Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Kehtna valla finantsjuhtimise kord

Väljaandja:Kehtna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.07.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.07.2019, 3

Kehtna valla finantsjuhtimise kord

Vastu võetud 26.06.2019 nr 58

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõigete 6 ja 7, § 21 lõike 1 ja § 28 lõike 31 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Kehtna valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) täitmise korraldamise tingimused.

  (2) Korraga reguleeritakse Kehtna vallas:
  1) eelarve ja lisaeelarve ülesehituse ja liigendamise põhimõtted;
  2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine;
  3) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemise kord;
  4) eelarve täitmise reeglid ja aruandlus;
  5) reservfondi kasutamine;
  6) finantsdistsipliini tagamine ja kohustuste võtmine;
  7) majandusaasta aruande koostamine, menetlemine, kinnitamine ja avalikustamine.

§ 2.   Mõisted

  (1) Korras kasutatakse mõisteid KOFS-i ja raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.

  (2) Lisaks kasutatakse käesolevas määruses mõisteid järgmises tähenduses:
  1) ametiasutus – vallavalitsus kui ametiasutus;
  2) hallatav asutus – vallavalitsuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu;
  3) sõltuv üksus – vallavalitsuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus;
  4) hallatavate asutuste alaeelarved – Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kui ametiasutuse, Kehtna Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja hallatavate asutuste eelarved vastutajate lõikes;
  5) valdkonna alaeelarved – vallavalitsuse hallatavatele tegevustele kavandatud eelarved vastutajate lõikes;
  6) alaeelarvete kasutajad – hallatavate asutuste eelarvete koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud.

2. peatükk EELARVE 

§ 3.   Eelarve koostamise üldpõhimõtted

  (1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (2) Eelarves määratakse arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest tulenevalt valla rahaliste vahendite plaan üheks eelarveaastaks. Eelarve seletuskirjas võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.

  (3) Eelarve on tekkepõhine (tehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse).

  (4) Eelarve ja lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.

  (5) Eelarves kajastatakse summad täiseurodes.

  (6) Eelarveosad on:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevuse tulud;
  4) investeerimistegevuste kulud;
  5) finantseerimistegevuse tulud;
  6) finantseerimistegevuse kulud;
  7) likviidsete varade muutus.

  (7) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise, muutmise ja täitmise korraldajaks on vallavalitsus.

§ 4.   Eelarve ülesehitus, liigendus, koostamise ja vastuvõtmise detailsus ning sisu

  (1) Volikogu kinnitatavas eelarves või lisaeelarves liigendatakse valla eelarve KOFS paragrahvides 14– 19 sätestatud detailsuses.

  (2) Eelarve detailsema jaotuse majandusliku sisu ja vastutajate lõikes (alaeelarved) kinnitab vallavalitsus korraldusega, arvestades volikogus kinnitatud eelarve või lisaeelarve eelarveosade mahte.

  (3) Lähtudes vallavalitsuse korraldusega kinnitatud alaeelarvetest või lisaeelarvest korraldab ametiasutus, alaeelarvete kasutajad ja valdkondade alaeelarvete eest vastutajad detailsema liigenduse kuuekohaliste kontode lõikes.

  (4) Eelarve reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks on vähemalt 1% kavandatud põhitegevustulude mahust, mis planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna.

  (5) Kulude ja tulude arvestus raamatupidamises toimub klassifikaatori kõige detailsemal tasandil.

§ 5.   Eelarve eelnõu koostamise ja menetlemise protsess ning kinnitamine

  (1) Eelarveprotsess algatatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. septembril vallavalitsuse korraldusega. Korralduses määratakse, lähtudes Kehtna valla arengukavast, valdkondlikest arengukavadest ning Kehtna valla eelarvestrateegiast, eelarveprotsessi ajagraafik, hallatavate asutuste alaeelarvete taotluste koostajad ja piirmäärad.

  (2) Hallatavate asutuste juhid ja ametiasutuses valdkondi kureerivad vastutavad ametnikud esitavad eelarve koostamiseks taotlused veebirakenduses VEERA koos seletuskirjaga. Seletuskiri peab sisaldama selgitust taotletava raha suuruse ja kasutamise otstarbe kohta. Seletuskirjas märgitakse alusandmed (kavandataval aastal nt klasside, päevade, hoolealuste, koosseisuüksuste jms arv) ja kulude arvestus, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide kasutusele võtmisega või muudatustega õigusaktides. Alaeelarvete taotluste koostamise ja esitamise tähtaeg on hiljemalt 15. oktoober.

  (3) Esitatud eelarvetaotluste põhjal koostab ja esitab finantsjuht koondtabelid vallavalitsusele. Koondi alusel ja eelarve eelnõu koostamiseks menetletakse esitatud taotlusi aruteludena, hinnates tulude ja kulude põhjendatust ja otstarbekust ning vastavust õigusaktidele, arengukavale ning planeeritud tegevustele.

  (4) Eelarvetaotluste menetlemisel osalevad finantsjuht, vallavalitsuse liikmed, hallatava asutuse tegevust kureeriv ametiasutuse vastutav ametnik ning vajadusel taotluse koostaja(d) või esitaja(d).

  (5) Väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ning üksikisikud esitavad taotlused raha eraldamiseks ametiasutuse vastava valdkonna tegevust koordineeriva ametiasutuse vastava ametniku kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Taotlus vallaeelarvest raha eraldamiseks esitatakse hiljemalt 30. septembriks. Taotlus raha eraldamiseks peab sisaldama taotleva summa suurust ja selgitust selle kasutamise kohta.

  (6) Pärast läbirääkimisi võtab vallavalitsus vastu seisukoha eelarve tasakaalu viimiseks. Finantsjuht koostab ja esitab eelarve koondprojekti vallavalitsusele hiljemalt 15. novembriks.

  (7) Vallavalitsuse kooskõlastatud eelnõu esitatakse volikogule ja volikogu alatistele komisjonidele hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

  (8) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis peab sisaldama KOFS paragrahv 22 lõikes 2 sätestatut, valla eelarveaastasse planeeritud uusi tegevusi koos maksumustega ning ülevaadet vallaeelarve põhinäitajatest tabelite või graafikute kujul.

  (9) Eelarve kavand ja seletuskiri avaldatakse Kehtna valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul volikogule esitamisest arvates. Eelarve seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

  (10) Eelarve lugemiste vahel võib vallavalitsus täiendada eelarve eelnõu sihtotstarbeliste tuludega, sihtotstarbeliste tulude saamiseks vajalike projektide kuludega ning teha tehnilisi muudatusi ja täpsustusi.

  (11) Volikogule esitatakse II lugemiseks muudatusettepanekute koond, milles kajastatakse ettepanekud, mis on saanud toetuse nii vallavalitsuselt kui ka eelarve- ja arengukomisjonilt.

  (12) Pärast muudatuste läbihääletamist otsustab volikogu eelnõu vastuvõtmise või II lugemise katkestamise.

  (13) Vallavalitsus kinnitab eelarvejaotuse ja määrab vallaeelarve täitmise eest vastutavad isikud alaeelarvete kaupa 1 kuu jooksul eelarve vastuvõtmisest arvates.

  (14) Eelarve avaldatakse Kehtna valla veebilehel koos volikogu istungi ja komisjonide protokollidega 7 tööpäeva jooksul vastuvõtmisest arvates.

§ 6.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisse eelarveaastasse

  (1) Eelmise aasta tegemata jäänud väljaminekute kavandamiseks uuel eelarveaastal esitavad alaeelarvete koostajad hiljemalt 15. jaanuariks vallavalitsusele taotluse, milles näidatakse väljamineku sihtotstarve, finantseerija ja summa.

  (2) Järgmisse eelarveaastasse võib üle kanda ja kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks järgmisi tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad:
  1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
  3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimist.

§ 7.   Lisaeelarve eelnõu koostamine, menetlemise protsess ja kinnitamine

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

  (2) Lisaeelarve eelnõu algatab vallavalitsus ja esitab kinnitamiseks volikogule.

  (3) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui eelarve muutub KOFS paragrahv 26 lõikes 4 sätestatud asjaoludest tulenevalt.

  (4) Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles kajastatakse:
  1) põhjendus täiendavate kulude vajaduse ning nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
  2) andmed kulude kohta, mille täiendamist taotletakse, sealhulgas andmed lisatulude või -säästu kohta, millega lisakulud kaetakse;
  3) selgitused muudatuste kohta, võrreldes põhieelarvega koos selgitusega muudatuse mõju kohta.

  (5) Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega volikogu arvestama muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

  (6) Tulude alalaekumise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ning vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

  (7) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet ei koostata, esitatakse ülevaade sihtotstarbeliselt eraldatud raha ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.

  (8) Kui lisaeelarve eelnõu muutmiseks ei ole avalikustamise ja volikogu komisjonides menetlemise tulemusel tehtud muudatusettepanekuid, võib volikogu otsustada lisaeelarve vastuvõtmise I lugemisel.

  (9) Kui lisaeelarve eelnõusse tehakse avalikustamise ajal ja volikogu komisjonides muudatusettepanekuid, saadetakse lisaeelarve II lugemisele.

  (10) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse Kehtna valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul volikogule esitamisest arvates. Seletuskiri peab veebilehel olema kättesaadav eelarveaasta lõpuni.

§ 8.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses tekkepõhiste arvestuspõhimõtetega.

  (2) Eelarve täitmist (täitmise seiret) ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

  (3) Eelarvest väljaminekute tegemisel tuleb kinni pidada eelarve jaotusest kontogruppide lõikes.

  (4) Vallavalitsus võib anda juhiseid eelarve täitmiseks ja kehtestada eelarveaasta sees eelarve jaotuse muutmise piiranguid.

  (5) Alaeelarvete kasutajad võivad teha tehinguid ainult alaeelarvetega kinnitatud väljaminekute summa piires.

  (6) Alaeelarvete kasutajad võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, ainult kooskõlas eelarvestrateegiaga.

  (7) Jooksva aasta eelarves ja järgnevateks aastateks eelarvestrateegias kinnitatud summade piires on vallavalitsusel ametiasutusena ja hallatavatel asutustel õigus ilma täiendava volikogu loata ning ilma eelarvestrateegias konkreetse lepingu andmeid välja toomata korraldada hankeid ja sõlmida kuni 4 aastaseid lepinguid, mille esemeks on:
  1) omavalitsusele täitmiseks kohustuslike sotsiaalteenuste osutamine, sh hooldamis- ja raviteenused;
  2) omavalitsusele täitmiseks kohustuslike hariduskulude tasumine;
  3) vallavara igapäevane majandamine, sh kommunaal-, korrashoiu-, valve- ning sideteenuste osutamine ja tehnosüsteemide hooldamine;
  4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rentimine;
  5) omavalitsuse tööks vajalike registrite kasutamise teenuste ostmine;
  6) ruumide rentimine vallavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

  (8) Kui lepinguga, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

  (9) Kui eelarve täitmise käigus on tulude laekumine kavandatust väiksem, võib vallavalitsus kuni 3 kuuks piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, lubades vaid vältimatute kulude tegemist, lähtudes väljamaksete teostamisel järgnevast järjekorrast:
  1) töötasud, töötasudest kinnipeetavad või töötasult arvestatavad maksud ja maksed, valla laenude teenindamisega seotud maksed;
  2) lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;

  (10) Vallavalitsus peab väljaminekute piiramisest volikogu teavitama ja vajadusel koostama lisaeelarve eelnõu ja esitama volikogule vastuvõtmiseks.

  (11) Kaupade ja teenuste müügieelarve (omatulu) alatäitumise korral võib vallavalitsus vähendada vastavate valdkondade ja hallatavate asutuste finantseerimist alatäitmise summa võrra.

  (12) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht osa täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvele võtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

  (13) Eelarveaastal täiendavalt eraldatud sihtotstarbelised toetused ning nendele vastavad kulud lisab vallavalitsus vallaeelarvesse vastutaja taotluse alusel informeerides sellest volikogu.

  (14) Valla ametiasutuse, hallatavate asutuste ja valdkonna piires majanduskulude ümberjaotamise otsuse teeb ametiasutuse vastava valdkonna või hallatava asutuse juht põhjendatud kirjaliku taotluse alusel hiljemalt 15. detsembriks.

  (15) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatuid väljaminekuid, kui nende tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad seadustest ja seaduste alusel antud õigusaktidest ning enne eelarveaasta algust sõlmitud lepingutest, mis on kooskõlas valla eelarvestrateegiaga.

  (16) Hallatavate asutuste eelarve täitmise eest vastutab asutuse juht ja valdkonna eelarve täitmise eest vastutab valdkonna juht, kui vallavalitsuse korraldusega ei ole määratud teisiti.

  (17) Finantsjuht esitab alaeelarvete eest vastutajatele alaeelarvete täitmise info, volikogule ja vallavalitsuse liikmetele koondeelarve täitmise ülevaate kord kvartalis.

3. peatükk RESERVFOND 

§ 9.   Reservfondi raha eraldamise alused, kasutamine ja aruandlus

  (1) Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks otsustab volikogu eelarve vastuvõtmisel või selle muutmisel kuid see ei saa olla väiksem kui 1% kavandatud põhitegevustulude mahust.

  (2) Reservfond moodustatakse igal aastal ettenägematute väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida. Reservfondi ei planeerita väljaminekuid, mis tõenäoliselt tuleb eelarveaasta jooksul teha, kuid mille suurust ega sisu ei osata täpselt hinnata. Nimetatud väljaminekud nähakse eelarves ette kulude tegeliku tegevusala ja majandusliku sisu järgi ning vajadusel tehakse eelarveaasta jooksul korrektsioonid lisaeelarve kaudu.

  (3) Reservfondist eraldatakse raha sihtotstarbeliselt juhtudel kui selleks ei ole eelarves vahendeid planeeritud:
  1) kriisiolukordade ja avariide ennetamiseks ning likvideerimiseks;
  2) rahaliste garantii- ja kinnituskirjade tagatiseks;
  3) ettekirjutuste tähtaegseks täitmiseks;
  4) koondamishüvitiste kulu katmiseks;
  5) projektide omaosaluste katmiseks;
  6) erakorraliste saavutuste eest premeerimiseks;
  7) muude ootamatult ilmnenud kiireloomuliste probleemide lahendamiseks.

  (4) Reservfondi kasutamist korraldab vallavalitsus ja reservfondist tehakse eraldisi vallavalitsuse korralduse alusel.

  (5) Reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus, mis sisaldab andmeid raha kasutamise eesmärgi ja perioodi ning ettenägematu kulu vajalikkuse põhjenduse kohta. Ametiasutuse vastava valdkonna juht kontrollib taotletava summa põhjendatust ja vastavust käesolevas korras sätestatud nõuetele ning koostab vallavalitsuse korralduse eelnõu, kooskõlastades selle eelnevalt ametiasutuse finantsjuhiga.

  (6) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi ja põhjendusi, jätta taotlus rahuldamata või rahuldada osaliselt või täielikult.

  (7) Iga üksik eraldis reservfondist ei tohi ületada 30% eelarves kinnitatud reservfondi mahust.

  (8) Reservfondist eraldatud vahendite ulatuses võib taotleja üldjuhul teha kulutusi pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist.

  (9) Füüsiline või juriidiline isik, kellele on reservfondist vahendeid eraldatud, on kohustatud esitama vallavalitsusele reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande vallavalitsuse korralduses märgitud tähtpäevaks ning tagastama kasutamata vahendid vallavalitsuse arvelduskontole aruande esitamise tähtajaks.

  (10) Reservfondi kasutamist kontrollib volikogu revisjonikomisjon vastavalt vajadusele. Vallavalitsus esitab volikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega või volikogu nõudmisel.

4. peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMINE JA KOHUSTUSTE VÕTMINE 

§ 10.   Finantsdistsipliini meetmed

  (1) Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe (tulem) aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne.

  (2) Netovõlakoormus võib ulatuda seaduses sätestatud määrani aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

  (3) Netovõlakoormus võib ületada kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära välisabi sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra.

  (4) Finantsdistsipliini tagamise meetmeid rakendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamisel ning eelarve täitmisel ja kohustuste võtmisel.

§ 11.   Nõuded varadele ja kohustustele

  (1) Likviidseid varasid tohib paigutada kuni üheaastase tähtajaga hoiustesse krediidiasutustes, vahendeid ei tohi paigutada fondidesse.

  (2) Omada võib ainult kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohustuslike ülesannete täitmisega seotud ettevõtetes enamusosalust või enamusaktsiaid.

  (3) Võlakohustusi võib võtta ainult investeeringuteks või olemasolevate võlakohustuste refinantseerimiseks.

  (4) Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu käibevahendite juhtimiseks võib võtta ainult tingimusel, et see makstakse aasta lõpu seisuga tagasi.

  (5) Kooskõlas eelarvestrateegiaga võib laenu anda sõltuvale üksusele investeeringuteks või tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetud kohustusi.

  (6) Sõltuvale üksusele saab volikoguga kooskõlastatult laenu anda rahavoogude juhtimise eesmärgil tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks.

  (7) Sõltuvad üksused võivad võtta laenu, mille tagasimakse tähtaeg ületab ühte aastat, ainult volikogu loa alusel.

  (8) Sõltuvad üksused on kohustatud teavitama vallavalitsust, kui planeerivad võtta kapitalirendi ja järelmaksu kohustusi ning muid kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg ületab ühte aastat.

  (9) Kohustuse võtmine peab olema kajastatud sõltuva üksuse eelarvestrateegias.

5. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE 

§ 12.   Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades KOFS-is sätestatud erisusi.

  (2) Majandusaasta aruande koostamist korraldab vallavalitsus. Tegevusaruande koostavad valdkonna juhid.

  (3) Vallavalitsuse sõltuvad üksused esitavad oma majandusaasta aruanded hiljemalt 15. maiks.

  (4) Majandusaasta aruande koostamise ning revisjonikomisjonile ja finantsaudiitorile esitamise tähtaeg on 15. mai.

  (5) Vallavalitsus kiidab majandusaasta aruande heaks protokollilise otsusega.

  (6) Vallavanem allkirjastab majandusaasta aruande koos kuupäeva märkimisega, kui vallavalitsus on aruande heakskiitnud.

  (7) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

  (8) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande volikogule esitamiseks. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist ning annab ülevaate komisjoni tegevuse kohta.

  (9) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juunil.

  (10) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul kinnitamisest arvates.

§ 13.   Finantsaudit

  (1) Finantsauditi viib ellu volikogu kinnitatud vandeaudiitor, andes hinnangu konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandele.

  (2) Vallavalitsuse sõltuvad üksused esitavad vallavalitsusele oma auditeeritud majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsusega hiljemalt 15. mail.

  (3) Vallavalitsuse konsolideerimisgrupi audiitor koostab majandusaasta aruande kohta sõltumatu audiitori aruande ja esitab vallavalitsusele hiljemalt 31. mail.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 14.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse Kehtna Vallavolikogu 18.09.2012 määrus nr 61 „Eelarve reservfondi kasutamise kord“.

§ 15.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Peeter Kustmann
Volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json