Viljandi valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord
Vastu võetud 17.06.2015 nr 83
jõustumine 01.08.2015
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 366 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldsätted
Käesolev määrus sätestab:
1) korraldatud jäätmeveo veopiirkonna;
2) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimusi, sealhulgas vedamise sageduse ja aja;
4) jäätmeveo teenustasu suuruse määramise;
5) korraldatud jäätmeveoga liitumise ja mitteliitunuks lugemise tingimusi;
6) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmist hanke võitnud jäätmekäitlejale;
7) kontsessiooni ennetähtaegse äravõtmise tingimusi.
§ 2. Mõisted
(1) Käesolevas korras kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses:
1) jäätmekäitlusleping on jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitav kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel ja käitlemisel ning toimingud, sealhulgas lisateenused, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu, kui leping ei näe ette teisiti;
2) jäätmevaldaja - all mõistetakse jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale;
3) jäätmevedaja on jäätmekäitleja, kellele riigihanke tulemusena on antud teenustekontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Viljandi vallahaldusterritooriumil;
4) jäätmeveo teenustasu - olmejäätmete valdaja poolt jäätmevedajale olmejäätmete vedamise eest makstav tasu;
5) kontsessioon- teenuse hankimine hankelepingu alusel;
6) kontsessionäär on ettevõtja, kellele avaliku hankemenetluse tulemusena on antud kontsessioon korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas;
7) korraldatud jäätmeveo piirkond on volikogu määrusega määratud omavalitsuse haldusterritoorium või selle osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks kontsessiooni omav ettevõtja;
8) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni leping on vallavalitsuse ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega reguleeritakse vallavalitsuse ja jäätmevedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga;
9) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;
10) olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;
11) olmejäätmete vedamine on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja laadimine jäätmekonteineritest vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohta;
12) segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad järgi pärast olmejäätmete liigiti kogumist ja sorteerimist ning mille käitlemiseks korraldatakse vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo konkurss;
13) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
14) teenustasu - jäätmevaldaja poolt jäätmete käitlemise eest makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt riigihankel esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses.
(2) Käesoleva korra paragrahvis 1 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjas ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.
§ 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond
Korraldatud jäätmeveo piirkonnaks (edaspidi Viljandi valla veopiirkond) on Viljandi valla haldusterritoorium, kus jäätme-valdajate liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätme-veoga hõlmatud jäätmed üle valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel.
§ 4. Jäätmeliigid millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmeveoga korraldatakse kodumajapidamistes, äriruumides, ettevõtetes ja asutustes tekkinud segaolmejäätmete (prügi) jäätmenimistu koodiga 20 03 01 kogumine ja vedu.
(2) Korraldatud jäätmevedu ei hõlma:
1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, kergliiklusteedel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamist ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmeid;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivaid jäätmeid;
3) olmejäätmete hulgast liigitikogutud jäätmeid sealhulgas ohtlikud-, pakendi- ja biolagunevad köögijäätmed;
4) aia-, pargi- ja haljastusjäätmeid;
5) septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setteid.
(3) Korraldatud jäätmevedu võidakse rakendada teistele jäätmeliikidele, kui seda tingib avalik huvi.
§ 5. Jäätmekäitluskohad
Veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmed tuleb üle anda jäätmeseaduse kohaselt nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või jäätmekäitluskohtadesse. Käitluskoha valikul peab kontsessionäär silmas pidama keskkonnasäästlikkuse aspekte (optimaalsed veograafikud, võimalikult lühike veokaugus, mis tagaks jäätmevaldajatele soodsama korraldatud jäätmeveo teenustasu).
§ 6. Veopiirkonnas eeldatavad jäätmekogused
(1) Veopiirkonnas eeldatavate jäätmekoguste all mõeldakse ligikaudset aastast segaolmejäätmete kogust, mille kogumisega peaks korraldatud olmejäätmevedu teostav ettevõte arvestama.
(2) Eeldatavad segaolmejäätmete kogused Viljandi valla veopiirkonnas täpsustatakse eraldi korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.
2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEO TINGIMUSED
§ 7. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine ja vedamine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine ja vedamine toimub Viljandi valla jäätmehoolduseeskirja § 7- 8 ning käesolevas korras sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Üldkasutatavates kohtades (pargid, parklad, kergliiklusteed, ühissõidukite peatuskohad jm) võib kasutada ka teist tüüpi spetsiaalseid jäätmemahuteid.
(3) Kortermajade ja üksikelamute puhul Viljandi valla veopiirkonnas, kus haldusfirma müüb vee, kanalisatsiooni ja haldusteenust võib nimetatud ettevõte korraldada jäätmekäitlust.
§ 8. Jäätmekonteinerid ja jäätmeveo sagedus
(1) Jäätmekonteineritena kasutatakse standardseid kaanega suletavaid plastist kaherattalisi väikekonteinereid mahuga 80, 140, 240, 370 ja neljarattalisi 600, 800, 1100 liitrit, või kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 1500, 2500, 3500, 4500 liitrit. Jäätmekonteinereid peab olema võimalik tühjendada vastavalt Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjale § 5 lg 1 jäätmeveoki tõstemehhanismiga.
(2) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid jäätmekonteinereid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastab Viljandi valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.
(3) Olmejäätmete valdaja võib jäätmeid jäätmekäitlejale üle anda jäätmekotiga kui täidetakse jäätmehoolduseeskirjas § 5 lg 3 toodud nõudeid.
(4) Jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus on:
1) tiheasustusalalt vähemalt üks kord 4 nädala jooksul;
2) hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
3) hooajaliselt kasutatavatel kinnistutel (suvilates) ja väikekohtades tiheasustusalalt vähemalt üks kord 4 nädala, hajaasustuses üks kord 12 nädala jooksul 1. maist kuni 30. septembrini.
(5) Olmejäätmete äravedu peab toimuma sagedusel, mis väldib jäätmekonteinerite ületäitumise ning ebameeldiva lõhna tekke.
(6) Jäätmevaldajad võivad erandkorras taotleda vallavalitsuselt lubatust harvemat tühjendamise sagedust või korraldatud jäätmeveo liitumisest vabastamist (Lisa 1).
(7) Avalike ürituste (laadad, kodukandi päevad, spordivõistlused jms) korraldaja sõlmib vajadusel jäätmekäitlusettevõttega ühekordse lepingu jäätmeveo kohta, mis esitatakse vallavalitsusele ürituse kooskõlastamisel.
§ 9. Jäätmekonteineri tühjendamine
(1) Kui jäätmevaldaja süül on jäätmekonteiner jäänud tühjendamata või jäätmekott viimata, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõidu tasu on võrdne 80 liitrise suurusega konteineri tühjendamise teenustasuga.
(2) Kui jäätmekonteineris olevad jäätmed ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdne 80 liitrise konteineri tühjendamise teenustasuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud tõestama nimetatud olukorra ning jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil teavitama teda kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmeveo päeva asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmekonteinerit tühjendada ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud konteineri tühjendamise esimesel võimalusel.
(4) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus eeskirja nõuetele vastavat jäätmekonteinerit, siis asendab jäätmevedaja selle uue nõuetele vastava konteineriga oma kulul.
§ 10. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Viljandi valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad jäätmevaldajad loetakse vastavalt jäätmeseaduse § 69 lg 1 liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Liitumisajaks loetakse antud loa jõustumisest hilisemat aega.
(2) Viljandi Vallavalitsus teavitab avalikkust valla lehes Üheskoos ja valla veebilehel riigihanke tulemusena välja selgitatud jäätmevedajast, kellel on õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete vedamiseks Viljandi valla veopiir-konnas.
(3) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
(4) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.
(5) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada mitme naaberkinnistu peale ka ühiseid jäätmekonteinereid (Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri § 8 lg 2 ja lg 3), seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist konteinerit kasutavad jäätmevaldajad. Ühiskonteineri kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba, või vallavalitsuse poolt sellest kohustusest vabastatud isikud.
§ 11. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise tingimused
(1) Olmejäätmete valdaja võib taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, aga ka seda, et tema jäätmekonteineri tühjendamine toimuks käesoleva korra § 8 lg 4 p 1, 2 ja 3 sätestatust harvem. Selleks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele kirjaliku ja põhjendatud vormikohase (lisa 1) taotluse. Taotluse menetlemisel juhindutakse jäätmeseadusest § 69 lg 4 ning käesolevast korrast ja selle rahuldamise otsustab keskkonnaspetsialist, rahuldamata jätmise aga vallavalitsus oma korraldusega ühe kuu jooksul taotluse esitamisest alates.
(2) Vabastamise taotlemiseks esitab jäätmevaldaja kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 1).
(3) Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks järgmistel juhtudel:
1) kui jäätmevaldaja ei ela teatud perioodi jooksul kinnistul ja seal ei toimu mingisugust tegevust;
2) kui jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu alaliselt või ajutiselt takistatud;
3) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanik) 1. maist kuni 30. septembrini. Vabastuse perioodiks loetakse ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(4) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab vastavalt jäätmeseaduse § 69 lg 5 vallavalitsusele järgmise aasta 20. jaanuariks kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
(5) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätme-veoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(6) Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi vallavalitsusele;
3) vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud.
(7) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja võib korraldatud jäätmeveoga liituda igal ajal, sõlmides vedajaga lepingu ja teavitades sellest vallavalitsust.
§ 12. Jäätmeveo teenustasu ja selle muutmise tingimused
(1) Jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus.
(2) Segaolmejäätmete teenustasu koosneb:
1) kogumistasust, mis on tasu segaolmejäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid segaolmejäätmete konteineri tühjendamisel ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid;
2) käitlustasust, mis on määratud jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu segaolmejäätmete käitlemise eest.
(3) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
(4) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.
(5) Segaolmejäätmete konteineri tühjendamise teenustasu Tm vastava suurusega jäätmekonteineris sisalduvate segaolmejäätmete käitlemise eest (eurodes ilma käibemaksuta) koosneb:
1. kogumistasust Km, see on jäätmekonteineri ühekordse tühjendamise eest (eurodes ilma käibemaksuta) sealhulgas kütusekuludest, vedamise ettevalmistamisega seotud kuludest ning jäätmevedaja muudest kuludest, mis on seotud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega välja arvatud lisateenuste osutamisega seotud kulud;
2.koefitsiendist k, mis on segaolmejäätmete kaalu ja mahu suhe t/m3 (sätestatakse eraldi korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides);
3.jäätmekonteineri suurus m, m3-tes;
4.jäätmete vastuvõtutasust L määratud jäätmekäitluskohas (eurot tonn ilma käibemaksuta).
(6) Käesoleva paragrahvi lg 5 alusel segaolmejäätmete konteineri tühjendamise teenustasu arvutatakse: Tm = Km + k x m x L
(7) Jäätmevedaja võib taotleda jäätmeveo teenustasu muutmist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid.
(8) Jäätmevedaja poolt kirjalikult esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust (sh milliseid teenustasusid jäätmevedaja tõsta soovib; millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused ja taotletavate teenustasude kalkulatsiooni).
(9) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.
(10) Vallavalitsuse poolt kinnitatud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne (30) päeva pärast vastava korralduse vastu võtmist.
(11) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.
§ 13. Jäätmekäitlusalased lisateenused
(1) Lisateenusteks loetakse:
1) konteineri rent;
2) jäätmekonteineri käsitransport jäätmekonteineri paiknemiskohast jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskohani rohkem kui 10 meetrit, kord;
3) kilekottidesse paigutatud jäätmekonteineri väliste jäätmete laadimine ja vedu;
4) jäätmevaldaja võtmega jäätmekonteineri või piirdeaia avamine jäätmevedaja poolt.
(2) Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada jäätmekonteinerite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel. Samuti ei tohi lisatasusid arvestada vedaja eksimusega või teenuse mitteosutamisega seotud konteineri kordustühjendamise eest.
(3) Korraldatud jäätmeveo tasu lisateenuste eest, mis põhineb jäätmevedaja tegelikult tehtavatel kuludel, tuleb kooskõlastada Viljandi Vallavalitsusega.
3. peatükk RIIGIHANKE KORRALDAMINE
§ 14. Riigihange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks
(1) Riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks korraldab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest § 67 ja riigihangete seadusest § 31 lg 2.
(2) Lisaks jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud andmetele peavad korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides sisalduma:
1) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu projekt;
2) maksumuse esildis segaolmejäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;
3) andmed teenuste kontsessiooni kestuse kohta;
4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumuse vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele.
(3) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni pakkumuste hindamiseks moodustatakse vallavalitsuse korraldusega vähemalt viie liikmeline komisjon. Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.
(4) Vallavalitsus annab teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoks ja sõlmib teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud ettevõtjaga korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu kuni viieks aastaks.
(5) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates jäätmevedajale teenuste kontsessiooni andmise (vallavalitsuse vastavasisulise korralduse) andmisele järgnevast päevast.
§ 15. Avalikkuse teavitamine
Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest teavitab vallavalitsus avalikkust, infolehe Üheskoos ning valla veebilehe kaudu.
§ 16. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine
(1) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega.
(2) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel, jäätmeseadusest, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra nõuetest, sealhulgas jäätmekonteinerina kasutatakse sel juhul Viljandi valla jäätme-hoolduseeskirja § 5 lg 1 nõuetele vastavat standardset 80 liitrilist konteinerit ja selle tühjendamisel lähtutakse käesoleva korra § 8 lg 4 sätestatud jäätmekonteinerite tühjendamise sagedustest.
(3) Jäätmevaldaja, kes ühise jäätmekonteineri kasutamiseks on teiste jäätmevaldajatega sõlminud ühise jäätmekonteineri kasutamise lepingu, on samuti kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama vallavalitsust ühise konteineri kasutamisest (Viljandi valla jäätmehoolduseeskirja lisa 2 ).
(4) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.
§ 17. Jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu ennetähtaegne lõpetamine
(1) Vallavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate mahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud mahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.
(2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.
4. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 18. Korraldatud jäätmeveo rakendamine
(1) Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemuste kinnitamist ning edukaks tunnistatud teenuse osutajale Keskkonnaameti poolt korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa väljastamist.
(2) Kehtivuse kaotavad kõik senised jäätmeveolepingud.
§ 19. Kontrolli teostamine
Järelevalvet määruse täitmise üle teostab vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele ja seaduses sätestatud korras.
§ 20. Määruse rakendamine
(1) Tunnistada kehtetuks:
1) Pärsti Vallavolikogu 16.05.2012 määrus nr 59 „Pärsti valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“;
2) Paistu Vallavolikogu 19.10.2007 määrus nr 14 „Paistu valla korraldatud olmejäätme-veopiirkonna, vedamise sageduse ja –aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine“;
3) Saarepeedi Vallavolikogu 30.08.2010 määrus nr 19 „Korraldatud jäätmeveo rakendamiseks veopiirkonna, jäätmeliikide, vedamise sageduse, jäätmekäitluskohtade ja jäätmeveo teenustasu piirhindade kehtestamine“.
(2) Määrus jõustub 01.august 2015.
Hellar Mutle
vallavolikogu esimees
Lisa 1
Facebook
Twitter