ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Koeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Koeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Koeru Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.06.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.06.2016, 56

Koeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Vastu võetud 26.05.2016 nr 24

Määrus kehtestatakse „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse“ § 5 lg 21 ja § 8 lg 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse tingimused Koeru vallas asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) liitumiseks, liitumistaotluse menetlemiseks, liitumistasu arvutamiseks ning tasumiseks (ÜVK-ga liitumise eeskiri).

 (2) Määrusega kehtestatakse nõuded ühisveevärgist võetavale veele ja ühiskanalisatsiooni ärajuhitavale reoveele, vee ja reovee arvestamise kord ning ÜVK kasutamise ja hooldamise alused (ÜVK kasutamise eeskiri).

§ 2.  Üldsätted

 (1) ÜVK liitumise ja kasutamise eeskirjadega sätestatud nõuded on kohustuslikuks täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes soovivad liituda (edaspidi liitujad) või kes kasutavad (edaspidi kliendid) Koeru vallas asuvat ÜVK-i.

 (2) Eeskirjades kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud tähendustes.

 (3) Koeru valla ÜVK ulatus on määratletud Koeru Vallavolikogu poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ning seda arendatakse nimetatud kava alusel.

 (4) ÜVK omanik on Koeru vald või Koeru vallas teenust osutav vee-ettevõtja (edaspidi ka ÜVK omanik). Kui Koeru vald ei korralda ÜVK teenuse osutamist, määrab Koeru Vallavolikogu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud alustel ja korras selleks vee-ettevõtja.

 (5) ÜVK-ga liitumise ja kasutamise korraldamisega seotud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel alamaktides kehtestatud erisusi.

 (6) ÜVK-ga liitunud kinnistu või hoone omaniku vahetuse korral lähevad liitumislepingu õigused ja kohustused üle uuele omanikule ning uuesti liituda ei ole vaja.

 (7) Klientidega, kelle kinnistu või hoone on ÜVK-ga liidetud enne käesoleva määruse jõustumist ning kellel on kehtiv teenusleping (vesi ja kanalisatsioon), loetakse liitumisleping sõlmituks teenuslepingu alusel ning määruse jõustumisel täiendavat liitumislepingut ei sõlmita.

2. peatükk ÜVK-ga LIITUMINE 

§ 3.  ÜVK-ga liitumise põhialused

 (1) Koeru vald koostöös vee-ettevõtjaga loob võimalused ÜVK-ga kaetud alal kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks ÜVK-ga.

 (2) Määruses sätestatut kohaldatakse ka kinnistu sadeveetorustiku liitumisel ühiskanalisatsiooniga. Sadeveetorustiku ühendamine ühiskanalisatsiooniga on lubatud juhul, kui kinnistu sademevee vooluhulgad ja reostusnäitajad ning ühiskanalisatsiooni torustiku läbimõõt võimaldab ühiskanalisatsiooniga liituda.

 (3) Kinnistu liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimusel, lepitakse liitumispunkti asukoht vee- ettevõtja ja liituja vahelise kokkuleppega.

 (4) Liitumise aluseks on liituja liitumistaotlus, mille alusel väljastatakse liitumistingimused ja sõlmitakse liitumisleping.

§ 4.  Liitumistaotluse esitamine ja taotluse menetlemine

 (1) Kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama:
 1) liituja isikuandmeid;
 2) andmeid kinnistu omandi, esindatuse ja suuruse kohta;
 3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta,
ehitusprojekti, ehitusloa või ehituse kasutusloa koopiat selle olemasolul;
 4) andmeid ühisveevärgi veekasutuse kavandatava otstarbe ja koguse kohta;
 5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reo- ja sademevee koguse, saasteainete ja reostusnäitajate kohta (elamukinnistutelt neid ei nõuta);
 6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
 7) ettepanekut kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
 8) kinnistu plaani;
 9) teenindus- ja tootmisotstarbega ettevõtte liitumise korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.

 (2) Sõltuvalt asjaoludest võib vee-ettevõtja küsida liitumistaotluse juurde täiendavaid materjale detailplaneeringu, projektdokumentatsiooni ja kohtpuhasti tehnilise dokumentatsiooni kohta.

 (3) Liitumistaotlus esitatakse vee-ettevõtja poolt kinnitatud blanketil.

§ 5.  Liitumistingimuste seadmine

 (1) Taotluse esitamise päevast 30 kalendripäeva jooksul saadab vee-ettevõtja taotlejale kirjalikult liitumistingimused, sh. piiratud ulatuses liitumise tingimused, või jätab taotluse rahuldamata.

 (2) Liitumistingimustes märgitakse:
 1) liitumispunktide asukohad;
 2) lubatavad veevõtu kogused ühisveevärgist ja ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ning sademevee kogused (l/s), samuti ühiskanalisatsiooni juhtida lubatavate saasteainete reostusnäitajad;
 3) ühiskanalisatsiooni paisutustase;
 4) tehnilised erinõuded (mõõteseadmed, lokaalpuhastid, vooluhulga regulaatorid, ühtlustusmahutid jne);
 5) liitumisprojekti koosseisu kohta esitatavad nõuded;
 6) liitumistingimuste kehtivusaeg.

 (3) Liitumistaotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
 1) veevajadust ühisveevärgist ei ole võimalik rahuldada ühisveevärgi nõuetekohast toimimist
kahjustamata;
 2) soovib ühiskanalisatsiooni juhtida reo- või sademevett, mis ei vasta käesoleva eeskirja § 3 lg 2 ja § 14 lg 2 nõuetele;
 3) soovib juhtida ühiskanalisatsiooni reo- või sademevett, mille kogust ja selles sisalduvat reostuse kontsentratsiooni ei ole võimalik vastu võtta, ühiskanalisatsiooni kahjustamata.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigustaotlus rahuldada piiratud ulatuses, kui sellega võib kaasneda häireid klientide veega varustamises või reo- ning sademevee ärajuhtimises. Taotluse rahuldamata jätmisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult, märkides selle põhjused.

§ 6.  Liitumisprojekti koostamine

 (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumisprojekt (edaspidi liitumisprojekt) peab vastama vee-ettevõtja poolt väljastatud liitumistingimustele ning käesoleva eeskirja nõuetele.

 (2) Lihtsate liitumiste korral võib vee-ettevõtja loobuda liitumisprojekti nõudmisest. Lihtsaks liitumiseks loetakse pereelamu- sarnaste kinnistute liitumist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, kus kinnistu vee ning kanalisatsiooni ühendamiseks ÜVK-ga kasutatakse omaette liitumispunkti. Sellisel juhul peab liitumispunkti asukoht paiknema kinnistuga piirneval avalikult kasutataval maal. Vee-ettevõtjal on õigus lugeda lihtsateks liitumisteks ka teisi sarnastel tingimustel liitumisi. Lihtsa liitumise korral peab liituja kinnitama kirjalikult liitumistingimustega nõustumist.

 (3) Liitumisprojekti koosseisu kuuluvad:
 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskiri koos veetarbimise-, reo- ning sademevee ärajuhtimise koguste ja reostusnäitajatega;
 2) kinnistu plaan hoonete ja hooneteväliste rajatiste asukohtadega;
 3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reo- ning sademevee pumba- ja puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised.

 (4) Liitumisprojekt esitatakse vee-ettevõtjale kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse liitujale liitumislepingu sõlmimisel.

 (5) Kui liitumiseks liitumisprojekti ei nõuta, toimub ehitustegevus vee-ettevõtja kontrolli all vastavalt liitumistingimustele.

§ 7.  Liitumislepingu sõlmimine

 (1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast:
 1) liitumisprojekti kooskõlastamist vee-ettevõtja poolt;
 2) liitumistingimustega nõustumise esitamist vee-ettevõtjale.

 (2) Liitumislepingus märgitakse:
 1) liitumistingimused;
 2) liitumisvõimsus (l/s) ja liitumistasu suurus või liitumistasu suuruse kalkulatsioon;
 3) liitumistasu maksmine (vajadusel);
 4) liitumise tähtaeg;
 5) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded.

 (3) Kui liitumisleping sõlmitakse liitumistasu kalkulatsioonist lähtuvalt, nähakse ette liitumistasu suuruse hilisem täpsustamine, lähtudes liitumiseks vajalikest ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitustöödest. Vee-ettevõtjal on õigus liitumispunktid rajada oma jõududega.

 (4) Kui liitumisprojekt ei vasta eeskirja § 6 lõigete 1, 2 ja 3 nõuetele või liituja keeldub liitumistingimustega nõustumise kinnitamisest, on vee-ettevõtjal õigus jätta liitumisleping sõlmimata. Vee-ettevõtja tagastab kooskõlastamata liitumisprojekti, märkides kooskõlastamata jätmise põhjused.

§ 8.  Liitumislepingu täitmine

 (1) Kui liitumislepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused ja liitumispunktid on fikseeritud piiritlusaktiga, tekib liitujal õigus veevarustuse ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks. Piiritlusakti koostamise aluseks on üldjuhul teostusjoonis.

 (2) Teenuslepingu osadeks on liitumislepingu kohased liitumistingimused ja piiritlusakt.

 (3) Liitumiseks ehitatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust liitumisprojekti või liitumistingimuste nõuetele on õigus kontrollida vallavolikogu otsusega volitatud isikul ja liitumistingimused väljastanud vee-ettevõtja esindajal või tema poolt määratud vee-ettevõtja töötajal.

 (4) Puuduste ilmnemisel vormistatakse piiritlusakt puuduste kohta kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse liitujale. Liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigust enne puuduste kõrvaldamist. Liitumislepingu tingimuste täitmise järgselt, enne teenuslepingu sõlmimist, paigaldab vee-ettevõtja veemõõdusõlme veearvesti ja teostab vajalikud plommimised.

 (5) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.

§ 9.  Liitumislepingu lõpetamine

 (1) Liitumisleping lõpetatakse liituja soovil, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus üles öelda täitmata liitumisleping:
 1) juriidilise isiku lõpetamisel, kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast;
 2) juriidilise isiku pankroti korral;
 3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

 (3) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused, arvestades võlaõigusseaduses sätestatut.

§ 10.  Liitumistasu võtmise ja arvutamise alused

  Liitumistasu on võimalik võtta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses kehtestatud alustel volikogu poolt kehtestatud korras.

3. peatükk ÜVK KASUTAMINE JA HOOLDAMINE 

§ 11.  Ühisveevärgist vee võtmise nõuded

  Ühisveevärgist võetavat vett võib kasutada olme- ja tootmisvajaduseks ning kahjutule kustutamiseks.

§ 12.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused ühiskanalisatsiooni

 (1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.

 (2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reovett, mis:
 1) sisaldab tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) ületab eeskirja § 14 kehtestatud piirväärtuseid.

 (3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi visata olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid ning muid aineid ja esemeid, mis võivad põhjustada kanalisatsioonitorustike või -pumplate ummistumist.

 (4) Ühiskanalisatsioonis on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilist kui ka reostuslikku löökkoormust.

 (5) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

 (6) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud reostusnäitajate piirväärtuseid. Reostusnäitajate piirväärtusi ületavat reovett võib ühiskanalisatsiooni juhtida ainult enne reovee kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastamist. ÜVK omaniku või valdaja esindajal on õigus kliendi kohtpuhastite tööd kontrollida.

 (7) Kui kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostuskoormus kõigub tugevasti, on vee-ettevõtjal õigus nõuda kinnistule reovee ühtlustusmahuti ehitamist. Ühtlustusmahuti ehitatakse kinnistuomaniku kulul.

§ 13.  Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille temperatuur ei ületa 40o C ja mille pH taseme piirväärtused on 5,0 kuni 10,5.

 (2) Reo- ja sademevee reostusnäitajad ei tohi ületada alljärgnevas tabelis märgitud piirväärtusi.


Reostusnäitajate lubatud piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees
ReostusnäitajaMõõtühikReostusnäitaja piirväätus
Raskmetallidmg/lVastavalt keskkonnaministri määrusele „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta“
BHT7mg/l450
Püldmg/l15
Nüldmg/l100
HAmg/l350
Naftasaadusedmg/l1
Fenoolidmg/lVastavalt keskkonnaministri määrusele „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta“
KHTmg/l740

§ 14.  Reoainesisalduse kontrollimise kord

 (1) Reovee vastavust kehtivatele nõuetele on õigus kontrollida vee-ettevõtjal.

 (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahelise kokkuleppega. Kui kinnistul paikneb mitu reovee ühiskanalisatsiooni väljalaset, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Sobiva proovivõtukoha puudumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt proovivõtukoha rajamist. Proovivõtmise koha rajamise kulu katab klient.

 (3) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse proovivõtukohtadest atesteeritud proovivõtja poolt võetud ühekordsete proovide alusel.

 (4) Reoveeproov võetakse kliendi või tema esindaja juuresolekul. Kui klient keeldub või ei soovi viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proov iseseisvalt.

 (5) Reoveeproovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonitorustikuga, ettevõtte korral tootmistehnoloogiaga ja reovee kohtpuhastiga. Klient peab vee-ettevõtjat teavitama, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee kontsentratsioon ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse selliseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni juhtida.

 (6) Proovide võtmise ja saasteainete määramise kulu kannab vee-ettevõtja. Kliendil on õigus oma kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

§ 15.  Ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise alused

 (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni abil ärajuhitav reoveekogus arvestatakse võrdseks ühisveevärgist võetava vee kogusega või mõõdetakse reovee kogus eraldi arvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse ainult siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. Mõõtmissõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud pool.

 (2) Kui ärajuhitav reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldab klient eraldi veearvesti.

 (3) Kui klient saab osa või kogu vee väljastpoolt ühisveevärki, peab ta reovee arvestamiseks ühiskanalisatsiooni, paigaldama väljastpoolt saadava vee mõõtmiseks arvesti või esitama reoveekoguse arvestamiseks vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed.

 (4) Kliendi kinnistult ÜVK-sse juhitava sademevee kogus määratakse 75 m3 iga restkaevu kohta kalendrikuus. Osaliselt sademevetele avatud pindadel paiknevad restkaevude korral määratakse sademevee kogus kokkuleppeliselt vee-ettevõtja ja kliendi vahel.

§ 16.  Ühisveevärgist võetava vee arvestamise alused

 (1) Ühisveevärgist kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvestiga ning arvestatakse kuupmeetrites. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti Standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.

 (2) Klient peab paigaldama või lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesti. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja.

 (3) Veearvestil peab olema nähtaval kohal taatlusmärgis. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja, lähtudes õigusaktides sätestatud taatlemistähtaegadest. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui selgub, et enne taatlustähtaega kontrollitud arvesti täpsus vastab nõuetele, tasub taatlemise kulu klient. Kui vee-arvesti täpsus ei vasta nõuetele, tasub taatlemise kulud vee-ettevõtja.

 (4) Veearvesti näitude teatamise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus. Vee-ettevõtjal on õigus veearvesti näitu kontrollida ning klient peab tagama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

 (5) Veearvestit hooldab ning vahetab vee-ettevõtja.

§ 17.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlus ning nende mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavoliliseks ÜVK-ga ühendamiseks ja kasutamiseks loetakse, kui:
 1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud liitumislepingut või teenuslepingut;
 2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja paigaldatud plommid;
 3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlemise plomm;
 4) veearvesti näitu on rikutud või moonutatud;
 5) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;
 6) on avatud vee-ettevõtja suletud sulgarmatuur;
 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või kooskõlastamata vee-ettevõtjaga on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
 8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest;
 9) sademe-, pinnase- või drenaaživett juhitakse ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja sellekohase nõusolekuta.

 (2) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kohta koostab vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ja ühenduse asjaolud ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja ette teatamata sulgeda. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient.

 (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist rikkumise kohas toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas ja vee kiirus torus on 0,5 m/s.

 (4) Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitise summale tasu reovee kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise eest.

 (5) Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse alguse ajaks päev, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud akti koostamise kuupäevast 2 kuud tagasi arvestades.

 (6) Omavolilise reovee ning sademevee kanaliseerimisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist järgmiste põhimõtete alusel:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi;
 2) sademe-, drenaaži- ja pinnasevee kanaliseerimisel ühisvoolsesse- või sademetevee kanalisatsiooni iga sademe- ja drenaaživee ning pinnasevee vastuvõtu- või ühenduskoha (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne) pealt summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus;
 3) vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud arvestuse järgi;

 (7) Vee-ettevõtja võib vähendada hüvitise määra faktilistest ja tehnilistest asjaoludest lähtuvalt.

§ 18.  ÜVK teenuse osutamise põhialused ja -tingimused

 (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust osutab vee-ettevõtja kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingu alusel.

 (2) Isikul, kellel puudub vahetu ühenduskoht ÜVKga, võib teenust saada ÜVK kliendi kaudu. Sellisel juhul lepivad ÜVK klient ja kliendilt teenust saav isik teenuse kasutamises ja arveldamises omavahel kokku, kusjuures vee-ettevõtja ees jääb vastutavaks klient.

 (3) Ühisveevärgi liitumispunktis peab olema tagatud veesurve üldjuhul 2,5 baari.

 (4) Ühiskanalisatsiooni liitumispunktis on maksimaalne lubatud paisutustaseme piirväärtus 20 cm üle liitumispunkti kaevukaane tasapinna.

§ 19.  Ajutine veega varustamine ja reovee vastuvõtmine

 (1) Vee-ettevõtja võib tähtajalise teenuslepingu alusel lubada tähtajalist veekasutust, reovee või sademevee kanaliseerimist (ehitamine, tänavakaubandus, kastmine jms).

 (2) Ajutist vee- või kanalisatsioonirajatist on lubatud ÜVK-ga ühendada vastavalt vee-ettevõtja antud liitumistingimustele.

 (3) Ajutise vee- või kanalisatsioonirajatise ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu alusel ning kliendi kulul. Kui ajutist ühendust lepingus sätestatud tähtpäevaks ei likvideerita, võib selle likvideerida vee-ettevõtja, nõudes kulude katmist kliendilt.

 (4) Ajutise vee- või kanalisatsioonirajatise ÜVK-ga liitumispunktiks loetakse ajutist rajatise ühendamiskohta. Ühendamiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

 (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule määruses sätestatud nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

 (6) Ajutisel veega varustamisel ja reovee vastuvõtmisel kehtivad kõik käesolevas määruses kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kehtestatud nõuded ning teenuse osutamiseks kehtestatud õigused ja kohustused.

§ 20.  Vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamine ning taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kliendi veega varustamine ja/või reo- ning sademevee vastuvõtmine etteteatamata katkestada kui:
 1) kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni seadmed ei ole nõuetekohased ning nende kasutamine ohustab ÜVK-d ning teisi kliente;
 2) kinnistu veevärgis ja/või kanalisatsioonis või liitumispunktis on tekkinud oluline lekkimine;
 3) klient kasutab ÜVK teenust omavoliliselt;
 4) kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reostusnäitajad ületavad lubatud piirväärtusi ja selle kohta puudub eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus pärast kliendi eelnevat kirjalikku teavitamist kliendi veega varustamine või reovee ärajuhtimine katkestada, kui klient:
 1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;
 2) ei luba vee-ettevõtja esindajal üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid;
 3) ei täida järelevalve käigustehtud ettekirjutusi;
 4) ületab liitumistingimustega kehtestatud vee tarbimise või reovee ärajuhtimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni kasutamise tingimustest;
 5) rikub teenuslepingu tingimusi.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK-ga teenuse osutamine peatada kliendi avalduse alusel.

 (4) Lõikes 1 märgitud asjaolude selgumisel on vee-ettevõtjal õigus kliendile ÜVK teenuse osutamine viivitamatult katkestada ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ÜVK-ga sulgeda. Liitumise sulgemise kohta teeb vee ettevõtja kirjaliku akti, mille üks eksemplar saadetakse kolme päeva jooksul kliendile.

 (5) Lõikes 2 märgitud juhul võib vee-ettevõtja teenuse ajutiselt katkestada alates 7. päevast, arvestades kliendile kirjaliku teate väljastamisest.

 (6) Lõikes 3 märgitud avalduse alusel katkestab vee-ettevõtja teenuse kolme päeva jooksul avalduse laekumisest arvates.

 (7) Kliendil on õigustaotleda ÜVK teenuse taastamist. Lõigetes 1-2 märgitud asjaoludel võib klient nõuda teenuse taastamist, kui on kõrvaldatud teenuse katkestamise aluseks olevad asjaolud. Klient esitab vee-ettevõtjale uue kirjaliku taotluse, milles ta märgib tegevused ja asjaolud teenuse taastamiseks.

 (8) Vee-ettevõtja menetleb teenuse taastamiseks esitatud taotlust võimalusel viivitamatult, kuid mitte kauem kui 15 päeva jooksul. Vee-ettevõtja on kohustatud kontrollima, kas teenuse katkestamist tingivad asjaolud on kõrvaldatud. Vee-ettevõtja peab taastama kolme päeva jooksul ÜVK teenuse osutamise või teavitama klienti kirjalikult teenuse jätkamise võimatusest.

 (9) Kui ÜVK teenuse osutamine katkestati kliendi taotluse alusel, tuleb teenuse osutamist jätkata 3 päeva jooksul päevast, kui esitati avaldus teenuse taastamiseks.

 (10) Käesolevas paragrahvis teenuse katkestamise ja taastamise kulud kannab klient.

§ 21.  ÜVK kahjustuse või avarii ning ehitus- ja hooldustööde korral vee andmise ning reovee ärajuhtimise piiramine, katkestamine ja taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK teenuse osutamist piirata või teenuse osutamine ajutiselt peatada:
 1) loodusõnnetuse korral;
 2) elektrienergia katkestuse korral;
 3) ühisveevärgi või -kanalisatsioonirajatise avarii korral;
 4) tuletõrjevee vajaduse suurenemise korral;
 5) ÜVK rajatiste remondiks, liitujate ühendamiseks ja suuremahulisteks hooldustöödeks.

 (2) Lõike 1 punktides 1-4 loetletud põhjustel võib ÜVK teenust vähendada või katkestada kliente ette teavitamata. Kui ÜVK teenuse osutamine on eelnimetatud asjaoludel häiritud rohkem kui 3 päeva, on vee-ettevõtja kohustatud kliente ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest, piiramist või katkestamist tingivatest asjaoludest ning teenuse eeldatavast taastamise ajast teavitama.

 (3) Lõike 1 punktis 5 märgitud põhjustel ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest peab vee ettevõtja kliente ette teatama vähemalt 3 päeva enne teenuse piiramist või katkestamist.

 (4) Vee-ettevõtja peab taastama ÜVK teenuse osutamise võimalikult kiiresti. Kui veevarustus on katkestatud rohkem kui 24 tundi, korraldab vee ettevõtja klientidele vee saamise võimaluse ajutise veejaotuspunkti abil. Informatsiooni vee saamise kohta veejaotuspunktist saab vee-ettevõtjalt ja vallavalitsusest.

§ 22.  Vee-ettevõtja õigused ja kohustused

 (1) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise joogiveega, mis vastab sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele, ning reovee ärajuhtimise, lähtudes teenuslepingust ning käesolevast määrusest.

 (2) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri kehtestatud kontrollinõuetele.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -torustike ja –seadmete seisukorda ja hooldamist teenuslepingus ning käesolevas määruses sätestatud korras.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigusteha ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks.

§ 23.  Kliendi õigused ja kohustused

 (1) Kliendil on õigus nõuda tema varustamist joogiveega, mis vastab sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele ning reovee ärajuhtimist vastavalt teenuslepingus ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud ruumide uputuskaitse.

 (3) Klient peab lubama järelevalvet tegevatele ametiisikutele ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele määruses sätestatud juhtudel.

 (4) Kinnistutorustiku nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale ning võtma viivitamatult tarvitusele abinõud lekke kõrvaldamiseks.

4. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 24.  Vastutus

  Määruse sätete rikkumisel kannab süüdlane vastutust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 25.  Määruse rakendamine

 (1) Koeru Vallavalitsusel on õigus kehtestada määruse rakendamiseks täpsustavaid õigusakte, delegeerida õigusi ja kohustusi vee ettevõtjale ja sõlmida lepinguid vee ettevõtjaga.

 (2) Koeru Vallavolikogu 24.08.2000 määrus nr 10 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskija kinnitamine“ loetakse kehtetuks.

 (3) Vee-ettevõtjal viia juba kehtivad teenuslepingud vastavusse ÜVK seaduse ja eeskirja nõuetega.

§ 26.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Külvar Mand
vallavolikogu esimees