Cyrillus Kreegi nimelise Haapsalu Muusikakooli põhimäärus
Vastu võetud 25.04.2025 nr 56
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 2 ja huvikooli seaduse § 7 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimi
Kooli nimetus on Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu Muusikakool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm
(1) Kool on Haapsalu linna munitsipaalasutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Kool on huvikoolina tegutsev muusikakool.
§ 3. Kooli asukoht ja tegutsemise kohad
(1) Kooli juriidiline aadress on Kastani 7, 90508 Haapsalu, Lääne maakond.
(2) Kooli tegutsemise kohad asuvad aadressidel:
1) Kastani 7, 90508 Haapsalu, Lääne maakond;
2) Lõuna tn 4, 90901 Risti, Lääne maakond.
§ 4. Pitsat ja sümboolika
(1) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.
(2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
§ 5. Õppekeel
§ 6. Tegevuse eesmärk ja ülesanded
(1) Kooli eesmärk on pakkuda mitmekülgse huvihariduse omandamise ja huvitegevuse võimalusi muusika valdkonnas, mille kaudu kujuneb õppijal valmisolek professionaalse muusikahariduse omandamiseks.
(2) Kooli ülesanded on:
1) laste ja noorte muusikaalaste võimete avastamine ja õppekavapõhine arendamine, sealhulgas professionaalse muusikahariduse omandamiseks tarviliku ettevalmistuse võimaldamine;
2) Haapsalu linna muusikaelu edendamine ning olla hinnatud koostööpartner kultuuri- ja hariduselu kujundamisel;
3) teha koostööd teiste kultuuri- ja haridusühingute, liitude ja asutustega kooli huvides;
4) kontsertide, kursuste, seminaride, õppelaagrite, projektide, koolituste ja konkursside ning muude õppealaste ürituste korraldamine;
5) kool võib oma põhitegevuse kõrval osutada tasulisi teenuseid (üürida ruume, vahendeid jms);
6) pakkuda täiskasvanutele huvitegevust.
2. peatükk KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 7. Struktuur
(1) Muusikahariduse andmiseks on koolis järgmised õppeastmed:
1) eelkool 1-2 aastat;
2) põhikooli noorem aste 1.-4. klass;
3) põhikooli vanem aste 5.-7. klass;
4) lisa-aste (1-2 lisa-aastat);
5) huviõpe;
6) huvitegevus täiskasvanutele.
(2) Kooli õppeastmete tegevus on organiseeritud järgmistesse osakondadesse:
1) klahvpilliosakond;
2) keelpilliosakond;
3) puhkpilli- ja löökpilliosakond;
4) rahvapilliosakond;
5) kooriosakond.
§ 8. Õppeastmete ülesanded
(1) Eelkooli ülesandeks on õpilase suunamine mängult õppimisele - arendatakse tähelepanu, rütmikat, kuulamist, liigutuste vabadust ja alustatakse pilliõppega. Selgitatakse õpilase sobivus pilliga, individuaalsus ja töökus.
(2) Põhikooli noorem aste annab süsteemset algõpet, arendab osavust, väljenduslikkust, enesekontrolli ning lõpeb eksamiga.
(3) Põhikooli vanem aste on professionaalsema õppesuunaga, võimaldades soovi korral jätkata õpinguid järgmise astme õppeasutuses.
(4) Lisa-aste on vanema astme lõpetanutele, kes kavatsevad valitud huvialal edasi õppida või mõnel muul eesmärgil oma oskusi täiustada.
(5) Anda võimalus õppijale tegeleda huviõppe vormis muusika, laulu ja etenduskunstide valdkonnas.
(6) Anda võimalus täiskasvanud õppijatele muusikavaldkonna huvitegevuseks.
§ 9. Õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise kord
(1) Õppetöö koolis toimub õpilase alus-, põhi-, üld-, kesk- või kutseharidust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.
(2) Õppeperioodid ja õppevaheajad koolis kattuvad üldhariduskooli õppeperioodide ja koolivaheaegadega.
§ 10. Kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine ning kooli lõpetamise tingimused ja kord
Kooli vastuvõtmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab Haapsalu Linnavalitsus määrusega.
§ 11. Õppurite hindamine
Õppurite hindamise korra kehtestab kooli õppenõukogu.
3. peatükk ÕPPURITE JA KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED
§ 12. Õppurite õigused ja kohustused
(1) Õppuril on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;
2) saada õppekavas ettenähtu ulatuses muusikalist haridust, tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;
4) moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;
5) kasutada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.
(2) Õppur on kohustatud:
1) võtma osa õppetööst kooli õppekavaga määratud mahus ja vastavalt tunniplaanile;
2) järgima kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest;
3) järgima üldtunnustatud käitumisnorme;
4) hoidma kooli head mainet;
5) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
6) täitma muid kooli põhimääruses kehtestatud ning muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi;
7) vajadusel osalema kontserditel jt üritustel nii koolis kui ka selle esindajana väljaspool kooli.
(3) Õppuri poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õppur või tema seaduslik esindaja vastavalt tekitatud tegelikule kahjule.
(4) Kool hoolitseb õppuri tervise kaitse eest koolis viibimise ajal ning koostab otstarbeka päevakava.
§ 13. Koolitöötajate õigused ja kohustused
(1) Töötajal on õigus:
1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;
2) saada koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust;
3) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavatele töötingimustele;
4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, tehnilisi ja muid vahendeid;
5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;
6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(2) Pedagoogide ülesanne on tagada õppurite areng õppe ja kasvatuse protsessi abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.
(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õppuritega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.
(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
4. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 14. Direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu ja kooli hoolekoguga kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.
(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.
(3) Kooli direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja.
(4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.
(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning kooli varade, seahulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(6) Direktor esitab Haapsalu Linnavalitsusele või Linnavolikogule viimase nõudmisel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.
§ 15. Kooli õppenõukogu töökord
(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu töövorm on koosolek.
(3) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad, õppenõukogu juhib kooli direktor.
(4) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt kolm korda õppeaastas.
(5) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle pooleõppenõukogu liikmetest.
(6) Õppenõukogu korralise koosoleku valmistab ette ja kutsub kokku direktor.
(7) Õppenõukogu korralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele üks nädal enne korralise koosoleku toimumist.
(8) Õppenõukogu erakorralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele kolm tööpäeva enne erakorralise koosoleku toimumist.
(9) Õppenõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra täiendamiseks või muutmiseks, v.a küsimustes, mis on seotud õppenõukogu puuduva liikmega.
(10) Õppenõukogu koosolekust osavõtt on õppenõukogu liikmetele kohustuslik.
(11) Päevakorras märgitud küsimuste suhtes võtab õppenõukogu vastu otsuseid hääletamise teel.
(12) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(13) Kui hääletamisel jagunevad poolt ja vastuhääled võrdselt, on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
(14) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija ning protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates.
§ 16. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. Viie- kuni üheksaliikmelise hoolekogu moodustab ja kinnitab kooli pidaja.
(2) Hoolekogu liikmed on kooli pidaja ja huvikooli toetavate organisatsioonide esindajad, õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindaja, lastevanemate esindaja ja õpilasomavalitsuse olemasolul selle esindaja.
(3) Hoolekogu töövorm on koosolek.
(4) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
(5) Hoolekogu kokkukutsumisest teavitatakse hoolekogu liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.
(6) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.
(7) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.
(8) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.
(9) Huvikooli hoolekogu:
1) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle;
2) kuulab ära huvikooli direktori aruande huvikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga kooli pidajale;
3) teeb ettepanekuid huviala õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
4) teeb ettepanekuid huvikooli põhimääruse muutmiseks.
(10) Hoolekogu võtab oma pädevuse piires otsuseid vastu hääletamise teel.
(11) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(12) Kui hääletamisel jagunevad poolt ja vastuhääled võrdselt, on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
(13) Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis.
(14) Hoolekogu koosolekud protokollitakse ning protokoll peab olema kätte saadav hiljemalt viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates.
(15) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandkohustuslik.
5. peatükk FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 17. Kooli finantseerimine
(1) Koolil on oma alaeelarve, mida finantseeritakse Haapsalu linna eelarvest.
(3) Kooli tegevuse finantseerimisel osalevad lapsevanemad ja täiskasvanud õppurid, tasudes õppetasu, mida kasutatakse õppekulude osaliseks katmiseks.
(4) Kooli õppetasu määrad, sellest vabastamise ja soodustuste andmise korra ning tasumise korra kehtestab kooli pidaja.
(5) Koolil on õigus põhitegevuse finantseerimise eesmärgil saada tulu kõrvaltegevustest, võtta vastu sihtotstarbelisi annetusi ning taotleda toetusi fondidelt arenguprojektide finantseerimiseks.
(6) Kooli finantstegevust juhib kooli direktor, kui kooli pidaja ei ole otsustanud teisiti.
(7) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse õigusaktidega kehtestatud korras Linnavalitsuse raamatupidamises.
§ 18. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad Haapsalu linnalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
(2) Kooli valduses olev vara on Haapsalu linna omand.
(3) Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluseks on Haapsalu linnavara valitsemise kord.
§ 19. Asjaajamise alused
Direktor kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra.
6. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 20. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast kooli õppeperioodi lõppu.
(3) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
(4) Huvikooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavad muudatused kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
(5) Tegevuse lõpetanud kooli vara, õigused ja kohustused lähevad üle kooli pidajale või tema määratud asutusele.
7. peatükk KOOLI PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMISE JA MUUTMISE KORD
§ 21. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Põhimääruse muutmise eelnõu töötab välja kooli direktor või Linnavalitsuse haridusosakond.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 22. Määruste kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 26.05.2023 määrus nr 23 „Cyrillus Kreegi nimelise Haapsalu Muusikakooli põhimäärus".
§ 23. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Malle Õiglas
Linnavolikogu esimees
Facebook
X.com