Teksti suurus:

Keila linna põhimääruse muutmine

Väljaandja:Keila Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.05.2018
Avaldamismärge:RT IV, 03.05.2018, 89

Keila linna põhimääruse muutmine

Vastu võetud 24.04.2018 nr 5

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel ja kooskõlas Keila linna põhimääruse § 55.

§ 1.   Keila Linnavolikogu 19. juuni 2007 määruses nr 22 Keila linna põhimäärus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) alaliselt ning pimedal ajal valgustatuna linnavalitsuse hoonel ja Keila Kultuurikeskuse ees asuval lipuväljakul kõrvuti Eesti riigilipuga.”;


2) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele või volikogu poolt määratud ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.”;


3) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse linna veebilehel seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas.”;


4) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.”;


5) paragrahvi 14 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Volikogu esimehe valimise korraldamisel valmiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu esimehe valimise korraldamisel häältelugemiskomisjoni poolt vormistatakse salajase hääletuse tulemused volikogu otsusena.”;


6) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Hääletuse tulemused vormistatakse volikogu otsusena.”;


7) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.”;


8) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 21, 22, 23, 24 ja 25 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni esimeheks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
(22) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni aseesimeheks, heidetakse liisku.
(23) Kui komisjoni esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni aseesimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni aseesimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(24) Kui komisjoni aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, loetakse komisjoni esimehe volitused lõppenuks ja valitakse komisjoni uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimees jätkab oma ülesannete täitmist kuni komisoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(25) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. Revisjonikomisjoni kuulub lisaks komisjoni esimehele kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.”;


9) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks komisjoni esimehe hääl.
Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 3 komisjoni liiget, sealhulgas esimees või aseesimees.„


10) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku volikogu esimees, kes juhatab komisjoni koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja. Käesolevas lõikes nimetatud juhtudel puudub volikogu esimehel hääleõigus. Komisjoni koosolekute kutse koos päevakorra ja maerjalidega edastatakse hiljemalt 2 tööpäeva enne koosoleku algust”;


11) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Komisjon võib oma seisukoha kujundada komisjoni koosolekut kokku kutsumata elektroonilise menetluse korras:
1) komisjoni esimees saadab eelnõu elektronposti teel kõigile komisjoni liikmetele seisukoha kujundamiseks, määrates hääletamise tähtaja, mille jooksul komisjoni liige peab kirjalikult teatama, kas ta hääletab eelnõu poolt või vastu;
2) kui komisjoni liige teatab 24 tunni jooksul pärast elektroonilise hääletamise teate väljastamist, et ta ei ole nõus komisjoni koosolekut kokku kutsumata otsustama, toimub seisukoha kujundamine komisjoni koosolekul;
3) komisjon on oma seisukoha kujundanud, kui e-kirjaga hääletas vähemalt 3 komisjoni liiget ja poolthääli oli rohkem kui vastuhääli;
4) hääletustulemuste alusel koostab linnakantselei protokolli, kuhu kantakse komisjoni liikmete nimed, iga komisjoni liikme otsus eelnõu kohta ja vastuvõetud seisukoht koos hääletustulemusega.”;


12) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Komisjoni uus koosseis kinnitatakse käesoleva põhimääruse § 16 lõikes 25 sätestatud korras.”;


13) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Volikogu moodustab põhimääruse §- s 16 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks linnavalitsuse, linnavalitsuse ametiasutuse ja selle ametiasutuse hallatavate asutuste või Keila linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse ning linna vara kasutamise sihipärasuse kontrollimiseks ja hindamiseks ning linnaeelarve täitmise kontrollimiseks ja hindamiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.”;


14) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) siseneda asutuse või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühingu või sihtasutuse juhiga kooskõlastatult kontrolliobjekti ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure.”;


15) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühingu või sihtasutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö) sisekorraeeskirju ja teisi kontrolliobjekti töökorraldust reguleerivaid õigusakte.”;


16) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele linnavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühingu või sihtasutuse juhte. Revisjonikomisjon teeb linnavalitsusele või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühingule või sihtasutusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.”;


17) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli.”;


18) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju.”;


19) paragrahvi 36 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Hääletuse tulemused vormistatakse volikogu otsusena.”;


20) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 2 ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse.
(2) Linnavalitsus võib volitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud küsimuste lahendamise linna ametiasutusele, ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks.”;


21) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse linna veebilehel ja avaldatakse Riigi Teatajas. Linnavalitsuse korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut linnakantseleis. Linnavalitsuse istungite ja linnavalitsuse komisjonide koosolekute protokollidega, v.a andmetega, mille väljastamine on seadusega keelatud, on võimalik igaühel tutvuda pärast nende vormistamist ja allakirjutamist linnakantseleis vastuvõtuaegadel kohapeal.”;


22) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.”;


23) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) linna arengukava – linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Linna kehtiv arengukava peab hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.„.


24) põhimäärusest täiendatakse peatükiga 61 järgmises sõnastuses:
61. peatükk
LINNA ÜHISAMETITE VÕI -ASUTUSTE MOODUSTAMISE KORD
§ 531. Omavalitsusüksuste ühisametid ja -asutused
(1) Volikogu võib teiste valdade ja linnadega ühiste ülesannete täitmiseks otsustada moodustada ühisameti või -asutuse.
(2) Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on ühisamet. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus.
(3) Ühisamet või -asutus moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsusüksuste koostöökokkuleppe alusel volikogude otsuse alusel asjaomaste valitsuste sõlmitud halduslepinguga.
(4) Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning asutuse põhimäärus, mille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud.
(5) Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingu poole (omavalitsusüksuse) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse. Ühisamet või -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste registris selle kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus.
(6) Ühisameti haldusakt, mis antakse ülesannete täitmisel Keila linna nimel, on Keila linna haldusakt. Keila linna nimel ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse Keila linna õigusakte.

§ 2.   Rakendussätted

  (1) Avaldada käesolev määrus Riigi Teatajas.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tanel Mõistus
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json