Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Kohila valla põhimäärus

Kohila valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kohila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.07.2018
Avaldamismärge:RT IV, 03.06.2014, 22

Kohila valla põhimäärus

Vastu võetud 28.11.2006 nr 28
jõustumine 05.12.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.11.201101.01.2012
29.04.2014RT IV, 03.06.2014, 2006.06.2014

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Valla tegevuse õiguslikud alused

 (1) Kohila vald (edaspidi vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest, vallaelanike tasakaalustatud huvidest ja vajadustest ning headest tavadest.

 (2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Kohila Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Kohila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja Kohila vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

 (3) Õigusaktides kohalikule omavalitsusele, kohalikule omavalitsusüksusele ja kohalikule omavalitsusorganile pandud ülesandeid täidab vallavalitsus.

§ 2.  Vallaelanik

  Vallaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht vallas.

2. peatükk VALLA SÜMBOOLIKA 

§ 3.  Valla sümbolid

 (1) Valla sümbolid on valla vapp, lipp ja logo.

 (2) Valla vapil on kuldsel kilbil lehtpuu kujutis ja selle all keskelt nõgus langetatud varras – mõlemad rohelised ning must vapitüvi, mille keskel viie õielehe ja viieharulise musta südamikuga kuldne õis.

 (3) Valla lipp koosneb rohelisest, valgest ja mustast horisontaalsest värvilaiust, mille laiused on 1,6:3,8:1,6 ühikut. Valge laiu keskel asub valla vapi kujutis. Valla lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe 7:11 ühikut.

 (4) Valla logo valib ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus.

§ 4.  Valla vapi kasutamine

 (1) Valla vappi võib kasutada:
 1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel;
 2) valla autasudel, meenetel, ametlikel trükistel;
 3) volikogu ja vallavalitsuse hoonetel, valla piiritähistel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

 (2) Valla vapi kasutamise käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetlemata juhtudel otsustab vallavalitsus.

§ 5.  Valla lipu kasutamine

 (1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

 (2) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (3) Kui valla lipp heisatakse koos muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul.

3. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 6.  Valla õigusaktid

 (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.

 (2) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

§ 7.  Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine

 (1) Volikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist.

 (2) Volikogu otsused ja vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

 (3) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.

 (4) Valla õigusaktid, volikogu ja vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid, arengukava ja selle muutmise eelnõu, eelarvestrateegia ja selle muutmise eelnõu, eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel ja väljapanekutega üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes.
[ - jõust. 01.01.2012]

 (5) Seadusega volikogu määratud väljaandes avalikustamisele kuuluvad dokumendid avalikustatakse valla infolehes.

§ 8.  Õigusaktide täitmise kontroll

  Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus.

4. peatükk VALLAVARA VALITSEMINE  

§ 9.  Vallavara valitsemine

 (1) Vallavara valitsemine on vallavalitsuse õigus ja kohustus valla nimel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

 (2) Vallavalitsus võib kehtestada isikutele, kellele valitseja on oma valitsemisel oleva vara hallata andnud (edaspidi volitatud isikud), lubatud tehingute piirmäärad.

 (3) Vallavalitsus on kohustatud tema valitsemisel olevat vallavara ja volitatud isikud on kohustatud nende valduses olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest.

 (4) Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavalitsus ja volitatud isikud juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib neist tehingutest saada.

5. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Üldsätted 

§ 10.  Volikogu valimine ja tegevuse tasustamine

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu võib suurendada vaid järgmise koosseisu liikmetele (v.a volikogu esimehele ja aseesimehele) makstavat tasu ja hüvitisi.
[RT IV, 03.06.2014, 20 - jõust. 06.06.2014]

§ 11.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Volikogu liikme tegevus on avalik. Volikogu liige on oma otsustes iseseisev ja vaba.

 (3) Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele või kinnitatavatele kohtadele;
 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
 4) kuuluda komisjonide koosseisu;
 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;
 6) esitada arupärimisi ametiisikutele;
 7) saada tasu volikogu tegevusest osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt kehtestatud ulatuses;
 8) informeerida volikogu sekretäri kaudu valijaid enda vastuvõtuajast ja –kohast;
 9) kasutada volikogu liikme tegevust puudutavates küsimustes volikogu sekretäri teenuseid.

2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees 

§ 12.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon.

 (2) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (3) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (4) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.

 (5) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 13.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Enne valimise korraldamist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

 (3) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimised samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

§ 14.  Volikogu esimehe õigused ja kohustused

  Volikogu esimees:
 1) juhib volikogu tegevust, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
 4) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra;
 5) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
 6) korraldab volikogu poolt vastuvõetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
 7) korraldab volikogu asjaajamist ja majanduslikku teenindamist, vajadusel võtab tööle või nimetab ametisse volikogu sekretäri;
 8) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

§ 15.  Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused

 (1) Volikogu aseesimees:
 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest volikogu liikmetest vanim liige;
 2) täidab muid volikogu tegevuse korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

 (2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu esimees.

3. jagu Volikogu komisjon 

§ 16.  Volikogu komisjonide liigid

 (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

 (2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse komisjon, sätestatakse selle ülesanne, vajadusel volituste ulatus ja kestvus.

§ 17.  Volikogu komisjoni koosseis

 (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast.

 (2) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab volikogu komisjoni koosseisu või teeb selles muudatusi. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

 (3) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.

 (4) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tegevust;
 2) koostab komisjoni tegevuskava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi küsimusi;
 3) jaotab komisjoni liikmete vahel ülesanded;
 4) valmistab ette ja kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;
 6) juhatab komisjoni koosolekut;
 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tegevusest volikogule aru;
 8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

 (5) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige.

 (6) Komisjoni koosseisu võivad kuuluda samuti Kohila Vallavalitsuse liikmed, ametnikud ja ametiasutuse töötajad.
[RT IV, 03.06.2014, 20 - jõust. 06.06.2014]

§ 18.  Volikogu komisjoni õigused ja kohustused

 (1) Volikogu komisjon:
 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
 3) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks esitatud õigusaktide eelnõude kohta;
 4) kontrollib vajadusel volikogu õigusaktide täitmist;
 5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste kohta;
 6) täidab avaliku halduse ülesandeid ja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel volikogu määratud ulatuses.

 (2) Komisjonidele annavad materjale läbivaatamiseks vallavalitsus, volikogu ja volikogu esimees.

 (3) Komisjonil on õigus:
 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid;
 2) saada vallavalitsuselt komisjoni tegevuseks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet;
 3) kasutada volikogu sekretäri teenuseid.

 (4) Komisjoni otsused on volikogule soovituslikud.

§ 19.  Volikogu komisjoni koosolek

 (1) Komisjoni tegevuse vorm on koosolek, mis toimub reeglina ühel korral kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni esimees teavitab volikogu sekretäri komisjoni koosoleku toimumise ajast.

 (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (3) Komisjoni koosolekul otsustab isikutele sõna andmise koosoleku juhataja. Isikul, kelle huve arutatav küsimus puudutab, on õigus kuni 5-minutiliseks sõnavõtuks.

 (4) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning eriarvamused.

 (5) Protokoll vormistatakse ja esitatakse volikogu sekretärile 5 tööpäeva jooksul.

§ 20.  Revisjonikomisjon

 (1) Revisjonikomisjon kontrollib enda kinnitatud tegevusplaani alusel või volikogu otsuse alusel:
 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;
 2) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust, sh raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele;
 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist.

 (2) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet ja seletusi, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, materiaalsete väärtuste ja kassajäägiga ning saada vajadusel dokumentide koopiaid;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

 (3) Kontrollimised toimuvad ühekordse kontrollülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli otstarvet, printsiipe ning ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrollülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrollülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.

 (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele vajalikud tingimused ning määrama isiku, kes osutab kontrollijatele igakülgset abi ja andma järelevalve teostamise jaoks vajalikku teavet. Kontrollitava asutuse esindaja on kohustatud viibima vara kontrollimise juures, tal on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja dokumente, mis lisatakse aktile.

 (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning nõuda asutuse juhatajalt takistuse kõrvaldamist. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele.

 (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tegevust. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollülesande täitmiseks.

 (7) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
 1) õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 2) vallavara kasutamise õigsust;
 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust;
 6) hinnangut asutuse põhikirjaliste ülesannete täitmise efektiivsusele.

 (8) Aktis peavad sisalduma:
 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 2) faktilise olukorra kirjeldus;
 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

 (9) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

 (10) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

 (11) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab dokumentide suhtes seisukoha ja esitab selle 10 päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule, lisades neile otsuse eelnõu.

4. jagu Volikogu töökord 

§ 21.  Volikogu istung

 (1) Volikogu tegevuse vorm on istung.

 (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab.

 (3) Volikogu esimees teatab istungi toimumise aja ja koha vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

 (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada küsimuse arutelu kinniseks, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud, piiratud või kahjustab kellegi privaatsust.

 (5) Volikogu istungil otsustab isikutele sõna andmise istungi juhataja.

§ 22.  Volikogu istungi kokkukutsumine

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul.

 (2) Volikogu erakorralise istungi kutsub volikogu esimees kokku vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

 (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused. Kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega.

 (4) Kutsega on võrdsustatud teatise avaldamine valla veebilehel. Juhul, kui volikogu liikmel puudub juurdepääs veebilehele, siis saadetakse talle kutse paberkandjal.

§ 23.  Õigusaktide algatamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) vallavalitsusel;
 4) vallavanemal;
 5) vallaelanikel.

 (2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu, tellida prognoose ja eksperthinnanguid.

 (3) Volikogu õigusaktide eelnõud esitatakse volikogu sekretärile.

 (4) Eelnõu algataja saadab eelnõu koos seletuskirja ja muude asjassepuutuvate dokumentidega läbivaatamiseks volikogu vastavale komisjonile. Istungil komisjoni poolt läbivaatamata eelnõu arutusele panemise otsustab volikogu esimees.

§ 24.  Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Volikogu õigusakti eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri õigusakti eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

 (2) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema sisuliselt, normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. Keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel teeb volikogu sekretär eelnõu esitajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, otsustab eelnõu istungil arutusele panemise üle volikogu esimees

 (3) Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse eelnõu esitamise vajadust, tuuakse ära täitevmehhanism, eelarve jm küsimuse parimaks lahendamiseks vajalikud andmed.

§ 25.  Päevakorraküsimuste arutamiseks ettevalmistamine

 (1) Volikogu komisjon esitab eelnõu algatajale komisjonile läbivaatamiseks saadetud eelnõu muudatusettepanekud enne volikogu istungit.

 (2) Volikogu istungil teeb vajadusel eelnõu kohta kaasettekande komisjoni esindaja või komisjoni volitatud ekspert.

 (3) Eelnõud, mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele tutvumiseks. Vallavalitsus esitab vajadusel oma seisukoha volikogu istungil.

 (4) Võimalusel esitatakse eelnõu muudatusettepanekud enne volikogu istungit volikogu sekretärile, kes edastab need eelnõu algatajale, vallavalitsusele ja volikogu liikmetele.

 (5) Kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse parandamist ei loeta muudatusettepanekuks ja selle parandamise vajadust teavitab vea avastaja vahetult volikogu sekretärile.

 (6) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletamisele panemist muudatusi. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.

§ 26.  Eelnõu tagasivõtmine

  Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletamisele panemist.

§ 27.  Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel

 (1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:
 1) valla eelarve vastuvõtmine;
 2) valla põhimääruse vastuvõtmine;
 3) valla arengukava vastuvõtmine;
 4) kohalike maksude kehtestamine.
[ - jõust. 01.01.2012]

 (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsus kantakse istungi protokolli.

 (3) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele või mille lugemine katkestati, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõud järgmisele lugemisele ettenähtud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja.

§ 28.  Volikogu istungi tööaeg

  Volikogu istungil tehakse 15-minutiline vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures istungi juhataja võib vaheaja algust muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

§ 29.  Volikogu istungi päevakorra kinnitamine

 (1) Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra, määrates iga päevakorra küsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandjad.

 (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakord. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. Kui päevakorda poolthäälteenamusega tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele.

§ 30.  Päevakorraküsimuse arutamine volikogu istungil

 (1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja kuni 15-minutilise ettekandega. Seejärel kuulatakse ära komisjoni esindaja või teiste istungile kutsutute kuni 10- minutilised kaasettekanded. Istungi juhataja võib ettekande aega pikendada.

 (2) Kui kõneleja räägib kauem ettenähtud ajast või kaldub antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

 (3) Pärast ettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi. Volikogu esimehel on õigustagasi lükata asjasse mittepuutuvad küsimused. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2-minutiliseks sõnavõtuks. Kui istungil arutatakse umbusalduse avaldamist, siis on isikul, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, õigus kuni 15- minutiliseks lõppsõnaks.

 (4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega.

 (5) Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib volikogu liige nõuda 5-minutilist vaheaega nõupidamiseks.

§ 31.  Hääletamine volikogu istungil

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 (2) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.

 (3) Volikogu liige hääletab isiklikult.

 (4) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletussedelite täitmisega. Vajadusel moodustab volikogu hääletamise läbiviimiseks hääletamiskomisjoni. Hääletamise tulemused kantakse volikogu istungi protokolli.

 (5) Muudatusettepanekud pannakse hääletamisele nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need konkureerivale hääletamisele.

 (6) Eelnõu pannakse tervikuna hääletamisele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist.

§ 32.  Hääletamine isikuvalimistel

 (1) Isikuvalimistel seavad üles kandidaate volikogu liikmed.

 (2) Ülesseatud kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (3) Kandidaadile antakse aega enese tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (4) Volikogu liige kannab hääletussedelile kandidaadi nime, kellele ta annab oma poolthääle.

 (5) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

 (6) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada uus hääletussedel.

 (7) Häältelugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletamise lõppemist.

 (8) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel kehtivaks.

 (9) Volikogu liikmel on õigus esitada motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletamistulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletamistulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (10) Hääletamistulemused kantakse volikogu istungi protokolli. Hääletussedelid säilitamisele ei kuulu.

§ 33.  Konkureeriv hääletamine

 (1) Sama suhet reguleerivad eelnõud arutatakse ühe päevakorrapunktina.

 (2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära eelnõude algatajate ettekanded eelnõude esitamise järjekorras.

 (3) Pärast päevakorraküsimuse arutamise lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele.

 (4) Vastuvõetuks loetakse hääletamisele pandud eelnõudest kõige rohkem hääli kogunud ja vastuvõtmiseks vajaliku häälte künnise ületanud eelnõu.

§ 34.  Volikogu istungi lõpetamine

 (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja.

 (2) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda.

§ 35.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istung protokollitakse ja protokoll avaldatakse internetis valla veebilehel 5 tööpäeva jooksul.

 (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused ning eriarvamused koos vastuargumentidega.

 (3) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.

 (4) Istungi juhataja kirjutab alla volikogu istungi protokollile.

6. peatükk VALLAVALITSUS 

1. jagu Vallavanem 

§ 36.  Vallavanema valimine

  Volikogu valib vallavanema volikogu volituste ajaks.

§ 37.  Vallavanem

 (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

 (2) Vallavanem:
 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tegevust;
 2) esindab valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires;
 3) annab vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste sisemise tegevuse korraldamiseks käskkirju;
 4) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
 5) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse koosseisu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta;
 6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad;
 7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse abiteenistujatega ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega, kui seaduses või hallatava asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti;
 8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.

 (3) Vallavanema volitused algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

 (4) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) tema tagasiastumise korral;
 2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
 5) tema surma korral.

§ 38.  Vallavanema asendamise kord

  Vallavanemat asendab abivallavanem. Abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema määratud vallavalitsuse ametnik.

2. jagu Vallavalitsus 

§ 39.  Vallavalitsuse liikmete kinnitamise kord

  Vallavanem esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta.

§ 40.  Vallavalitsuse volituste tähtaeg

 (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

 (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

 (3) Pärast tagasiastumist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

 (4) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu.

 (5) Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.

 (6) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused vallavalitsuse liikmena.

7. peatükk VALLA AMETIASUTUSE HALLATAV ASUTUS 

§ 41.  Valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise kord

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatava asutuse.

 (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab volikogu.

 (3) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema volitatud isik. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt selleks volitatud ametiisik.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 42.  Varasemad õigusaktid

 (1)
[Kehtetu - jõust. 01.01.2012]

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 43.  Jõustumine

  Määrus jõustub 5. detsembril 2006. a.