Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Türi valla jäätmehoolduseeskiri

Türi valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Türi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.07.2014, 18

Türi valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 26.06.2014 nr 25

Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ning § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Türi valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Türi vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (2) Eeskiri reguleerib Türi valla haldusterritooriumil erinevat liiki jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu ning hoidmist ja jäätmete taaskasutamise ning kõrvaldamise korraldamist, määrates kindlaks jäätmete käitlemise korra.

 (3) Eeskiri on kohustuslik kõigile Türi valla territooriumil asuvatele või elavatele isikutele ning isikutele, kellele kuulub Türi valla territooriumil kinnisasi või maaüksus, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

 (2) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on jäätmevaldaja ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

 (3) Jäätmetekitaja on isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid.

 (4) Jäätmekäitleja on eeskirja mõistes isik, kellele on Türi vallas jäätmete käitlemiseks väljastatud jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

 (5) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.

 (6) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;

§ 3.  Jäätmehoolduse korraldamise alused

 (1) Jäätmehoolduse alased õigusaktid Türi valla haldusterritooriumil kehtestab vastavalt riiklike õigusaktidega sätestatud pädevusele Türi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Türi Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

 (2) Türi valla haldusterritooriumil korraldab jäätmehooldust, sealhulgas jäätmeseaduse alusel korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustamist, selleks vastavate haldusaktide andmist ja jäätmevaldajate registri pidamist ning täidab kohalikule omavalitsusele seadusega pandud jäätmehoolduse järelevalve ülesandeid Türi Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus).

§ 4.  Jäätmevaldaja kohustused

  Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale ning võtma kasutusele igakülgsed meetmed jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneva ohu vältimiseks või vähendamiseks;
 2) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks ning vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega;
 3) jäätmeid vastavalt jäätmeliikidele sorteerima vähemalt õigusaktides määratud liikide osas ja ulatuses;
 4) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja piisava suurusega jäätmekonteinereid ning paigutama jäätmekonteinerid oma krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, või ühiskasutusel sõlmima kokkuleppe teise jäätmevaldajaga jäätmekonteineri ühiskasutuseks ja paigaldamiseks;
 5) hoidma jäätmekonteinereid tervena ja puhtana;
 6) säilitama vähemalt 2 aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist ning esitama need ametiasutusele ametniku nõudel kontrollimiseks.

2. peatükk JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Füüsilised ja juriidilised isikud peavad tegema kõik endast oleneva, et vältida jäätmete teket, jäätmete teket võimalikult suures mahus vähendama ning jäätmeid liigiti sorteerima. Juba tekkinud jäätmeid tuleb maksimaalselt taaskasutada, kui see osutub tehnoloogiliselt võimalikuks ja ei põhjusta ülemäära suuri kulutusi.

 (2) Türi valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmeid käideldakse lähimas nõuetekohases jäätmekäitluskohas. Jäätmekäitluskohta ei ole lubatud ladestamisele viia eelnevalt sorteerimata jäätmeid.

 (3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.

 (4) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ette nähtud kohti on keelatud.

 (5) Liigiti kogutud jäätmeid tuleb hoida kogumise ja veo erinevatel etappidel eraldi.

2. jagu Jäätmete kogumine 

1. jaotis Üldnõuded 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja, kes tagab jäätmete hoidmiseks vajalikud jäätmemahutid (edaspidi konteiner). Eraldi kogutavate jäätmete (vanapaber ja papp, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed) kogumiseks paigaldab konteinerid taaskasutusorganisatsioon koostöös ametiasutusega. Jäätmete kogumine lahtiselt konteineri ümbrusesse on keelatud.

 (2) Jäätmete kogumise avalikes ja üldkasutatavates kohtades korraldab ametiasutus, paigaldades üldkasutatavatesse kohtadesse vajalikud konteinerid. Kui üldkasutatav territoorium on antud teenust pakkuva isiku kasutusse (territooriumi haldaja), korraldab jäätmete kogumise üldkasutatavalt territooriumilt territooriumi haldaja.

 (3) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal jäätmete kogumiseks olema konteiner või prügiurn, mille paigaldab ja vastutab selle korrashoiu eest ning korraldab õigeaegse tühjendamise vastava asutuse omanik või teenuse osutaja.

 (4) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega kogumismahutid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

§ 7.  Nõuded eri liiki jäätmete kogumiseks

 (1) Jäätmeid tuleb koguda liigiti ning kuni jäätmekäitluskohta või jäätmejaama või jäätmete kogumiskohta äraveoni hoida jäätmeliigile sobivas konteineris. Jäätmete äraveoni peab jäätmevaldaja tagama, et kogutud jäätmed ei lendaks laiali, ei saastaks pinnast ega õhku ja neid ei saaks laiali vedada loomad või linnud. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded on määratud biolagunevate jäätmete osas jäätmeseaduses § 134, jäätmete taaskasutamise osas jäätmeseaduses § 136³ .

 (2) Suuremõõtmelisi jäätmeid ei või asetada konteinerisse ega selle ümbrusesse vaid tuleb jäätmevaldajal üle anda jäätmejaama või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (3) Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevu settejäätmeid;
 6) jäätmeid, mis võivad ohustada konteineri hooldajat töö tegemisel;
 7) jäätmeid, mis võivad ohustada jäätmeveokit ja ei ole pressitavad;
 8) taaskasutatavaid jäätmeid, mille eraldi kogumine on Türi vallas organiseeritud;
 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 10) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid.

 (4) Tuhka võib segaolmejäätmete konteinerisse panna ainult siis, kui tuhk on jahtunud toatemperatuurini ja see ei põhjusta enam jäätmete süttimist. Soovitav on tuhk enne konteinerisse paigutamist panna kilest prügikotti.

 (5) Halvasti lõhnavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada kilest prügikotti, et jäätmed ei levitaks halba lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks konteinereid.

 (6) Biolagunevate toidujäätmete konteinerisse tuleb biojäätmed panna paberi- või biolagunevast materjalist kotti pakituna. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna kilekotte ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

§ 8.  Nõuded jäätmekonteinerile

 (1) Jäätmekonteiner peab olema kaanega korduvkasutatav suletav anum, mida on võimalik toimetada ilma jäätmete vahepealse käsitsemiseta jäätmevaldajalt jäätmekäitlejale. Konteiner peab olema käsitsetav tõsteseadmete ja mitmesuguste mehhanismide abil.

 (2) Kasutusel olev jäätmekonteiner peab olema terve, veega pestav ning jäätmete konteinerisse kogumine ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.

 (3) Segaolmejäätmete kogumiseks peab kasutama metallist või plastist 60-4500 liitriseid kaanega konteinereid, kus kuni 800-liitrised konteinerid (viimane kaasa arvatud) on varustatud käepidemetega ning mida on võimalik tõstemehhanismiga jäätmeveokisse tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga.

 (4) Jäätmete liigiti kogumiseks kasutatakse üldkasutatavates kohtades ja jäätmejaamades erinevat värvi jäätmekonteinereid järgmiselt:
 1) roheline konteiner segaolmejäätmete kogumiseks;
 2) pruun konteiner biolagunevate jäätmete kogumiseks;
 3) punane konteiner ohtlike jäätmete kogumiseks;
 4) sinine konteiner paberi- ja papijäätmete kogumiseks;
 5) kollane konteiner segapakendijäätmete kogumiseks.

 (5) Üldkasutatavates kohtades ja jäätmejaamades kasutatavatel konteineritel peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või tähistus, millel on märge, millist liiki jäätmeid konteinerisse kogutakse. Konteinerite asukohad määrab ametiasutus, lähtudes jäätmete tekkimise kohtadest ja tühjendamise võimalustest. Info üldkasutatavatesse kohtadesse ja jäätmejaamadesse paigutatud konteinerite kohta avaldab ametiasutus Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

 (6) Konteineri paigalduse koht peab võimaldama konteineri puhastamist ning ligipääsu nii jäätmetekitajale kui ka jäätmevedajale.

2. jaotis Jäätmete liigiti kogumise üldnõuded 

§ 9.  Liigiti kogutavad jäätmed

  Türi valla haldusterritooriumil tuleb eraldi liigiti koguda järgmisi jäätmeliike (sulgudes märgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmete nimistu jaotisekood):
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmete nimistus tärniga «*» tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);
 8) suurjäätmed (20 03 07);
 9) metallid (20 01 40).

§ 10.  Jäätmete kogumiskohad Türi valla haldusterritooriumil

 (1) Türi valla haldusterritooriumil on võimalik liigiti sorteeritud jäätmeid üle anda Türi valla haldusterritooriumile rajatud jäätmejaama ja jäätmepunktidesse või viia jäätmed üldkasutatavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumist võimaldatavatesse konteineritesse (konteinerpark) või anda üle otse jäätmekäitlejale.

 (2) Jäätmejaamade ja konteinerparkide asukohad ja informatsiooni, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmejaamas saab üle anda või konteinerparki tühjendada, määrab vallavalitsus ning sellekohase informatsiooni avaldab ametiasutus Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

§ 11.  Türi valla haldusterritooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha (jäätmejaam, konteinerpark, jäätmekäitluskoht) tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

 (2) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigustekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

 (3) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

3. jaotis Jäätmete liigiti kogumine 

§ 12.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

 (1) Taaskasutatavate jäätmetena kogutakse Türi vallas liikide kaupa
 1) paber ja kartong;
 2) pakendid;
 3) suurjäätmed;
 4) metallid;
 5) bio-ja biolagunevad toidujäätmed;
 6) aia- ja haljastusjäätmed.

 (2) Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmevaldaja jäätmetekkekohal ise sorteerima ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumiskohta.

§ 13.  Paberi ja kartongi kogumise nõuded

 (1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmejaama üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid.

 (2) Paber ja kartong pannakse jäätmejaamades või konteinerparkides sinisesse konteinerisse.

 (3) Paberi- ja kartongikonteinerite tühjendamise teostab taaskasutusorganisatsioon ametiasutuse ettepanekul.

§ 14.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
 1) klaas;
 2) plastik;
 3) paber ja kartong;
 4) metall;
 5) puit.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteineritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult.

 (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses, st müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

 (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.

 (5) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.

 (6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite tagasikogumise konteinerpargi võrgustiku abil.

 (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega.

§ 15.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

 (2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

 (3) Ohtlikud jäätmed kogutakse jäätmejaamadesse ning vastaval otstarbel korraldatavate kogumisringide käigus ametiasutuse tellimusel ja korraldamisel.

 (4) Ohtlike jäätmete konteinerid peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab jäätmete sattumise maapinnale või kanalisatsiooni, lenduvad ohtlikud ained tuleb paigutada spetsiaalsetesse selleks ette nähtud mahutitesse, millest on nende lendumine välistatud.

 (5) Jäätmejaamades ja ohtlike jäätmete kogumisringidel kasutatavate konteinerite, transpordivahendite ja muude vahendite ning nende paigutuse nõuetele vastavuse tagab vastavat teenust osutav ja jäätmeluba omav ettevõtja. Kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale tagab jäätmetekitaja nende heaperemeheliku ja keskkonnaohutu hoidmise ja transpordi.

 (6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saab eraisik üle anda jäätmejaamades või jäätmete kogumisringide ajal eelnevalt teavitatud vastuvõtukohtades. Juriidilised isikud ja asutused peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning omab jäätmeluba.

 (7) Jäätmevaldaja peab enne ohtlike jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale märgistama need vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale või andma jäätmekäitlejale informatsiooni üle antavate jäätmete kohta.

§ 16.  Biolagunevate jäätmete kogumine

 (1) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, eeskätt aia- ja haljastusjäätmed ning toidujäätmed.

 (2) Kodumajapidamises kogutud aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud üle anda Türi jäätmejaama, kompostida oma kinnistul või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul eelistada kompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

 (3) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks. Kompostinõud ja -anumad on soovitatav asetada naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (4) Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.

 (5) Kortermajade elanikud peavad biolagunevaid toidujäätmeid koguma olmejäätmetest eraldi selleks ette nähtud nõuetele vastavatesse ja vastavalt tähistatud konteineritesse.

§ 17.  Probleemtoodete kogumine

 (1) Probleemtooted on
 1) patareid ja akud;
 2) PCB-sid (toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid) sisaldavad seadmed;
 3) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid;
 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
 5) vanarehvid.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia jäätmejaamadesse.

 (3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.

 (5) Tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetele ja vanarehvidele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist.

 (6) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

 (7) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale. Infot vastavate ettevõtjate kohta saab ametiasutuse Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

 (8) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjas sätestatud korrale.

§ 18.  Põlevjäätmete, sealhulgas puidu ja plastide kogumine

  Põlevjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Põlevjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud jäätmete kohest vedu.

§ 19.  Suurjäätmete kogumine

 (1) Suurjäätmed on jäätmed, mis oma mõõtmete või kuju tõttu ei mahu segaolmejäätmete konteinerisse. Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Suurjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.

 (2) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle jäätmejaamadesse, lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

§ 20.  Metallijäätmete kogumine

 (1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

 (2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.

 (3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaamadesse või lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

3. jagu Jäätmete vedamine 

§ 21.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 4 ja lõike 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Segaolmejäätmeid tuleb ära vedada sagedusega, mis väldib konteinerite ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust. Segaolmejäätmete vedu toimub korraldatud jäätmeveo korras, korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud peavad ise tagama segaolmejäätmete nõuetekohase veo lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (3) Biolagunevate jäätmete konteinereid tuleb tühjendada vähemalt iga kahe nädala tagant. Biolagunevate jäätmete vedu korraldab jäätmevaldaja tellimusel vastavat tegevusluba omav ettevõte.

 (4) Pakendijäätmete konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Pakendijäätmete konteinereid tühjendab ametiasutuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.

 (5) Paberi ja papi konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Konteinereid tühjendab ametiasutuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.

 (6) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada 3 päeva jooksul.

 (7) Jäätmeid peab vedama pakitult või muul asjakohasel viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimisel ega vedamise ajal keskkonda.

 (8) Jäätmete vedu elamurajoonides ei tohi häirida öörahu ega inimeste igapäevast elukorraldust. Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid. Jäätmevedu ei tohi teostada ajavahemikul 22.00-7.00 ning laupäeval ja pühapäeval. Riiklikel pühadel jäätmevedu ei piirata.

§ 22.  Nõuded konteinerite paiknemiskohtadele ja nende juurdepääsuteedele

 (1) Konteinerid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult nende paiknemiskohas.

 (2) Kuni 800-liitriseid konteinereid tuleb paigutada kõva kattega alusele:
 1) mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 m;
 2) mille vahemaa konteineri asukoha ja prügiveoki peatuskoha vahel peab olema olukorras, mis võimaldab konteineri normaalset teisaldamist. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga;
 3) konteineri asukohast jäätmeveokini ei tohi olla liikumist segavaid ja ohustavaid takistusi (piirdeaiad, väravad, tõkkepuud, jne). Kui liiklusohutuse seisukohast ei ole konteineri selline paigutus võimalik, on lubatud konteiner veopäeval paigaldada krundile vahetult lukustamata värava juurde nähtavale kohale. Juurdepääs konteinerile peab olema jäätmevedajale ohutu. Jäätmevedaja ei vastuta värava avamisel tekkivate võimalike probleemide eest.

 (3) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (4) Ligipääsuteed konteineritele peavad olema piisava kandevõimega, tasased ja jäätmeveoautole läbitavad. Konteineri juures peab olema piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks.

 (5) Kui konteinerit hoitakse lukustatult, peab jäätmevaldaja kindlustama konteineri avamise tühjenduspäeval.

 (6) Korraldatud jäätmeveo korral tohib jäätmevaldaja konteineri paigutada tühjenduspäeval väljapoole kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et konteiner ei takistaks liiklust.

4. jagu Jäätmete käitlemine 

§ 23.  Jäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Eelnevalt sorteeritud jäätmed tuleb liikide kaupa viia Türi valla haldusterritooriumil paiknevatesse vastavatesse konteineritesse, anda üle jäätmekäitlejatele jäätmejaamades või jäätmekäitluskohtades või käidelda jäätmed õigusaktidega sätestatud korras jäätmetekkekohas.

 (2) Jäätmed käideldakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

 (3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskohad koos seal asuvate vahendite ja tehnikaga, nende juurdesõiduteed ja vältima nendel rajatistel reostuse ning haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

 (4) Jäätmete käitlemine väljapoole jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud biolagunevate jäätmete kompostimine oma kinnistul ja puhta paberi, papi ja puidu põletamine.

 (5) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, lähtuvalt tuletööde tuleohutus- nõuetest, on keelatud. Küttekoldes võib põletada värvimata ja immutamata puitu ning kiletamata paberit või pappi.

§ 24.  Biolagunevate jäätmete käitlemine

 (1) Aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud üle anda Türi jäätmejaama, kompostida koduaeda või transportida ise lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (2) Jäätmevaldaja võib aia- ja haljastusjäätmeid oma kinnistu piires põletada, kuid põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga ning naabreid mittehäirival viisil, kusjuures tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Põletamisel tuleb võtta kasutusele kõik muud asjakohased meetmed tuleohu vältimiseks.

§ 25.  Pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise.

 (2) Jäätmeid põletava ettevõtja olemasolul kogutakse põlevjäätmed eraldi ning antakse üle jäätmeid põletavale ettevõtjale.

 (3) Kodumajapidamises võib põletada keskkonnale ohutuid ja kütteseadmeid säästvaid jäätmeid (värvimata ja immutamata puit ning kiletamata paber ja papp).

§ 26.  Ohtlike jäätmete ja metalli käitlemine

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või viima jäätmekäitluskohta.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud oma metallijäätmed üle andma vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

5. jagu Erinõuded jäätmete käitlemisel 

§ 27.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti), mida ehitamisel ja remontimisel enam ei kasutata, samuti väljaveetav pinnas.

 (2) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (3) Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda eraldi järgmiste jäätmeliikide kaupa:
 1) puit;
 2) paber ja papp;
 3) metallijäätmed;
 4) mineraalsed jäätmed;
 5) asfalt;
 6) kile;
 7) ohtlikud jäätmed.

 (4) Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist. Kui ehitusjäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmete käitlemisemisel lähtuda läheduse põhimõttest ning jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (5) Ehitusjäätmete valdaja peab võtma tarvitusele abinõud, et ehitusjäätmete ümberpaigutamisel või veokile laadimisel vältida tolmu teket.

 (6) Ohtlike ehitusjäätmete käitlemisel peab jäätmevaldaja järgima teiste õigusaktidega ohtlike jäätmete käitlemisele kehtestatud nõudeid.

§ 28.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on määratud keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
 4) saastunud pinnas.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

 (4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega ka teiste tahkete jäätmete hulka.

 (5) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerid peavad olema lukustatavad.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

 (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

§ 29.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Türi valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

 (2) Diskreetset vanapaberit, s.o isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.

 (3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida jäätmetekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed“. Teist värvi kilekottidel peab olema vähemalt punane silt,,Bioloogilised jäätmed“. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Täitunud jäätmekotid tuleb korralikult sulgeda ning suletud jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Bioloogilised jäätmed tuleb iga päev viia tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb jäätmetekkekohas asetada raskesti läbitorgatavast materjalist suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering,,Teravad ja torkivad jäätmed“. Täitunud kanistri mass ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

 (5) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekkekohas paigutada kollase sildiga varustatud jäätmekotti, millel on markeering,,Nakkusohtlikud jäätmed“. Pakendile märgitakse jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmehoidlasse ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti. Suletud ning jäätmekäitlejale üleantava pakendi mass ei tohi ületada 15 kg. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul nende tekkimisest arvates.

 (6) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (7) Ravimijäätmed, st ravimid, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga,,Ravimijäätmed“. Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi originaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

 (8) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga,,Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.

 (9) Kemikaalide jäätmed, st ohtlike kemikaalide jäägid, tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, märgistusega „Kemikaalide jäätmed“, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

 (10) Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb jäätmetekkekohas valada vastava märgistusega kanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

 (11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid kõrvaldada ise, vaid peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 30.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmehoidlale

 (1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmehoidla peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
 2) jäätmehoidla peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
 3) jäätmehoidla siseviimistlus peab võimaldama hoidla niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
 4) hoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
 5) ruum peab olema ventileeritav;
 6) ruum peab olema lukustatav.

 (2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmehoidla peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded 

§ 31.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmevedu on Türi valla haldusterritooriumilt segaolmejäätmete kogumine ning nende transportimine nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (2) Korraldatud jäätmevedu teostab Türi Vallavalitsuse valitud ja kinnitatud jäätmevedaja.

 (3) Informatsiooni korraldatud jäätmeveo ettevõtja kohta tagab ametiasutus Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ning teadetega ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja.

§ 32.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Türi valla haldusterritoorium on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, välja arvatud jäätmetekkekohad, milleni viiv tee on jäätmeautole läbimatu või liiga nõrga ehitusega ning jäätmevaldaja käitleb tema valduses olevaid jäätmeid ise. Jäätmeveo piirkonnast välja arvatavad jäätmetekkekohad määrab vallavalitsus.

§ 33.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmeveo korras kogutakse jäätmetekke kohas ning transporditakse edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud segaolmejäätmed (jäätmekood vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud jäätmete
nimistule 20 03 01).

 (2) Korraldatud jäätmevedu võib volikogu otsusel hõlmata ka:
 1) olmejäätmete hulgast liigitikogutud jäätmeid (sealhulgas ohtlikud-, pakendi- ja biolagunevad jäätmed);
 2) aia- ja haljastusjäätmeid (sealhulgas kalmistujäätmed);
 3) tänavapühkme jäätmeid, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setteid ning suurjäätmeid;
 4) muid jäätmeliike.

§ 34.  Korraldatud olmejäätmeveo sagedus

 (1) Türi valla korraldatud jäätmeveo piirkonnas on segaolmejäätmete vedu korraldatud tiheasustusega aladelt ja hajaasustusega aladelt.

 (2) Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise sagedus kodumajapidamistes sõltub jäätmevaldajate hulgast ja konteinerite suurusest ning jäätmetekkekoha iseloomust ja asukohast. Olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt toimub vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitunud ettevõtetes ja asutustes toimub jäätmete vedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

 (4) Ametiasutus võib erandkorras lubada, et tiheasustusalal asuvas jäätmetekkekohas toimub korraldatud jäätmevedu veosagedusega üks kord kvartalis. Luba harvemaks veosageduseks antakse, kui jäätmetekkekohas elab kuni 2 inimest ja jäätmeteke on vähene ning jäätmete hoidmine konteineris ei põhjusta ümbruse reostust.

 (5) Ametiasutus võib lubada, et suvilapiirkondades (Marjamaa, Aiamaa, Telliskivi, Poaka, Raademetsa, Kõltsi) toimub korraldatud jäätmevedu ajavahemikul 1. mai - 30. september veosagedusega üks kord kvartalis. Sel ajavahemikul toimub jäätmete äravedu kahel korral. Talveperioodil on suvilad korraldatud jäätmeveost vabastatud, kui jäätmetekkekohtadel puudub elutegevus.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 35.  Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise, harvema veosageduse lubamise ja mitteliitunuks tunnistamise kord

 (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas ametiasutus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.

 (3) Ametiasutus võib jäätmetekkekoha jäätmevaldaja taotluse alusel vallavalitsuse määratud tähtajaks erandkorras lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmetekkekoha võib vabastada korraldatud jäätmeveost, kui jäätmetekkekohas ei elata ega kasutata seda muul jäätmeid tekitaval viisil.

 (4) Jäätmevaldaja, kes on korraldatud jäätmeveost vabastatud, peab üks kord aastas esitama ametiasutusele oma jäätmete käitlemise kohta vabas vormis kirjaliku selgituse, lisades selgitusele jäätmete nõuetekohast käitlemist tõendavate dokumentide koopiad.

 (5) Ametiasutusel on õigus ennetähtaegselt tühistada mitteliitunuks lugemise otsus, kui mitteliitunuks lugemise põhjused on ära langenud või oluliselt muutunud või kui mitteliitunud jäätmevaldaja ei suuda tõestada, et käitleb jäätmeid nõuetekohaselt.

 (6) Kui kortermajade (kus ei ole moodustatud korteriühistut) korteriomanikud ja muud tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja ametiasutuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, ei loeta mittevastutajaid isikuid mitteliitunuteks.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise ja harvema veosageduse (vastavalt eeskirja § 34 lõikele 4) andmise taotluse vormistatakse määrusega kinnitatud vormil (lisa).

§ 36.  Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

 (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (2) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

 (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühist mahutit, on kohustatud sõlmima ühise mahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühist mahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühise mahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik.

 (4) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi Türi valla suhtes.

§ 37.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kui:
 1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
 2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);
 3) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed).

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama ametiasutust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Ametiasutusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

§ 38.  Taotluse menetlemine

 (1) Ametiasutus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab ametiasutus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

 (2) Eeskirja § 37 lõikes 1 nimetatud taotlus vabastuse saamiseks korraldatud jäätmeveost tuleb esitada vähemalt üks kuu enne vabastuse saamise tähtaja algust. Ametiasutusel on taotlust õigus menetleda kolmkümmend päeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlustähtaega pikendada kahekümne kalendripäeva võrra.

 (3) Taotluse vaatab läbi vallavalitsuse korraldusega moodustatud komisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Komisjon teeb keskkonnaspetsialistile ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta ja esitab ettepaneku tähtaja kohta, millal jäätmevaldaja on erandkorras vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (4) Komisjon kontrollib eelnevalt, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist. Samuti võib ametnik teha päringu vabastust taotlenud kinnistu vee- ja elektritarbimise kohta vastavale asutusele veendumaks, et kinnistut ei kasutata ja elutegevust seal ei toimu.

 (5) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest (edaspidi vabastamine) otsustab keskkonnaspetsialist otsusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Korralduses viidatakse eeskirja § 37 lõigetes 3 ja 4 esitatud kohustustele.

 (6) Keskkonnaspetsialist teeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise korralduse taotlejale teatavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest.

 (7) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.

§ 39.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine

 (1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui:
 1) keskkonnaspetsialisti otsuses märgitud tähtaeg on möödunud;
 2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks eeskirja § 37 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

 (2) Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus vallavalitsusele esitada uus taotlus. Taotluse menetlemisel juhindutakse eeskirja §-dest 37 ja 38.

§ 40.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

  Keskkonnaspetsialistil on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
 1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele;
 3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 41.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

 (1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja nõuetele.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on kuni 100% tühjendamisele kuuluva mahuti tühjendamise teenustasust. Kirjaliku jäätmekäitluslepingu puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu 100% 80-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust. Mahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

 (3) Kui biolagunevate jäätmete mahutis või paberi- ja kartongimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama mahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele.

 (4) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale (või mujale kokkulepitud kohta) ära vedamiseks või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% suurjäätmete 1 m³ teenustasust.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud mahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama 3 tööpäeva jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud mahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo.

 (6) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla suhtes.

§ 42.  Mahuti tühjendamine

 (1) Olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt toimub vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

 (2) Kui kindlaksmääratud mahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on mahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine viivitamatult ja võtma tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti ümbruse puhtana ning tellima mahuti tühjendamise sagedusega, et oleks välditud mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine. Juhul kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja järgmise tühjendamise käigus koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest.

 (4) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti ja ära vedama mahuti ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt viie ööpäeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest. Jäätmevaldaja peab tellima suurjäätmete veo eeskirjas kindlaks määratud tähtaja jooksul.

 (5) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete maha kukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

 (6) Üksikelamu mahuti tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata või asetada jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et mahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

 (7) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla suhtes.

4. jagu Jäätmeveo teenustasu 

§ 43.  Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

 (1) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude, s.h. mahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

 (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

 (3) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid.

 (4) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata või rahuldamata.

 (5) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu maakondlikus lehes.

§ 44.  Jäätmevaldaja poolt vallale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

  Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu vallavalitsuse korraldusega. Jäätmeveo teenustasu peab sellisel juhul katma lisaks käesolevas eeskirjas nimetatud kuludele jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud.

§ 45.  Lisateenused

 (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

 (3) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla suhtes.

5. jagu Jäätmeveo õiguse äravõtmine 

§ 46.  Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

 (1) Vallavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse otsus või viimase poolt volitatud MTÜ juhatuse otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
 4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud mahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
 5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

 (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

4. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 47.  Järelevalve

 (1) Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet ametiasutus.

 (2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on ametiasutus, politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon.

§ 48.  Vastutus

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat jäätmeseaduse §-de 120-126 ja pakendiseaduse §-de § 29-31 alusel.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 49.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Türi Vallavolikogu 26. augusti 2009 määrus nr 31 „Türi valla jäätmehoolduseeskiri“ (RT IV, 20.11.2012,5)

 (2) Tunnistada kehtetuks Türi Vallavolikogu 30. augusti 2006 määrus nr 65 „Korraldatud jäätmevedu Türi vallas“ (RT IV, 20.11.2012,7)

Andrus Eensoo
volikogu esimees

Lisa jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise ja harvema veosageduse andmise taotluse vorm