Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Abja valla jäätmehoolduseeskiri

Abja valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Abja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.03.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.07.2012, 26

Abja valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 24.03.2011 nr 34

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkti 365 ja 366 ning „Jäätmeseaduse“ § 66 lõike 4 ja § 71 lõike 1 ja 2 ning „Pakendiseaduse“ § 15 lõike 1 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Abja vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, rakendada jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Abja valla haldusterritooriumil.

§ 2.  Jäätmehoolduse korraldamine

 (1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning teostab järelevalvet Abja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

 (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet järgmiselt:
 1) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
 2) korraldab valla üldkasutatavatel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil;
 3) loob tingimused suuremates asumites kogumispunktide paigaldamiseks;
 4) kontrollib valla prahistamist ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid;
 6) korraldab elanike koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist;
 7) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;
 8) avaldab regulaarselt informatsiooni jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest valla territooriumil, sh teavet rajatavate kogumispunktide ja võimalike kompostimisväljaku(te) kohta, ning teavitab elanikke uutest jäätmekäitlemise võimalustest väljaspool valla territooriumi.

§ 3.  Terminid ja mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse termineid ja mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata.
 2) Ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
 3) Ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
 4) Ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
 5) Ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine.
 6) Elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muu hulgas ka amalgaami jäätmed.
 7) Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke.
 8) Erikäitlust vajavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed. Erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena.
 9) Fotojäätmed on kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused ja aegunud röntgenfilmid.
 10) Hankeleping on Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vaheline leping, millega sätestatakse olmejäätmete veoks antud teenuste kontsessiooni teostamise tingimused.
 11) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.
 12) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
 13) Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
 14) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed.
 15) Jäätmeveo piirkond on volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja.
 16) Jäätmeveo teenustasud on olmejäätmete valdaja poolt Kontsessionäärile segaolmejäätmete vedamise eest makstavad tasud.
 17) Jäätmeveok on jäätmeid kokku pressiv ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok.
 18) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.
 19) Kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas.
 20) Kontsessiooni periood on ajavahemik, mil kontsessionäär omab kontsessiooni. Kontsessiooni periood jagatakse aastateks, kusjuures aasta pikkuseks loetakse 365 kalendripäeva.
 21) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kontsessiooni andja korraldatud konkursi korras valitud kontsessionääri poolt.
 22) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni (edaspidi Kontsessioon) käsitatakse Vallavalitsuse poolt ettevõtjale antud õigust olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks. Kontsessioon antakse isikule, kelle pakkumus korraldatud jäätmeveo hankel on Vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud.
 23) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine on olmejäätmete valdaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest.
 24) Mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid.
 25) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel.
 26) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
 27) Olmejäätmete vedamine on konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise kontsessiooni omava Kontsessionääri jäätmeveoki(te)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine edasiseks käitluseks.
 28) Olulised muutuvkulud on ettevõtluskulud, mis mõjutavad oluliselt jäätmeveo teenustasu kontsessiooni perioodi jooksul.
 29) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted.
 30) Pakkuja on avatud hankemenetluse korras korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni taotlev ettevõtja.
 31) Patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused.
 32) Ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed.
 33) Saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määruses kehtestatud piirnormide.
 34) Segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlike jäätmeid.
 35) Taaskasutusorganisatsioon on keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad;
 36) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
 37) Teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Korraldatud olmejäätmeveo korral on teenustasu on määratud kindlaks Kontsessionääri poolt avatud hankel esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Üksi teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast.
 38) Teenustasu piirmäär on kõige suurem võimalik tasu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest, millest vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla.
 39) Teenuste kontsessiooni andja (edaspidi Kontsessiooni andja) on Abja Vallavalitsus.
 40) Teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt).
 41) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel.

 (2) Käesoleva eeskirja paragrahvis 2 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

1. jagu Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik.

 (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed viia põhimõtet järgides töötlemiseks ja ladestamiseks keskkonnaluba omavasse lõppkäitluskohta.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

 (4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

 (5) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (6) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (7) Jäätmevaldaja peab vältima jäätmete segunemist, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale.

 (8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

 (9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Tiheasutusaladel võib küttekolletes loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. Hajaasustusaladel on lubatud põletada samu jäätmeid ka lõketes.

 (10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

 (11) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

 (2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 5) omama või rentima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada ühiskasutuslepingu sõlminud kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks;
 6) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 7) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 8) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras

 (3) Vallavalitsus, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

2. jagu Jäätmete kogumine ja sortimine 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud segaolmejäätmeveo korral.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel.

 (3) Segaolmejäätmeid on lubatud paigutada mahuti kõrvale alljärgnevatel tingimustel:
 1) mahuti on täitunud mitte varem kui 4 tööpäeva enne graafikujärgset vedu;
 2) jäätmed on korralikult pakendatud kilesse;
 3) kontsessionääri on teavitatud lisajäätmete kogusest ja tellitud nende vedu;
 4) jäätmeid ei tohi mahuti kõrvale paigutada enne nende äraveopäeva hommikut;
 5) muid jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja § 10 sätestatud tingimustele.

 (4) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud jäätmenimistu (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
 4) suurjäätmed (20 03 07);
 5) ehitus- ja lammutusjäätmed (jaotisekoodi algusega 17);
 6) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga “*” tähistatud jäätmed);
 7) probleemtoodete jäätmeid sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06).

 (5) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud.

 (6) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, matkarajad, puhkekohad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Neisse kogumismahutitesse tohib panna ainult üldkasutatavates kohtades tekkinud jäätmeid.

 (7) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
 6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 7) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 8) pakendijäätmeid;
 9) probleemtooteid;
 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.
 11) tervishoiujäätmeid.

 (8) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (9) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.

 (10) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta.

§ 7.  Paberi- ja kartongijäätmete liigiti kogumine

 (1) Territooriumil, mille jäätmetekke kohaks on 10 ja enama korteriga elamud, kus tegutseb korteriühistu või kinnisvarahalduse- või hoolduse ettevõte, peab olema liitunud paberi ja kartongi kogumissüsteemiga.

 (2) Territooriumil, mille jäätmetekkekohaks on elamu, kus puudub korteriühistu või mille kommunaalteenuseid ei korralda haldusettevõte või on elamus vähem kui 10 korterit, peab paberit ja kartongi koguma eraldi, viies nimetatud jäätmed selleks valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunkti, või liitudes paberi ja kartongi kogumissüsteemiga.

 (3) Juhul kui elamus või korterelamus on projektijärgne ahiküte või tahkekütusega katel võib kiletamata paberit ja kartongi põletada küttekoldes.

 (4) Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongikogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

 (5) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel viies nimetatud jäätmed selleks valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunkti või põletades need küttekoldes.

§ 8.  Pakendite ja pakendijäätmete liigiti kogumine

 (1) Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed (jäätmenimistu kood 15 01) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.

 (3) Ettevõttel, kellel on kohustus korraldada pakendite ja pakenditejäätmete vastuvõtmist, kuid mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada eelnimetatud jäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

 (4) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

 (5) Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise.

§ 9.  Biolagunevate jäätmete liigiti kogumine. Kompostimine

 (1) Biolagunevad aia- või haljastujäätmed ning koduses majapidamises tekkinud toidujäätmed tuleb jäätmevaldajal kompostida oma territooriumil või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

 (2) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (3) Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.

 (4) Väikeelamute, aga ka selliste korterelamute puhul, kus korterite arvu ja krundi suuruse suhe võimaldab keskkonnahäiringuteta kompostimist, on soovitatav biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ja toidujäätmed kompostida oma territooriumil. Väljaspool oma territooriumi, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

 (5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult.

 (6) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (7) Valla haldusterritooriumi üldkasutatavatel haljasaladel ja väljakutel, samuti tiheasustusalal paiknevatel kompostimisvõimaluseta maaüksustel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida kompostimisväljakutel, koostöös kohalike põllumajandustootjatega või jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

 (8) Kogumiskaevude ja reoveepuhastite setteid ja reovett võib vedada Keskkonnaametis registreeritud ettevõtja reovee vastuvõtu (purgimis-) sõlme. Reoveesetteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

§ 10.  Suurjäätmete liigiti kogumine

 (1) Suurjäätmed on olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvad jäätmenimistu koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

 (2) Suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

 (3) Lähim suurjäätmete üleandmiskoht paikneb Viljandi prügila juures aadressil Viljandi jäätmekeskus, Pärnu mnt. 36.

§ 11.  Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete liigiti kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

 (2) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid.

 (3) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja valla ajalehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule.

 (4) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.

 (5) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (6) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (8) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad paigaldatavad erikonteinerid, patareide kogumiskastid ja/või kogumisreidide vastuvõtukohad. Informatsioon avalike kogumiskohtade paiknemisest on üleval valla kodulehel ning perioodiliselt valla ajalehes. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

 (9) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.

 (10) Elanikelt probleemtoodete ja nende käitlemist peavad korraldama tootjad (ka müüjad ja maaletoojad). Vallavalitsus saab probleemtoodete eraldi kogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes.

3. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 12.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Olmejäätmete kogumiseks võib reeglina mahutitena kasutada:
 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100 liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse mahutisse ning kaitstud loomade lindude eest;
 2) 80, 120, 140, 240, 370, 600, 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
 3) kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
 4) kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m3 suurusi kogumismahuteid.

 (2) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

 (3) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (5) Kuni 370 liitrised konteinerid (kaherattalised konteinerid) võib paigutada jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast maksimaalselt 10 m kaugusele.

 (6) 600 – 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 m.

 (7) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (8) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

 (9) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega, vähemalt 4 m laiad ning tasased. Tee peab võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Vaba kõrgus tee ja mehaaniliselt tühjendatavate mahutite kohal peab olema 8 m.

 (10) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

§ 13.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmeveo v.a korraldatud olmejäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu.

 (3) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise ning haisu tekke, kuid mitte harvemini kui:
 1) üks kord nelja nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal;
 2) üks kord 12 nädala jooksul valla üldplaneeringuga määratud hajaasustusalal.

 (4) Juhul, kui käesoleva korra paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust sagedamini.

 (5) Pakendimahuteid, samuti paberi ja kartongi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele vältides nende ületäitumist.

 (6) Suurjäätmete äravedu, mahutite paigaldamine ja nende tühjendamine toimub vastavalt jäätmevaldaja või territooriumi haldaja ja jäätmevedaja vahelisele kokkuleppele.

 (7) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja.

 (8) Jäätmed tuleb vedada keskkonnaloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või maaüksuse haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (9) Jäätmeid (v.a. suurjäätmeid) peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

 (10) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud:
 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 2) eemaldama jäätmemahutisse kogutud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust;
 3) koguma kokku jäätmemahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;
 5) paigutama tühjendatud jäätmemahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
 7) korraldama jäätmemahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival viisil, sealhulgas tagama ajavahemikul kell 23.00–7.00 elanike öörahu.

2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Üldnõuded 

§ 14.  Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei.

 (3) Vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmetekkekohaks oleval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta eelnenud kalendriaastal.

§ 15.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Abja valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.

§ 16.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

 (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
 1) 20 03 01–(prügi) segaolmejäätmed;
 2) 20 01 01–paber ja kartong;
 3) 20 03 07–suurjäätmed.

 (2) Teiste jäätmeliikide käitlemine toimub vastavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.

§ 17.  Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg

  Korraldatud jäätmevedu sagedusel ja ajal tuleb lähtuda käesoleva eeskirja § 13 sätestatud tingimustest.

§ 18.  Jäätmekäitluskohad

  Veopiirkonnas kogutavad segaolmejäätmed suunatakse lähimasse majanduslikult otstarbekasse jäätmekäitluskohta.

2. jagu Teenuse kontsessiooni andmine 

§ 19.  Teenuse kontsessiooni andmine

  Korraldatud jäätmeveo teenuste tellimise kontsessiooni hanke korraldab Vallavalitsus lähtudes riigihangete seadusest.

§ 20.  Kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise hankelepingu sõlmimise kord

 (1) Kontsessiooni andja teavitab väljaandes Ametlikud Teadeanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud Kontsessionäärist ning veopiirkonnast, kus Kontsessionäär omab kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks.

 (2) Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vaheline hankeleping sõlmitakse kolmekümne päeva jooksul alates Pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 21.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

 (1) Lõike tekst

 (2) Kontsessionäär sõlmib jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi.

 (3) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja Kontsessionääri vahel ei muuda kehtetuks olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist.

 (4) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse:
 1) kas olmejäätmete valdaja rendib Kontsessionäärilt jäätmete kogumismahuti, ostab Kontsessionäärilt jäätmete kogumismahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;
 2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
 3) poolte õigused ja kohustused.

 (5) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima Kontsessionääriga jäätmekäitluslepinguid jäätmevaldaja nimel.

 (6) Jäätmevaldajatel on lubatud kasutada jäätmete kogumiseks ühiseid kogumismahuteid. Jäätmekäitluslepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Jäätmevaldajad peavad ühise jäätmemahuti kasutamiseks sõlmima ühistegevuse lepingu (Lisa nr 4).

 (7) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt Kontsessionääri poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (8) Kontsessionäär esitab mitte tihedamalt kui kord kuus korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale arve.

 (9) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad Kontsessionäär ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Peale kahe kuu möödumist korraldatud jäätmeveoga liitumisest esitab Kontsessionäär igakuuliselt arved miinimumpaketi (käesoleva korra alusel määratud minimaalne jäätmemahuti ja minimaalne lubatud tühjendamissagedus) alusel jäätmevaldajale, kes pole liitunud ega saanud vabastust korraldatud jäätmeveost.

§ 22.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kord

 (1) Erandkorras võib kohalik omavalitsus kuni vabastada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema põhjendatud avalduse alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse vorm (avaldus) on toodud käesoleva eeskirja lisas nr 1.

 (2) Valla haldusterritooriumil tegutsev või elav olmejäätmete valdaja esitab soovi korral Kontsessiooni andjale vormikohase kirjaliku avalduse tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks.

 (3) Kontsessiooni andja võib lugeda jäätmevaldaja tema avalduse alusel ajutiselt mitteliitunuks korraldatud olmejäätmeveoga järgmistel juhtudel:
 1) kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
 2) kui jäätmeveoki ligipääs jäätmevaldaja kinnistule halbade teeolude tõttu puudub ja jäätmevaldajal puudub võimalus sõlmida ühise jäätmekonteineri kasutamise lepingut;
 3) kui jäätmevaldaja kasutab kinnistut suvekoduks ja tal on põhielukohas kehtiv aastaringne liitumine korraldatud jäätmeveoga;
 4) kui jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinerit.

 (4) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise otsustab Vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse:
 1) olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise põhjused;
 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus;

 (5) Korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks kontsessiooni andjale kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Olmejäätmete valdaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (6) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni Vallavalitsuse korralduseni, ei kesta kauem kui 1 (üks) kuu alates taotluse laekumisest Vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib Vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni 2 (kahe) kuuni.

 (7) Kontsessiooni andja teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse tagasilükkamisest.

 (8) Kontsessiooni andja teavitab kontsessionääri veopiirkonnas olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemisest ja selle tähtajast.

 (9) Olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb kontsessiooni andja korralduses fikseeritud tähtaja möödumisel. Olmejäätmete valdajal on õigus esitada uus avaldus.

 (10) Kontsessiooni andjal on õigus ennetähtaegselt lõpetada olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine, kui olmejäätmete valdaja on esitanud valeandmeid.

4. jagu Korraldatud jäätmeveo tehnilised nõuded ja teenustasu 

§ 23.  Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite tüübid

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud olmejäätmete valdaja peab jäätmemahutitena kasutama käesolevas eeskirjas § 12 lõike 3 punktides 1; 2 ja 3 toodud mahuteid.

 (2) Kui olmejäätmete valdaja ei oma isiklikku või renditud jäätmete kogumismahutit, on kontsessionääril kohustus paigaldada kogumismahuti vastavalt kas kontsessionääriga sõlmitud lepingu alusel või selgitab kogumismahuti suuruse kontsessiooni andja vastavalt miinimumpaketile.

§ 24.  Korraldatud jäätmeveol kasutatavad jäätmete kogumismahutite minimaalsed suurused

 (1) Korraldatud jäätmeveol kasutatavad segaolmejäätmete kogumismahutite vähimad suurused jäätmetekkekohtadel on:
 1) üksikelamud ja sotsiaal-või äriruumid-alates 80 liitrist;
 2) 4- ja enama korteriga korterelamu kogumismahuti vähim maht leitakse lähtudes inimeste arvust ja käesolevas korras sätestatud jäätmemahuti minimaalsest tühjendussagedusest. Vähim arvestuslik jäätmeteke on 45 liitrit jäätmeid inimese kohta kuus.

 (2) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 600 l.

 (3) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate suurjäätmete kogumismahutite suurus määratakse jäätmekäitluslepinguga.

§ 25.  Korraldatud jäätmeveo teenustasu ja lisatoimingud

  Korraldatud jäätmeveo teenustasu on ühe kuupmeetri (1m3) olmejäätmete käitlustasu Eurodes, mis sisaldab kõiki jäätmekäitlusega kaasnevaid teenuseid: jäätmekäitluskoha teenustasu (ladestustasu), jäätmete veokulu, jäätmemahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m. Teenustasus ei sisaldu jäätmevaldaja jäätmemahutite soetamise, rendi, amortisatsiooni jmt jaoks tehtavad kulutused.

§ 26.  Teenustasu piirmäär ja piirmäära kujunemine

 (1) Kontsessiooni andja kehtestab Kontsessiooni 1-le perioodile (korraldatud jäätmeveo alustamisest kuni 31.12.2012 ) 1 m3 jäätmete äraveo teenustasu piirmäära. Piirmääras on arvestatud antud omavalitsusest jäätmete kogumise, äraveo ja lõppkäitluse hinnangulist maksimaalset maksumust.

 (2) Veopiirkonna 1. aasta hind kujuneb parima pakkumuse esitanud ettevõtte jäätmete 1m3 äraveo teenustasu hinnast.

 (3) Teenustasu piirmääras on ja veohinnas arvestatakse saastetasumäära arvutamisel tonnilt m3-le koefitsienti 0,15.

 (4) Teenustasu piirmäär kehtestatakse hankedokumentides.

§ 27.  Saastetasu määra muutusest tulenev jäätmeveo teenustasu muutmine

 (1) Saastetasu määra muudetakse vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 21 kehtestatud saastetasu määrade alusel.

 (2) Saastetasu 1m3 segaolmejäätmete veo kohta leitakse järgneva valemi alusel:

 (3) Saastetasu muutusest tulenev jäätmeveo teenustasu muutus leitakse järgneva valemi alusel:

 (4) Kontsessiooni perioodi jooksul muutub saastetasu määr 1m3 jäätmete käitlemise kohta peale 1.perioodi lõppu iga järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril

 (5) Saastetasu muutusest tulenevat jäätmeveo teenustasu muutumist rakendatakse ainult segaolmejäätmeveo teenustasude puhul.

§ 28.  Olulistest muutuvkuludest tulenev jäätmeveo teenustasu muutmine

 (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu muudetakse kord aastas aastavahetusel, võttes uue perioodi teenustasu kujundamisel aluseks lõppeval Kontsessiooni perioodil kehtinud teenustasu.

 (2) Jäätmete äraveo teenustasu iga-aastasel muutmisel kasutatakse Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL)poolt äratoodud ettepanekuid ja muutuvkulude osakaalusid. Kulude osakaalud: palgakulu 25% , kütusekulu 20%.

 (3) Palgakulu muutumise arvestamiseks fikseeritakse Eesti Vabariigi keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel jäätmeveo Kontsessiooni kehtima hakkamise aasta 2.kvartalis ja edaspidi Kontsessiooni kehtivuse ajal igal aastal 2. kvartalis.

 (4) Palgakulust tulenev hinna muutumine arvestatakse alljärgneva valemi alusel:

 (5) Kütusekulu muutumise arvestamiseks kasutatakse Eesti Statoili AS ja Neste Eesti AS diiselkütte keskmist postihinda, mis fikseeritakse Kontsessiooni kehtivuse ajal igal aastal 75 kalendripäeva enne uue perioodi algust.

 (6) Kütusekulust tulenev hinna muutumine arvestatakse alljärgneva valemi alusel

 (7) Kontsessiooni kehtivuse perioodil saadakse iga järgneva jooksva aasta teenustasu alljärgneva valemi alusel:

 (8) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise kinnitab vallavalitsus oma korraldusega, teavitades sellest Kontsessionääri vähemalt 45 kalendripäeva enne uue ühe aasta pikkuse perioodi algust.

 (9) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise korralduses sisaldub:
 1) jäätmeveo teenustasude muutus ja muutuse leidmise tuletuskäik paragrahvi 12 lõige 4-s ja käesolevas paragrahvis lõigetes 4; 6 ja 7 toodud valemite alusel;
 2) Eesti Vabariigi keskmise brutopalga ja Eesti Statoil AS-i ning Neste Eesti AS-i tanklates diiselkütte keskmise hinna fikseerimise kuupäev.

§ 29.  Jäätmeveo teenustasudest teavitamise kord

 (1) Kontsessionäär teavitab kõiki korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajaid jäätmeveo ja toimingute, mille eest jäätmevedaja võtab lisatasu, teenustasudest kaheksa nädala jooksul peale hankelepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem, kui on saadud kontsessiooni alguskuupäev.

 (2) Kontsessiooni kehtivusajal täiendavalt liitunud jäätmevaldajaid teavitatakse jäätmeveo teenustasudest jäätmekäitluslepingu sõlmimisel.

 (3) Kontsessionäär teavitab jäätmevaldajaid 30 kalendripäeva ennem jäätmeveo teenustasude muutumisest.

§ 30.  Kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise kord

 (1) Kontsessiooni andjal on õigus võtta kontsessionäärilt ennetähtaegselt ära kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:
 1) Kontsessionäär ei ole pöördunud antud eeskirja paragrahvis 19 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelise lepingu sõlmimiseks kontsessiooni andja poole;
 2) Kontsessionäär ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;
 3) Kontsessionäär ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt kontsessiooni andja ja kontsessionääri vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
 4) Kontsessionäär on ilma mõjuva põhjenduseta jätnud viiel korral jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;
 5) Kontsessionäär on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või Kontsessiooni andja ja Kontsessionääri vahelist lepingut.

 (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva eeskirja paragrahvi 25 lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab kontsessiooni andja sellest koheselt kontsessionääri ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest kontsessionääri poolt.

 (3) Juhul, kui Kontsessionäär ei esita lõikes 2 nõutud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid kontsessionääri poolt lõikes 1 nimetatud rikkumisi, otsustab kontsessiooni andja kontsessionäärilt olmejäätmete vedamise kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas.

 (4) Kontsessionääri kontsessioon olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avatud hanke tulemusena väljaselgitatud uus kontsessionäär veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.

3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED  

§ 31.  Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitusprojektis peab olema näidatud:
 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
 2) pinnasetööde mahtude bilanss;
 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
 4) jäätmete edasine käitlemine.

 (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule;
 3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks

 (4) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
 2) puidujäätmed;
 3) papp ja kartong;
 4) metallijäätmed;
 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
 6) plastijäätmed (sh kile);
 7) muud segajäätmed.

 (5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides lähiümbruses paiknevas ja vastavat keskkonnaluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.

 (6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

§ 32.  Ehituse tavajäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

 (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

 (3) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

 (4) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamisel väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) tuleb lähtuda õigusaktidest. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja Vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks taaskasutaja omandis oleval kinnistul või krundil 50 m3 väiksemas mahus.

 (5) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

 (6) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

 (7) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.

 (8) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

 (9) Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

 (10) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

§ 33.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised.

 (3) Asbesti sisaldavate jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

 (4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMNE 

§ 34.  Üldnõuded

 (1) Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti. Eraldi tuleb koguda:
 1) teravad-torkivad jäätmed;
 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
 3) patoloogilised jäätmed;
 4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
 5) ravimijäätmed;
 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
 7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
 8) taaskasutatavad jäätmed.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust, juhiste järgimiseks.

§ 35.  Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine

 (1) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse.

 (2) Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt:
 1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse;
 2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse;
 3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis.

 (3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule, kusjuures erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda ühe nädala jooksul.

§ 36.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.

 (3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
 1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
 2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
 3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.

 (4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.

 (5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb:
 1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;
 2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.

§ 37.  Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale

 (1) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrje-vahendite kasutamist.

 (2) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm).

 (3) Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.

5. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED 

§ 38.  Jäätmekäitluskohad

  Jäätmekäitluskoht vallas on:
 1) kompostimisväljak;
 2) jäätmejaam;
 3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.

§ 39.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

 (5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

 (6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 40.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Keskkonnainspektsiooni või Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 41.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus ning Keskkonnainspektsioon.

 (3) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse §-de alusel.

 (4) Väärtegude kohtuvälised menetlejad on toodud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses.

Villu Võsa
vallavolikogu esimees

Lisa 1 Taotlus korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliituniks lugemiseks

Lisa 2 Kinnitus korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks loetud kinnistu mittekasutamise kohta

Lisa 3 Taotlus korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitumiseks

Lisa 4 Avaldus ühise jäätmemahuti kasutamiseks

Lisa 5 Jäätmeõiend