Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Peipsiääre valla raamatupidamise sise-eeskiri

Peipsiääre valla raamatupidamise sise-eeskiri - sisukord
Väljaandja:Peipsiääre Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.06.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.06.2021, 16

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Peipsiääre valla raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 16.07.2018 nr 7
RT IV, 24.07.2018, 7
jõustumine 27.07.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
25.05.2021RT IV, 03.06.2021, 306.06.2021

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, raamatupidamise seaduse § 11 ja rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 1 lõigete 4 ja 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED  

§ 1.   Peipsiääre valla kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk, kohaldamine ja alus

  (1) Peipsiääre valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on Peipsiääre valla kui raamatupidamiskohustuslase (edaspidi vald) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.

  (2) Peipsiääre vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Peipsiääre Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) kaudu.

  (3) Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS) tulenevatest arvestusmeetoditest ja -põhimõtetest, rahandusministri määrustest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi juhend) ja rahvusvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS).

  (4) Valla tsentraliseeritud raamatupidamine hõlmab finantsarvestust ametiasutuses ja järgmistes ametiasutuse hallatavates asutustes:
  1) Juhan Liivi nim Alatskivi Kool
  2) Alatskivi Lasteaed
  3) Alatskivi Kunstide Kool
  4) Alatskivi Keskraamatukogu
  5) Liivi Muuseum
  6) Anna Haava nim Pala Kool
  7) Pala Kultuurimaja
  8) Pala raamatukogu
  9) Lümati raamatukogu
  10) Kallaste Lasteaed- Põhikool
  11) Kallaste raamatukogu
  12) Kolkja Laeteaed – Põhikool
  13) Kolkja rahvamaja
  14) Vene Vanausuliste Muuseum
  15) Kolkja raamatukogu
  16) Varnja raamatukogu
  17) Kolkja söökla DANA
  18) Koosa Lasteaed
  19) Koosa raamatukogu
  20) Vara Põhikool
  21) Vara lasteaed
  22) Vara raamatukogu
  23) Välgi raamatukogu
  24) Nina raamatukogu
  25) Varnja seltsimaja
  26) Vara Kogukonnakeskus
  27) Koosa rahvamaja

  (5) Eeskiri reguleerib
  1) kontoplaani ning koodide ja lühendite kasutamist;
  2) asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist;
  3) varade ja kohustuste inventeerimist;
  4) raamatupidamise algdokumente, nende käivet ja säilitamist;
  5) raamatupidamisregistrite pidamist;
  6) vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume;
  7) arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises;
  8) aruannete koostamise korda.

§ 2.   Mõisted ja nende tõlgendused eeskirjas

  (1) Analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustused – kelle vastu jms). Analüütilist arvestust peetakse kas majandustarkavara pearaamatust eristatud moodulites (registrites).

  (2) Aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija või vastutava isiku (eelarve vastutav täitja, projekti vastutav täitja või muu aktseptiõiguslik isik) kompetentsi.

  (3) Aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühim aruandeperiood on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta.

  (4) Eelarve vastutav täitja – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada vallaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, millist õigust teostab vastutav isik kulude aktsepteerimisega Valla eelarveklassifikaatorite liigenduses.

  (5) Eesti finantsaruandluse standard – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-s, mida täiendavad RTJ-d, Juhend ja Eeskiri.

  (6) Majandustehingute kirjendaja – töötaja, kes lähtudes finantsaruandluse standarditest kirjendab Valla majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks raamatupidaja.

  (7) Majandusinformatsiooni liigendamine – valla majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi või valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid valla juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse jaoks.

  (8) Tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused – tehingupartneri koodid –, eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideerituid finantsaruandeid.

2. peatükk KONTOPLAAN JA MAJANDUSINFORMATSIOONI LIIGENDAMINE  

§ 3.   Kontoplaan ja koodid

  (1) Vald kasutab juhendiga kehtestatud kontode koode.

  (2) Vajadusel võib vald kasutada täiendavaid allkontosid.

  (3) Lisaks kontoplaanile (konto-, tehingupartneri-, tegevusala-, allika- ja rahavookood) kasutatakse majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises, majandusinformatsiooni liigendamiseks, Peispiääre valla asutuste osakondade tunnuseid, mis on märgitud määruse lisas 1 ning projektikoode (antakse ametiasutuse finantsosakonna poolt igale konkreetsele projektile ja investeeringuobjektile, eristamaks neid kulusid muudest asutuse kuludest).

3. peatükk ARUANDED  

§ 4.   Saldoandmikud

  (1) Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu juhendi lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi.

  (2) Konsolideeritud saldoandmik on üldeeskirja mõistes saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud.

  (3) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt iga kuu kohta kasvavalt kalendriaasta algusest aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks.

§ 5.   Majandusaasta aruanne

  (1) Valla konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning juhendis esitatud arvestuspõhimõtetest.

  (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest.

§ 6.   Aruannete esitamine

  (1) Peipsiääre Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) koostab ja kiidab heaks konsolideeritud majandusaasta aruande. Vallavanem allkirjastab digitaalselt majandusaasta aruande viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. Vallavalitsus esitab heaks kiidetud ja allkirjastatud auditeeritud majandusaasta aruande Peipsiääre Vallavolikogule (edaspidi vallavolikogu) kinnitamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule. Vallavolikogu kinnitab aruande oma otsusega. Rahandusministeeriumile esitatakse nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruanne koos kõikide osadega 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.

  (2) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (3) Maksudeklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (5) Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud finantsjuhi ja raamatupidajate ametijuhendites.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS  

§ 7.   Raamatupidamise struktuur

  (1) Peipsiääre valla raamatupidamisüksuseks on Peipsiääre vald kui kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Raamatupidamiskohustuslase tegevust, sealhulgas raamatupidamist korraldab ametiasutus.

  (3) Asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritult, tagades seejuures iga iseseisva registrinumbriga asutuse varade, tulude ja kulude eraldi arvestuse. Raamatupidamist korraldatakse raamatupidamisprogrammis PMEN. Eristamaks asutuste tulusid, kulusid ja varasid, kasutatakse osakonna tunnust (vt lisa 1).

  (4) Peipsiääre valla igapäevast finantsmajanduslikku tegevust korraldab ametiasutuse finantsosakond. Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, juhataja või direktor), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

  (5) Valla tsentraliseeritud raamatupidamist korraldab ametiasutuse finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

  (6) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust teostavad ametiasutuse raamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites.

  (7) Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt või paberkandjal.

  (8) Raamatupidamiskanded, komplekteerituna nende aluseks olevate algdokumentidega säilitatakse paberkandjal või elektroonilise menetlemise korral elektrooniliselt.

§ 8.   Varade ja kohustuste kajastamine

  (1) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud vastava määruse alusel.

  (2) Varasid arvestatakse raamatupidamises eraldi asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab juhendi mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (3) Nõudeid kajastatakse üldjuhul vallavalitsuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel.

  (4) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises soetusmaksumuses.

  (5) Sihtasutuste ja mittetulundusühingute, tütar ja -sidusettevõtete netovarad kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kellel on vastava isiku üle suurim kontrollitase – kes teostab riigi asutajaõigusi, kinnitab aastaaruande, omab õigust nimetada suuremat osa kõrgema või tegevjuhtkonna liikmetest, algatada vastava isiku lõpetamist või likvideerimist, kellele isiku likvideerimisel või lõpetamisel kuuluks üleandmisele võlanõuete rahuldamisel allesjääv vara, või eksisteerib muu taoline suhe.

  (6) Kohustused kajastatakse järgides tekkepõhisuse printsiipi ja lähtudes raamatupidamistoimkonna juhenditest.

  (7) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisarvestuses.

  (8) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse asutuse raamatupidamise aastaaruandes.

§ 9.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Tulude ja kulude arvestust peetakse nii kassa- kui tekkepõhiselt.

  (2) Saadud maksutulud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

  (3) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.

  (4) Kulud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati.

  (5) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse selle asutuse tuludes või kuludes, kelle valduses on kajastatud vastav vara või kohustus.

§ 10.   Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

  (1) Algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

  (2) Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmed:
  1) toimumisaeg;
  2) majandusliku sisu kirjeldus;
  3) arvnäitajad (kogus, hind, summa).

  (3) Ametiasutus kasutab Peipsiääre valla asutuste ostuarvete vastuvõtmiseks e-arvete operaatorit, mis ühendab endas e-arvete saatjad, saajad ning nende kasutatavad majandustarkvarad. Ostuarved soovib raamatupidamine eelistatavalt masinloetavate arvetena xml faili kujul läbi operaatori.

  (4) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

  (5) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning neid allkirjastavad kulusid tegema volitatud isik ja raamatupidaja. Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamist kajastavad kuludokumendid peab kontrollima ja allkirjastama ka projekti töögrupi juht.

  (6) Ametiasutuse kuludokumendid peab lisaks kulusid tegema volitatud isikule kinnitama ka vallavanem kui ametiasutuse juht.

  (7) Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse juht. Kui asutuse juht viibib töölähetuses või temaga on tööleping peatatud, on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse põhimääruses nimetatud isik. Kui asutuse põhimääruses asutuse juhi asendamine on sätestamata, on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse juhi poolt kirjalikult määratud isik.

  (8) Volitatud isik vastutab, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) tehing on õiguspärane;
  4) tehing on kooskõlas Peipsiääre valla eelarvega;
  5) tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrollimise nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isiku poolt;
  6) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.

  (9) Raamatupidamisega tegelevad töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekande dokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamise infosüsteemi:
  1) tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
  2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja muude arvestusobjektide koodide õigsuse;
  3) maksetähtpäeva ja tehingu summad;
  4) tekkepõhise perioodi;
  5) tehingu vastaspoole andmed;
  6) arvete korral nende vastavuse käibemaksuseadusele;
  7) asjaolu, kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud.

  (10) Vastavalt juhendi § 15 lõikele 5 peavad dokumentide kontrollimise nõuded tagama volitatud (allkirjaõigusliku) isiku ja raamatupidamisega tegeleva ametniku või töötaja lahususe. Iga algdokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamisega tegeleva ametniku või töötaja poolt.

  (11) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka vallavanem.

  (12) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
  1) paberkandjal dokumendil omakäeline allkiri;
  2) digitaalallkiri;
  3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

  (13) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul peale kauba, teenuse või muu hüve saamist.

  (14) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.

  (15) Tuludokumendi aktsepteerib üldjuhul majandustehingu kirjendaja.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED  

§ 11.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Vald on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine.

  (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

  (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) majandustehingu lühikirjeldus;
  5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

  (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

  (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti või raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

  (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMEN, kus peetakse arvestust tegevusalade ja osakondade kaupa. Kasutusel on programmi järgmised osad:
  1) pearaamat;
  2) arveldused;
  3) pank/kassa;
  4) palk;
  5) arved;
  6) põhivarad;
  7) materjalid;
  8) eelarve;
  9) personal.

  (7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid:
  1) kassa kassaraamat;
  2) palgalehed.

  (8) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid:
  1) põhivarade nimekiri ja inventuur;
  2) bilansiväliste varade nimekiri ja inventuur;
  3) pearaamatu koond;
  4) isikukonto kaardid;
  5) puhkusereservi arvestused;
  6) arvelduste saldod.

§ 12.   Müügiarved

  (1) Müügiarved koostatakse operatiivandmete või lepingutes kajastatu põhjal ja tingimustel.

  (2) Müügiarvete koostamine:

MüügiarveVäljastamise aegAlgandmed ning nende edastaja
Lasteaedade koha- ja toidupäeva maksumuse arvedIgakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaksLasteaed juhtkond edastavad raamatupidajale vastavad tabelid hiljemalt 5. kuupäevaks. Kohamaksumuse kinnitab volikogu, toidupäeva maksumuse hoolekogu nõusolekul lasteaia direktor.
Kunstide Kooli ja muusikaklassi arvedIgakuiseltDirektor edastab nimekirjad. Kohatasu suuruse otsustab hoolekogu, direktor kinnitab.
Kohamaksuarved teistele omavalitsusteleIgakuiselt hiljemalt 15. kuupäevalKohamaksumused kinnitab vallavalitsus. Laste andmed edastab haridusosakonna juhataja. Arvlemine vastavalt seadusele või lepingutele.
SotsiaaltranspordiarvedVastavalt vajaduseleAndmed esitab sotsiaaltööspetsialist jooksvalt finantsosakonnale
Üüri- ja kommunaalteenuste arvedIgakuiseltAndmed esitab majandusosakond e-posti teel raamatupidajale hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. Kulupõhised arved esitatakse vastavalt lepingutele
Muud arvedVastavalt vajaduseleAmetiasutuse ametnikud, hallatavate asutuste töötajad

  (3) Arvete vormistamisel järgitakse sealhulgas raamatupidamise seaduse. Erinõue on kajastada arvel arve väljastajale omistatud tehingupartneri koodi.

  (4) Arved väljastatakse kliendile üldjuhul kas pdf-vormingus e-kirjaga või elektroonilise e-arvena.

  (5) Arvete maksetähtaeg on soovitatavalt 14 kalendripäeva.

  (6) Arve koostaja vastutab arvete koostamise ja raamatupidamiskirjendite õigsuse eest. Arve aluseks olnud algandmete õiguse eest vastutab lepingu kinnitaja ja/või andmete esitaja.

  (7) Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus. Kreeditarvete koostamisel järgitakse tekkepõhisuse printsiipi.

§ 13.   Tööjõukulud

  (1) Töötasu või palk (edaspidi töötasu) arvestatakse raamatupidamises töötajale või teenistujale tööle vormistamisel määratud töötasu- või palgamäärade ja hilisemate palgamuudatuste, vallavanema või hallatava asutuse juhi poolt pädevuse piires määratud lisatasude ja muude õigusaktide alusel ning tööajatabelite põhjal.

  (2) Puhkusetasu arvestatakse kinnitatud puhkusegraafiku või asutuse juhi käskkirja alusel.

  (3) Töötasu ja arvestatud maksude kohta edastatakse tasu saajale palgalipik e-kirjaga.

  (4) Arveldustena töötajatega töötasu arveldamisel on aktsepteeritavad kinnipidamised ja juurdemaksed, millised tulenevad õigusaktidest, kohtu täitelehtedest ja arveldustest tööandjaga.

  (5) Töötasu ja töötasudega seotud maksude kajastamist raamatupidamisarvestuses käsitletakse eeskirja 9 peatükis.

§ 14.   Algdokumentide käive

  (1) Algdokumentide käive toimub alljärgneva tabeli alusel

Dokumendi nimetusRaamatupidamisele dokumendi esitamise tähtaegDokumendi esitamise eest vastutaja
Vallavalitsuse ja volikogu õigusaktidJärgmisel tööpäeva peale allkirjastamisestVastavalt vajadusele, vastutab kantselei
Rahalisteks väljamakseteks kohustavate lepingute (va töölepingud) koopiadJärgmisel tööpäeval peale allkirjastamist ning dokumendiregistris registreerimistLepingu täitmise eest vastutav isik
Võla- ja asjaõiguslepingSeitsme päeva jooksul peale lepingu sõlmimistVallasekretär, kantselei
Käskkirjad töötasude, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohtaKaks tööpäeva enne tasu väljamaksmistKäskkirjade koostaja
Teatis töölepingu lõpetamise kohtaKaks tööpäeva enne tasu väljamaksmistKäskkirjade koostaja
Töö-, töövõtu- või käsunduslepingud tasu maksmiseksJooksva kuu eelviimaseks tööpäevaksVallasekretär, asutuste juhid või volitatud isikud
Töötasude arvestuse algandmed – tööaja arvestuse tabelidPalgapäevale eelnevaks eelviimaseks tööpäevaksAsutuste juhid või volitatud isikud
Avaldus tulumaksu kinnipidamise kohtaPalgapäevale eelnevaks eelviimaseks tööpäevaks (vajadusel)Asutuse juhid, töötajad
Isikliku- ja ametisõiduki sõidupäevikAruandekuule järgneva kuu viiendaks tööpäevaksAuto kasutaja
Lähetuskulude aruanneViie tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumistLähetatu
AvansiaruanneHiljemalt jooksva kuu lõpuksAvansi saaja
Majanduskulude aruanneAruandekuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaksAsutuse juhi poolt allkirjastatuna majanduskulu tegija
Hankijate arvedKolme tööpäeva jooksul peale menetluskeskkonda laekumistVolitatud isik
Akt vara arvele võtmiseks, maha kandmiseks, alla- või ümberhindamiseksKolme tööpäeva jooksul pärast akti allkirjastamist või õigusaktidega sätestatud juhtudel kinnitamistVara eest vastutav isik
KassadokumendidAruandekuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaksKassa eest vastutav isik
Materjalide kuluaruandedAruandekuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaksVarude eest vastutav isik
Sotsiaaltoetuste väljamaksmise lehed sotsiaalarvestuse programmistÜks tööpäeva enne toetuse väljamaksmise kohustustSotsiaalosakonna juhataja

  (2) Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest on üldvastutus hallatava asutuse juhil.

  (3) Ametiasutuse sotsiaalosakonna poolt füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse osakonnas ja allkirjastatakse rahalise tehingu tegemiseks osakonna juhataja, finantsjuhi ja vallavanema poolt. Sotsiaaltoetuste väljamaksedokumendid suunab peale allkirjastamist koostaja finantsjuhile. Osakonnas kasutatakse toetuste arvestamisel vastavat programmi STAR, milles koostatud koondokumendi alusel kantakse summad saajate pangakontodele. Sularahas väljamaksmisele kuuluvad toetused makstakse välja vallavalitsuse kassast.

6. peatükk RAHA ARVESTUS  

§ 15.   Raha arvestus arvelduskontodel

  (1) Raha hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel.

  (2) Pangaoperatsioonide teostamisel on esimese allkirjaõigusega isikuks ametiasutuses vallavanem. Teise allkirjaõigusega isikuks on ametiasutuses finantsjuht või raamatupidaja.

§ 16.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja.

  (2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
  1) kassa sissetuleku order;
  2) kassa väljamineku order;
  3) kassaraamat.

  (3) Kassa väljamineku orderi kinnitab finantsjuht ja vallavanem.

  (4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

  (5) Hallatavates asutustes ja teeninduspunktides omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpul vallavalitsuse kassadesse.

  (6) Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS  

§ 17.   Nõuete ja kohustuste arvestus

  (1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

  (2) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vähemalt iga kvartali lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

  (3) Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
  1) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
  2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

  (4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutab alla finantsjuht.

  (5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

  (6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

  (7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.

  (8) Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Peipsiääre vallavara valitsemise korras sätestatud korras.

  (9) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded edastatakse vallavalitsuse valitud inkassoettevõttele või advokaadibüroole võlgniku vastu sissenõude pööramiseks.

  (10) Teenuse osutamisel ja kauba müümisel väljastab raamatupidaja arve. Võimalusel esitatakse arve elektrooniliselt või e-arvete kaudu masinloetavalt.

  (11) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.

  (12) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis.

§ 18.   Ettemaksude arvestus

  (1) Juhendi § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmalt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

  (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

  (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 100 eurot.

§ 19.   Arveldused aruandvate isikutega

  (1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse avansina makstud kulude osas kontol “Majanduskulude ettemaksed töötajatele” ja hüvitatavate tehtud kulude osas kontol „Võlad töötajatele majanduskulude eest“.

  (2) Analüütilist arvestust peetakse kululiikide lõikes.

  (3) Majanduskulude avanssi üldjuhul ei anta. Erandkorras tekkinud vajadusel antakse avanssi asutuse töötajatele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuse puhul ka lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab asutuse juht. Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast kinnitatud avalduse alusel. Avansi kasutamise kohta on töövõtja kohustatud esitama määruse lisana 2 kinnitatud vormil majanduskulude aruande.

  (4) Palgaavanssi ei anta.

  (5) Avanssi saanud isik peab esitama avansiaruande 5 tööpäeva jooksul pärast kulude tegemist, lähetuse korral 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist koos määruse lisana 3 kinnitatud lähetuskulude aruandega.

  (6) Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületava summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Lähetuskulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist asutuse pangakontole või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.

  (7) Töövõtja poolt asutuse tarbeks tehtud majanduskulud hüvitatakse aruande alusel, mis tuleb esitada raamatupidamisele koos kulutusi tõendavate originaaldokumentidega, hiljemalt jooksva kuu lõpuks vastavalt määruse lisana nr 2 kinnitatud vormil.

  (8) Kui majanduskulude aruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab asutuse juht aruande.

§ 20.   Sihtfinantseerimise arvestus

  (1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud, teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

  (2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel, sihtfinantseerimisega seotud nõuete – kohustuste või tulude - kulude arvele võtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena bilansivälistel kontodel. Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuse saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse tuludes.

  (3) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivara soetatud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena.

  (4) Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ning puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

  (5) Vastavalt Juhendi § 26 lõikele 3 võib tegevuskulu katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 5000 eurot.

  (6) Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt Juhendi § 25 lõikele 3.

  (7) Mitterahaliseks sihtfinantseerimiseks loetakse sihtfinantseerimist kolme osapoole tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab ja sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.

  (8) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt saadud mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse vastavalt Juhendi § 44 lõigetele 3 või 4.

8. peatükk VARUDE ARVESTUS  

§ 21.   Varude arvestus

  (1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt Juhendi §-le 38 kantakse soetamisel lisanduvad maksud ja lõivud maksukulu kontole.

  (2) Materjalid võib kanda kohe kulusse, kui ostuarve summa ei ületa 2000 eurot ilma käibemaksuta.

  (3) Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest.

  (4) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Toiduainete kulu analüütilist arvestust peetakse asutustes kohapeal. Iga kvartali lõpus korrigeeritakse kuludesse kantud toiduainete maksumust inventuuri alusel.

9. peatükk PALKADE, TASUDE JA HÜVITISTE ARVESTUS  

§ 22.   Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus

  (1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabel.

  (2) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole arvestuskuule järgnava kuu 5-ndaks kuupäevaks.

  (3) Töötaja või teenistuja esitab raamatupidamisele avalduse (lisad 5 ja 6), kus avaldab soovi üksikisiku tulumaksu arvestamise kohta. Peale 20. kuupäeva esitatud taotluste puhul rakendatakse tulumaksuvabastust taotlusele esitamisele järgnevast kuust.

  (4) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.

  (5) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitab raamatupidamisele personaliarvestusega tegelev ametnik või töötaja hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks.

  (6) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.

  (7) Palgalehed koostatakse asutuste ja tegevusalade lõikes. Töötajale esitatakse palgalipik kas trükitult või e-kirjaga.

  (8) Aruandeaasta kohta trükitakse iga töötaja kohta isikukonto.

10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS  

§ 23.   Materiaalne põhivara

  (1) Materiaalseks põhivaraks loetakse vara hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele olenemata maksumusest.

  (2) Vara, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille maksumus on alla põhivara soetusmaksumuse alampiiri, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse ning võetakse arvele bilansiväliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes alates 500 eurost. Erandina võetakse arvele bilansiväliselt projektidega eraldatud varad, mille väärtus jääb alla 500 euro, juhul, kui seda lepingus nõutakse.

  (3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

§ 24.   Materiaalse põhivara arvestus

  (1) Juhendi § 40 lõike 1 alusel lähtutakse materiaalse põhivara arvestuses RTJ 5 esitatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (v.a tööjõukuludelt arvestatud maksud).

  (2) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive ning laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse tekkimise perioodil kuludesse.

  (3) Põhivara parendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

  (4) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

  (5) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

  (6) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

  (7) Uute põhivarade amortisatsiooninormid aastas on järgmised:

Põhivara liikEeldatav kasulik eluiga aastatesAmortisatsiooninorm protsentides
Hooned20-50 a2-5%
Rajatised10-40 a2,5-10%
Masinad ja seadmed5-10 a10-20%
Inventar2-10 a10-50%
Arvutustehnika2-3 a33-50%
Immateriaalne põhivara2-20 a5-50%

[RT IV, 03.06.2021, 3 - jõust. 06.06.2021]

  (8) Kasutatud varadele ja oluliselt erisugustele uutele põhivahenditele kehtestatakse asutuse juhi käskkirjaga konkreetne individuaalne amortisatsiooninorm.

  (9) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

  (10) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) hinnatakse vara alla. Vara allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab asutuse juht.

  (11) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

  (12) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses asutuse juhi käskkirja alusel. Ettepaneku vara arvele võtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik (volitatud isik) kooskõlastatult ametiasutuse rahandusosakonnaga.

  (13) EL struktuurifondide toetuste arvel soetatud põhivarasid arvestatakse raamatupidamisprogrammis PMEN varade arvestuse objekti ”Välisabist sihtfinantseeritud põhivara” all.

  (14) Raamatupidamisele esitatakse põhivara arvele võtmise kuupäeva seisuga määruse lisana 4 kinnitatud vormil akt, millel kajastatakse järgmised andmed: põhivara nimetus, inventari number, info vara kohta (hoone aadress, maakatastritunnus, transpordivahendi registreerimisnumber ja muu info), soetusmaksumus, amortisatsiooninorm aastas, vastutava isiku nimi ja allkiri, raamatupidamise konteering ja raamatupidaja allkiri. Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale antakse inventarinumber.

  (15) Põhivara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine toimub Peipsiääre valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.

§ 25.   Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes

  (1) Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Peispiääre vald omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat ning omab äriühingute puhul üle 50% ettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.

  (2) Olulise mõju all olevateks üksusteks loetakse äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, milles Peipsiääre vald osaleb investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel. Olulise mõjuvõimu eelduseks on arvestatud 20-50% hääleõigusest.

  (3) Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes soetusmaksumuses.

  (4) Konsolideeritud aruannetes kajastatakse valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad rida-realt ja grupisisesed nõuded, kohustused tulud ja kulud elimineeritakse ning olulise mõju all olevaid äriühinguid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Alla 50% osalusi mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuludes.

§ 26.   Bilansiväline vara ja selle arvestus

  (1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 500 kuni 4999,99 (ilma käibemaksuta).

  (2) Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel.

  (3) Raamatupidamises peetakse arvestust hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

  (4) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel.

  (5) Vara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine toimub Peipsiääre valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.

11. peatükk SIIRDED  

§ 27.   Siirded

  (1) Siiretena edasiantavaid tulusid, kulusid, varasid, kohustusi võib kasutada vaid käibemaksukohusluse tõttu eraldi arvestatava hallatava asutuse arvlemisel ametiasutusega.

  (2) Hallatava asutuse arvestatud tulude üleandmist valla eelarvesse kajastatakse antud siiretena.

  (3) Ametiasutus kajastab hallatava asutusele finantseerimiseks ülekantud summasi antud siiretena eelarvest ja hallatavalt asutuselt laekunud tulusid saadud siiretena eelarvesse. Samuti kajastatakse siiretena valla asutuste vahelisi muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi).

  (4) Omavalitsuse koondaruandes siirded elimineeritakse.

12. peatükk INVENTEERIMINE  

§ 28.   Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

  (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

  (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

  (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus e-Maksuameti kontokaartidega. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.

  (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt elektronposti teel. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

  (5) Vähemalt üks kord aastas tehakse asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu.

  (6) Inventeerimise käigus teostatakse:
  1) materiaalse põhivara inventuur;
  2) varude inventuur;
  3) nõuete ja ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
  4) kohustuste ja saadud ettemaksude inventuur analüütiliste nimekirjade alusel ja oluliste kohustuste kohta saldovõrdluste väljastamine;
  5) sularaha inventuur kassas;
  6) pangakontode saldode võrdlus;
  7) avaliku sektori saldoandmike võrdlus.

  (7) Vähemalt üks kord kahe aasta jooksul inventeeritakse aastainventuuride käigus bilansivälist väheväärtuslikku vara, mille osas ei ole viimase kahe aasta jooksul erakorralist inventuuri tehtud.

  (8) Aastainventuuri tegemist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

  (9) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

  (10) Vallavalitsus määrab varude ja materiaalse põhivara aastainventuuri tegijad. Inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri tegemist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

  (11) Sularahakassa ootamatut kontrolli tehakse vähemalt kord aastas.

  (12) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel tehakse erakorralised inventuurid.

§ 29.   Inventeerimise ja hindamise protseduurid

  (1) Kassa inventuuri teeb asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

  (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
  1) inventuuri tegemise kuupäev;
  2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
  3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
  4) komisjoni liikmete allkirjad.

  (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

  (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse
  1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
  3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
  4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
  6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Üksikisikutele saadetakse saldokinnituskirjad juhul kui nõue on tasumata pikema perioodi eest kui viimane aruandekuu ja nõude summa ületab 200 eurot.

  (5) Varude inventuuri teeb asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

  (6) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
  1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
  2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
  3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;
  4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topelt lugemise vältimiseks;
  5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt või aktid;
  6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
  7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
  8) allkirjastatud aktide põhjal korrigeerib ametiasutuse rahandusosakond vajadusel raamatupidamise andmeid, avastatud puudu- või ülejäägid võetakse arvele.

  (7) Materiaalse põhivara ja bilansivälise vara inventuur tehakse sarnaselt varude inventuurile, kuid inventuuri tegemisel kasutatakse vöötkoodilugejat. Inventeeritud varad loetakse vöötkoodilugejast raamatupidamisprogrammi PMENn, kust trükitakse välja inventeerimisnimestikud, milles on kajastatud arvel oleva ja inventeeritud vara kogused ja maksumused ning põhivara puhul ka andmed järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta.

  (8) Inventuuriga seoses tehakse lisaks järgmised toimingud:
  1) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimis-maksumust;
  2) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
  3) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse vara maha kandmise ja allahindluse aktid ning esitatakse need vallavalitsusele. Vallavalitsuse otsuse põhjal koostatakse raamatupidamises materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.

  (9) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
  1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
  3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
  5) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;
  6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
  7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvele võtmine.

  (10) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist. Sel juhul saadab üksus, kes leiab, et saldosid on vaja eelnevalt võrrelda, teisele poolele e-posti teel oma saldod ja jääb ootama teise poole vastust. Teine pool on kohustatud järelepärimisele e-posti teel vastama koos omapoolsete saldode esitamisega. Vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama, välja arvatud konsolideerimisgrupi sisesed vahed, mis ei tohi olla suuremad kui 1 euro.

  (11) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega, koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara maha kandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid.

  (12) Avastatud üle- ja puudujäägid fikseeritakse raamatupidamises inventeerimiskomisjoni koostatud lõppakti alusel.

  (13) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha
  1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;
  2) süüdlase mitteavastamisel Peipsiääre valla vara valitsemise korraga sätestatud alustel.

13. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE  

§ 30.   Raamatupidamisdokumentide hoidmine

  (1) Raamatupidamisdokumente säilitatakse raamatupidamises seitse aasta alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendat , misjärel kuuluvad dokumendid hävitamisele. Arveid, isikliku sõiduauto kasutamise kulude aruandeid, majanduskulude aruandeid ja kulutšekke säilitatakse e-arvete keskkonnas või paberkandjal. Raamatupidamisregistreid säilitatakse raamatupidamisprogrammis.

  (2) E-arvekeskuse kaudu saadetavad arved säilitatakse e-arvekeskuse keskkonnas ja nende säilimise tagab e-arvekeskuse operaator. E-arvekeskuses säilitatakse
  1) tarnijatelt saabunud ostuarved;
  2) ostjatele esitatud müügiarved.

  (3) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, säilitatakse elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus tagatakse kogu säilitusaja jooksul.

  (4) Välisprojektidega seotud raamatupidamisdokumendid kuuluvad säilitamisele kooskõlas vastava perioodi struktuuritoetuse seadusega või konkreetse projekti finantsmehhanismi tingimuste ja korraga.

14. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED  

§ 31.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lisa 1 Osakondade tunnused

Lisa 2 Majanduskulude aruanne

Lisa 3 Lähetuskulude aruanne

Lisa 4 Põhivara arvele võtmise akt

Lisa 5 Avaldus tulumaksuvabastusest loobumiseks

Lisa 6 Avaldus tulumaksuvabastuse kasutamise kohta

Lisa 7 Sõidupäevik ametiautodele

Lisa 8 Müügileping

Lisa 9 Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude aruanne

/otsingu_soovitused.json