiskeskuses. Raamatupidamisteenuse osutamise üldpõhimõtted linna raamatupidamiskeskuses kinnitatakse linnapea käskkirjaga.
(3) Linna raamatupidamise valdkonda juhib linna finantsteenistuse koosseisu kuuluv linna pearaamatupidaja.
(4) LRK raamatupidamise korraldamise eest vastutab LRK juht.
(5) LRK raamatupidamise teostamise eest vastutab LRK pearaamatupidaja.
(6) Linna pearaamatupidaja ülesanded linna raamatupidamise valdkonna juhtimisel on:
1) koostada eeskiri;
2) juhendada metoodiliselt LRK-de pearaamatupidajate raamatupidamistegevust (sh maksuarvestuse valdkonnas);
3) koostada hea raamatupidamistava nõuetele vastavaid konsolideeritud raamatupidamisaruandeid ja tagada finantsinformatsioon vastavalt 3. peatükis sätestatule;
4) korraldada linna valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute saldoandmike tähtaegne esitamine ja andmete õigsuse kontroll, sh auditeeritud majandusaasta aruandes sisalduvate raamatupidamisandmete ja saldoandmike vastavuse kontroll;
5) vahetult korraldada linnakassa raamatupidamist.
(7) Linna pearaamatupidaja õigused linna raamatupidamise valdkonna juhtimisel:
1) küsida LRK-st ja LRK üksustest tööks vajalikke andmeid või nende põhjal koostatud aruandeid;
2) töötada välja raamatupidamise metoodilisi juhendmaterjale ning avalikustada neid linna finantstöötajate veebilehel;
3) esitada linnavalitsuse liikmetele ettepanekuid linna raamatupidamise organisatsiooni kujundamiseks;
4) teha järelevalvet LRK üksuste raamatupidamise üle;
5) teha ettepanekuid linna personaliteenistusele linna raamatupidamistöötajate koolitamiseks.
(8) LRK juhi ülesandeks on korraldada LRK raamatupidamist vastavalt hea raamatupidamistava nõuetele ja kehtestada § 2 lõikes 2 nimetatud täiendavad LRK raamatupidamist ja aruandlust reguleerivad korrad. Sealhulgas on LRK juhi ülesanneteks:
1) tagada raamatupidamisüksusele tööks vajalike õigete andmete ja eeskirja nõuetele vastavate algdokumentide õigeaegne edastamine (§ 15 lg 4);
2) tagada LRK üksuste raamatupidamise algdokumentide ja nendega seotud lepingute süstematiseeritult säilitamine ja vajadusel taasesitamine õigustatud isikutele seaduses sätestatud tähtajani (§ 19 lg 3, 4);
3) esitada maksu- ja tolliametile (edaspidi maksuamet) LRK üksuste käibemaksukohustuslasena registreerimise või registrist kustutamise avaldused õigeaegselt ning teha maksuarvestuses linnale majanduslikult soodsaimad otsused (§ 28 lg 5-8);
4) määrata töötajad ja nende asendajad, kellel on õigus ja kohustus kinnitada LRK makseettepanekuid (§ 25 lg 11);
5) määrata isikud, kellel on õigus saada majanduskulude avanssi või kasutada linna nimele väljastatud krediitkaarti (§ 53 lg 1);
6) korraldada haldusala sularaha käitlemist, kehtestades sularaha käitlemise kord (§ 27 lg 1);
7) korraldada haldusala tulude arvestust, kehtestades tulude arvelevõtmise kord (§ 29 lg 1);
8) korraldada haldusala nõuete haldust, kehtestades nõuete haldamise kord (§ 60 lg 1);
9) korraldada haldusala varade arvestust, määrates varade eest vastutavad töötajad ning korraldades inventuuride läbiviimist (§ 63 lg 1 ja § 91 lg 1);
10) kehtestada vajadusel muid haldusala raamatupidamist reguleerivaid täiendavaid kordasid;
11) kooskõlastada LRK-s kehtestatavad raamatupidamist ja aruandlust reguleerivad korrad linna finantsteenistusega;
12) informeerida LRK-le teenust osutavat linna raamatupidamiskeskust LRK-s kehtestatud raamatupidamist ja aruandlust täiendavalt reguleerivatest kordadest;
13) kaasata linna pearaamatupidaja LRK pearaamatupidaja valikuprotsessi kuni tema ametisse nimetamiseni.
(9) LRK juhi õigused LRK raamatupidamise korraldamisel:
1) saada linna finantsteenistusest igakülgset abi LRK raamatupidamise korraldamisel metoodilistes küsimustes;
2) saada linna raamatupidamiskeskusest kvaliteetset raamatupidamisteenust juhul, kui LRK raamatupidamist ei teostata ametiasutuses;
3) kasutada oma töös FIS-i veebiliidese aruandeid;
4) teha linna finantsteenistusele ettepanekuid eeskirja täiendamiseks.
(10) LRK pearaamatupidaja ülesanded raamatupidamise teostamisel:
1) tagada majandustehingute õige ja õigeaegne kirjendamine lähtuvalt heast raamatupidamistavast ning 3. peatükis toodud majandusinformatsiooni liigendamise reeglitest;
2) tagada majandustehingute kirjendamine vastavalt FIS-i kasutamise käsiraamatutes sätestatule (nt palgaarvestuse analüütika tagamiseks teostatakse kogu palgaarvestus FIS-i palgamoodulis);
3) õigete ja õigeaegsete raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine õigustatud isikutele.
(11) LRK pearaamatupidaja õigused raamatupidamise teostamisel:
1) saada linna finantsteenistusest metoodilist juhendamist;
2) saada linna finantsteenistuselt tuge FIS-i kasutamisel;
3) teha LRK juhile ettepanekuid § 2 lõikes 2 nimetatud LRK raamatupidamist ja aruandlust täiendavalt reguleerivate kordade kehtestamiseks;
4) teha linna finantsteenistusele ettepanekuid eeskirja täiendamiseks ja raamatupidamise valdkonnas vajalike koolituste korraldamiseks.
§ 5. Majandustarkvara
(1) Linna majandusarvestust teostatakse FIS-is. Linna majandusarvestuse teostamisel kasutatakse lisaks FIS-ile ka muid LRK üksuste tegevusspetsiifilisi infosüsteeme.
(2) Muude infosüsteemide (edaspidi allsüsteem) kasutamisel (nt kassasüsteem, väärtegude register, sotsiaaltoetuste infosüsteem, reklaamimaksusüsteem jm) on nõutav:
1) järgida linna aruandlusvajadust tagavaid infoliigenduse reegleid;
2) tagada FIS-i ja allsüsteemi vahel võimaluse korral elektroonne andmevahetus;
3) tagada FIS-i ja allsüsteemi andmete võrdlemise võimalus.
(3) FIS-i kasutajaõigusi administreerib ja osutab töötajatele tuge FIS-i kasutamisel linna finantsteenistus.
(4) Eeskiri ei käsitle FIS-i kasutamise reegleid. Nimetatud reeglid on kirjas FIS-i käsiraamatutes ning need teeb FIS-i kasutajatele kättesaadavaks linna finantsteenistus.
3. peatükk MAJANDUSINFORMATSIOONI LIIGENDAMINE
§ 6. Kontoplaan
(1) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks järgnevaid kontoplaani koode:
1) kontod - tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks. Rühmitatuna majandusliku sisu järgi moodustavad nimetatud kontod linna kontoplaani;
2) tehingupartneri koodid - tunnused, mis on antud igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile ning mis tagavad konsolideeritud aruandluse koostamise konsolideerimisgrupi eri tasanditel (LRK, linn, grupp);
3) tegevusala koodid - tunnused, mida kasutatakse kulude, põhivara soetuste ning saadud ja antud toetuste liigendamiseks LRK üksuste tegevusvaldkondade kaupa;
4) allika koodid - tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida nõudeid-kohustusi ning tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes;
5) rahavoo koodid - tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivarade liikumise aruandeid.
(2) Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist, nimetatakse kontokombinatsiooniks.
(3) Majandustehingu kirjendamisel valitud kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika ja/või rahavoo kood, kui kontol on kontoplaanis vastavas veerus märge „nõutav".
(4) Linna kontoplaan kehtestatakse linna finantsdirektori ettepanekul linnapea käskkirjaga.
§ 7. Eelarve, rahakäibe ja muu majandusinformatsiooni liigendamise tunnused
(1) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks, lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:
1) tunnused eelarve liigendamiseks;
2) tunnused rahakäibe liigendamiseks;
3) maksukoodid käibemaksu ja erisoodustusmaksude arvutamiseks ja kirjendamiseks;
4) muud tunnused majandusinformatsiooni liigendamiseks (projektikoodid, lepingu numbrid jms).
(2) Linna eelarvetunnused kehtestatakse linna finantsdirektori ettepanekul linnapea käskkirjaga. Muid tunnuseid majandusinformatsiooni liigendamiseks (va lepingunumbrid) kasutatakse linna finantsdirektori või LRK juhi ettepanekul vastavalt vajadusele.
4. peatükk ARUANNETE KOOSTAMINE
§ 8. Aruandlus
(1) Lühim aruandeperiood linnas on kalendrikuu.
(2) Hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 20ndaks kuupäevaks kirjendatakse FIS-is kõik aruandekuu majandustehingud ning viiakse läbi igakuised inventuurid vastavalt §-le 86. Kui 20. kuupäev langeb puhkepäevale, loetakse lõpptähtpäevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.
(3) Pärast aruandekuule järgneva kuu 20ndat kuupäeva sulgeb linna finantsteenistus FIS-is aruandekuu majandustehingute kirjendamiseks ja seejärel loetakse aruandekuu lõpetatuks.
(4) FIS-i aruannete loetelu on esitatud FIS-i käsiraamatutes.
(5) LRK üksuste juhtidel ja teistel õigustatud isikutel on võimalus saada raamatupidamise ja eelarve aruandeid FIS-i veebiliidesest.
(6) Lähtuvalt täiendavast informatsioonivajadusest on linna finantsdirektoril õigus saada LRK-st või nende üksustest raamatupidamisandmeid või nende põhjal koostatud aruandeid.
(7) LRK juhil on õigus lähtuvalt LRK täiendavast informatsioonivajadusest kehtestada käskkirjaga LRK üksuse raamatupidamisandmete või nende põhjal koostatud aruannete esitamise või koostamise kord.
(8) Välistele infotarbijatele (rahandusministeerium, maksuamet, toetuse andjad jt) esitatakse perioodilisi aruandeid riigi ja linna õigusaktides ning linna sõlmitud lepingutes sätestatud korras.
§ 9. Saldoandmikud
(1) LRK üksuste saldoandmikud edastatakse FIS-ist rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi (edaspidi saldoandmike infosüsteem) elektroonselt.
(2) Rahandusministeerium väljastab saldoandmike infosüsteemi kasutamiseks vajalikud kasutajaõigused. Kasutajaõiguste saamiseks esitab LRK pearaamatupidaja linna pearaamatupidajale e-kirjaga vastava taotluse. LRK pearaamatupidaja teavitab linna pearaamatupidajat koheselt saldoandmike infosüsteemi kasutajaõiguste vajaduse lõppemisest (nt töötaja lahkub ametist).
(3) Saldoandmikke esitavatel töötajatel on õigus parandada saldoandmike infosüsteemi sisestatud saldoandmikke ja teha aruannete päringuid. Tulenevalt ametijuhendites määratud tööülesannete täitmisest on konsolideerijatel jms töötajatel õigus vaadata LRK, linna või grupi üksuste andmeid ja teha aruannete päringuid.
(4) Saldoandmike infosüsteemi sisestatakse:
1) LRK üksuste ja linnakassa (tehingupartneri koodi neljas number on üks) saldoandmikud iga kuu kohta aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse linna pearaamatupidaja korralduse alusel pärast linna finantsteenistuses läbiviidavat saldoandmike kontrolli ajavahemikul 1.- 15. veebruar;
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
2) valitsussektorisse kuuluvate linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute (tehingupartneri koodi neljas number on kolm) saldoandmikud iga kuu kohta aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks;
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
3) linna valitseva mõju all olevate äriühingute (tehingupartneri koodi neljas number on neli) saldoandmikud iga kvartali kohta aruandekvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks;
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
4) linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute (tehingupartneri koodi neljas number on viis) saldoandmikud iga kvartali kohta aruandekvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, välja arvatud saldoandmikud aasta lõpu seisuga, mis esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. veebruariks.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(5) Saldoandmike infosüsteemi sisestatakse saldoandmikud aruandeperioodi kohta kumuleeruvalt kalendriaasta algusest (bilansikontode saldod aruandeperioodi lõpu seisuga ja tulemiaruande kontode saldod perioodi kohta alates kalendriaasta algusest kuni aruandeperioodi lõpuni).
(6) Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, võrreldakse avaliku sektori üksustega varade, kohustuste, tulude, kulude ja netovara saldosid vastavalt §-le 95. Kui saldod erinevad või on vaja teha konsolideerimisgrupisiseseid täiendavaid kandeid, korrigeeritakse saldoandmikke § 9 lg 7 ja § 95 lg-te 6 ja 7 alusel. Nimetatud võrdlused ja korrigeerimised lõpetatakse seitsme tööpäeva jooksul aruandekvartalile järgneva kuu viimasest kuupäevast arvates, välja arvatud saldoandmike korral aasta lõpu seisuga. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikke võib korrigeerida (sealhulgas likvideeritakse auditeerimise käigus ilmnenud puudusi) kuni aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsini.
(7) LRK üksuste vaheliste tehingute saldod võrreldakse igal kuul FIS-i andmete alusel ja vajadusel tehakse parandused hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 20ndaks kuupäevaks.
(8) Kui pärast 31. märtsi leitakse auditi käigus aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu, esitab LRK pearaamatupidaja hiljemalt 30. aprilliks rahandusministeeriumile vastavad parandusettepanekud, mis tuleb eelnevalt kooskõlastada linna pearaamatupidajaga.
(9) Kui pärast järgmise aasta 31. märtsi ilmneb vajadus teha aastaaruandes ebaolulisi parandusi või pärast 30. aprilli olulisi parandusi, arvestatakse tehtud parandused LRK üksuste saldoandmikes järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulka.
§ 10. Konsolideeritud aruandlus
(1) Raamatupidamise aruanded konsolideeritakse saldoandmike infosüsteemi vahendusel, kasutades selleks konsolideeritud saldoandmikke.
(2) Konsolideeritud saldoandmik on saldoandmik, milles ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelistest tehingutest tingitud varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud.
(3) Linna konsolideeritud saldoandmikke koostatakse järgmiste konsolideerimisgruppide kohta: LRK, linn ja grupp.
(4) LRK üksuste saldoandmike põhjal koostatakse saldoandmike infosüsteemis LRK saldoandmik, liites LRK-sse kuuluvate üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod nn rida-realt meetodil ja elimineerides LRK sisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud.
(5) Linna saldoandmik koostatakse liites kõikide LRK ja linnakassa saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod nn rida-realt meetodil, elimineerides nende omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud.
(6) Grupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles linna ja tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse nn rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on vahemikus 100 kuni 129 ja neljas number on vahemikus 1 kuni 5, elimineeritakse.
(7) Konsolideerimise ja korrigeerimise kanded tehingutele, mida saldoandmike infosüsteem ei elimineeri tehingupartneri koodide põhjal automaatselt või mille õiglaseks kajastamiseks konsolideeritud aruandes on vajalik teha lisakandeid, sisestab linna finantsteenistus need saldoandmike infosüsteemi konsolideerimisgrupi täiendavate saldoandmikena.
(8) Linna finantsteenistus teeb aasta lõpu seisuga konsolideerimisgrupi saldoandmikus sidusüksuste osaluste kajastamiseks kapitaliosaluse meetodil konsolideerimiskanded ja valitseva mõju all olevate üksuste kohta korrigeerivad kanded.
§ 11. Majandusaasta aruanne
(1) Majandusaasta aruanne koostatakse lähtudes RPS-s ja RTJ-des toodud nõuetest.
(2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
(3) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb grupi tegevusaruandest ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest koos linna eelarve täitmise aruandega (sh reservfondi kasutamise aruanne).
(4) LRK majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest koos ametiasutuse haldusala eelarve täitmise aruandega (sh reservfondi kasutamise aruanne).
(5) LRK juhi allkirjastatud LRK majandusaasta aruanne esitatakse linna finantsteenistusele hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks.
(6) LRK juht vastutab majandusaasta lõpu seisuga koostatud LRK saldoandmiku vastavuse eest majandusaasta aruandes esitatud raamatupidamisandmetele. Erinevuste kohta, mis tulenevad parandustest vastavalt § 9 lg-le 9, esitab LRK pearaamatupidaja kirjalikud selgitused linna pearaamatupidajale, kes edastab selgitused rahandusministeeriumile.
(7) Linna valitseva ja olulise mõju all olevad juriidilised isikud esitavad oma nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande Tallinna Ettevõtlusametile (edaspidi ettevõtlusamet) seitsme tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist.
(8) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruande koostab ja esitab audiitorile vandeaudiitori aruande saamiseks linna finantsteenistus.
(9) Linnavalitsus esitab grupi majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 10. juuniks.
(10) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, olles ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse.
(11) Kinnitatud grupi majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega esitab linna pearaamatupidaja Harju maavalitsusele seitsme tööpäeva jooksul arvates aruande kinnitamisest ning aruanne avaldatakse linna veebilehel hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, teavitades sellest rahandusministeeriumi.
5. peatükk ALGDOKUMENDID JA MAJANDUSTEHINGUTE KIRJENDAMINE
§ 12. Algdokumendid
(1) Sissetulekute algdokumentideks (edaspidi tuludokumendid) on:
1) klientidele esitatud arved;
2) lepingud;
3) pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid, kui laekumine ei kustuta eelnevalt raamatupidamises kajastatud nõuet või kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks;
4) kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõendavad maksedokumendid;
5) kinnisvara haldurite, operaatorfirmade jms aruanded perioodi tulude kohta, kui õiendi põhjal ei koostata neile arvet;
6) trahviotsused;
7) reklaamimaksu deklaratsioonid;
8) raamatupidamisõiendid;
9) muud tuludokumendid.
(2) Väljamineku (kulud ja põhivara soetus) algdokumentideks (edaspidi kuludokumendid) on:
1) hankija arved ja aktid;
2) lepingud;
3) aruandekohustuslike isikute kuluaruanded;
4) varude laost või vastutavalt hoiult väljastamise saatelehed;
5) hankijatele tehtavate ettemaksete aluseks olevad dokumendid;
6) lõpetamata ehituste realiseerimist või valmidust kinnitavad aktid ja vaheaktid (nt põhivara etapiviisiline kasutuselevõtmine);
7) töötasu määramise dokumendid, tööajaarvestuse tabelid jms;
8) raamatupidamisõiendid;
9) muud kuludokumendid.
§ 13. Algdokumentide õigsuse kontroll ja aktsepteerijad
(1) Enne majandusinformatsiooni kajastamist raamatupidamises osalevad kuludokumentide õigsuse kontrollimisel kuludokumentide kontrollijad (edaspidi kontrollija) ja/või eelarve vastutavad täitjad või volitatud täitjad. Kontrollijad määratakse LRK üksuse juhi käskkirjaga. Kui nimetatud töötajaid ei ole määratud, on kontrollijaks eelarve vastutav täitja või volitatud täitja.
(2) Kontrollija kontrollib ja kinnitab kuludokumendil oma allkirjaga, et:
1) kuludokument kajastab majandustehingut õigesti (sisu, kogused, hinnad vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele, tellimiskirjadele ja/või saadud kaubale või teenusele);
2) antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem kuludokumenti esitatud (vältimaks topelttasumist).
(3) Kui kuludokument ei vasta § 13 lg 2 punktidele 1 ja 2, tagastab kontrollija dokumendi koostajale ja teeb ettepaneku puudused kõrvaldada.
(4) Eelarve vastutav täitja või volitatud täitja määrab kuludokumendil kulu eesmärki ja majanduslikku sisu kajastavad eelarve tunnused lähtudes linnas kehtivast eelarve tunnuste klassifikatsioonist, lisab muu finantsinfo täiendavaks liigendamiseks nõutavad tunnused (projektikoodid jms) ning kirjutab vajadusel kuludokumendile majandustehingut täpsustava selgituse. Kuludokumendi aktsepteerimist kinnitab eelarve vastutav täitja või volitatud täitja oma allkirjaga.
(5) Kuludokumendi aktsepteerimisega eelarve vastutav täitja või volitatud täitja:
1) kinnitab, et kulutus on põhjendatud ning vajalik, et kulutus on tehtud linna asutuse ülesannete täitmiseks asutusele kinnitatud eelarve vahendite piires ja kooskõlas eelarves kinnitatud eelarveaasta eesmärkidega ning et tehtud kulutuse suurus on tasakaalus kulutuse kaudu saavutatava tulemusega;
2) annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamises ja hankijale ülekande tegemiseks vastavalt kuludokumendilt nähtuvale maksetähtajale ja makse saaja andmetele.
(6) Eelarve vastutaval täitjal on õigus volitada teisi isikuid aktsepteerima kuludokumente, määrates oma käskkirjas volituse ulatuse. LRK pearaamatupidaja ega teised majandustehingute kirjendajad ei tohi olla eelarve volitatud täitjateks.
(7) Paberil algdokumentide korral tagab LRK juht, et raamatupidamisüksusel on informatsioon LRK üksuste eelarve vastutavate täitjate ja volitatud täitjate kohta (isikute nimed ja allkirjanäidised, volitatud täitjate korral peab olema näidatud ka volituse ulatus).
(8) Elektroonsete algdokumentide korral määrab LRK juht töötaja(d), kelle ülesanne on tagada, et algdokumendi aktsepteeriksid enne raamatupidamisüksusele edastamist selleks õigustatud isik(ud), st eelarve vastutav täitja või volitatud täitja.
(9) Üldjuhul on tuludokumendi aktsepteerija majandustehingu kirjendaja.
§ 14. Algdokumentide aktsepteerimine
(1) Amortisatsioonikulu aktsepteeritakse põhivaraobjektile amortisatsiooninormi määramisel.
(2) Töötasu ja sellega kaasnevad maksukulud aktsepteeritakse töötaja töölevõtmisel ja/või täiendavate tasude määramisel.
(3) Hankija arvete ja aktide, lao saatelehtede, lepingute jms kuludokumentide alusel tehtavad väljaminekud aktsepteeritakse nimetatud kuludokumentidel.
(4) Käibemaksu kulu aktsepteeritakse kuludokumendil "vaikimisi" koos käibemaksu kulu põhjustavate kuludega.
(5) Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil, sh aktsepteeritakse erisoodustuse maksukulud „vaikimisi" (maksukulud arvestatakse raamatupidamises).
(6) Finantseerimistehingutest tulenevad finantskulud aktsepteeritakse lepingute sõlmimisel või linna õigusakti vastuvõtmisel. Kui nimetatud haldusaktidest ei nähtu kulude liigendus linna eelarve tunnuste lõikes, aktsepteeritakse makse aluseks olevad dokumendid täiendavalt.
(7) Töötajatele makstavate teenistus- ja töölähetuse, majanduskulu avansside ja muude ettemaksete korral, kus tegelik kulude liigendus selgub hiljem, aktsepteeritakse kavandatavad kulud algselt parima teadmise kohaselt. Tegelike kulude põhjal korrigeeritakse esialgset aktsepti. Kulud loetakse aktsepteerituks esialgse aktsepti järgi, kui tegelikud kulud vastavad sellele. Tegelike kulude dokumendile lisatakse koopia esialgselt aktsepteeritud algdokumendist või viide raamatupidamiskande numbrile ja kuupäevale, mille juures asub esialgselt aktsepteeritud algdokument.
(8) Reguleerimis- ja paranduskannete aluseks olevatel raamatupidamisõienditel on kulude aktsepteerimine nõutud juhul, kui:
1) muutub eelnevalt aktsepteeritud kulude sisu ja/või summa linna eelarve tunnuste liigenduses;
2) tekivad kulud nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise tagajärjel.
(9) Muudest metoodilistest nõuetest tulenevate tehingute (näiteks valuutakursimuutused) kirjendamisel määrab ja kinnitab kõik kulude aktsepteerimisel nõutavad tunnused raamatupidamisõiendi koostanud isik oma allkirjaga.
§ 15. Dokumendiringlus
(1) Kuludokumendile märgitakse dokumendi LRK üksusesse saabumise kuupäev. Seejärel tuleb viie tööpäeva jooksul kuludokumendid kontrollida ja aktsepteerida vastavalt §-s 13 sätestatule ning esitada raamatupidamisüksusele kirjendi koostamiseks võttes arvesse lõikes 2 sätestatut.
(2) Algdokumendid, mis on aruandekuu majandustehingute aluseks, tuleb raamatupidamisüksusele edastada kirjendite koostamiseks hiljemalt järgmise kuu 18ndaks kuupäevaks. See tagab vastavalt § 8 lg-le 2 kogu aruandekuus kajastamisele kuuluva info FIS-is kirjendamise aruandekuule järgneva kuu 20ndaks kuupäevaks.
(3) Juhul, kui linnale kuuluvate eluruumide edasimüüdavate kommunaalteenuste eest esitavad ühistud ja haldusfirmad kuluarved LRK üksusele hiljem, kui on vajalik nende FIS-is kirjendamiseks vastavalt § 15 lõikes 2 toodud kuupäevaks, on kalendriaasta kestel lubatud sellised kulud kirjendada järgmises aruandekuus. Sel juhul tuleb tagada ka linna poolt esitatavate tuluarvete kirjendamine samas aruandekuus kus kirjendati edasimüüdavate kommunaalteenuste kuluarved. Edasimüüdavate kommunaalteenuste puhul tuleb tagada tulude ja kulude periodiseerimine kalendriaasta kohta tervikuna õiges aruandeaastas.
(4) LRK asjaajamise korras tuleb sätestada algdokumentide kontrollimise, aktsepteerimise ja raamatupidamisüksusele esitamise kord, mis tagaks kõikide aruandekuus toimunud majandustehingute kirjendamise raamatupidamises käesolevas eeskirjas sätestatud tähtaegadeks.
§ 16. Majandustehingu kirjendamine
(1) Majandustehingute kirjendajad on üldjuhul raamatupidaja ülesandeid täitvad töötajad, kelle vastavad kohustused tulenevad ametijuhendist. Majandustehingu kirjendajad vastutavad selle eest, et majandustehing kirjendataks hea raamatupidamise tava ja eeskirja nõuete järgi.
(2) Juhul kui raamatupidamiskirjendi koostamisel osaleb mitu töötajat (nt müügiarve väljastamisel FISi müügimooduli vahendusel tulenevad arve väljastamisega automaatselt kaasneva kirjendi kontolaiendid ja käibemaksu summa müügiartikli kaardil määratud parameetritest) määrab nende kohustused ja vastutuse raamatupidamiskirjendi koostamisel LRK juht töötaja ametijuhendis või LRK sisemistes kordades.
(3) Majandustehingute kirjendajad tagavad algdokumendi järgmiste andmete kontrollimise:
1) algdokument vastab RPS § 7 ja käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele;
2) kas sama hankija sama numbriga arve on juba varem kirjendatud (vältimaks topelttasumist);
3) kas paberil kuludokumendi on aktsepteerinud selleks volitatud isik(ud), vajadusel tagastatakse dokument korrektse aktsepti saamiseks.
(4) Majandustehingute kirjendajad tagavad järgmiste andmete õige sisestamise FIS-i:
1) raamatupidamiskonto, tehingupartneri kood, tegevusala kood, allika kood ja rahavoo kood;
2) linna eelarve tunnused ja muud majandusinformatsiooni liigendamise tunnused (sh maksukood) vastavalt algdokumendil märgitule;
3) hankija või kliendi andmed (nimi, arveldusarve jmt);
4) majandustehingu summad;
5) maksetähtpäev;
6) tekkepõhine periood.
(5) Kuludokumendi järgi määratletava majandustehingu sisu ja kuludokumendil aktsepteerija määratud linna eelarve tunnuse vahelise vastuolu korral informeerib majandustehingu kirjendaja sellest kuludokumendi aktsepteerijat. Kui kuludokumendi aktsepteerija ja majandustehingu kirjendaja jäävad eriarvamusele, teeb otsuse korrigeerimise vajaduse kohta LRK pearaamatupidaja. Vajadusel korrigeerib kuludokumendil määratud linna eelarve tunnust aktsepteerija või kokkuleppel (sh suusõnalisel) aktsepteerijaga majandustehingu kirjendaja. Viimasel juhul teeb kirjendaja algdokumendile märke „parandus kokkuleppel" ja lisab märke tegemise kuupäeva ning allkirja.
(6) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama majandustehingu lühikirjeldust ning algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit.
(7) Majandustehing kirjendatakse raamatupidamises tehingu tegeliku toimumise kuupäevaga. Kui tehingu kuupäeva ei ole võimalik täpselt määrata, kirjendatakse tehing selle toimumise kalendrikuus vabalt valitud kuupäevaga.
(8) Raamatupidamiskirjendite koostaja märgib kulukande aluseks olevale algdokumendile kande numbri. Tulukande aluseks olevale algdokumendile (nt õiend) märgitakse kande number juhul, kui muul moel ei ole võimalik seostada kannet ja algdokumenti.
(9) Keelatud on kirjendada majandustehinguid valesse aruandekuusse või kasutada ostuarvete sisestamisel ettemaksukontosid, et vältida FIS-is seatud eelarvepiiranguid. Takistustest majandustehingute kirjendamisel tuleb informeerida linna finantsteenistuse finantsplaneerimise osakonda.
§ 17. Majandustehingu kirjendamine välisvaluutas
(1) Välisvaluutas tehtud tehingud kajastatakse algvaluutas ning kalkuleeritakse FIS-is automaatselt ümber eurodesse linnakassa töötajate poolt FIS-i sisestatud Euroopa Keskpanga päevakursside alusel.
(2) Välisvaluutas kajastatud tehinguid on FIS-is võimalik kuvada nii algvaluutas kui ka eurodes.
(3) Bilansikontodele välisvaluutas kirjendatud tehinguid kajastatakse ühes ja samas valuutas nö lõpuni. Näiteks kui kohustus kajastati välisvaluutas, siis kajastatakse välisvaluutas ka kohustuse tasumine.
(4) Aruandeaasta keskel on aktsepteeritav välisvaluutas tehtud tehingute kajastamine tehingu päevale eelnenud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Aruandeaasta lõpus hinnatakse välisvaluutas kajastuvad saldod ümber, lähtudes bilansipäeval kehtivast Euroopa Keskpanga päevakursist.
§ 18. Raamatupidamiskirjendite parandused
(1) Raamatupidamiskirjendite parandamisel lähtutakse RPS-i § 10 nõuetest.
(2) Parandustena käsitatakse eelneva raamatupidamiskirjendi storneerimist, kus raamatupidamiskirjend koostatakse kontokäibe õigsuse tagamiseks samapidiselt, kuid vastandmärkidega.
(3) Paranduskande teksti tuleb märkida parandatud raamatupidamiskirjendi number ja varasemale algdokumendile ja raamatupidamiskirjendile lisada viide hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.
§ 19. Raamatupidamisregistrid ja raamatupidamise algdokumentide süstematiseerimine ning säilitamine
(1) Raamatupidamisregistrite ja majandustehingute kirjendite ning nende aluseks olevate algdokumentide süstematiseerimisel ning säilitamisel lähtutakse RPS-i §-dest 9 ja 12.
(2) Algdokumendid säilitatakse elektroonselt, kui dokumendi säilitustähtaja jooksul on tagatud:
1) säilitatava info autentsus;
2) algdokumendi kirjaliku taasesitamise võimalus;
3) dokumendi õigsuse eest vastutavate isikute ja aktsepteerijate tuvastamise võimalus (näiteks FISis on see tagatud järgmiste dokumentide puhul - müügiarved, pangakonto väljavõtted, tööajaarvestuse tabelid jms).
(3) FIS-is ja e-arvete menetlussüsteemis olevate elektroonsete raamatupidamise algdokumentide säilitamise eest vastutab linna finantsteenistus. Muudes allsüsteemides olevate algdokumentide elektroonse säilitamise eest vastutab LRK juht.
(4) Paberil säilitatakse raamatupidamise algdokumendid, mille puhul ei ole tagatud lõikes 2 nimetatud nõuete täitmine (näiteks allsüsteemidest väljastatud müügiarved) või kui algdokumendi paberil säilitamise vajadus tuleneb LRK üksuse tegevuse spetsiifikast, sihtfinantseerimise andja nõuetest vmt. LRK üksuse paberil raamatupidamise algdokumentide nõuetekohase säilitamise korraldamise eest vastutab LRK juht.
(5) Raamatupidamisregistreid (pea- ja päevaraamat) säilitatakse elektroonselt juhul, kui on tagatud raamatupidamiskannete ja nende aluseks olnud algdokumentide hilisem seostatavus vastavalt § 16 lg-le 8. FIS-i raamatupidamisregistreid säilitatakse elektroonselt.
(6) Raamatupidamiskanded süstematiseeritakse järgmistesse, LRK üksusepõhistesse seeriatesse (vajadusel luuakse eriliigiliste tehingute jaoks täiendavad kandeseeriad):
1) hankijatega seotud tehingute kanded;
2) ostjatega seotud tehingute kanded;
3) pangaväljavõtete kanded;
4) kassadokumentide kanded;
5) varadega seotud kanded (v.a ost, mida käsitatakse tehinguna hankijatega ning varade kuluks amortiseerimine, millele on loodud eraldi kandeseeria), parenduste ja erinevate ümberpaigutuste, sh bilansist väljakandmise kanded;
6) varade kuluks amortiseerimise kanded;
7) kanded bilansivälistele kontodele;
8) palgaarvestuse kanded;
9) tehnilised sidumiskanded;
10) ettemaksete (pro forma) toimingutest tulenevad kanded;
11) muud kanded, sh reguleerivad- ja paranduskanded.
(7) Ühte tehingurühma kuuluvate majandustehingute kirjendamiseks kasutatakse eri dokumenditüüpe. Majandustehingutele omistatakse kandenumbreid lähtuvalt dokumenditüübist. Dokumenditüüpide ja kandeseeriate registrid on ühtsed kõikidele LRK üksustele.
(8) Paberil säilitatavad raamatupidamise algdokumendid arhiveeritakse kandeseeriate viisi avatud toimikutesse. Raamatupidamise algdokumendid paigutatakse toimikutesse üldjuhul kandenumbrite järjekorras.
(9) Raamatupidamise algdokumentide ja majandustehingute aluseks olevate lepingute, aktide, tellimuskirjade ja teiste majandustehingu sisu õigeks mõistmiseks vajalike dokumentide kättesaadavus tagatakse kõigile selleks õigustatud isikutele, kõrvaliste isikute ligipääs välistatakse.
(10) Majandustehingute kirjendamisel kaudseks aluseks olnud dokumente (nt lepingud vms), säilitatakse vastavalt neid valdkondi käsitlevate õigusaktide nõuetele, kuid mitte vähem kui seitse aastat (RPS § 12 lg 2).
(11) LRK üksuse raamatupidamise algdokumente hoitakse raamatupidamisüksuses tagasiulatuvalt kuni üks kalendriaasta, st raamatupidamisüksuses on jooksvale kalendriaastale eelneva aasta algdokumendid. Seejärel säilitatakse algdokumendid kas LRK üksuses või tsentraalselt LRK-s.
6. peatükk AVALIKU SEKTORI SISESED MAJANDUSTEHINGUD
§ 20. Tehingupartneri koodide kasutamine avaliku sektori siseste majandustehingute kajastamisel
(1) Avaliku sektori siseste varade, kohustuste, tulude ja kulude eristamine toimub tehingupartneri koodi alusel.
(2) Tehingupartnerite koodid on moodustatud järgmiselt: sidusüksustel ja avaliku sektori üksustel koodid algusega 001-799 ning ülejäänud isikutel koodid algusega 800-999. Koodid 001-799 näitavad avaliku sektori sisest konsolideerimisgruppi.
(3) Ühe LRK piires on LRK üksuste koodide kolm esimest numbrit samad, mis võimaldab koostada LRK konsolideeritud aruandeid.
(4) Linna konsolideeritud aruandeid koostatakse nende tehingupartneri koodide põhjal, mille kolm esimest numbrit jäävad vahemikku 100-129.
(5) Koodi neljas number näitab avaliku sektori üksuse või sidusüksuse liiki:
1) 0 - riigiraamatupidamiskohustuslased ja nende üksused;
2) 1 - kohaliku omavalitsuse üksused ja nende allüksused;
3) 2 - valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
4) 3 - valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad;
5) 4 - tütarettevõtjad, kes ei kuulu valitsussektorisse;
6) 5 - valitsussektorisse mittekuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning valitseva mõju all olevad valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused ja mittetulundusühingud;
7) 6 - sidusettevõtjad;
8) 7 - olulise mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud.
(6) Muudel üksustel ei ole oma iseseisvat tehingupartneri koodi ja need kajastatakse tehingupartneri koodiga, mis algab kolmekohalise koodiga 800-999.
(7) Avaliku sektori üksuste ja sidusüksuste nimekiri koos tehingupartnerite koodidega (edaspidi tehingupartnerite nimekiri) on esitatud üldeeskirja lisas 2.
(8) LRK, kelle üksuste osas tehakse muudatus (nt asutamine, lõpetamine, liitmine), informeerib sellest e-posti teel koheselt linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonda, teatades ühtlasi muudatuse aluseks oleva otsuse nimetuse, numbri ja kuupäeva. Linna finantsteenistus edastab vastava informatsiooni rahandusministeeriumile tehingupartnerite nimekirja muudatuste sisseviimiseks.
(9) Avaliku sektori aruannete konsolideerimiseks on vajalik, et raamatupidamise algdokumentidel oleksid kajastatud andmed selliselt, et tehingupartneril oleks üheselt mõistetav, millises aruandeperioodis ja millistel kontodel on dokumendi koostaja oma raamatupidamises tehingut kajastanud. Samuti peab algdokumendil olema kajastatud dokumendi väljastaja tehingupartneri kood.
§ 21. LRK üksuste vahelised tehingud
(1) LRK üksuste vahel võivad toimuda järgmised raamatupidamises kajastamisele kuuluvad tehingud:
1) kaupade ja teenuste müük;
2) kulu või tulu edasiandmine;
3) varade, nõuete ja kohustuste edasiandmine.
(2) LRK üksuste vahelisi varade, kohustuste, tulude ja kulude edasiandmisi ning tehinguid LRK üksuste ja linnakassa vahel nimetatakse siireteks. Linna raamatupidamisaruande koostamisel siirded elimineeritakse.
(3) LRK üksuste vahelistest tehingutest tulenevad nõuded ja kohustused suletakse raamatupidamises kannetega mitterahaliste siirete kontole „Linna asutuste vahelised siirded" (70001000). LRK üksuste vahel ei tehta pangakontode vahendusel rahalisi arveldusi.
(4) LRK üksuste vahel tehinguid tehes tuleb võimaluse korral vältida sisekäibeid (nt teenuste müük).
§ 22. LRK üksuste vahel kulude ja tulude edasiandmine
(1) Edasiantavatena käsitatakse kulusid ja tulusid, mida üks LRK üksus (edaspidi edasiandja) teeb teise LRK üksuse (edaspidi saaja) eest ning mille osas soovib eelarve täitmist kajastada saaja.
(2) Kulud ja tulud kajastatakse selle LRK üksuse raamatupidamises, kelle eelarvesse need on planeeritud. Vajadusel antakse kulud, tulud ja investeeringud ühelt LRK üksuselt teisele edasi koos eelarvega linna õigusaktides kehtestatud korras.
(3) Kui kulu või tulu edasiandja või tulu saaja on käibemaksukohustuslane ning kulu või tulu edasiandmise tehingu puhul on tegemist käibega käibemaksuseaduse mõistes, tuleb vastavat tehingut raamatupidamises kajastada kui edasimüüki (müügitehingut) ja maksustatav käive deklareerida käibedeklaratsioonis.
(4) LRK üksuste vahel kulude edasiandmisel rakendatakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
1) kulu edasiandja koostab kulu tekkepõhisel kuupäeval kulu edasiandmise kande krediteerides esialgset kulukannet ning kasutades kulukontol kulu saaja tehingupartneri koodi ja nõude konto asemel mitterahaliste siirete kontot „Linna asutuste vahelised siirded" (70001000);
2) kui kulude edasiandja eelarve vastava kulu jääk ei võimalda FIS-is kulukannet kirjendada, siis kirjendatakse esmalt eraldi kandena kulude edasiandmine ja alles seejärel kulude kanne;
3) kulude edasiandmiseks vormistab edasiandja õiendi, mis vastab RPS-is kehtestatud algdokumendi nõuetele ning millel kajastuvad raamatupidamiskanded edasiandja raamatupidamises ja nende kannete kuupäev. Õiendile lisatakse kuludokumendi (hankija arve vms) koopia;
4) kulu saaja koostab oma raamatupidamises edasiandja õiendi alusel kande kulu tekkepõhise kuupäevaga, kasutades kulukontol kulu edasiandja tehingupartneri koodi ja kohustuse konto asemel mitterahaliste siirete kontot „Linna asutuste vahelised siirded" (70001000).
(5) Kui edasiantavad kulud maksustatakse saaja juures erisoodustusmaksudega, tuleb kulude edasiandmisel jälgida, et kulude saajal oleks võimalik kulude maksustamisel ja deklareerimisel järgida maksuseadustes nõutud tähtaega.
(6) Tulu edasiandja koostab tulu tekkepõhisel kuupäeval tulu edasiandmise kande debiteerides esialgset tulukannet ning kasutades tulukontol tulu saaja tehingupartneri koodi ja kohustuse konto asemel mitterahaliste siirete kontot „Linna asutuste vahelised siirded" (70001000).
(7) Tulu edasiandmise algdokument on üleandja koostatud õiend, mis vastab RPS-is kehtestatud algdokumendi nõuetele ning millel kajastuvad antud tehingu finantskanded edasiandja raamatupidamises ja nende kannete kuupäev. Õiendile lisatakse tuludokumendi (müügiarve vms) koopia.
(8) Tulu saaja koostab oma raamatupidamises edasiandja õiendi alusel tulu tekkepõhise kuupäevaga tulukande ning kasutab tulu edasiandja tehingupartneri koodi ja nõude konto asemel mitterahaliste siirete kontot „Linna asutuste vahelised siirded" (70001000).
§ 23. LRK üksuste vahel vara või kohustuse üleandmine
(1) Vara või kohustus antakse üle koos seonduvate bilansisaldodega. Vastuvõtja peab võtma arvele samasugused bilansisaldod, mis olid enne üleandmist arvel üleandja bilansis.
(2) Kui antakse üle kas materiaalset või immateriaalset põhivara, antakse üle eraldi soetusmaksumus ja kulum ning vastuvõtja võtab samuti arvele nii üleantud soetusmaksumuse kui ka kulumi. Kui vara saaja hinnangul tuleb vara teise vara klassi ümber klassifitseerida, võtab ta vara algselt arvele üleandja näidatud vara klassis ning alles seejärel teeb oma raamatupidamises ümberklassifitseerimise.
(3) Kui antakse üle nõue, peab üle andma ka nõude ebatõenäoliseks tunnistatud osa ning vastuvõtja võtab eraldi arvele nõude ja selle ebatõenäoliseks tunnistatud osa.
(4) Enne üleandmist peab üleandja veenduma, et varad ja kohustused on hinnatud vastavalt eeskirjale ning vastuvõtjal ei teki vastuvõtmise momendil täiendavaid tulusid ega kulusid.
(5) Vara või kohustuse üleandmiseks koostab üleandja õiendi või akti, millel näidatakse ära üleandja raamatupidamiskanded, tehingu tekkepõhine kuupäev (kande kuupäev) ja üleandja tehingupartneri kood. Vara vastuvõtja peab koostama vastuvõtmise kanded sama kuupäevaga, kasutades õigeid kontosid (vt lõikeid 1 ja 2) ja üleandja tehingupartneri koodi.
§ 24. Linna asutuste asutamine, lõpetamine ja ümberkorraldamine
(1) Linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse asutamise, tegevuse lõpetamise ja ümberkorraldamise otsustab linnavolikogu. Ametiasutuse hallatava asutuse puhul lähtutakse linna õigusaktiga kinnitatud ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise korrast ning eeskirja sätetest.
(2) Asutuse tegevuse lõpetamisel või ümberkorralduse käigus koostavad kõik asutatavad asutused algbilansi ning lõpetatavad või ümberkorraldatavad asutused lõppbilansi varade üleandmise kuupäeva seisuga.
(3) Kui asutuse tegevus lõpetatakse muul ajal kui aasta lõpu seisuga, esitab LRK, kelle haldusalasse asutus kuulus, lõpetatud asutuse saldoandmikku vastavalt § 9 lg-le 4 edasi kuni käesoleva kalendriaasta lõpuni. Kui lõpetatud asutuse bilansis on nõudeid, mis tuleb üle anda teisele linna asutusele, võib kuni kalendriaasta lõpuni jätkata kahe asutuse kokkuleppel nõuete sissenõudmist lõpetatud asutuse nimel ja laekumise kajastamist lõpetatud asutuse raamatupidamises. Hiljemalt aasta lõpus antakse nõuete saldod üle selleks määratud asutusele, kellel on seejärel kohustus teavitada kliente makse saaja ning pangakonto muutustest.
(4) Asutatavad või ümberkorraldatavad LRK üksused võtavad saadud varad ja kohustused arvele, võttes aluseks nende bilansilised väärtused üleandva asutuse bilansis üleandmise momendil.
(5) Kui asutuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamisega kaasneb kulusid, mis ei kajastunud koostatud lõppbilansis, otsustatakse igal üksikul juhul eraldi, millise asutuse bilansis nimetatud majandustehingud kajastatakse.
(6) Asutuse viimisel ühe ametiasutuse haldusalast teise ametiasutuse haldusalasse, millega ei kaasne asutuse ümberkorraldamist või tegevuse lõpetamist, kajastatakse üleviidud asutuse kõik finantsnäitajad, so üleviimise kalendriaasta alguse ja lõpu bilansikontode seisud, aasta tulud ja kulud, selle LRK aruannetes, kus asutus paikneb 31. detsembri seisuga.
(7) Kui linna asutuse varad ja kohustused antakse mitterahalise sissemaksena üle teise juriidilise isiku aktsia-, osa- või sihtkapitali, võetakse üleandja bilansis arvele finantsinvesteering (kontorühm 150, rahavoo kood 17) üleantava vara bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam (v.a juhul, kui vara väärtuse korrigeerimiseks tuleb läbi viia ümberhindlus vastavalt §-le 80, sel juhul kajastatakse üleandmine õiglases väärtuses).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(8) Mitterahalise sissemakse objektiks oleva või muul viisil tasuta võõrandatava vara õiglase väärtuse hindamisel lähtutakse turuhinnast, kui vara on võimalik vabalt võõrandada ja kui varale eksisteerib aktiivne turg, ning amortiseeritud taastamismaksumusest, kui vara ei ole võimalik vabalt võõrandada ja sellele ei eksisteeri aktiivset turgu.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(9) Kui aktsiaid või osi vastu ei saada või kui mitterahalist sissemakset ei ole muul põhjusel võimalik kajastada osaluse arvelevõtmisena, lähtutakse vara teisele juriidilisele isikule tasuta võõrandamise korral §-st 77. Vara tasuta kasutusse andmise korral lähtutakse §-st 78.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
7. peatükk MAKSELIIKLUS JA SULARAHAARVELDUSED
§ 25. Makseliiklus ja siirded linnakassaga
(1) Linna asutuste rahalisi arveldusi tehakse linnakassa kontsernikonto koosseisus olevate pangakontode vahendusel või sularahas. Linna asutustel ei ole iseseisvaid pangakontosid.
(2) Kontsernikonto rahaliste vahendite käivet ja jääki kajastatakse linnakassa bilansis. Sularahatehinguid ja kassajääke kajastatakse LRK üksuste bilansis.
(3) Kontsernikonto koosseisus eristatakse laekumiste ja väljamaksete pangakontosid. Laekumised väljamaksete kontodele on lubatud ainult ekslikult või ebakorrektselt tehtud maksete tagasilaekumise korral. Kontsernikonto koosseisus olevate pangakontode vahel raha ümber ei kanta.
(4) Linna asutuse väljamakseid kontsernikontolt ja laekumisi kontsernikontole käsitatakse LRK üksuse ja linnakassa vaheliste rahaliste siiretena, mille kajastamiseks raamatupidamises kasutatakse järgmisi kontosid: „Siirdekonto asutuses" (70005000), „Siirdekonto linnakassas" (70005001) ja „Siirde tasaarvelduskonto asutuses" (70005009).
(5) Raamatupidaja selgitab laekumisi ja väljamakseid, mis nähtuvad siirde tasaarvelduskontol ning kajastab need tehingud õigetel kontodel hiljemalt pangapäevale järgneva tööpäeva lõpuks. Siirde tasaarvelduskonto saldo näitab raamatupidamises selgitamata kirjendite mahtu.
(6) Hankija arved tasutakse järgmiselt:
1) raamatupidamisüksuses koostatakse makseettepanek;
2) makseettepanek kinnitatakse LRK-s;
3) LRK-s kuni kella 12.00-ni kinnitatud makseettepaneku aktsepteerib linnakassa töötaja samal tööpäeval, seejärel edastab maksefaili panka ning salvestab pangaväljavõtte FIS-is;
4) pangaväljavõte töödeldakse raamatupidamisüksuses.
(7) Makseettepaneku koostaja ülesanne on koostada makseettepanek, määrata väljamakse pangakonto ja makse tegemise kuupäev ning esitada makseettepanek kinnitamiseks.
(8) Makseettepaneku LRK-s kinnitaja ülesanne on:
1) kontrollida koostatud makseettepaneku vastavust selle aluseks olnud algdokumentidega;
2) kinnitada makseettepanek.
(9) Juhul kui makseettepaneku kinnitajal puudub võimalus kontrollida makseettepaneku vastavust algdokumentidega (nt algdokumendid asuvad raamatupidamisüksuses), tuleb dokumentide vastavust kontrollida raamatupidamisüksuses. Raamatupidamisüksuse töötaja, kes kontrollib makseettepaneku vastavust algdokumentidega, peab olema isik, kes ei ole majandustehingut kirjendanud, st ta ei ole sisestanud FIS-i makseettepaneku aluseks olevaid andmeid, sh makse saaja andmeid.
(10) Makseettepaneku koostamisel ja kinnitamisel lähtutakse linna õigusaktidest ning linna finantstöötajate veebilehel avaldatud makseliiklust reguleerivatest juhenditest.
(11) Töötajad, kelle õigus ja kohustus on kinnitada makseettepanekuid, ja nende töötajate asendamise kord, määratakse LRK juhi käskkirjaga. Makseettepanekuid peavad koostama ja kinnitama erinevad isikud.
§ 26. Sularahaarvestus
(1) Sularahaarveldusteks seatakse sisse sularahakassa.
(2) Sularaha toimingutega seotud töötaja (kassapidaja) ametijuhendis või töölepingus sätestatakse, et töötaja vastutab süüliselt tekitatud sularahakassa puudujääkide eest seaduses sätestatud korras.
(3) Sularahakassa on üldjuhul vaid sissemaksete kogumiseks. Väljamaksed sularahakassast on lubatud ainult kassalaekumiste tagastamiseks (nt raamatute laenutamise tagatisrahad), inkasseerimiseks panka ja selliste väljamaksete puhul, mida ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas ülekandega teha.
(4) Sularahakäive pangakonto ja kassa vahel kajastatakse raamatupidamiskirjendiga kas ainult pangaväljavõtete põhjal või pangaväljavõtete ja kassadokumentide põhjal, kasutades transiitkontot „Raha teel" (10008000).
(5) Kui LRK üksuse sularahaarvestus toimub käsitsi, väljastatakse kassapidajale sularahatehingute dokumenteerimiseks nummerdatud sissemakse- ja väljamaksekviitungid.
(6) Kui sularahatehingute tegemiseks kasutatakse LRK üksuses kassaaparaati, tagatakse, et tehtud kassatehinguid ei oleks võimalik kustutada.
(7) Kassakäivet tõendav maksedokument vormistatakse tehingu toimumisel ning väljastatakse kliendile. Kassaorderi teine osa või kassaaparaadi tehingut väljendav jäljend jääb raamatupidamiskirjendi koostamise aluseks.
(8) Väljaminekuorderi peavad kinnitama nii kassapidaja kui ka raamatupidamisüksuse töötaja. Väljaminekuorderile lisatakse nõuetekohaselt vormistatud ja aktsepteeritud (ei ole nõutav laekumiste tagastamisel või sularaha pangakontole inkasseerimisel) algdokument või viited algdokumendile.
(9) Kassatehinguid tõendavate dokumentide põhjal koostatakse iga päev koonddokument, millest nähtub sularaha jääk kassas päeva alguses, sissetulekud ja väljaminekud maksedokumentide numbrite järjestuses ja sularaha jääk kassas päeva lõpus. Koonddokumendile lisatakse kassadokumendid, sealhulgas kassa sissetuleku- ja väljamineku rikutud dokumendid. Koonddokumendi allkirjastavad koostaja ja LRK raamatupidamisüksuse töötaja.
(10) Kassa koonddokumendid edastatakse raamatupidamisüksusele kirjendite koostamiseks sularaha inkasseerimise päeva ja kalendrikuu lõpu seisuga, kuid mitte harvem kui kord nädalas.
(11) Kassatoimingud kirjendatakse raamatupidamises kassadokumentide saamisele järgneva tööpäeva jooksul.
§ 27. Sularaha käitlemise kord ja lubatud kassajääk
(1) LRK juhi käskkirjaga kehtestatakse LRK üksustes sularaha käitlemise kord ja LRK üksuste maksimaalne lubatud kassajäägi suurus päeva lõpu seisuga (edaspidi lubatud kassajääk).
(2) Sularaha käitlemise kord peab sisaldama sularaha kogumise, turvalise hoidmise ja panka inkasseerimise tingimusi, võttes arvesse LRK üksuste tegevusspetsiifikat ja eeskirjas sätestatud nõudeid.
(3) Sularaha hoiutingimused LRK üksuses (sh lukustatav ja turvatud eraldi ruum, seif, lukustatav sularahakarp vms) peavad tagama sularaha turvalise säilitamise. Sularaha hoiutingimuste kehtestamisel võetakse arvesse LRK üksuse sularahakäibe maht ja sularaha hoiustamise asukohaga seotud turvariskid.
(4) Lubatud kassajäägi kehtestamisel võib valida kahe variandi vahel:
1) absoluutsummana kuni 1000 eurot või
2) summana tuletatud jäägi meetodil järgmise valemi alusel: eelmise kalendriaasta kolme järjestikuse kalendrikuu sissetulekud jagatud tööpäevade arvuga, va LRK üksuses, kus kogutakse sularaha ka puhkepäevadel, kelle puhul jagatakse sissetulekud vastavalt kalendripäevade arvuga.
(5) Kui LRK kehtestab lubatud kassajäägi tuletatud jäägi meetodit kasutades, mille puhul summa on suurem kui 1000 eurot, tuleb LRK üksusel tagada sularaha panka inkasseerimine vähemalt kord nädalas summa osas, mis ületab 1000 eurot.
(6) Tuletatud jäägi meetodi kasutamise korral tuleb lubatud kassajääk vähemalt iga kalendriaasta alguses ümber arvutada ja vajadusel korrigeerida.
8. peatükk TEGEVUSTULUD
§ 28. Tegevustulude kajastamise üldpõhimõtted
(1) Tulud kajastatakse selle LRK üksuse raamatupidamises, kelle majandustegevuse tulemusel tulu tekib või kes on õigustatud linna õigusaktide kohaselt tulu koguma või saama.
(2) Linna pearaamatupidaja ülesanne on tagada metoodiliselt, et kõik linna tulud kajastuvad LRK raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK üksuse bilansis linna tulusid kajastada, lahendab küsimuse linna pearaamatupidaja.
(3) LRK pearaamatupidaja on kohustatud tagama, et LRK üksuste kõik tulud kajastuvad raamatupidamisaruannetes ainult üks kord ning LRK haldusala üksuste vahelised sisemised tulud ja kulud on elimineeritud.
(4) Tulud ja kulud, mis tulenevad lepingutest, mis on sõlmitud tingimustel, kus kumbki lepingu pool ei tasu teisele poolele osutatud teenuse eest või tasutakse osutatud teenuse või saadud kaupade maksumuse võrra vähem, kajastatakse raamatupidamises täismahus. Tehingust tulenevad nõuded ja kohustused tasaarveldatakse: deebet kohustus (kontoklass 20); kreedit nõue (kontorühm 103). Kajastamise aluseks on leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve.
(5) Juhul kui LRK üksuse tehingute käibemaksuga maksustatav käive ületab kalendriaasta jooksul käibemaksuseaduse § 19 lõikes 1 toodud piirmäära, tekib LRK üksusel kohustus registreerida end maksuametis maksukohustuslasena. LRK juht vastutab LRK üksuste maksukohustuslasena registreerimise ja vajadusel registrist kustutamise avalduse esitamise eest, kooskõlastades avalduse esitamise eelnevalt linna pearaamatupidajaga.
(6) Juhul kui LRK üksusel on käibemaksuseaduse alusel võimalik valida, kas kaupade müüki või teenuse osutamist käibemaksuga maksustada või mitte, tuleb otsustamisel lähtuda sellest, mis on linnale majanduslikult kasulikum. Näiteks kinnisasja üürileandmist võib käibemaksuseaduse kohaselt vabatahtlikult maksustada ning üldjuhul on vastava teenuse müügi käibemaksuga maksustamine majanduslikult kasulik, mistõttu linna mitteeluruumide üüritulu enamasti maksustatakse käibemaksuga.
(7) Tulude tekkeks kasutatava põhivara (sh kinnisvara) soetamisel, etapiviisilisel ehitamisel ja ka olemasoleva vara parendamisel tuleb investeerimistegevuse kavandamisel selgitada:
1) millisteks tegevusteks soetatavat või valmivat vara kasutama hakatakse ning kas sellest tegevusest tekib LRK üksusel käibemaksuga maksustatav käive;
2) kas LRK üksusel on võimalik edaspidi tekkivat käivet vabatahtlikult käibemaksuga maksustada ning kas see on linnale majanduslikult kasulik.
(8) LRK juht peab korraldama lõikes 6 ja 7 nimetatud analüüsi läbiviimise (konsulteerides vajadusel linna finantsteenistusega) ning sisendkäibemaksu tagasiküsimise võimaluse ja otstarbekuse korral tagama vastava informatsiooni jõudmise LRK üksust teenindavale raamatupidamisüksusele hiljemalt koos põhivara soetusdokumentidega (etapiviisilise ehitamise korral koos esimese etapi valmimist tõendavate dokumentidega).
§ 29. Tulude arvelevõtmise kord
(1) LRK juhi käskkirjaga kehtestatakse LRK üksuste tulude arvelevõtmise kord (edaspidi tulude kord), millega tuleb tagada nõuete ja tulude arvelevõtmine õigel ajal ja õiges mahus. Tulude korras kehtestatakse ka müügiarvete ja muude tuludokumentide (nt trahviotsused, maksuteated) koostamise protsess ning tulude ja nõuete FIS-is arvelevõtmise põhimõtted. Tulude korra koostamisel tuleb arvesse võtta LRK üksuste tegevusspetsiifika ja eeskirjas sätestatu.
(2) Tulude korras määratakse:
1) arvete ja muude tuludokumentide koostajad;
2) isikud, kelle kohustus on edastada arvete ja muude tuludokumentide koostajale vajalikku informatsiooni ja/või hallata FIS-is müügiarve koostamiseks vajalikke algandmeid (nt müügiartiklid, lepingu andmed jms);
3) arvete ja muude tuludokumentide koostajatele informatsiooni edastamise vorm (nt operatiivandmed elektroonselt, lepingute koopiad paberil) ja tähtpäevad;
4) allsüsteemide korral allsüsteemi ja FIS-i vahel infovahetuse ning andmete võrdluse kord ja sagedus (vt § 5 lg 2);
5) nõuete analüütilise arvestuse korralduse põhimõtted, sh nõuete analüütiliste ja sünteetiliste andmete võrdlemise korraldus juhul, kui FIS-is peetakse ainult sünteetilist arvestust ja analüütilist arvestust peetakse allsüsteemis.
(3) Kui linna tulude kogumine on korraldatud teenuse ostmisena (nt trahvitulude kogumine), määratakse operaatorlepingus:
1) kas nõuete analüütilist arvestust peetakse LRK üksuse või linnale teenust osutava isiku (edaspidi operaator) raamatupidamises;
2) kuidas toimub infovahetus operaatori ja LRK üksuse vahel, et tagada nõuete ja tulude tekkepõhine kajastamine, sealhulgas nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine;
3) kes vastutab nõuete sissenõudmise eest.
§ 30. Müügiarvete koostamine
(1) Klientidele väljastatavad arved koostatakse operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel.
(2) Müügiarvete koostajale vajalike algandmete edastamise aeg on üldjuhul kuni kolm tööpäeva kalendrikuu viimasest päevast arvates.
(3) Müügiarve väljastatakse selles valuutas, millega arveldatakse.
(4) Arved koostatakse ja väljastatakse kliendile üldjuhul viie tööpäeva jooksul kalendrikuu lõpust arvates.
(5) Arvete vormistamisel järgitakse RPS-i ja käibemaksuseaduse nõudeid. Erinõue on arvel märkida arve väljastaja tehingupartneri kood.
(6) Arvete koostamise õigsuse eest vastutab arve koostaja, arve aluseks olnud algandmete õigsuse eest vastutab lepingu aktsepteerija ja/või operatiivandmete esitaja.
(7) Arvete koostamisel FIS-i müügimooduli vahendusel määrab LRK juht isikud, kelle ülesanne on hallata LRK müügiartikleid, sh esitada linna finantsteenistusele ettepanekuid müügiartikli loomiseks ning tagada müügiartikli kaardil esitatud andmete (konto, kontolaiendid jms) õigsus.
(8) Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, millelt peab selguma korrigeerimise põhjus.
§ 31. Enamlaekumine kliendilt
(1) Juhul kui LRK üksusele laekub kliendilt väljastatud arve eest rohkem, tuleb otsustada (vajadusel läbirääkimisel kliendiga), kas:
1) enammakstud summa tasaarveldatakse järgmise müügiarvega või
2) tagastatakse ülelaekunud summa kliendile.
(2) Üle- või alalaekumine summas kuni 10 eurosenti loetakse väikevaheks ja ümardatakse kontole 60809000.
§ 32. Maksutulud
(1) Riiklikest maksudest, sh füüsilise isiku tulumaksust ja maamaksust tulenevad linna tulud kajastatakse maksuhalduri teatiste alusel linnakassa bilansis.
(2) Kohalikest maksudest, sh reklaamimaksust, teede ja tänavate sulgemise maksust ning parkimistasust tulenevad linna tulud kajastatakse üldjuhul selle LRK üksuse raamatupidamises, kes neid kogub.
(3) Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust.
§ 33. Lõivud ja trahvid
(1) Tulu lõivudest kajastab LRK üksus, kelle osutatava toimingu eest vastav lõiv tasumisele kuulus, tekkepõhiselt lõivuga maksustatud toimingu tegemise kuupäevaga. Kui toimingute ja laekumiste kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust, võib selles kuus osutatud toimingute kohta kajastada tulu üks kord kuus koondkandega.
(2) Lõivutulu võib kajastada kassapõhisel põhimõttel, kui tegemist on väikeste lõivumääradega (kuni 100 eurot toimingu kohta) või juhul, kui ajavahemik lõivu laekumisest kuni toimingu teostamiseni on tavaliselt lühike (kuni üks kuu) või kui lõivuga maksustatava toimingu teostamise kuupäeva on keeruline määrata. Lõivude kassapõhine arvestuspõhimõte kehtestatakse LRK tulude korras (vt § 29 lg 1), sealhulgas põhjendatakse kassapõhise arvestuspõhimõtte valikut ning selgitatakse, kuidas tagatakse kontroll selle üle, kas kõikide toimingute eest on lõivud tasutud.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Trahvid võetakse nõudena ja tuluna arvele väljakirjutamise (määramise) kuupäeval. Juhul kui trahvitulude laekumise tõenäosus on madal, peetakse trahvide üle arvestust kuni laekumiseni bilansiväliselt ning tuludes kajastatakse trahvid laekumise hetkel kassapõhiselt. Tulenevalt trahvinõuete suurest mahust ei ole iga üksiku trahvinõude laekumise tõenäosuse hindamine nõude väljastamise hetkel nõutav juhul, kui LRK kehtestab trahvinõuete hindamise põhimõtte, mille kohaselt vähendatakse arvele võetud trahvitulusid ja -nõudeid igakuiselt hinnanguliselt, tuginedes varasematel perioodidel nõudena ja tuluna arvele võetud trahvide laekumisele.
§ 34. Toodete ja teenuste müük ning muud tulud
(1) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse liigendatuna asutuste põhimääruse või põhikirjalise tegevuse järgi (nt „Tulu tervishoiust" kontogrupp 3223, „Tulu haridusalasest tegevusest" kontogrupp 3220).
(2) Kui osutatakse ka mittepõhimäärusejärgseid teenuseid, kajastatakse see tulu vastavalt majanduslikule sisule (nt haridusasutuse mitteeluruumide rent kontol 32332000).
(3) Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38. Finantstulud kajastatakse kontoklassis 65.
(4) Tulu tekkimise momendi ja tulu suuruse määramisel lähtutakse RTJ 10 „Tulu kajastamine" põhimõtetest.
§ 35. Viivisarved
(1) Viiviste tulu ja nõue võetakse tekkepõhiselt arvele viivisarve koostamisel.
(2) Viivisarvete koostamisel FIS-is kasutatakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
1) viivist ei arvutata esimese kolme maksetähtaega ületanud päeva eest;
2) viivist ei arvutata ja arvet ei väljastata, kui viivise summa on väiksem kui 3 eurot.
9. peatükk SAADUD JA ANTUD TOETUSED
§ 36. Toetuste liigid
(1) Toetustena käsitatakse avaliku sektori üksustelt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
(2) Toetused jaotatakse eeskirjas järgmisteks liikideks:
1) sotsiaaltoetused - toetused füüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks;
2) sihtfinantseerimine - teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused, sh füüsilistele isikutele ettevõtluseks;
3) mittesihtotstarbeline finantseerimine - sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata, juriidilistele isikutele antud toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel; üldjuhul toetuse andja ei nõua toetuse saajalt aruandeid ja lepingu vms dokumendi kohaselt puudub toetuse andjal toetuse tagasinõude võimalus.
(3) Sihtfinantseerimisena on lubatud käsitada ka linna asutustele (näiteks lasteaedadele, lastekodudele, koolidele jt) tehtavaid annetusi, kui annetus tehakse kindla eesmärgiga ning toetuse kasutamise tekkepõhine moment erineb toetuse laekumise hetkest ja LRK üksus soovib tagada enda raamatupidamises kalendriaasta lõikes tulude ja kulude vastavuse.
§ 37. Sihtfinantseerimise liigid
(1) Sihtfinantseerimine jaotatakse toetuse päritolu järgi kodumaiseks ja välismaiseks sihtfinantseerimiseks.
(2) Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine.
(3) Kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine, s.o toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele, kui toetuse saamise tingimused näevad ette Eesti avaliku sektori kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust. Kaasfinantseerimine võib sealjuures toimuda kas rahalise toetuse andmisena või avaliku sektori üksuse tegevuskulude kaasfinantseerimiseks arvestamisena.
(4) Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt (sh rahvusvahelistelt organisatsioonidelt) saadud sihtfinantseerimine ja residentide (sh teiste avaliku sektori üksuste) kaudu vahendatav välismaine sihtfinantseerimine.
(5) Sihtfinantseerimine jaotatakse toetuse kasutamise eesmärgi järgi tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimus on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
§ 38. Toetuste kajastamise üldpõhimõtted
(1) LRK üksused kajastavad sihtfinantseerimist tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(4) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuste saajad.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(5) Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(6) Kui toetuse andja või vahendaja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku leppima toetuse liigi ning raamatupidamises kannete kirjendamisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(7) Kui sihtfinantseerimise andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ning sihtfinantseerimise saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi sihtfinantseerimise andja või vahendaja ees, esitab sihtfinantseerimise saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(8) Kui kaasfinantseerimist ei tasuta toetuse saajale või hankijale, vaid selleks loetakse kaasfinantseerija tegevuskulud (näiteks tööjõukulud, amortisatsioonikulud jms) või põhivara soetus, ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid vastavalt kulutuste tegelikule majanduslikule sisule. See tähendab, et toetuse andja või vahendaja ei kajasta kaasfinantseerimise vahendeid enda raamatupidamises kaasfinantseerimise kuluna ja toetuse saaja kaasfinantseerimise tuluna. Kui LRK üksus on kaasfinantseerimise andja, eristab ta eelnimetatud kulutused FIS-is muudest kulutustest projektikoodidega (vt § 40). Projektikoodi võib lisada kas koheselt kulutuste kajastamise hetkel või kalendrikuu lõpus õiendi alusel pearaamatu vastava paranduskandega.
(9) Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastab toetuse saaja tuluna (kontorühm 352) laekumise hetkel ja toetuse andja kuluna (kontorühm 452) toetuse ülekandmise hetkel.
(10) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (nt sotsiaaltoetused), võetakse toetus tuluna või kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.
(11) Sihtfinantseerimise saamist, andmist või vahendamist LRK üksuste vahel ei kajastata.
§ 39. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimine ja aruandlus
(1) Kui LRK üksus on sihtotstarbelise toetuse saaja, sõlmib ta avalikku sektorisse kuuluva toetuse andja või vahendajaga sihtfinantseerimise lepingu või muu toetuse andmise aluseks oleva dokumendi võimalusel selliselt, et toetuse kasutamise kohta esitatakse tekkepõhised kuluaruanded vähemalt iga kvartali lõpu seisuga.
(2) Kui LRK üksus on sihtotstarbelise toetuse andja või vahendaja, kontrollib ta sihtfinantseerimise kasutamist ning sellega seotud lisatingimuste täitmist toetuse saaja aruannete alusel.
(3) LRK üksus sõlmib sihtfinantseerimise lepingu või muu toetuse andmise aluseks oleva dokumendi selliselt, et toetuse kasutamise kohta esitatakse talle kuluaruandeid:
1) avalikust sektorist toetuse saaja puhul vähemalt iga kvartali lõpu seisuga;
2) ülejäänud toetuse saajate puhul vähemalt poolaasta lõpu seisuga.
(4) Lõikes 3 sätestatust pikema aruandlusperioodi võib kehtestada üksnes juhul, kui LRK üksus kontrollib toetuse kasutamist muul moel, raamatupidamises on tagatud toetuse kasutamise võimalikult õiglane kajastamine ning LRK üksuse juht on kinnitanud vastava arvestuspõhimõtte, kooskõlastades selle eelnevalt linna pearaamatupidajaga.
§ 40. Sihtfinantseerimise lepingu kontroll-leht ja projektikood
(1) Sihtfinantseerimise lepingust tulenevate sihtfinantseerimise nõuete ja kohustuste ning tulude ja kulutuste eristamiseks LRK üksuse muust raamatupidamisest kasutatakse FIS-is projektikoode.
(2) Projektikoode väljastab linna finantsteenistus sihtfinantseerimise lepingu kontroll-lehe alusel.
(3) Sihtfinantseerimise lepingu kontroll-leht on dokument, mille LRK üksus koostab saadud või antud sihtotstarbelise toetuse lepingu andmete põhjal ja mis võimaldab saada süstematiseeritud infot lepingu kõige olulisemate andmete kohta (sh summad, tähtajad, aruanded, tingimused, kontaktisikud, jms).
§ 41. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks
(1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (kontogrupi alamgrupp 20385).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (kontogrupi alamgrupp 10355).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(4) Aruandeaasta keskel hindab LRK üksus igal kuul sihtfinantseerimise laekumise tõenäosust ning võtab raamatupidamise õiendi alusel tulud arvele proportsionaalselt tekkepõhiste kulutustega. Tulude kajastamisel lähtutakse toetuslepingus või muus toetuse andmist reguleerivas alusdokumendis fikseeritud toetuse määrast või konkreetsest toetuse summast.
(5) Avalikku sektorisse kuuluvat toetuse andjat või vahendajat informeeritakse iga kvartali lõpus LRK üksuse raamatupidamises kajastatud sihtfinantseerimise nõuetest ja kohustustest ning tuludest ja kulutustest juhul, kui LRK üksus ei ole talle kvartali lõpu seisuga kuluaruannet esitanud.
(6) Aruandeaasta lõpus tuleb LRK üksusel lähtuda avalikku sektorisse kuuluva toetuse andja või vahendaja raamatupidamises sihtotstarbelise toetuse kajastamise perioodist. Kui aruandeaasta lõpus on toetuse kajastamise perioodid avalikku sektorisse kuuluva toetuse andja või vahendaja ja LRK üksuse raamatupidamises erinevad, siis annulleeritakse LRK üksuse raamatupidamises tekkepõhiste kulutuste alusel kajastatud vastavad sihtfinantseerimise tulukanded. Kulud üldjuhul kapitaliseeritakse, st kulud kajastatakse nende aktsepteerimiseni ettemakstud sihtfinantseerimise kuludena kontol 10395000. Kulude kapitaliseerimise ja nendega seotud paranduskannete tegemise otsustab linna pearaamatupidaja.
(7) Kui LRK üksus on sihtotstarbelise toetuse andja või vahendaja, kajastab LRK üksus antud sihtfinantseerimise kulu järgides tekkepõhisuse printsiipi ning lähtudes toetuse saaja esitatud kuluaruannetes kajastuvatest tekkepõhistest kulutustest.
(8) Sihtfinantseerimise tekkepõhine kulu kajastatakse kontorühmas 450. Toetuse saajale antud sihtfinantseerimise ettemakset, mille osas toetuse kasutamisega seotud tingimused on toetuse saajal veel täitmata, kajastab LRK üksus nõudena kontogrupi alamgrupis 10385.
(9) Juhul kui toetuse saaja on kulutused teinud ning LRK üksus on toetuse saaja aruande aktsepteerinud, kuid kulutused on LRK üksusel veel hüvitamata, kajastab LRK üksus sihtfinantseerimise kohustuse kontogrupi alamgrupis 20355. Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus, annab LRK üksus toetuse saajale teada raamatupidamises vastava kulu kajastamise perioodi ja tehtud kanded.
(10) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem § 66 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist.
§ 42. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
(1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse LRK üksuses tuluna kontoklassis 3502 toetuse saamise tekkepõhisel momendil, võttes arvesse § 41 lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtted.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid kohustusena (kontogrupi alamgrupp 20385).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (kontogrupi alamgrupp 10355).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(4) Kui LRK üksus annab sihtotstarbelist toetust põhivara soetamiseks, tuleb toetuse andmine raamatupidamises kajastada § 41 lõigetes 7-9 toodud põhimõtete alusel.
(5) Kui avaliku sektori üksusel on kindel kavatsus toetuse andmise kaudu viia ellu teatud projekt, st ta kavandab selleks jätkuvalt iga-aastaseid toetusi ning on tekitanud toetuse saajas põhjendatud ootuse toetuse saamiseks (ka sellisel juhul, kui ei ole sõlmitud põhivara sihtfinantseerimise lepingut), kajastatakse toetuse andmise kohustused sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks samal perioodil, kui toetuse saaja kajastab põhivara soetust. Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus, kajastab ta samal ajal sihtfinantseerimise nõuet. Selleks, et sihtfinantseerimist kajastada esitab toetuse saaja selle andjale vähemalt iga kvartali lõpu seisuga andmed põhivara soetamise kohta vastava kvartali jooksul. Kui selgub, et toetuse andmisest loobutakse, võetakse seni arvestatud nõuded ja kohustused tagasi.
(6) Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvalt finantseerida. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud.
§ 43. Sihtfinantseerimise vahendamine
(1) Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskuludeks või varade soetuseks. Vahendamiste korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga.
(2) Avaliku sektori üksused, kes vahendavad sihtfinantseerimist, kajastavad sihtfinantseerimist tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt § 38 lõikele 4.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Sihtfinantseerimise liikumise paremaks jälgimiseks ning aruannete konsolideerimisel nõutavate elimineerimiste läbiviimiseks eristatakse tulude ja kulude kontodel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist.
(4) Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad nii toetuse andja kui ka saaja oma tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat.
(5) Kogu sihtfinantseerimise tulu kajastatakse LRK üksuses, kes on määratud esindama linna toetuslepingu sõlmimisel või mõne muu toetuse andmise otsuse aluseks oleva dokumendi väljastamisel ning kelle eelarve vahenditest on kavandatud vastavate kulutuste tegemine.
(6) Sihtfinantseerimise arvelt tehtavad kulutused kajastatakse kõikides LRK üksustes, kes on lepingu alusel sihtfinantseerimise kasusaajad.
(7) Sihtfinantseerimise tulude ja kulutuste vastavus peab olema tagatud igakuiselt linna kui terviku tasandil. Tulude ja kulutuste vastavuse tagab lõikes 5 nimetatud LRK üksus.
(8) Kui toetuse andja kannab sihtfinantseerimiseks ettenähtud raha üle vahendajale, kajastab vahendaja seda toetuse andja tehingupartneri koodiga saadud ettemaksena (kontogrupi alamgrupp 20385) kuni tulu ja kulu kajastamise perioodi saabumiseni.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(9) Kui vahendaja kannab toetuse saajale raha üle ettemaksena, kajastab ta seda kontogrupis 1038.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(10) Kui sihtfinantseerimise vahendaja aktsepteerib toetuse saaja esitatud aruande tehtud kulutuste osas, kajastab vahendaja toetuse saaja kulutuste tegemisega samas perioodis sihtfinantseerimise tulu toetuse andjalt ja võtab arvele kas nõude toetuse andja vastu (kontogrupp 1035) või vähendab toetuse andjalt saadud ettemakset (kontogrupp 2038); ning samaaegselt kajastab sihtfinantseerimise kulu toetuse saajale ja võtab arvele kas kohustuse toetuse saaja ees (kontogrupp 2035) või vähendab toetuse saajale antud ettemakset (kontogrupp 1038).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(11) Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, võtab vahendaja lepingu rikkumise selgumisel arvele tagasinõude (kontogrupi alamgrupp 10365) toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustuse (kontogrupi alamgrupp 20365) toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu (kontogrupi alamgrupid 35006, 35007, 35026, 35027) ning antud toetuste kulu (kontogrupi alamgrupid 45006, 45007, 45026, 45027).
§ 44. Mitterahaline sihtfinantseerimine
(1) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:
1) sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;
2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.
(2) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).
(3) Avalikku sektorisse kuuluvad toetuse andjad või vahendajad on kohustatud sihtfinantseerimise ülekandmisel hankijale informeerima toetuse saajat maksetaotluse aktsepteerimisest, toetuse kuludes kajastamise perioodist ja hankijale tehtud ülekandest hiljemalt ülekande tegemisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.
(4) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses.
(5) Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.
(6) Paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse vastavalt §-dele 77 või 78.
10. peatükk TEGEVUSKULUD
§ 45. Tegevuskulude kajastamise üldpõhimõtted
(1) Kulud kajastatakse selle LRK üksuse raamatupidamises, kelle majandustegevuse tulemusena kulu tekkis või kelle eelarvesse antud kulud on planeeritud.
(2) Linna pearaamatupidaja ülesandeks on tagada metoodiliselt, et kõik linna kulud kajastuvad LRK raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK üksuse bilansis linna kulusid kajastada, lahendab küsimuse linna pearaamatupidaja.
(3) LRK pearaamatupidaja on kohustatud tagama, et LRK üksuste kõik kulud kajastatakse raamatupidamisaruannetes ainult üks kord ja LRK haldusala üksuste vahelised sisemised tulud ja kulud on elimineeritud.
§ 46. Tööjõukulude kajastamise üldpõhimõtted
(1) Tööjõukulusid ja nendega seotud maksukulusid kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need arvutati.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Kulusid kajastatakse tööjõukuludena selles LRK üksuses, kus arvutatakse töötasu ja deklareeritakse töötasult arvutatud maksud.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Teiselt LRK üksuselt või füüsilisest isikust ettevõtjalt ostetud teenus ei ole tööjõukulu. Selline kulu kajastatakse tegevuskuluna teenuse majandusliku sisu järgi.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(4) Kontogruppide 1037 ja 2030 kontodel kasutatakse maksuameti tehingupartneri koodi. Ülejäänud tööjõukuludega seotud nõuete ja kohustuste kontodel, samuti töötasu kulu (kontorühm 500) ja maksukulu (kontorühm 506) kontodel kasutatakse tehingupartneri koodidena füüsiliste isikute koode (800699 või 9006xx).
(5) Tööjõukuludest kinni peetud maksud ning arvutatud maksud tuleb esmalt kajastada deklareerimata maksude kohustusena kontorühmas 202. Töötasu väljamakse kuus tõstetakse maksudeklaratsioonide alusel maksukohustus kontorühmast 202 üle kontogruppi 2030. Kontogrupi 2030 kontode saldod peavad võrduma maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
§ 47. Töötasude arvutamine ja maksmine
(1) Töötasu arvutatakse töötajale määratud astmepalga, töölepingus kokku lepitud tasu ja tööajatabeli alusel. Töötasu hulka kuuluva lisatasu, tulemustasu ja preemia arvutamise aluseks on LRK või LRK üksuse juhi käskkiri.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Töötasu arvutamise aluseks olevad tööajatabelid edastab ja andmete õigsuse eest vastutab LRK üksuse sisemises tööjaotuses nimetatud ülesandeid täitev isik.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Töötasu makstakse töötajatele pangaülekandega üks kord kuus töölepingus ja/või LRK üksuse sisekorraeeskirjas kindlaks määratud tähtpäeval (edaspidi palgapäev). Juhul kui asutatakse uusi linna asutusi või kui soovitakse muuta kehtivaid töötasu väljamakse tähtpäevi (4. kuni 10. kuupäev), kooskõlastatakse töötasu maksmise tähtpäev eelnevalt linna finantsteenistusega.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(4) Töötasu ja arvutatud maksude kohta edastatakse tasu saajale tema soovil palgateatis.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(5) Füüsilise isikuga (kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana) sõlmitavas võlaõiguslikus lepingus lepitakse kokku tasu maksmises pangaülekandega üldjuhul üks kord kuus LRK üksuse palgapäeval.
§ 471. Tasustamine tööandja korraldatud koolituse ajal
Ametiasutuse töötajale säilitatakse koolitusel osalemise ajal senine töötasu ning hallatavas asutuses makstakse koolitusel osalemise ajal keskmist töötasu töölepingu seaduses sätestatu kohaselt.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
§ 472. Tasustamine välisprojekti raames töötamise ajal
(1) Välisprojektis töötasu arvestamise ja maksmise tingimuseks on, et töötasu on käsitletav kas rahalise või mitterahalise abikõlbliku kuluna või on ette nähtud linna eelarves projektiga seotud lisafinantseeringu vahenditest.
(2) Põhikohal täistööajaga töötaval töötajal, kes teeb välisprojekti raames lisatööd, on välisprojekti raames töötamise ajal lubatud kas:
1) suurendada ametipalka või töötasu;
2) saada lisatasu projekti heaks töötatud tundide eest;
3) saada töötasu töö- või võlaõigusliku lepingu alusel.
(3) Välisprojekti meeskonna koosseis (projekti eest vastutava isiku ja meeskonnaliikmete nimed), projektijärgsed ülesanded ja töötamise periood vormistatakse LRK üksuse juhi käskkirjaga.
(4) Välisprojekti raames teostatava lisatöö tasustamine töötajale, kes töötab põhikohal täistööajaga, on lubatud ainult lõikes 2 loetletud tasustamise liikide rakendamisel ja järgmistel tingimustel:
1) lõikes 2 nimetatud tasu, lisatasu või töö- või võlaõigusliku lepinguga kokkulepitud töötasu ühes kuus kokku võib moodustada kuni 30% töötaja põhikohajärgsest ühe kuu ametipalgast või töötasust, kuid mitte rohkem kui 500 eurot kuus;
2) töötaja tööaeg välisprojekti raames võib moodustada kokku kuni 30% seaduses sätestatud ühe kuu täistööajast;
(5) Välisprojekti raames töötatud aja kohta on kohustus pidada tööajatabelit. Kui välisprojekti rahastaja ei ole tööajatabeli vormi ette andnud, peetakse töötatud aja kohta tööajatabelit, mis on kooskõlastatud Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse välisprojektide osakonnaga.
(6) Ametipalga või töötasu suurendamisel arvutatakse välisprojekti raames tehtud eest makstav tasu kuu töötundide ja projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel.
(7) Lisatasu välisprojekti heaks töötatud lisatundide eest arvutatakse projekti tööajatabelis kajastatud töötundide ning projektis lubatud abikõlbliku tunnitasu alusel.
(8) Töö- või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu arvutatakse välisprojekti töös osaletud päevade või tundide ning lepingus kokkulepitud töötasu ja projektis lubatud abikõlblike kulude alusel.
(9) Välisprojekti töös osalemise perioodil projektitöö eest lõike 2 alusel tasu saavale töötajale muid lisatasusid ei määrata. Tulemustasu võib välisprojekti tulemuste saavutamise eest määrata välisprojekti lõppedes, tulemustasu põhikohal täidetavate tööülesannete täitmise eest võib määrata üldistel alustel.
(Tlv m 23.5.2012 nr 18, jõustumine 28.5.2012)
§ 48. Puhkusetasude arvutamine
(1) Puhkusetasu arvutamise algdokument on kinnitatud puhkuse ajakava ja/või asutuse juhi käskkiri.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamakse hetkest võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse algusele eelnevale eelviimasele tööpäevale eelneval kuuel kalendrikuul töötaja poolt teenitud töötasu.
(3) Puhkusetasu maksmisel töötajale lähtutakse töölepinguseaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatust.
(4) Puhkusetasu ja sellelt arvutatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest need olid arvestatud.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(5) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise põhimõtted ja kalendripäevad päeva täpsusega. Kontol 20201000 kajastuva puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste ning kontol 10393001 kajastuva ette puhatud puhkuse eest saadud tasu nõue korrigeeritakse lõppenud aruandeperioodi viimasel kalendrikuul, suurendades või vähendades vastavalt puhkusetasu kontosid grupis 5000-5008 ja sellega seotud maksukulusid kontogrupis 5060.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(6) Õppepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Keskmise töötasu arvutamisel on aluseks õppepuhkuse alguse päevale eelnenud kuuel kalendrikuul töötaja teenitud töötasu.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(7) Puhkusetasu arvutatakse kas töötaja keskmise töötasu alusel või jätkatakse määratud/kokku lepitud töötasu maksmist, juhul kui see on töötaja jaoks soodsam.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
§ 49. Hüvitiste arvutamine ja kinnipidamised töösuhte lõppemisel
(1) Haigushüvitise arvutamise algdokument on haigusleht.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Haigushüvitis arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks esimesele haiguspäevale eelnenud kuuel kalendrikuul töötaja teenitud töötasu.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamisel võetakse aluseks kalendripäevad päeva täpsusega, kasutades üldisi ümardusreegleid. Hüvitised töösuhte lõppemisel kajastatakse kuluna üldjuhul töösuhte lõppemise kuu lõpu seisuga, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(4) Töösuhte lõppemisel väljatöötamata puhkuse eest töötasust kinnipeetava tasu arvutamisel võetakse aluseks ette puhatud kalendripäevad päeva täpsusega, kasutades üldisi ümardusreegleid.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(5) Kui tööandja oli varem avalikustanud töötajatega seotud kohustusi (nt kavatsus lõpetada järgmise aasta alguses mõne mittevajaliku teenuse pakkumine ja koondada sellega seoses oluline arv töötajaid), mis tingisid eraldise moodustamist, lähtutakse RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad" põhimõtetest.
§ 491. Keskmise ja määratud või kokku lepitud töötasu ümberarvutamine
Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või määratud või kokku lepitud suurusega töötasu alusel arvutatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmine ja määratud või kokku lepitud töötasu arvutatakse ümber ning tehakse vajadusel juurdemakse.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
§ 50. Erisoodustused
(1) Erisoodustusena käsitatakse rahaliselt hinnatava soodustuse andmist töötajale seoses töösuhtega (nt töötaja toitlustamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuse osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi aktsepteerija lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(3) Kui erisoodustuse kulude tekkepõhine moment eelneb erisoodustuse kulude eest tasumisele, kajastatakse ja deklareeritakse erisoodustuse maksude kohustus maksuarvestuse lihtsustamise eesmärgil kontogrupis 2030 üldjuhul kohe erisoodustuse kulu tekkimise perioodis.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(4) Seaduse nõuetest tulenevaid tööandja kulusid seoses töövõtjate kindlustusega kajastatakse kontol 55409000. Tööandja vabatahtlikke kindlustusmakseid töötajate eest kajastatakse erisoodustuse kuluna.
§ 51. Muud tegevuskulud
(1) Tegevuskuludena on lubatud näidata ainult asutuse tegevusega seotud kulusid, v.a juhul kui eelarvega on määratud teisiti. LRK üksuste vahelisi tehinguid on käsitletud §-s 21.
(2) Üüri ja renditehingutega kaasnevaid edasimüüdavaid kommunaalkulusid kajastatakse üürile või rendile andja aruandes kuluna kontogrupis 55112 või 55113 ja edasimüügist saadud tulu kontogrupis 3233 või 3225.
(3) Kululimiidi ületamist ja sarnaseid kinnipidamisi töötajate töötasust või nõudeid töötajate vastu võib kajastada nõudena kohe kuluarve saamisel. Juhul kui kuluarve esitaja on avaliku sektori üksus, kajastatakse kulu esmalt arve esitaja tehingupartneri koodiga. Nõue töötaja vastu võetakse arvele eraldi kandega, vähendades kajastatud kulu eraisiku tehingupartneri koodiga.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(4) (Kehtetu - Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(5) Sotsiaalkindlustusameti ja Tööturuameti poolt hüvitamisele kuuluvad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena.
(6) Osalusi avaliku sektori tütar- ja sidusettevõtjates, kelle juhtimises osaletakse alla 20%-lise hääleõigusega, kajastatakse §-s 56 sidusettevõtjate kohta esitatud arvestuspõhimõtete kohaselt.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
§ 52. Maksu-, lõivu- ja trahvikulu kajastamine
(1) Avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kontol 60100000. Põhivara eest tasutud, tagasisaamisele mittekuuluv käibemaks kajastatakse põhivara saamise perioodis käibemaksukulu kontol 60100200.
(2) Kontogrupis 6010 kajastatakse ka muud tagasisaamisele mittekuuluvad maksu-, lõivu- ja trahvikulud (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).
(3) Põhivara ettemakse kajastatakse koos käibemaksuga kontodel 15592000 ja 15692000. Samaaegselt kajastatakse põhivara ettemakse käibemaksu osa tehingupartneri koodiga 800599 ettemakstud käibemaksukulu konto 10399999 deebetis ning ettemakse kontode alamkontodel 15592001 ja 15692001 kreeditis. Lõpparve ja ettemakse tasaarveldamisel krediteeritakse kontot 10399999 ning debiteeritakse kontosid 15592001 ja 15692001, kajastades käibemaksu kulu kulukontol 60100200.
(Tlv m 23.5.2012 nr 18, jõustumine 28.5.2012)
(4) Varude soetamisel lisandunud tagasisaamisele mittekuuluv käibemaks eraldatakse kontole 60100000 kas varude saamisel või laost väljaandmisel. Viimasel juhul peab varude arvestuse infosüsteem toetama käibemaksu eraldamist ja eraldi kuluks kandmist. Ettemakseid varude eest (konto 10892000) kajastatakse koos käibemaksuga.
(5) Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud kajastatakse koos käibemaksuga ning käibemaks kajastatakse kuludes samaaegselt ettemakse eest saadud teenuste või kaupade kuludes kajastamisega.
(6) Juhul kui LRK üksusel on õigus ettemaksetelt sisendkäibemaks tagasi küsida, tehakse seda käibemaksuseaduses ette nähtud korras ettemakse raamatupidamises kajastamise hetkel. Sisendkäibemaksu osalisel tagasiarvestamisel on lubatud tulenevalt arvestusmetoodika keerukusest arvestada sisendkäibemaks tagasi lihtsustatud korras teenuste või kaupade kuludes kajastamise hetkel.
(7) Kui LRK üksus on käibemaksukohustuslane, kajastab ta arvestatud käibemaksu kontol 20300100 ja sisendkäibemaksu kontol 10370100. Arvestatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu kontod suletakse kalendrikuu lõpus nimetatud kontode vahelise kandega, tuues välja vastavalt kas tasumisele kuuluv käibemaks või tagasisaamisele kuuluv käibemaks.
(8) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 ja ettemakstud maksud, lõivud ja trahvid käibevarana kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad iga aruandeperioodi lõpul võrduma maksuameti või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega. FIS-is kajastuvate maksukohustuste ning maksuameti andmebaasis kajastuvate maksusaldode vahed, mis tulenevad erinevatest ümardamiste reeglitest, korrigeeritakse FIS-is iga kalendrikuu lõpus pearaamatu kandega.
(9) Maksukohustused deklareeritakse maksuametile FIS-i maksudeklaratsioonide vahendusel. Käibedeklaratsioonis ja TSD erisoodustusi käsitlevas lisas kajastuvad andmed tulenevad FIS-is majandustehingute kirjeldamisel kanderidadel kasutatud maksukoodidest (FIS-i pearaamatu väljavõte maksukoodide lõikes kajastab informatsiooni maksuametile deklareeritavate summade kohta).
(10) Lõivude ja trahvide kajastamisel näitab lõivu või trahvi maksja kuludes ja nõuetes tehingupartnerina lõivuga maksustatud toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja koodi (mitte maksuameti koodi, kuigi lõiv või trahv kantakse üle maksuametis avatud koondkontole).
§ 53. Avansid ja aruandekohustuslike isikute aruanded
(1) LRK juhi käskkirjaga määratakse töötajad, kellel on õigus saada majanduskuludeks avanssi või kasutada linna krediitkaarti. Nimetatud töötajad (edaspidi aruandekohustuslikud isikud) on kohustatud esitama tehtud kulutuste tõestamiseks aruande koos kuludokumentidega vastavalt lõikele 4 ja tagastama kasutamata raha.
(2) Majanduskulude avanss kantakse üle aruandekohustusliku isiku pangakontole, sularahaväljamakseid võimalusel välditakse.
(3) Aruandekohustusliku isiku pangakontole kantakse avansina summa, mis eeldatavalt katab ühe kalendrikuu kulude tegemise vajaduse. Lähetuskulude avansi suurus arvutatakse lähtuvalt lähetuse kestusest ja sihtpunktist.
(4) Majanduskulude avansi kasutamise kohta koostatakse aruanne, millest nähtub aruandva isiku käsutuses olnud avansi jääk aruandeperioodi alguses, kulutused linna eelarve tunnuste liigenduses, avansi jääk aruandeperioodi lõpuks ja kuludokumentide arv. Majanduskulude aruandele lisatakse kulutusi tõendavad algdokumendid.
(5) Aruandekohustuslikule isikule ei anta üldjuhul täiendavat avanssi enne, kui eelnevalt saadud avansi kasutamise kohta on esitatud majanduskulude aruanne ja eelarve vastutav täitja või volitatud täitja on aruande aktsepteerinud.
(6) Linna krediitkaardi väljastamiseks esitab LRK juht taotluse linna finantsteenistusele, kes hindab krediitkaardi põhjendatust ning korraldab selle väljastamise.
(7) Krediitkaardi kasutamise kuluaruandeks on kas aktsepteeritud kuludokument või kuludokumentide põhjal koostatud ja aktsepteeritud kuluaruanne.
(8) Aktsepteeritud majanduskulude- ja krediitkaardi aruanded esitatakse raamatupidamisüksusele kirjendite koostamiseks hiljemalt kalendrikuule järgneva kuu kolme esimese tööpäeva jooksul või täiendava avansisumma taotlemisel.
(9) Aktsepteeritud lähetuskulude avansi aruanne koos lisatud kuludokumentidega esitatakse raamatupidamisüksusele kirjendite koostamiseks hiljemalt viiendal tööpäeval lähetuse lõpptähtajast arvates.
11. peatükk VARAD
§ 54. Varade kajastamise üldpõhimõtted
(1) Vara kajastatakse selle LRK üksuse bilansis, kellel on antud vara üle valitsev mõju, st kes kontrollib antud vara kasutamist ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Üldjuhul kajastatakse vara selle LRK üksuse bilansis, kelle majandustegevuses see igapäevaselt osaleb, kui linna muud õigusaktid ei määra teisiti.
(2) Nõuded kajastatakse üldjuhul selle LRK üksuse raamatupidamises, kes esindab linna nõude sissenõudmisel.
(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse üldjuhul selle LRK üksuse raamatupidamises, kes esindab linna nende finantsinvesteeringutega tehtavates tehingutes.
(4) Linna valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste ning mittetulundusühingute netovarad kajastatakse LRK üksuse raamatupidamises, kellele on vastav kohustus pandud linna õigusaktidega või kellel tuleneb vastav kohustus asutuse põhimäärusest. Üldjuhul kajastatakse antud investeeringud ettevõtlusameti bilansis.
(5) Nende varade arvestust, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, peetakse bilansiväliselt (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) ning avalikustatakse LRK ja linna raamatupidamise aastaaruandes.
(6) Linna pearaamatupidaja ülesanne on tagada metoodiliselt, et kõik linna varad kajastuvad LRK raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK üksuse bilansis linna vara kajastada, lahendab küsimuse linna pearaamatupidaja.
(7) LRK pearaamatupidaja on kohustatud tagama, et kõik LRK üksuste varad kajastuvad LRK raamatupidamisaruannetes ainult üks kord ja LRK haldusala üksuste vahelised sisemised nõuded ja kohustused on elimineeritud.
(8) Ajutiselt LRK üksuse valduses olevat vara (nt avalikel pakkumistel nõutav tagatisraha) kajastatakse kohustusena.
§ 55. Finantsinvesteeringud
(1) Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid" nõuetest.
(2) Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerumise tähtajast kas lühi- (realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks.
(3) Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse ja tulemiaruandes kajastatud tegeliku intressikulu ja -tulu vahet kajastatakse omakapitalis riskimaandamise reservina.
(4) Kontoplaanis liigitatakse finantsinvesteeringud järgmiselt:
1) kauplemisportfelli väärtpaberid (aktsiad, osad, võlakirjad, obligatsioonid ja muud väärtpaberid), mis on soetatud lühiajalise kasumiteenimise eesmärgil edasimüügiks;
2) investeerimisportfelli väärtpaberid - pikaajaliselt hoitavad investeeringud aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) ning võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad);
3) lunastustähtajani hoitavad võlakirjad;
4) tuletisinstrumendid;
5) muud osalused - noteerimata aktsiad ja osalused rahvusvahelistes organisatsioonides.
(5) Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) kajastatakse õiglases väärtuses. Juhul kui puudub informatsioon õiglase väärtuse kohta, kajastatakse väärtpabereid ja tuletisinstrumente soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlustega. Kui soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtuses.
§ 56. Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes
(1) Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine" nõuetest lähtuvalt.
(2) Kuni 2004. aasta lõpuni kajastati osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kapitaliosaluse meetodil. Alates 2005. aastast on arvestuspõhimõtet muudetud järgmiselt:
1) alates 01.01.2004 omandatud osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes (ja konsolideerimata saldoandmikus) soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlustega;
2) osalusi kuni 31.12.2003 omandatud valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes (ja konsolideerimata saldoandmikus) tuletatud soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlustega; tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust nende üksuste netovaras seisuga 31.12.2003;
3) osalusi olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.
(3) Kui konsolideerimata aruannetes kajastatud osaluse soetusmaksumus (või tuletatud soetusmaksumus) on kõrgem kui osaluse objekti netovara, mis on langenud dividendide väljamaksmise, kahjumi või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse soetusmaksumus (või tuletatud soetusmaksumus) alla kuni osaluse summani üksuse netovaras.
(4) Kui osaluse summa üksuse netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse varasem allahindlus kuni osaluse soetusmaksumuseni (või tuletatud soetusmaksumuseni) või osaluse summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.
(5) Osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajastatakse järgmiselt:
1) kui linnal on sihtasutuses või mittetulundusühingus valitsev mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest), kajastatakse osalust 100%;
2) kui linnal on sihtasutuses või mittetulundusühingus oluline mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna).
(6) Sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle juhtimises osaletakse alates 20% hääleõigusega, kuid keda bilansis osalustena ei kajastata, avalikustatakse aastaaruandes, lisades informatsiooni sarnaselt osaluste kohta avaldatule.
§ 57. Nõuded ja tehtud ettemaksed
(1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid" nõuetest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ-st 9 „Rendiarvestus".
(2) Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks.
(3) Laenu- ja muud nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana, tehes korrigeerimised sama kontorühma teistel bilansikontodel.
(4) Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 6% aastas ning kajastades intressitulu kontol 65808000.
(5) Välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindluse käigus tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontol 60800000. Välisvaluutas tehtud ettemakseid ümber ei hinnata.
(6) Ettemaksed on linnas keelatud, v.a juhul kui ettemakse tegemine on vältimatu (nt ettemakse on ette nähtud riigi või linna õigusaktiga; kauba või teenuse ost ei ole ettemakseta võimalik, kuna hankija on turul monopol) või saadakse ettemaksega olulist soodustust. Põhivara soetuse ja parenduse korral tuleb ettemaksekohustust sisaldavad lepingud või hanketingimused linna finantsdirektoriga eelnevalt kooskõlastada.
(7) Ettemakse kajastatakse raamatupidamises esmalt vastava ettemaksesumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata.
(8) Nõuete osalisel laekumisel loetakse see jagunevaks proportsionaalselt nõudes sisalduvate teenuste, kaupade ja maksude vahel.
(9) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.
(10) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem § 66 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
§ 58. Nõuete laekumise tõenäosuse hindamine
(1) Nõuded hinnatakse bilansis alla, kui nõude laekumine on ebatõenäoline.
(2) Nõude allahindamist LRK üksuses võivad tingida näiteks järgmised asjaolud:
1) kliendile on kuulutatud pankrot või on alustatud likvideerimisprotsessiga;
2) kliendile on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata;
3) kliendi vastu on nõude kättesaamiseks esitatud hagiavaldus;
4) kliendil on raskusi oma kohustuste täitmisega ka kolmandate isikute ees (nt kliendil on olulised maksuvõlad).
(3) Ebatõenäoliselt laekuvaks loetakse üldjuhul kõik LRK üksuses kliendi vastu esitatud nõuded (olenemata sellest, kas nõue on maksetähtpäeva ületanud või mitte) juhul kui:
1) vähemalt üks LRK üksuses kliendile esitatud nõuetest on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks;
2) kliendil on linna ees (teiste LRK üksuste bilansis) nõudeid, mis on maksetähtpäeva ületanud enam kui 180 kalendripäeva.
(4) Nõuete allahindamise hiliseim tähtaeg on 180 kalendripäeva alates maksetähtpäevast.
(5) Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks, kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks.
(6) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga kalendrikuu lõpus. Nõuete hindamisel kalendriaasta lõpus arvestatakse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid asjaolusid, mis on selgunud kuni aruande koostamiseni ja mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.
(7) Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi.
(8) Nõuete allahindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend, millele lisatakse nõuete sissenõudmise eest vastutavate isikute selgitused nõude sissenõudmiseks rakendatud meetmete või teadaolevate asjaolude (pankrott, likvideerimine, maksejõuetus vms) kohta. Raamatupidamisõiendil määratakse kulud linna eelarve tunnuste liigenduses ja õiendi kinnitab LRK juht.
(9) Allahindlus kajastatakse bilansis selleks ettenähtud allahindluse kontrakontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist (kontogrupis 6012 ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, kontorühmas 605 ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded, kontogrupis 6580 ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded).
(10) Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena, mitte tagasiulatuvalt eelmise perioodi korrektuurina. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui ka selle kontrakonto saldot.
(11) LRK üksuses on suure hulga nõuete korral lubatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamiseks kasutada inventeerimismeetodit, mille korral kõik laekumised kajastatakse esialgu ainult nõuete kontol (mitte kontrakontol). Iga kalendrikuu lõpus hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete jääki tehingupartneri koodide lõikes ja tehakse korrigeerimiskanne olenevalt sellest, kas ebatõenäoliste nõuete summa kokku võrreldes eelmise perioodi lõpu seisuga suurenes või vähenes.
§ 59. Lootusetud nõuded
(1) Nõue loetakse lootusetuks, kui LRK üksusel või linnal tervikuna puuduvad igasugused võimalused nõuet välja nõuda (nt võlgnik on likvideeritud või pankrotis ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks, nõue on aegunud) või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.
(2) Raamatupidamise hea tava kohaselt hinnatakse nõuded enne nende lootusetuks kandmist ebatõenäoliselt laekuvaks. Nõuete hindamisel lootusetuks kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.
(3) Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusel. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete kaupa, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse.
(4) Nõude hindamisel lootusetuks põhjusel, et nõude tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad laekumisest saadaolevat tulu, lisatakse lootusetute nõuete nimekirjale vastavat hinnangut selgitav kalkulatsioon.
(5) Lootusetud nõuded maksumusega kuni 3000 eurot (kaasa arvatud) kantakse LRK üksuse bilansist välja LRK juhi käskkirjaga. Piirmäär kehtib LRK üksuse bilansis ühe kliendi vastu olevatele nõuetele kokku.
(6) Lootusetud nõuded maksumusega üle 3000 euro, kantakse LRK üksuse bilansist välja linnavalitsuse otsusel.
(7) LRK esitab linna finantsteenistusele hiljemalt 30. novembriks nimekirja üle 3000 euro lootusetute nõuetega ja lisab nimekirjale nõuete lootusetuks tunnistamise põhjendused. Linna finantsteenistus esitab LRK üksuste lootusetute nõuete koondnimekirja linnavalitsusele otsuse tegemiseks. Linnavalitsus otsustab lootusetute nõuete bilansist väljaviimise linnavalitsuse korraldusega.
§ 60. Nõuete haldamise kord
(1) LRK juhi käskkirjaga kehtestatakse LRK nõuete haldamise kord (edaspidi nõuete kord), milles tuleb sätestada nõuete väljanõudmise protseduurireeglid ning ebatõenäoliselt laekuvaks või lootusetuks hinnatud nõuete kohta raamatupidamisüksusele vajaliku informatsiooni edastamise põhimõtted. Nõuete korras lähtutakse LRK üksuste tegevusspetsiifikast ja eeskirjas, muudes linna õigusaktides ning linnapea käskkirjades sätestatust.
(2) Nõuete korras sätestatakse nõuete menetlemise protseduurireeglid ning määratakse isikud, kelle ülesanne ja millisel tähtajal on:
1) menetleda maksetähtaega ületanud nõudeid (meeldetuletusteadete ja viivisarvete väljastamine, nõuete kohtutäiturile edastamine jms);
2) hinnata nõuete laekumise tõenäosust;
3) koostada nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks või lootusetuks tunnistamise dokumentatsioon, esitada see allkirjastamiseks LRK juhile ja/või edastada linna finantsteenistusele ning tagada seejärel nõuete allahindluse või bilansist väljakandmise algdokumentide edastamine raamatupidamisüksusele kannete tegemiseks.
§ 61. Varud
(1) Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 „Varud" põhimõtetest. Erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes kontogrupis 6010.
(2) Toiduained, medikamendid, kantseleitarbed, majandusmaterjalid jms kantakse soetamisel kuludesse ja vajadusel peetakse bilansiväliselt arvestust varude eest vastutavate isikute kaupa.
(3) Kui tulenevalt riigi või linna õigusaktidest on LRK üksusel kohustus omada üldeeskirja § 38 lõikes 3 nimetatud strateegilisi varusid, kajastatakse neid bilansis kontogrupis 1080.
(4) Varude kandmisel kuludesse nende kasutusele võtmisel kasutatakse tehingupartneri koodina residendist äriühingu koodi 800599. Jooksval aastal soetatud varude kuluks kandmisel kasutatakse tehingupartneri koodi, kellelt varud soetati.
(5) Varudega kaasneva käibemaksu arvestust käsitletakse § 52 lõikes 4 ning inventeerimist 13. peatükis.
(6) Varude sissetulekut kajastavateks dokumentideks, millega kaup lattu või vastutavale hoiule võetakse, on arve-saatelehed, aktid vms dokumendid, mis sisaldavad tarnija nime, dokumendi numbrit, kuupäeva, toodete nimetusi ja koguseid, toodete ühikut, üleandja ja vastuvõtja allkirju ning varu asukohta.
(7) Varude laost või vastutavalt hoiult väljaandmine vormistatakse LRK üksuse sisese saatelehega, millest nähtub kauba väljastaja ja saaja kinnitus tehingu toimumise kohta, väljastatud toodete nimetused ja kogused ning nende hind ja maksumus. Saatelehed säilitatakse varude eest vastutava isiku ja varude saaja juures.
(8) Varud tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha kui varud on riknenud, kadunud, aegunud või ei õnnestu neid võõrandada. Varude kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, kuhu märgitakse varude nimetus, kogus, hind, maksumus ja varude soetuse aeg ning mahakandmise põhjus. Akti kinnitavad allkirjaga varude eest vastutav isik ja LRK üksuse juht. Süü olemasolul peetakse varude maksumus LRK juhi käskkirja alusel süüdlaselt kinni.
(9) Varud, mille soetusmaksumus ületab 1917,35 eurot, kõlbmatuks tunnistamisel järgitakse linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise korda.
§ 62. Linna teenuste müügiks trükitud piletid
(1) Linna teenuste müügiks trükitud piletite üle peetakse LRK üksuses eraldi bilansivälist arvestust.
(2) LRK üksuse juhi käskkirjaga määratakse isikud, kes vastutavad piletite hoidmise ja müügiks väljastamise eest (nt peakassapidaja) (edaspidi vastutav isik).
(3) Piletid antakse vastutavale isikule üle koguseliselt piletite soetusdokumendi või akti alusel, millel kajastatakse hoiule antavate piletiraamatute arv ja piletite numbriseeriate vahemik.
(4) Piletid väljastatakse müügiks (nt kassapidajale) akti alusel, millelt nähtub müügiks antavate piletiraamatute arv ja piletite numbriseeriate vahemik. Akti allkirjastavad piletite eest vastutav isik ja pileteid müügiks vastu võtnud isik.
§ 63. Vara eest vastutavad töötajad
(1) LRK juhi käskkirjaga määratakse LRK materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, väheväärtusliku vara ja varude eest vastutavad töötajad (edaspidi vara eest vastutavad töötajad). LRK juht võib delegeerida vara eest vastutavate töötajate määramise LRK üksuste juhtidele.
(2) Vara eest vastutav töötaja:
1) on üldjuhul vara tundev spetsialist, kelle pädevuses on teha ettepanekuid vara eluea määramiseks või muutmiseks ning kelle ülesanne on tagada raamatupidamisüksusele informatsioon vara komponentarvestuseks (kui vara eest vastutaval töötajal nimetatud kompetents puudub, peab vara eest vastutaval isikul olema võimalus kasutada vastava spetsialisti abi);
2) kinnitab oma allkirjaga vastaval dokumendil vara lattu, vastutavale hoiule või kasutusele võtmist ja andmist;
3) teab vara asukohta;
4) informeerib LRK või LRK üksuse juhti vara hävimisest, kadumisest jms;
5) osaleb inventuuridel selgituste andjana;
6) tagab raamatupidamisüksusele informatsiooni ja algdokumentatsiooni varaga seotud finantskannete kirjendamiseks ja FIS-i põhivaramooduli toimingute teostamiseks (nt kinnistu jagamine kaheks).
(3) Olenevalt vara liigist ja asutuse tegevusspetsiifikast võib vara eest vastutaval töötajal olla täiendavaid ülesandeid.
§ 64. Kinnisvarainvesteeringud
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud" põhimõtetest, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erinõudeid.
(2) Kinnisvarainvesteeringuks eeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.
(3) Hooneid ja ruume, mida kasutavad avaliku sektori üksused, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Samuti ei käsitata kinnisvarainvesteeringuna, vaid materiaalse põhivarana linna sotsiaaleluruume, linna omandisse jäänud asustatud erastamata kortereid ja mittetulundustegevuse toetamise eesmärgil soodushinnaga üürile antud äriruume.
(4) Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka hoonestusõigus, mis vastab kinnisvarainvesteeringu mõistele. Maa kasulik eluiga on üldjuhul piiramatu, mistõttu klassifitseeritakse maaga seonduv osa hoonestusõiguse tasust (rendimaksetest) kasutusrendiks ja hoonestusõigusega koormatud maa kajastatakse kinnisvarainvesteeringuna.
(5) Teatud juhtudel võib LRK üksus kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda põhitegevuses (nt haldushoonena) ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja juriidiliselt eraldi võõrandatavad, peetakse nende üle eraldi arvestust: enda põhitegevuses kasutatavat osa kajastatakse kui materiaalset põhivara ning väljarenditavat osa kui kinnisvarainvesteeringut. Juhul kui kinnisvaraobjekti erinevad osad ei ole eraldi võõrandatavad, tuleb kogu kinnisvaraobjekt kajastada tervikuna kas materiaalse põhivarana või kinnisvarainvesteeringuna, lähtudes sellest, kui olulise osa moodustab vara kasutus põhieesmärkide täitmisel.
(6) Kinnisvaraobjekt kajastatakse tervikuna kinnisvarainvesteeringuna, kui mõlemad kriteeriumid on täidetud:
1) avaliku sektori põhieesmärkide täitmisel kasutatav osa on väiksem kui 30% kogu kinnisvaraobjekti pindala;
2) avaliku sektori põhieesmärkide täitmisel kasutatava kinnisvaraobjekti osa jääkmaksumus on väiksem kui 65 000 eurot.
(7) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused. Lisaks § 73 lõikes 12 ja § 74 lõikes 1 nimetatud juhtudele tuleb kinnisvarainvesteeringute väärtust testida RTJ 5 paragrahvides 59-60 nimetatud olukordade esinemisel (nt sarnaste varade turuväärtus on langenud, vara üürist saadav tulu on oluliselt vähenenud) ning vajadusel kajastada allahindlus.
(8) Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber paragrahvis 80 toodud põhimõtete kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb § 80 lõikes 1 esitatud põhjustel oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.
(9) Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon kajastatakse kontol 61000000. Kinnisvarainvesteeringu müügi korral kajastatakse müügihinda konto 38100000 kreeditis, müügiga seotud kulusid konto 38100100 deebetis ja investeeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel konto 38101000 deebetis.
(10) Kinnisvarainvesteeringute arvestusega seotud toimingud on analoogsed põhivara arvestusega. Kinnisvarainvesteeringute soetamisega kaasneva käibemaksu arvestust käsitletakse § 52 lõigetes 1 ja 3 ning inventeerimist 13. peatükis.
§ 65. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara" esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (va tööjõukuludelt arvestatud maksud). Põhivara ja väheväärtuslike varade soetamisega kaasneva käibemaksu arvestust käsitletakse § 52 lõigetes 1 ja 3 ning inventeerimist 13. peatükis.
(2) Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.
(3) Põhivaratehingute kirjendamisel kontorühma 155-157 kontodele järgitakse raamatupidamiskonto täiendava liigendamise reegleid. Tehingupartneri ja tegevusala kood on nõutav märkida esmasoetamisel, sh parenduste lisandumisel. Rahavoo koodi kasutatakse kõikide nimetatud kontorühma kontodel kajastatud tehingute liigendamiseks.
(4) Põhivara soetamisel, sh etapiviisilisel soetamisel ja parendamisel on raamatupidamiskirjendi koostamisel aluseks eelarve vastutava täitja või volitatud täitja ning vara eest vastutava isiku aktsepteeritud varaobjekti vastuvõtu akt, ostuarve või muu varaobjekti soetamist tõendav dokument, mis peab sisaldama § 69 lõikes 1 nimetatud FIS-i varakaardil kajastamisele kuuluvaid andmeid. Põhivara kasutusse andmine vormistatakse nimetatud soetusdokumendil või eraldi vormil.
(5) Kui põhivara ehituse etapp valmib enne põhivaraobjekti lõplikku valmimist, vormistatakse etapi kasutusele võtmine ja alustatakse amortisatsiooni arvestamist.
(6) Põhivarade üleandmisel ühe LRK üksuse bilansist teise LRK üksuse bilanssi järgitakse linnavara valitsemise korda. Põhivara üleandmisel ja vastuvõtmisel on raamatupidamiskirjendi koostamisel alusdokumendiks vastav akt.
(7) Põhivara bilansist väljakandmisel seoses müügiga järgitakse linnavara võõrandamise korda. Varaobjekti bilansist väljakandmisel on raamatupidamiskirjendi aluseks tehingu toimumist tõendavad dokumendid.
(8) Põhivara kasutusseandmisel järgitakse linnavara kasutusse andmise korda. Põhivarad, mille kasutusseandmise tingimused vastavad RTJ 9 "Rendiarvestus" järgi kapitalirendi tunnustele, kajastatakse bilansis kapitalirendi nõudena. Põhivara klassifitseerimine kapitalirendi nõudeks vormistatakse vara üleandmise akti alusel.
(9) Materiaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamisel ja mahakandmisel järgitakse linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise korda.
§ 66. Põhivara kapitaliseerimise alampiir
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa ja hooned, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide (sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna.
(2) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele:
1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene;
2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.
§ 67. Põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritavad kulutused
(1) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, transpordi- ja paigaldamiskulutused, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).
(2) Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu.
(3) Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda teevad oma töötajad ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamiseks võetud laenude kulu (sh intressikulu).
(4) Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive.
(5) Kui materiaalse või immateriaalse põhivara valmistavad LRK üksuse töötajad, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel:
1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud töötasu ja sellelt arvestatud maksukulu;
2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid;
3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.
(6) Tööjõukulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontod 15591000, 15691000), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid.
§ 68. Väheväärtuslik vara
(1) Väheväärtuslike varadena kajastatakse varasid, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) või 200 eurost (alates 01.01.2011 soetatud vara korral), kuid väiksem kui § 66 lõikes 1 nimetatud põhivara kapitaliseerimise alampiir ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla käesolevas lõikes kehtestatud alampiiri, arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni.
(2) Sõltuvalt LRK üksuste spetsiifilisest tegevusest võib LRK või LRK üksuse juht oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks lõikes 1 nimetatud piirmäärast madalama piirmäära kas kõikidele väheväärtuslikele varadele või üksikutele vara liikidele. Sõltuvalt vara liikide arvestusspetsiifikast võib linnapea käskkirjaga kehtestada ülelinnaliselt madalama piirmäära üksikutele vara liikidele.
(3) Väheväärtuslik vara kantakse kuludesse soetamise kuul ja arvestust peetakse bilansiväliselt.
(4) Väheväärtusliku vara soetamisel on raamatupidamiskirjendi koostamisel aluseks eelarve vastutava täitja või volitatud täitja ning vara eest vastutava isiku aktsepteeritud varaobjekti vastuvõtu akt, ostuarve või muu varaobjekti soetamist tõendav dokument, mis peab sisaldama § 69 lõikes 1 nimetatud FIS-i varakaardil kajastamisele kuuluvaid andmeid. Väheväärtusliku vara kasutusseandmine vormistatakse nimetatud soetusdokumendil või eraldi vormil.
(5) Väheväärtuslik vara kantakse maha kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks, hävinud või kadunud või kui vajadus seda kasutada on kadunud ja seda ei ole õnnestunud võõrandada.
(6) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama:
1) vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, mahakandmise põhjust ja vara eest vastutava isiku nime;
2) utiliseerimise või hävitamise korral utiliseerimise või hävitamise eest vastutava isiku nime, hävitamise viisi, tähtaega ja tingimusi.
(7) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutanud isik ja LRK üksuse juht. Akti põhjal eemaldatakse väheväärtuslik vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises ja varalise vastutaja juures.
(8) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud väheväärtuslik vara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, kantakse vara FIS-i väheväärtuslike varade registrist välja dokumendi alusel, mis kinnitab vara hävitamist või utiliseerimist (nt vara hävitajale või utiliseerijale üleandmis-vastuvõtu akt; algdokument võib olla ka vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt, kui sellele on lisatud märge, et vara hävitamise viisid läbi oma töötajad). Kuni vara hävitamiseks või utiliseerimiseks üleandmiseni lisatakse FIS-i väheväärtusliku vara kaardile viide „likvideerimisel", kõlbmatuks tunnistamise akti number ja kuupäev ning vara eest vastutava isikuna märgitakse vara hävitamise või utiliseerimise eest vastutava isiku nimi.
(9) Kui maha kantud väheväärtuslikul varal on kasutusväärtust materjalina, võetakse see kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti põhjal nullväärtusega materjalina lattu.
§ 69. Varade arvestus FIS-i põhivaramoodulis
(1) Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud varad), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtusliku vara üle peetakse arvestust FIS-i põhivaramoodulis. Põhivaramoodulis luuakse varade soetamisel ja parendamisel varakaardid, millel kajastatakse alljärgnev informatsioon:
1) varaobjekti nimetus;
2) inventarinumber (varakaardi number);
3) kapitaliseerimise kuupäev (kasutusse võtmise kuupäev);
4) kulumi arvestuse alguskuupäev;
5) soetusmaksumus;
6) kogus;
7) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne);
8) seosed varadega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, nagu näiteks hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms);
9) kasulik eluiga (amortisatsiooninorm);
10) arvestatud amortisatsioon (kulum);
11) ümberhindluse kuupäev;
12) vara eest vastutav töötaja (vt § 63);
13) vara kasutaja;
14) varaobjekti asukoht;
15) varaobjekti amortisatsioonikulu eelarvetunnused.
(2) LRK juht peab tagama FIS-i põhivarakaartidel kajastuvate andmete õigsuse. Varakaardil kajastuvad andmed tuleb uuendada muudatuse toimumisest 5 tööpäeva jooksul (nt vahetub vara eest vastutav töötaja, muutub varaobjekti asukoht jne).
(3) Kui § 66 lõikes 2 nimetatud varade analüütiline arvestus on tagatud muudes andmekogudes (nt raamatukogude raamatute andmebaas), ei ole FIS-is iga üksiku varaobjekti kohta eraldi põhivara kaardi avamine nõutud.
(4) Põhivaramoodulis kajastatud varaobjektidele loodud varaklassid klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses. Kui kontol kajastatakse erinevat liiki varasid, jaotatakse varad põhivaramoodulis erinevatesse klassidesse. Kapitali- ja kasutusrendile võetud ning kapitalirendile antud põhivaradele on loodud eraldi varade klassid.
§ 70. Põhivara kogumid ja komponentarvestus
(1) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta).
(2) Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid FIS-is arvele eraldi varakaartidel (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).
(3) Ühte varaklassi kuuluvate komponentide korral avatakse komponentidele FIS-is alamkaardid (komponentide vaheline seos on nähtav varakaardi numbrist). Eri varaklassidesse kuuluvate komponentide korral (nt hoone ja lift) luuakse varakaartide vahel FIS-is seos läbi ühise tunnuse.
§ 71. Lõpetamata ehitus ja põhivara etapiviisiline soetus
(1) Etapiviisi soetatavale põhivaraobjektile, mille arvestust peetakse kasutusele võtmata varade grupis kontodel 1559 ja 1569, avatakse lõpetamata ehitise ja etapiviisilise soetuse varakaardid, kuhu kirjendatakse selle objekti kapitaliseerimisele kuuluvad soetamise kulud.
(2) Põhivaraobjekti etapiviisilisel kasutusele võtmisel klassifitseeritakse etapi maksumus lõpetamata ehituse ja etapiviisilise soetuse varakaardilt valminud põhivara kaardile. Selleks avatakse iga etapi valmimisel FIS-is vastavas vara klassis uus varakaart (ühte varaklassi kuuluvatele etappidele avatakse alamkaardid). Objekti lõplikul valmimisel klassifitseeritakse kogu järelejäänud maksumus valminud varaobjekti kaardile ja lõpetamata ehituse ja etapiviisilise soetuse varakaart suletakse.
(3) Kui põhivaraobjekti valmides selgub, et varaobjekti ehitamise või etapiviisilise soetuse käigus on kapitaliseeritud kulusid, mis raamatupidamise hea tava kohaselt ei kuulu kapitaliseerimisele (väheväärtuslikud varad või muud kapitaliseerimisele mittekuuluvad kulud), kirjendatakse need varaobjekti vastuvõtmisel kuludesse (kulukonto valitakse vastavalt majanduslikule sisule) või klassifitseeritakse ümber väheväärtuslikuks varaks.
(4) Eelmisel aruandeaastal ekslikult kapitaliseeritud kulud võib kajastada jooksva aasta kuludes, kui tegemist ei ole olulise veaga. Oluliste vigade korral kajastatakse parandus eelmistes perioodides ja korrigeeritakse aruandeaasta algbilanssi.
§ 72. Materiaalse põhivara ja väheväärtusliku vara markeerimine
(1) Igale materiaalse põhivara ja väheväärtusliku vara objektile, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse võimalusel (kleepimise, graveerimise vms teel) inventarinumber.
(2) Kogumina soetatud varade korral markeeritakse iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile.
§ 73. Amortisatsiooni arvestus
(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
(2) Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, keelpille ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvelevõetud raamatuid ei amortiseerita.
(3) Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis teatud aja järel tuleb välja vahetada, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.
(4) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb eelarve vastutavale täitjale või volitatud täitjale vara eest vastutav isik (kasutades vajadusel spetsialisti abi). Amortisatsiooninormi kehtestamisel lähtutakse vara eeldatavast kasulikust elueast. Amortisatsiooninormi kinnitab eelarve vastutav täitja või volitatud täitja.
(5) Uute varade puhul lähtutakse järgmistest vahemikest:
|
Põhivara liik |
Eeldatav kasulik eluiga |
Amortisatsiooninorm |
|
Hooned |
20-50 aastat |
2-5% |
|
Rajatised |
10-40 aastat |
2,5-10% |
|
Masinad ja seadmed |
5-10 aastat |
10-20% |
|
Inventar |
2-10 aastat |
10-50% |
|
Arvutustehnika |
2-3 aastat |
33-50% |
|
Immateriaalne põhivara |
2-20 aastat |
5-50% |
(6) Uuele varale, sh komponentidena arvele võetava vara üksikutele komponentidele, on lubatud soetamise hetkel määrata lõikes 5 kehtestatud eluigade vahemikest erinev eluiga, kui arvele võetava vara või komponendi tegelik eluiga erineb oluliselt vastavale põhivara liigile kehtestatud eeldatavast kasulikust elueast.
(7) Sagedamini ostetavate uute varade amortisatsiooninormid kehtestatakse LRK juhi käskkirjaga (täpse normina, ilma vahemiketa).
(8) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortiseerimist alustatakse alates selle kasutuselevõtmise kuust ja lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.
(9) Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
(10) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hindab vara eest vastutav töötaja (kasutades vajadusel spetsialisti abi) vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal ja aruandeaasta keskel olemasolevatele varadele parenduste lisamisel. Kui selgub vajadus korrigeerida vara eluiga, teeb vara eest vastutav töötaja eelarve vastutavale täitjale või volitatud täitjale amortisatsiooninormi muutmise ettepaneku.
(11) Amortisatsiooniperioodi muutus mõjutab aruandeaastal juba arvutatud amortisatsiooni summat, mida korrigeeritakse, alustades aruandeaasta algusest. Ümberarvestuse tulemus kajastatakse järgmise kalendrikuu amortisatsiooniarvestuse kirjendis. Järgmistes amortisatsiooniarvestuse perioodides arvutatakse amortisatsioon lähtuvalt varale määratud uuest elueast võrdsetes summades kuni vara eluea lõpuni.
(12) Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.
§ 74. Põhivara väärtuse langus
(1) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine) viiakse läbi allahindlus.
(2) Põhivara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga (deebet kontorühm 611, kreedit vastava põhivaraliigi kulum kontorühmas 155). Samadel kontodel kajastatakse ka vara allahindlus, kui ilmneb, et vara kasulik eluiga vajab korrigeerimist.
(3) Põhivara allahindluse akti kinnitab isik, kelle pädevuses on vajadusel otsustada vara mahakandmine (LRK või LRK üksuse juht).
§ 75. Parendused, remont ja hooldus
(1) Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara" tähenduses ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt § 66 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa.
(2) Põhivaramoodulis kajastatakse kapitaliseeritavad parendused üldjuhul parendatud põhivaraobjekti kaardile loodaval alamkaardil.
(3) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse vara järelejäänud eluea võimalikku pikenemist ja olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi. Üldjuhul ei saa vara parenduse eluiga olla pikem kui parendatud vara järelejäänud eluiga.
(4) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
(5) Põhivara jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.
(6) Kasutusrendile võetud varade korral kajastab rentnik rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parenduste, remondi ja hoolduse kulutused põhivara soetusena, kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele (mitte tulevaste perioodide rendi ettemaksena). Kui rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, kelle kaudu vastavad tööd tehakse, kajastab ta enda poolt tehtud töödega seotud kulutused kuludes (mitte põhivara soetusena) ja rentnikult saadud tasu tuludes (mitte saadud tulevaste perioodide rendi ettemaksena).
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
§ 76. Põhivara müük
(1) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813. Linna vara, mille võõrandamine korraldatakse linna õigusaktide alusel teise LRK üksuse vahendusel, antakse siirdena võõrandaja bilanssi, võõrandamise kui majandustehingu toimumise kalendrikuus järgides §-s 23 sätestatut. Võõrandaja kajastab oma pearaamatus kõik varaobjekti võõrandamisega seotud kulud ja tulud.
(Tlv m 18.01.2012 nr 4, jõustumine 23.01.2012)
(2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis müüakse suure tõenäosusega lähema 12 kuu jooksul ja millele on määratud realistlik (võimalusel turutingimustest lähtuv) müügihind, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara" reeglite alusel ning kajastatakse käibevarana kontogrupis 1090. Ümberklassifitseerimine müügiootel põhivaraks viiakse läbi ainult kord aastas, aruandeaasta lõpu seisuga müümata varaobjektide puhul.
(3) Nii vara müümisel kui ka sellele eelneval vara üleandmisel müügiga tegelevale LRK üksusele jälgitakse, et müügitehingusse oleksid kaasatud müüdava objektiga lahutamatult seotud varaobjektid.
(4) LRK üksuste vahelist varade tasuta kasutusse andmist bilansis ei kajastata. LRK üksuste vahelist põhivara tasuta bilansist bilanssi andmist käsitatakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üle antud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi.
§ 77. Põhivara tasuta võõrandamine
(1) Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena (v.a LRK üksuste vahelised siirded). Põhivara tasuta võõrandamine on näiteks kinkelepingu, testamendi vms alusel vara võõrandamine, mille puhul vara andja ei saa vara saajalt vastu mingit hüve.
(2) Mitterahalise sihtfinantseerimise andja eemaldab oma bilansist vara ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 45020000. Sihtfinantseerimise saaja võtab arvele avaliku sektori üksuselt saadud põhivara ja mitterahalise sihtfinantseerimise kontol 35020000 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja näidatud jääkväärtuses. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav § 80 lõike 1 alusel.
(3) Kui mitte avaliku sektori üksus annab linnale tasuta põhivara (saamata linnalt vastu kaupu, teenuseid või muid hüvesid), võtab vara saanud LRK üksus põhivara arvele ja kajastab mitterahalist sihtfinantseerimist kontol 35020000 põhivara õiglases väärtuses või kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, raamatupidamiskandeid selle kohta ei tehta ning vara kajastatakse bilansiväliselt.
§ 78. Põhivara tasuta kasutusse andmine
(1) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitatakse kui rendile andmist RTJ 9 „Rendiarvestus" tähenduses. Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, kajastatakse tehing mitterahalise sihtfinantseerimisena (v.a LRK üksuste vahelised siirded) rendile andja põhivara jääkväärtuses.
(2) Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 45020000 ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta ja seda kajastab edasi vara omanik, tehes vastava märke põhivarakaardile.
(3) Kui rentnik on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja kajastab saadud sihtfinantseerimise tulu kontol 35020000, kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole näidatud põhivara jääkväärtuses, kui õiglane väärtus ei ole teada. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, hindab vara võõrandaja eelnevalt varad ümber õiglasele väärtusele juhul kui see on nõutav § 80 lõike 1 alusel.
§ 79. Põhivarale tasu eest hoonestusõiguse seadmine
(1) Põhivarale tasu eest hoonestusõiguse seadmist käsitatakse kui rendile andmist RTJ 9 „Rendiarvestus" tähenduses.
(2) Juhul kui kapitalirendi tunnustega hoonestusõiguse seadmise leping hõlmab ka ehitist, peetakse ehitise kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt.
§ 80. Materiaalse põhivara ümberhindlus
(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, mis on tingitud vähemalt ühest juhendi RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara" §-s 33 nimetatud asjaolust:
1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;
2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui vara on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed vara soetusmaksumuse kohta või kui vara väärtuse erinevus on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes eeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Juhul kui LRK hinnangul erineb linnale kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viib vastav ekspert läbi objekti väärtuse hindamise. Eksperdi valiku peab kinnitama LRK juht. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole lubatud põhivara ümber hinnata.
(3) Maad on lubatud hinnata ümber ka lihtsustatud meetodil ümberhindluse läbiviimise ajal kehtiva maa maksustamishinna alusel. Ümberhindluse peavad läbi viima vastava ala spetsialistid ning ümberhindluse peab kinnitama LRK juht.
(4) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid. Perioodi lõpus suletakse nimetatud kontogrupi kõik kontod kontole „Kogunenud üle- või puudujääk" (29800000).
(5) Materiaalset põhivara on lubatud ümber hinnata ainult üks kord.
(6) Põhivara ümberhindlust oli lubatud läbi viia üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui põhivara enne 31. detsembrit 2005 ümber ei hinnatud, tuleb seda teha esimesel võimalusel järgmistel perioodidel.
(7) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maa, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Eeskirja mõistes loetakse peremehetuks varaks ka pärimisseaduse §-s 18 nimetatud vara, millel testamendi järgi ei ole teisi pärijaid.
(8) Põhivara ümberhindlusena võetakse arvele inventuuri käigus leitud linna vara (nt varem ekslikult bilansist maha kantud vara), mis ei ole ühegi LRK üksuse bilansis, juhul kui vara vastab lõikes 1 nimetatud kriteeriumitele.
§ 81. Põhivara mahakandmine
(1) Materiaalne põhivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks (sh juhtudel, kui vara on hävinud, kadunud), vara ei ole õnnestunud võõrandada ja vara säilitamine ei ole otstarbekas.
(2) Materiaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamisel järgitakse Linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise korda. Varaobjekt kantakse bilansist välja vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel (linnavalitsuse korraldus, LRK või LRK üksuse juhi käskkiri).
(3) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud materiaalne põhivara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, hinnatakse vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel alla nullväärtuseni ning kantakse bilansist välja vara hävitajale või utiliseerijale üleandmisel vormistatud üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Kui vara utiliseerimisest saadakse tulu, kajastatakse see nimetatud aktis ning akti alusel koostatakse tuluarve. Kuni vara hävitamiseks või utiliseerimiseks üleandmiseni lisatakse FIS-i vara kaardile viide „likvideerimisel", vara kõlbmatuks tunnistamise akti number ja kuupäev ning vara eest vastutavaks isikuks märgitakse vara hävitamise või utiliseerimise eest vastutava isiku nimi.
(4) Immateriaalne põhivara tunnistatakse kõlbmatuks, kui vajadus seda kasutada on kadunud, vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks jmt juhtudel.
(5) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, jääkmaksumust, kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise põhjust ning vara eest vastutava isiku nime.
(6) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutanud isik ja LRK üksuse juht. Akti põhjal eemaldatakse immateriaalne vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises ja varalise vastutaja juures.
(7) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonikuluna (kontorühm 611 või 613). Kui vara mahakandmisest tekkisid materjalid, mida LRK üksuse edasises tegevuses kasutatakse, võetakse need lattu arvele või vastutavale hoiule nullväärtusega.
§ 82. Bioloogiliste varade arvestus
(1) Bioloogiliste varade kajastamisel lähtutakse RTJ 7 „Bioloogilised varad" põhimõtetest.
(2) Bioloogilised varad võetakse bilanssi kontorühma 157 arvele lähtuvalt § 66 lõikes 1 sätestatud kapitaliseerimise alampiirist. Kogumina soetatud bioloogilised varad (kogumi liikmete olemus ja kasutamise eesmärk on ühesugune) võib arvele võtta ühe tervikuna, kui kogumi väärtus tervikuna algab kapitaliseerimise alampiirist.
(3) Bioloogilisi varasid hinnatakse aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ümber õiglasesse väärtusesse ainult juhul, kui õiglase väärtuse hindamiseks on võimalik kasutada usaldusväärseid meetodeid. Kui õiglase väärtuse hindamine ei ole võimalik, kuna vastavaid bioloogilisi varasid ei kasvatata müügiks, kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Niisugustele bioloogilistele varadele kinnitatakse LRK juhi käskkirjaga amortisatsiooninorm.
(4) Kui bioloogiliste varade soetusmaksumus ei ole teada ning nende õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse neid nullväärtuses ja arvestust peetakse bilansiväliselt.
(5) Bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest tulenevad tulud ja kulud, samuti nendelt arvestatud amortisatsioon ja allahindlused kajastatakse kontorühmas 614. Bioloogiliste varade müügi korral kajastatakse selle tulemust kontogrupis 3814.
(6) Maavarade ja muude mittearendatavate bioloogiliste ressursside kohta puudub usaldusväärne hinnang varade õiglase väärtuse osas ja selliseid varasid seetõttu bilansis ei kajastata.
(7) Kui bioloogiliste varade analüütiline arvestus on tagatud muudes andmekogudes (nt loomaaia loomad), ei ole FIS-is iga üksiku varaobjekti kohta eraldi varakaardi avamine nõutud.
12. peatükk KOHUSTUSED JA NETOVARA
§ 83. Kohustuste ja netovara kajastamise üldpõhimõtted
(1) Kohustused kajastatakse üldjuhul selle LRK üksuse raamatupidamises, kes on juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma.
(2) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse selle LRK üksuse raamatupidamises, kes esindab linna nendes õigussuhetes. Raamatupidamises käsitatakse laenukohustustena ka kapitalirendi kohustust, võlakirjade emiteerimist ja faktooringtehingutest lähtuvaid kohustusi.
(3) Kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta, kajastatakse bilansivälistel kontodel (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) ning avalikustatakse LRK ja linna raamatupidamise aastaaruandes.
(4) Linna pearaamatupidaja ülesanne on tagada metoodiliselt, et kõiki linna kohustusi kajastatakse LRK raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, millise LRK üksuse bilansis linna kohustust kajastada, lahendab küsimuse linna pearaamatupidaja.
(5) LRK pearaamatupidaja on kohustatud tagama, et kõiki LRK üksuste kohustusi kajastatakse LRK raamatupidamisaruannetes ainult üks kord ning LRK haldusala üksuste vahelised sisemised nõuded ja kohustused on elimineeritud.
§ 84. Kohustused ja saadud ettemaksed
(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid", RTJ 8 „Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad" ja RTJ 9 „Rendiarvestus" põhimõtetest.
(2) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade kontogrupis 2032.
(3) Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustusena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla § 66 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
(4) Raamatupidamises ei kajastata ostjale väljastatud ettemakseteatisi teenuse eest, mida osutatakse järgmises aruandeperioodis (kalendrikuus).
(5) Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena. Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustused, faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.
(6) Laenukohustuste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenukohustuste arvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud kohe intressikulusse.
(7) Kui LRK üksusel on faktooringukohustus, millega kaasneb intressimakse faktoorile (nõude ostjale), kajastab ta regressiõigusega faktooringukohustuse tehingupartnerina nõude müüjat (faktooringu klienti) ja regressiõiguseta faktooringukohustuse tehingupartnerina faktoori (nõude ostjat).
(8) Käimasolevate kohtuprotsesside suhtes, mille puhul on tõenäoline, et linn peab seoses protsessidega kandma kulusid, moodustatakse linnakassa bilansis eraldis.
(9) Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes nende realiseerumistähtajale antud hinnangust. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 6% aastas. Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena).
(10) Kui eraldisega seotud kulud peab hüvitama kolmas osapool, kajastatakse hüvitised bilansis nõudena, kuid ainult juhul, kui nende saamine on peaaegu kindel. Selliseid hüvitiste nõudeid ja eraldisi ei kajastata bilansis netosummas. Tulemiaruandes kajastatakse eraldisega seotud kulu ning hüvitisega seotud tulu netosummas.
(11) Pikaajalised intressi mittekandvad kohustused kajastatakse nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 6% aastas.
(12) Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja kasutusrentideks loetakse kapitalirendile viitavaks kriteeriumiks ka olukordi, kus renditavat vara pole võimalik kergesti asendada analoogse varaga.
§ 85. Netovara reservid
(1) Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele (peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel).
(2) Tehinguid, millega kaasneb reservide muutumine, kajastatakse aruandeperioodi jooksul tavapäraselt, sealhulgas tulude ja kulude kontodel, kui tehingu tulemusena muutus aruandeperioodi tulem. Hiljemalt aruandeperioodi lõpul koostatakse arvestused, mille alusel korrigeeritakse reserve ja akumuleeritud tulemit nende tehingute alusel, mille korral oli ühtlasi nõutav reservide suurenemine või vähenemine.
(3) Aastaaruande kinnitamisel või peale aastaaruande kinnitamist otsustatud vastava aasta aruandeperioodi tulemist reservidesse suunatava osa jaotamine kajastatakse järgmisel aruandeaastal.
13. peatükk VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMISE JA HINDAMISE KORD
§ 86. Inventeerimise ajaline jaotus
Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad:
|
Inventeeritav vara või kohustus |
Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus |
|
Sularaha ja pangakontod |
Saldode võrdlemine iga päev, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt. |
|
Maksunõuded ja -kohustused |
Bilansisaldode võrdlemine iga kuu maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist või maksuametist saabunud maksuteatistega, vahede selgitamine ja likvideerimine. |
|
Muud nõuded ja ettemaksed |
Allregistrite võrdlemine bilansisaldodega ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindamine iga kuu. Aasta lõpu seisuga saldode võrdlemine deebitoridega. Vähemalt kord aastas, hiljemalt 30. novembriks nimekirjade koostamine lootusetute nõuete bilansist mahakandmiseks. |
|
Finantsinvesteeringud |
Allregistrite võrdlemine bilansisaldodega, õiglasele väärtusele ümber hindamine ja tekkepõhine intressiarvestus iga kuu. Aasta lõpu seisuga tehingupartneritega saldode võrdlemine. |
|
Varud |
Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (31. oktoobri või 30. novembri seisuga) ja hinnang väheliikuvate varude allahindlusvajaduse kohta. |
|
Linna teenuste müügiks trükitud piletid |
Inventuur LRK üksuse juhi kehtestatud korras vähemalt kord kuus ja aasta lõpu seisuga. |
|
Materiaalne põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), väheväärtuslik vara ning kinnisvara- investeeringud |
Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (31. oktoobri või 30. novembri seisuga); hinnang järelejäänud kasuliku eluea õigsusele ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimise vajadusele. |
|
Muud varad (sh immateriaalsed varad) |
Inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (31. oktoobri või 30. novembri seisuga), kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust |
|
Kohustused ja saadud ettemaksed |
Allregistrite võrdlemine bilansisaldodega iga kuu. Aasta lõpu seisuga saldode võrdlemine kreeditoridega. |
|
Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod |
LRK üksuste omavaheliste saldode võrdlemine iga kuu lõpus FIS-i andmete alusel, teiste avaliku sektori üksustega saldode võrdlemine saldoandmike infosüsteemi päringute alusel igas kvartalis, vajadusel täiendav saldode võrdlemine e-posti teel. |
§ 87. Analüütilise arvestuse ja muude süsteemide saldode võrdlus
(1) Iga kuu lõpus võrreldakse LRK üksuse pearaamatu andmetega:
1) analüütiliste allregistrite (nt ostureskontro, müügireskontro) saldosid;
2) muudes, FIS-i välistes süsteemides (nt kassasüsteem, väärtegude menetlemise süsteem, sotsiaaltoetuste süsteem) kajastatud majandustehingute andmeid.
(2) Võrdlustulemused fikseeritakse, tuues välja vahed. Erinevuste korral tehakse paranduskanded või teavitatakse vahedest kohe LRK või LRK üksuse juhti. Paranduskanded dokumenteeritakse.
(3) Kontrollimise sagedus ja selle eest vastutavad isikud määratakse töötajate ametijuhendites.
§ 88. Aastainventuur
(1) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi LRK üksuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa, näiteks:
1) varude inventuur;
2) materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, müügiootel põhivara ja väheväärtusliku vara inventuur;
3) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
4) kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine;
5) sularahakassa inventuur;
6) pankadele kinnituskirjade saatmine, et kinnitada pangakontode ja pankadega sõlmitud tehingute saldod;
7) finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine;
8) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;
9) muude varade inventuur.
(2) Varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, müügiootel põhivara, väheväärtusliku vara ja sularahakassa aastainventuuri läbiviijad ja läbiviimise eest vastutavad isikud määrab LRK juht oma käskkirjaga § 91 kohaselt.
(Tlv m 23.5.2012 nr 18, jõustumine 28.5.2012)
(3) Lõikes 2 nimetamata varad ja kohustused inventeeritakse LRK pearaamatupidaja korraldusel ja vastutusel.
(4) Aastainventuuri läbiviimist tõendav dokumentatsioon on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimisnimekirjad, aktid või muud dokumendid, mis kinnitavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. Nimetatud dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon RPS-is sätestatud korras.
(5) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste vahel ei saadeta kirjalikke kinnituskirju, vaid kasutatakse saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid ja vahetatakse saldode ning käivete informatsiooni e-posti teel (vt § 95). Valitseva mõju all oleva üksusega võrdluse käigus selgunud realiseerumata kasumite ja kahjumite olemasolu korral võetakse need arvesse kapitaliosaluse meetodil.
(6) Aastainventuurid lõpetatakse tähtajaks, mis võimaldab koostada õigeks ajaks ka raamatupidamise aastaaruande.
§ 89. Sularahakassa, pangakontode ja finantsinvesteeringute inventuur
(1) Sularahakassa inventuuri käigus:
1) loetakse üle kogu LRK üksuse kassas asuv sularaha;
2) inventuuri tulemused kajastatakse sularaha inventuuri aktis, mille allkirjastavad inventuuri osalised. Seejärel tuleb inventuuri akt edastada raamatupidamisüksusele;
3) raamatupidamisüksuses kontrollitakse sularahakassa inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, kontrolli tegemist kinnitab raamatupidaja oma allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega;
4) sularahakassa inventuuri puudu- ja ülejääkide kajastamiseks raamatupidamises koostatakse LRK üksuse juhi käskkiri, puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 10369000, ülejäägid kantakse tuludesse (konto 38889000).
(2) Pangakontode inventeerimisel:
1) võrreldakse pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust;
2) saadetakse saldojääkide kinnitamiseks kirjad kõikidele finantsinstitutsioonidele, kellega on aruandeaasta jooksul tehtud rahalisi arveldusi.
(3) Finantsinvesteeringute hindamisel ja inventeerimisel:
1) hinnatakse investeeringud õiglasele väärtusele või tehakse intresside arvestus sõltuvalt investeeringu liigist;
2) klassifitseeritakse investeeringud aruandeaasta lõpu seisuga lühi- ja pikaajaliseks;
3) hinnatakse ümber välisvaluutas fikseeritud investeeringud bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
4) saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad.
§ 90. Nõuete ja kohustuste inventeerimine
(1) Nõuete (sh tehtud ettemaksed) inventeerimisel:
1) periodiseeritakse nõuded tekkepõhisuse printsiibi alusel;
2) hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust ja vajadusel tehakse allahindlus;
3) hinnatakse ümber välisvaluutas fikseeritud nõuded (v.a ettemaksed) bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
4) klassifitseeritakse nõuded aruandeaasta lõpu seisuga lühi- ja pikaajalisteks;
5) tehakse intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
6) saadetakse saldokinnituskirju ja võrreldakse saabunud vastuseid raamatupidamise andmetega; saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummad, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi.
(2) LRK üksuste bilanssides kajastatu põhjal teeb LRK pearaamatupidaja otsuse, milliste nõuete kohta saadetakse tehingupartneritele aastainventuuri ajal kinnituskirjad, võttes arvesse linna audiitori nõuded ja alljärgneva:
1) kinnituskirjad saadetakse 2000 eurot ja üle selle nõuete kohta;
2) alla 2000 euro nõuete kohta kinnituskirja saatmine ei ole kohustuslik, v.a juhul, kui kinnituskirja väljastamise hetkel on nõude maksetähtaeg ületatud või esineb kahtlus, et saldodes on erinevusi.
(3) Kohustuste (sh saadud ettemaksed) inventeerimisel:
1) periodiseeritakse kohustused tekkepõhisuse printsiibi alusel;
2) hinnatakse ümber välisvaluutas fikseeritud kohustused (v.a ettemaksed) bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
3) klassifitseeritakse kohustused aruandeaasta lõpu seisuga lühi- ja pikaajalisteks;
4) tehakse intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
5) võrreldakse maksukohustusi maksuameti väljavõtetega;
6) saadetakse saldokinnituskirju ja võrreldakse saabunud vastuseid raamatupidamise andmetega;
7) hinnatakse ja võetakse arvele eraldisi ja potentsiaalseid kohustusi.
(4) Kohustuste kohta saadetakse saldokinnituskirjad, kui esineb kahtlus, et saldodes on erinevusi. Otsuse selle kohta, milliste kohustuste kohta saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad, teeb LRK pearaamatupidaja, võttes arvesse linna audiitori nõuded.
(5) Võimalusel koondatakse nõuete ja kohustuste kinnituskirjad LRK kohta tervikuna, liigendades perioodi lõpu seisuga nõuded ja kohustused teise osapoolega LRK üksuste kaupa.
§ 91. Inventuurikomisjon
(1) Varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, müügiootel põhivara ja väheväärtusliku vara aastainventuuri läbiviimiseks koostatakse LRK juhi käskkiri, milles määratakse:
1) inventuurikomisjoni liikmed, sh inventuuri läbiviimise eest vastutav isik (edaspidi inventuurikomisjoni esimees);
2) komisjoni liikmete vaheline tööjaotus;
3) inventuuride läbiviimise ning inventuurinimekirja ja inventuuri aktide esitamise tähtajad.
(2) Inventuurikomisjoni moodustamisel juhindutakse järgmistest nõuetest:
1) komisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest (sh komisjoni esimees);
2) komisjoni esimees ei tohi olla ühegi inventeeritava varagrupi eest vastutav isik;
3) komisjoni liikmete tööjaotus peab välistama varade lugemise isikute poolt, kes on samaaegselt nende varade eest vastutavad isikud;
4) komisjoni liikmed tunnevad inventeerimise põhimõtteid;
5) komisjoni määratakse liikmed, kes on võimelised hindama varade seisukorda ja järelejäänud eluiga.
(3) Juhul kui inventeeritavate varade koguseline maht on suur, võib inventuuri kiirema läbiviimise eesmärgil moodustada inventuurikomisjoni koosseisu mitu töögruppi.
(4) Vara eest vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana, sh annab oma pädevuse ulatuses inventuurikomisjonile hinnangu varade ümberhindluse vajaduse ja järelejäänud eluea kohta.
§ 92. Materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, müügiootel põhivara ja väheväärtusliku vara inventuuriprotseduurid
(1) Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute, müügiootel põhivara ja väheväärtusliku vara inventuuri käigus:
1) veendutakse vara olemasolus;
2) tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad;
3) hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust (lähtuvalt järelejäänud elueast);
4) hinnatakse vara füüsilist seisukorda ja tehakse asjakohased ettepanekud, kui vara on vaja alla hinnata, ümber hinnata või kõlbmatuks tunnistada ja maha kanda;
5) kui varaobjekt on kantud riiklikusse registrisse, kontrollitakse inventuurinimekirjas oleva vara vastavust riikliku registri andmetega.
(2) Varaobjekte, mida ei ole võimalik füüsiliselt üle lugeda (nt linna teed, rajatised), inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registriandmete põhjal.
(3) Üürile antud varad (nt üürniku ruumides asuv mööbel) inventeeritakse üürniku juures. Üürnikuga sõlmitud lepinguga tagatakse, et üürnik võimaldab ligipääsu inventeeritavale varale.
(4) Juhul kui üürnikul on kohustus parendada linna vara, kontrollitakse inventuuri käigus, kas tehtud parendused on dokumenteeritud, dokumendid (aktid, parenduste tegemist tõendavate arvete koopiad jms) raamatupidamisüksusele edastatud ja vajadusel parendus varaobjekti maksumusele lisatud.
(5) Müügiootel põhivarade inventeerimisel hinnatakse, kas ja millal toimub kavandatud müük, samuti seda, kas müügiootel põhivara bilansiline väärtus vajab allahindlust. Kui vara müügi toimumise kohta ei ole piisavalt tõendusmaterjale, teeb inventuurikomisjon ettepaneku vara materiaalsesse põhivarasse või kinnisvarainvesteeringutesse tagasi klassifitseerida. Kui müügiootel vara bilansiline väärtus ületab vara õiglast väärtust (eeldatavat müügihinda) teeb inventuurikomisjon ettepaneku vara allahindluseks.
(6) Lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel fikseeritakse inventuurinimekirjas objekti eeldatav valmimisaeg ning kontrollitakse, kas lõpetamata ehitusena kajastatud vara on juba valmis saanud.
§ 93. Inventuurinimekirjad ja -aktid
(1) Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, müügiootel põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtuslike varade inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid on:
1) täidetud inventuurinimekirjad (§ 93 lg 2);
2) inventuuriaktid ja õiendid (§ 93 lg-d 6 ja 8);
3) inventuuri lõppakt (§ 93 lg 9).
(2) Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, müügiootel põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtuslike varade inventuurinimekiri väljastatakse FIS-ist. Inventuurinimekirjas kajastatakse:
1) varaobjekti nimetus;
2) inventarinumber (varakaardi number);
3) kapitaliseerimise kuupäev (kasutusse võtmise kuupäev);
4) kulumi arvestuse alguskuupäev;
5) soetusmaksumus;
6) vara eest vastutav töötaja;
7) kogus;
8) kasulik eluiga;
9) arvestatud amortisatsioon (kulum);
10) vara jääkmaksumus;
11) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne);
12) varaobjekti asukoht (aadress).
(3) Inventuurinimekirja lisatakse eraldi veerg, kuhu inventuuri läbiviijad märgivad § 92 lõikes 1 nimetatud inventuuriprotseduuride läbiviimisel tehtavad tähelepanekud.
(4) Juhul kui lõikes 2 nimetatud andmete kajastamine ei ole varakaardil nõutud (nt väheväärtuslikul varal kasulik eluiga), siis nimetatud andmete veergu inventuurinimekirjas ei kuvata.
(5) Kui LRK üksusel on kogumina arvestatavaid varasid, millele on FIS-is loodud üks varakaart, lisatakse inventuurinimekirjale vajadusel loetelu kogumisse kuuluvate varaobjektide kohta (nt mänguväljaku atraktsioonid).
(6) Varasid lugenud inventuurikomisjoni liikmed ja komisjoni esimees allkirjastavad täidetud inventuurinimekirjad ning nende nimekirjade alusel koostatakse järgmised aktid:
1) vara arvelevõtmise aktid (selleks, et arvele võtta tegelikult kasutuses olev linnale kuuluv vara, mis ei ole kajastatud ühegi LRK üksuse bilansis);
2) vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise aktid (nt hävinud või kadunud vara mahakandmiseks);
3) vara allahindluse või allahindluse tühistamise aktid (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuse languse kajastamiseks);
4) vara ümberklassifitseerimise aktid (nt hoone kasutusotstarbe muutumisel on tekkinud vajadus klassifitseerida vara ümber kinnisvarainvesteeringuks);
5) vara kasuliku eluea korrigeerimise aktid (nt vara järelejäänud kasuliku eluea hindamisel on selgunud, et vara aktiivsest kasutamisest tulenevalt on tegelik kasulik eluiga oluliselt lühem esialgu hinnatust).
(7) Inventuuriaktid allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees, vara eest vastutav isik ja LRK üksuse juht.
(8) Teatud juhtudel võib osutuda vajalikuks nn erinevuste õiendite koostamine (õiendi allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja vara eest vastutav isik). Erinevuste õiendi koostamise vajadus on näiteks järgmistel juhtudel:
1) varad on inventuuri läbiviimise ajal liikunud;
2) inventuuri käigus tuvastatakse vara, mis soetati enne inventuuripäeva, kuid mingil põhjusel ei olnud raamatupidamises inventuurinimekirja väljastamise hetkeks veel kajastatud (nt vara soetuse arvet ei edastatud raamatupidamisüksusele õigeaegselt);
3) lõikes 9 nimetatud inventuuri lõppakti raamatupidamisüksusele edastamise ajaks ei ole veel teada andmed vara väärtuse korrigeerimiseks (nt kinnisvarainvesteeringu väärtuse hindamiseks tellitud ekspertarvamuse alusel selgub allahindlusvajaduse täpne suurus alles pärast inventuuri lõppakti koostamist) jne.
(9) Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse varagruppide lõikes vara soetusmaksumused: raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventuurinimekirja andmed), aktide põhjal kajastatavad muutused ja vara tegelik seis. Inventuuri lõppaktile lisatakse § 91 lg 1 nimetatud käskkiri, täidetud inventuurinimekirjad, inventuuriaktid ja õiendid. Inventuuri lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees, LRK pearaamatupidaja ja LRK üksuse juht. Inventuuri lõppakti allkirjastades kinnitab LRK pearaamatupidaja lõppaktis toodud andmete vastavust raamatupidamises kajastatud andmetega.
(10) Inventuuri lõppakt koos lisadega edastatakse raamatupidamisüksusele, kus tehakse vajalikud raamatupidamiskanded ja korrigeeritakse varakaardi andmeid inventuuri läbiviimise kuupäeva seisuga.
§ 94. Varude ja linna teenuste müügiks trükitud piletite inventuur
(1) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
2) varude liikumine inventuuri ajal viiakse miinimumini. Kui varude liikumist ei ole võimalik vältida, toimub see inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
3) paberil ettetäidetud inventuurinimekirjades ei kajastata koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon inventuurinimekirja ülelugemise käigus;
4) loetud ühikud või tootegrupid märgistatakse, et vältida topeltlugemist;
5) kui inventuuri käigus avastatakse vananenud, kasutuskõlbmatuid, riknenud või seismajäänud varusid, eristatakse need teistest ja informatsioon selle kohta kajastatakse inventuurinimekirjas.
(2) Varude täidetud inventuurinimekirjad allkirjastavad varasid lugenud inventuurikomisjoni liikmed, komisjoni esimees ja vara eest vastutav isik. Täidetud inventuurinimekirjade alusel koostatakse ülejääkide, puudujääkide ja allahindluse aktid ning vajadusel erinevuste õiendid (vt § 93 lg 8). Varude üle- ja puudujääkide aktidele lisatakse varalise vastutaja selgitused ning süüdlase olemasolul nõutakse puudujäägid süüdlaselt sisse.
(3) Inventuurinimekirjade, -aktide ja õiendite alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse varude soetusmaksumused: raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventuurinimekirja andmed), aktide põhjal kajastatavad muutused ja varude tegelik seis. Inventuuri lõppaktile lisatakse § 91 lg 1 nimetatud käskkiri, täidetud inventuurinimekirjad, inventuuriaktid ja õiendid. Varude inventuuri lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees, LRK pearaamatupidaja ja LRK üksuse juht. Inventuuri lõppakti allkirjastades kinnitab LRK pearaamatupidaja lõppaktis toodud andmete vastavust raamatupidamises kajastatud andmetega.
(4) Allkirjastatud inventuuriaktide põhjal tehakse LRK raamatupidamisüksuses inventuuri teostamise kuupäeva seisuga järgmised kanded: puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 10369000), ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses) ning kajastatakse vajalikud allahindlused (kontol 60802000).
(5) Linna teenuste müügiks trükitud piletite inventuuri käigus:
1) loetakse üle vastutava isiku käes olevad piletid ja müügiks antud, kuid veel müümata piletid;
2) inventuuri tulemused dokumenteeritakse piletite inventuuri aktis;
3) inventuuriakt kinnitatakse inventuuri osaliste ja piletite eest vastutava isiku allkirjadega ning edastatakse seejärel raamatupidamisüksusele;
4) raamatupidamisüksuses kontrollitakse, kas piletite inventuuriakt on vastavuses raamatupidamises kajastatud müüdud piletite andmetega. Kontrollimist kinnitab raamatupidaja oma allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega.
§ 95. Saldode võrdlus avaliku sektori üksustega
(1) Avaliku sektori üksustega võrreldakse omavahelisi saldosid iga kvartali lõpu seisuga, v. a LRK üksuste omavahelised saldod, mida võrreldakse iga kuu.
(2) Saldode võrdlemiseks teiste avaliku sektori üksustega kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid.
(3) LRK üksuste omavahelisi saldosid võrreldakse FIS-i andmete alusel.
(4) Kui LRK pearaamatupidaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt teiste avaliku sektori üksustega esineda vahesid, saadetakse teisele saldoandmiku esitajale e-postiga kõik oma vastavad saldod enne RÜ § 9 lõikes 2 kehtestatud saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist. Saldoteatis e-posti teel saadetakse ka pärast saldoandmike esitamise tähtaega juhul, kui teise avaliku sektori üksuse saldoandmik ei ole sisestatud saldoandmike infosüsteemi tähtaegselt, mistõttu LRK üksusel puudub võimalus omavaheliste tehingute saldode kontrolliks saldoandmike infosüsteemi vahendusel.
(5) Saldoteatise saaja on kohustatud tulenevalt RÜ § 52 lõikele 8 e-posti teel vastama järelepärimisele koos omapoolsete saldode esitamisega.
(6) Saldode võrdlemisel ilmnenud vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, pöördub LRK pearaamatupidaja linna pearaamatupidaja poole. Kui ka viimane ei leia küsimusele lahendit, teatatakse sellest rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.
(7) Saldode vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama, v. a juhul, kui vahed on linna konsolideerimisgrupi sisesed.
14. peatükk RAKENDAMINE
§ 96. Rakendussätted
(1) Linna raamatupidamise sise-eeskirja rakendamiseks LRK-s on nõutav eeskirjast lähtuvate seda täpsustavate ja eeskirjadele viitavate kordade kehtestamine LRK juhi käskkirjaga. Nimetatud kordasid on käsitletud eeskirja §-des 27, 29 ja 60.
(2) LRK juht võib lisaks eeskirjas sätestatule kehtestada oma haldusala raamatupidamise korraldust ja finantsaruandlust reguleerivaid täiendavaid kordasid, mis peavad olema kooskõlas eeskirjaga.
(3) Kui eeskirjas tehakse muudatusi, viiakse LRK juhi käskkirjaga kehtestatud korrad vastavusse eeskirja sätetega.
§ 97. Informatsiooni ja andmete avaldamine
(1) Linna finantsteenistus avaldab linna finantstöötajate veebilehel informatsiooni eeskirja muudatuste kohta.
(2) Linna finantsteenistus avaldab finantstöötajate veebilehel eeskirja rakendamisega seotud dokumente ja juhendmaterjale, sh sularaha käitlemise, tulude ja nõuete näidiskorrad (vt § 27, 29 ja 60).
§ 98. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 99. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 23. mail 2011
(2) Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2011 algavatele arvestus- ja aruandeperioodidele.
Facebook
Twitter