ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Lääneranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Väljaandja:Lääneranna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.07.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.07.2019, 7

Lääneranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 20.06.2019 nr 54

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lõike 4 alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Eeskirjaga reguleeritav valdkond

 (1) Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga (edaspidi eeskiri) sätestatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ning puhastamise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning märgitud teenuste osutamise ja kasutamise korrad Lääneranna vallas (edaspidi vald).

 (2) Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes osutavad ja kasutavad vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust, peavad täitma eeskirja nõudeid koos teiste vastavate õigusaktidega.

 (3) Eeskirja sätteid kohaldatakse kinnistuga võrdsetel alustel hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes.

§ 2.  Terminid

  Termineid kasutatakse eeskirjas järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu - tasu, mida makstakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetele vastava ja stabiilseks toimimise eest sõltumata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva avaliku veevõtmise seadme koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
 4) eelpuhasti – puhasti reovees reoainete ja ohtlike ainete piirväärtuste vähendamiseks enne kanaliseerimist;
 5) ehitis - inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest, ehitis on hoone või rajatis, hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis, rajatis on ehitis, mis ei ole hoone;
 6) fekaalid – kuivkäimlatest, septikutest ja individuaalelamute omapuhastitest väljaveetavad jäätmed;
 7) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
 8) kanalisatsiooni vaatluskaev – kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või ühenduse teostamiseks;
 9) kanaliseerimine – heitvee ja reovee kogumine, ärajuhtimine ning reovee vastu võtmine puhastamise eesmärgil;
 10) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk);
 11) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu või ehitise veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga vajaliku torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
 12) leping – kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste osutamise kohta;
 13) mõõdukaev – kaev, kus asub vee või reovee mõõdusõlm;
 14) mõõdusõlm – vee mõõtmiseks või reovee arvestamiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluvatest seadmetest koosnev tehniline sõlm;
 15) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee tasapind ühiskanalisatsioonis;
 16) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 17) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine;
 18) proovivõtukaev– proovivõtmise nõuetele vastav viimane või kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne kinnistu kanalisatsiooni liitumist ühiskanalisatsiooniga;
 19) purgimine – tekkekohast ära veetud reovee või fekaalide vastavas ettenähtud kohas ühiskanalisatsiooni laskmine;
 20) reoaine – aine, mis võib põhjustada reostumist
 21) reostus – vee omadusi halvendav reoainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
 22) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed üksnes reovee ärajuhtimiseks ja kanaliseerimiseks;
 23) reoveepuhasti – kogum kindlate dimensioonidega rajatisi ja seadmeid, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu või eeskirjas reguleeritud muul viisil kogutud reovesi puhastatakse tasemeni, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse edastada;
 24) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 25) sisendustoru – liitumispunkti ja veearvesti vaheline kinnistu veetorustik;
 26) vee-ettevõtja – ettevõtja, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ja puhastamist;
 27) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või kahjustumine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientidele teenuse osutamine;
 28) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee kanaliseerimine, mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku, ühisveevärgi ja kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

§ 3.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise üldised tingimused

 (1) Kliendi kinnistu veevarustuse ning kliendi kinnistult reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust (edaspidi teenus) osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil vallavolikogu poolt määratud vee-ettevõtja.

 (2) Kliendile antav ühisveevärgi vee kvaliteet ja selle kontroll peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Vee-ettevõtja poolt tagatakse sätestatud nõuete täitmine. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise, korrashoiu ja teenuse osutamise oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt õigusaktidele ja eeskirjale.

 (3) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis, milleks on kinnistu veetorustik ning kinnistul asuvad vee edasiandmiseks kasutatavad seadmed.

 (4) Kliendil on õigus kasutada käesolevas paragrahvis märgitud teenust vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt.

 (5) Juhul kui reovesi ületab oluliselt sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, siis võetakse seda vastu ainult vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastatult.

 (6) Teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastades selle vastavalt seadusele Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega.

 (7) Ühisveevärki kasutatakse ehitusviisist sõltuvalt joogi- ja tuletõrjevee saamiseks või ainult joogivee saamiseks. Ühiskanalisatsioon on ette nähtud reovee kanalisatsiooni puhul reovee ärajuhtimiseks.

 (8) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või rajatiste kahjustamises süüdiolevad isikud kannavad õigusaktides sätestatud korras vastutust tekitatud kahju eest, mille hulka loetakse kaasnev veekadu ja keskkonnakahju. Veekao suurus arvestatakse eeskirja sätete kohaselt, mis reguleerivad teenuse omavolilise kasutamise korral hüvituse arvestamise tingimusi.

 (9) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise üldistes huvides sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.

 (10) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust ja kasutamist korraldab ning kannab vastavad kulud kohaliku omavalitsuse üksus, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel või teenuse eest mittemaksmisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirjale. Avalikust veevõtukohast ja tuletõrjehüdrantidest võetava vee arvestus ja tasumine toimub kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

§ 4.  Liitumispunkt

 (1) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vaheliseks piiriks. Liitumispunkti paigutuse kohta antakse tingimused liitumistingimustes ning liitumispunkti käsitletakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana.

 (2) Liitumispunkti asukohaks avalikult kasutataval maal on kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Juhul kui liitumispunkti ei saa eelnimetatud tingimustel määrata, siis määratakse liitumispunkt pooltevahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel mõistliku aja jooksul määrab liitumispunkti asukoha vee-ettevõtja kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega.

 (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter määratakse liitumispunkti asukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

 (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui olemasoleval kanalisatsioonitorustikul vaatluskaev puudub või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter määratakse liitumispunkti asukoht käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

 (5) Piiritlusaktis fikseeritakse liitumispunkt koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu kohaste liitumistingimustega lepingu osaks.

 (6) Kui kinnistu piiride või hoonestuse muutmisel tekib vajadus liitumispunktide või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, siis peab klient sellest eelnevalt vee-ettevõtjat teavitama. Vee-ettevõtja väljastab kliendi taotluse alusel vastavad tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Märgitud tähtaja rikkumisel võib vee-ettevõtja katkestada teenuse osutamise eeskirjas sätestatud korras.

 (7) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

§ 5.  Tähtajalise teenuse osutamine

 (1) Tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise lepingu sõlmimisega, märgitud juhul liitumislepingut ei sõlmita. Vajadusel väljastatakse tähtajalise teenuse osutamiseks tehnilised tingimused.

 (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused laienevad ajutistele torustikele. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja võib nõuda tagasilöögiklapi paigaldamist.

 (3) Teenuse kohta tähtajalise lepingu taotleja kohustuseks on veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja veearvesti, kui pooled ei lepi teisiti kokku.

 (4) Ajutiste torustike ehitamise, hoolduse ja likvideerimise kulud kannab tähtajalise lepingu taotleja. Kui ajutisi ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda kliendi kulul teha vee-ettevõtja või lasta seda teha kolmandal isikul.

§ 6.  Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

 (1) Sõltuvalt kinnistu geodeetilisest paiknemisest maastikul tagab vee-ettevõtja ühisveevärgi veerõhu liitumispunktis minimaalse piirväärtuse 2,0 bar ja maksimaalse piirväärtuse 4,0 bar vahemikus. Üldjuhul määrab veerõhu veevärgis vastava tegevuspiirkonna survetsoonis asuvate hoonete valdav kõrgus.

 (2) Kui kinnistul vajatakse eeskirjas sätestatust suuremat või väiksemat rõhku, siis peab klient küsimuse lahendama vastavate seadmetega ja omal kulul.

 (3) Ühiskanalisatsioonis määratakse paisutustase kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse liitumistingimustes. Paisutustaseme mittesätestamisel on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaane kõrgus, millele lisatakse arvestuslikult 0,1m. Reovee isevoolse või üleujutusriskita ärajuhtimise mittetagamise korral lasub kliendil reovee ülepumpamise või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitsekohustus. Klient täidab märgitud kohustust oma kulul ning oma seadmete abil.

 (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate rajatiste või ruumide üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 7.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamistingimused

 (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema rajatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide ja eeskirjaga.

 (2) Kinnistu veevärgist vee tagasivoolu vältimiseks ühisveevärki peab olema kinnistu veemõõdusõlme paigaldatud tagasilöögiklapp. Kinnistu kanalisatsioonil peavad allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel olema uputuse vältimiseks kaitseseadmed.

 (3) Klient on kohustatud:
 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamisel tagama selle ohutuse isikutele, vältima ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustamise ning mitte takistama teistele klientidele teenuse osutamist;
 2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul vee-ettevõtjat sellest koheselt teatama;
 3) teavitama vee-ettevõtjat viivitamatult kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooni avariidest ning muudest asjaoludest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni;
 4) mitte püstitama kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste asukohta ehitisi ega ladustama materjale;
 5) lubama kinnistu veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt eeskirjale;
 6) kinni pidama eeskirja nõuetest ärajuhitavale reoveele;
 7) lubama volitatud isikutel võtta kinnistuvõrgust vee- ja reoveeproove;
 8) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama viivitamatult vee-ettevõtjat;
 9) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele;
 10) tagama volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

 (4) Klient peab kasutama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel vastavaid oskusi omavaid ettevõtjaid või isikuid. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud või ümberehitatud vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele ja kehtivatele ehitusnormidele.

 (5) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teistele klientidele teenuse osutamiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

 (6) Keelatud ühendusteks loetakse ühendust, mis võimaldab:
 1) ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 2) reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest veevärgi normaal- või alarõhu korral;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
 4) juhtida sademevett reoveekanalisatsiooni, kui see ei ole sätestatud lepingus.

 (7) Keelatud ühenduse tegemise, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või kliendi muu süülise tegevuse tõttu ühisveevärgis vee reostumisel või ühiskanalisatsiooni rajatiste rikkumisel või keskkonnareostuse põhjustamisel või muude kahjude tekitamisel peab klient hüvitama kahjud.

§ 8.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku üle teostab vallavolikogu otsusega volitatud isik (edaspidi volitatud isik) ning lepingu ja eeskirja kohaselt vee-ettevõtja.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus koheselt ilma ette teatamata sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust. Kinnistu sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja poolt akt.

 (3) Juhul kui kontrolli käigus avastatakse puudused või rikkumised, siis koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks antakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste ettekirjutuste, veeandmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

 (4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigusteostada vee kontrollmõõtmist. Lähtudes reovee hinnast on mõõtmisandmed aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel.

§ 9.  Veeseadmete plommimine kliendi kinnistul

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit;
 2) tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant vastava veearvesti puudumisel;
 3) vee- ja reoveearvesti liitmik ning vastava arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 4) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik.

 (2) Veeseadmete plommimise kohta koostatakse kahepoolne akt, millega klient võtab vastutuse plommide säilimise eest ning kohustub koheselt teatama plommide kaotsiminekust või rikkumisest vee-ettevõtjale.

 (3) Keelatud on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 toodud juhtudel.

 (4) Tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt võib klient plomme ära võtta kahjutule tõrjumise korral, millest peab teatama vee-ettevõtjale hiljemalt 24 tunni jooksul.

 (5) Erandina on kliendil lubatud plomme ära võtta, et sulgeda oma kinnistu peakraan lekke ilmnemisel kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. Sulgemisest teatab klient koheselt vee-ettevõtjat.

 (6) Uute plommide paigaldamiskulud hüvitab klient, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud juhtudel.

2. peatükk Teenuse osutamise tingimused 

§ 10.  Teenuse osutamise katkestamine ja taastamine

 (1) Vee andmise ning reovee vastuvõtmise teenust osutatakse pidevalt ja stabiilselt, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada või piirata teenuse osutamine:
 1) energiavarustuse katkemisel;
 2) loodusõnnetuse korral;
 3) veevärgi või kanalisatsiooni rajatise avarii korral;
 4) vee andmise suurendamisel tulekahju korral;
 5) kliendi tegevuse ohtlikkuse korral ühisveevärgile või -kanalisatsioonile või teistele klientidele;
 6) kui ühiskanalisatsiooni lastud reovee reoainesisaldus ületas piirväärtusi ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga või ei ole see sätestatud lepingus;
 7) omavolilise teenuse kasutamise korral;
 8) keelatud ühenduse ilmnemisel.

 (3) Mitte varem kui kahe nädala möödumisel kliendile saadetava tähitud hoiatuskirja postiasutusele üleandmisest, on vee-ettevõtjal õigus katkestada teenuse osutamine, kui klient:
 1) ei ole kinni pidanud teenuse kasutamist sätestavatest nõuetest või liitumistingimustes märgitud teenuse hulgast või nõuetest;
 2) on viivitanud teenuse eest arve tasumisega või muude maksete tegemisega üle kahe nädala maksetähtaja saabumisest arvates;
 3) osutab takistusi või muul viisil ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimist või proovide võtmist;
 4) jätab arvesse võtmata vee-ettevõtja poolt esitatud teated, mis sisaldavad tähtaega;
 5) ei ole täitnud eeskirja kohast ettekirjutust;
 6) ei ole täitnud nõuet eelnevalt teavitada kinnistu piiride või hoonestuse muutmisest, mis tingivad liitumispunktide või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituse;
 7) rikub liitumispunkti, veemõõdusõlme või teiste ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ehitamiseks või ümberehituseks antud teostustähtaega.

 (4) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt katkestati teenuse osutamine ning selle kohta akti ei koostatud, siis peab vee-ettevõtja koheselt klienti sellest teavitama.

 (5) Teenuse osutamine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist ning kliendi kirjaliku taotluse alusel. Taasavamisele ei kuulu kliendi poolt tehtud keelatud ühendused.

 (6) Kliendi kinnistule teenuse osutamise katkestamisel, mida tehti käesoleva paragrahvi alusel, tekkinud kahjude eest vee-ettevõtja ei vastuta.

 (7) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks lepinguga. Vallavalitsusel on õigus piirata erakorraliste asjaolude korral vee kasutamist.

 (8) Kliendi kirjalikul taotlusel võib vee-ettevõtja peatada kliendi reovee vastuvõtmise. Taotluses märgitakse teenuse peatamise algusaeg ning teenuse taasalustamise aeg, peatamise põhjus ning muud olulised asjaolud. Reovee vastuvõtmise peatatakse pärast taotlusega nõustumist vee-ettevõtja poolt. Reovee vastuvõtmise algus peab toimuma tööajal, et tagada kontrollseire tegemise võimalus. Klient kannab reovee vastuvõtmise peatamisega seotud kulud.

§ 11.  Teenuse osutamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral

 (1) Avariiliste või plaaniliste remonttööde tõttu on vee-ettevõtjal õigus piirata või katkestada kliendile teenuse osutamine, samuti võib seda teha ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja vähemalt 36 tunni jooksul elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks ning tervishoiu-, hoolekande-, õppe- või kasvatusasutuste joogi- ja olmeveevajaduse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Vee-ettevõtja peab sisestama vee-ettevõtja koduleheküljel olevasse operatiivinformatsiooni andmebaasi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust, avariiliste remonttööde aeg sisestatakse vahetult pärast avariiteate registreerimist. Väljaspool tööaega ja riiklikel pühadel edastatakse informatsiooni piirangute ja katkestuste kohta vee-ettevõtja rikketelefonilt, mis on näidatud vee-ettevõtja kodulehel.

 (3) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest teenuste osutamise piirangutest või katkestustest teavitatakse vastavaid kliente kirjalikult (võimalusel e-posti teel) vähemalt kolm päeva enne tööde algust.

 (4) Juhul kui teemaa või tänava pinnale ulatuv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatis puruneb või selle tagajärjel teepind vajub, siis tähistab vee-ettevõtja vastava teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise tee või tänava omanikuga kooskõlastatult. Vee-ettevõtja peab taastama teekatte vähemalt avariile eelnenud seisundis.

 (5) Vääramatu jõu (sh elektrikatkestus, torustike avariid, üleujutus) tõttu tekkinud
võimalike kahjude eest vee-ettevõtja ei vastuta. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile põhjustatud kahjustuste või ruumide üleujutuste kahjusid ei hüvita vee-ettevõtja juhul kui kliendi veevärk või kanalisatsioon ei vastanud nõuetele.

§ 12.  Teenuse omavoliline kasutamine

 (1) Teenuse kasutamine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
 4) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 5) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
 6) näitusid on moonutatud;
 7) veearvestit on mõjutatud;
 8) eemaldatud on vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur;
 9) avatud on vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
 10) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) Teenuse omavolilise kasutamise algusajaks loetakse rikkumise algus. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik kindlalt määratleda, siis loetakse rikkumise kestvuseks kuni üks (1) aasta. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest loetakse rikkumise maksimaalseks kestvuseks üks kuu.

§ 13.  Hüvitise määramine teenuse omavolilisel kasutamisel

 (1) Omavolilise veevõtu korral, kui ei ole võimalik tuvastada reaalset veekogust, siis tasutakse vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas ja vee voolukiirus on vähemalt 1,0 m/sek. Juhul kui on toimunud veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumine või eemaldamine või veearvesti näitude moonutamine, siis võetakse veearvesti arvestuslik siseläbimõõt aluseks läbilaskevõime määramisel. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitise suurus arvutatakse teenuse kehtivatest hindadest lähtudes. Süüdiolev isik peab lisaks hüvitama ühenduse sulgemise kulud ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju.

 (2) Omavolilise reo- ning sademevee ärajuhtimisel määratakse hüvitis alljärgnevalt:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast suubuva veetoru läbilaskevõime järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud arvestuskorra kohaselt;
 2) sademe- või drenaaživee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni vee-ettevõtja poolt koostatud tehniliste arvestuste ning konkreetsete asjaolude alusel;
 3) veearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumisel või näitude moonutamisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale veearvesti arvestusliku siseläbimõõdust lähtudes.

 (3) Kui lepinguga sätestatud reoveearvesti puudub, on rikkis, ei vasta normidele või kui arvesti näitu ei ole võimalik kontrollida, arvestatakse reo-, sademe- või drenaaživee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademe- või drenaaživee vastuvõtu- või ühenduspunkti (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) pealt kogus, lähtudes ülalnimetatud sündmusele eelnenud üheksakümne (90) ööpäeva keskmisest reovee kogusest ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (4) Omavolilisel veevõtul ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest tasub klient või muu omavoliline vee võtja vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule.

 (5) Kui omavoliline veevõtt hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks tasub süüdiolev isik vee-ettevõttele hüvitist lähtudes kasutatud mahuti 15-kordsest mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (6) Teenuse omavolilise kasutamise juhud, mille mahu ja maksumuse arvestuseks puuduvad käesolevas paragrahvis asjakohased sätted, määrab vee-ettevõtja hüvituse tehniliste arvestuste alusel.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja vähendada lähtudes faktilistest asjaoludest, tehnilistest tingimustest ning kohustatud isiku poolt esitatud tõenditest.

 (8) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestus arvestatatakse päevani, mil volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenuda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumisest ja selle dokumenteerida, kuid mitte üle 1 (ühe) aasta tagasiulatuvalt.

§ 14.  Teenuste eest tasumise kord

 (1) Vee-ettevõtja poolt osutatud teenuse eest arvlemine ning kliendi poolt vee- ja reoveearvesti näidu fikseerimine toimub lepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Võetud vee ja ärajuhitud reovee koguse arvestamisel võetakse ühikuks kuupmeeter. Arvesti näitude teatamise kord ja sagedus määratakse lepingus.

 (2) Poolte kokkuleppel võidakse kliendile osutada sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimise teenust. Kliendi soovil ja vee-ettevõtja nõusolekul kasutatakse mõõtmist.

 (3) Teenuse eest tasutakse lepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kokkuleppe puudumisel tasumise tähtajas peab klient tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse kätte saaduks kui see on edastatud lepingus märgitud kliendi posti või e-posti aadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Maksetähtaja langemisel puhkepäevale või riiklikule pühale loetakse tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev. Tasumise kuupäevaks loetakse raha laekumise kuupäev vee-ettevõtja arvelduskontole.

 (4) Seitsme tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast võib klient esitada vee-ettevõtjale pretensioone või vastuväiteid arvete õigsuse küsimuses. Kliendi pöördumised lahendatakse vee-ettevõtja poolt kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni või vastuväite kättesaamisest. Kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist on klient on kohustatud arve tasuma vastavalt lahendile.

 (5) Tasumise tähtaegade ületamisel peab klient tasuma viivist lepingus sätestatu kohaselt. Viivise suurus lepitakse kokku lepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15 % tasumata summalt päevas ning füüsilisest isikust kliendi puhul mitte rohkem kui võlaõigusseaduses sätestatud määr. Juhul kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei saanud seda tähtaegselt või oli arve ebaõige, siis ei pea viivist tasuma.

3. peatükk Vee mõõtmine ja reovee arvestus 

§ 15.  Võetava vee mõõtmine ja arvestamine

 (1) Otseselt ühisveevärgiga ühendatud kinnistu veevärgil peab olema veemõõdusõlm ning tarbitav vesi mõõdetakse ühes veemõõdusõlmes. Vee-ettevõtja loal võib kinnistule võetava vee mõõtmiseks rajada erandina rohkem kui ühe veemõõdusõlme.

 (2) Kinnistule paigaldatud veearvesti näitude alusel arvestatakse kliendi poolt võetavat vee hulka. Kinnistul asuva tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, tehakse eeskirjas sätestatud juhtudel vastav veekasutuse akt ja kuluarvestus vee-ettevõtja poolt.

 (3) Erakorralise taatlusega avastatud lubatust suurema veearvesti mõõtevea korral tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestus. Märgitud ümberarvestus tehakse arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, mis ei või ületada kuut (6) kuud.

 (4) Veearvesti riketest või puudustest on klient kohustatud koheselt teavitama vee-ettevõtjat. Vee-ettevõtja kohustub parandama veearvesti võimalikult kiiresti. Kliendil on õigus kahtluse korral nõuda erakorralist veearvesti taatlemist. Kui veearvesti viga jääb erakorralise kontrolli või taatluse tegemisel kliendi nõudmisel lubatud vea piiridesse, siis kannab kulud klient. Kui veearvesti erakorralise taatluse tulemusel ei vasta esitatud nõuetele kohustub vee-ettevõtja tegema ümberarvestuse eeskirjas sätestatud korras.

 (5) Juhul kui klient ei ole süüdi veearvesti rikkes või muul põhjusel nõuetele mittevastavas toimimises, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, siis võetakse aluseks tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Märgitud arvlemiskorda rakendatakse rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni paigaldatakse uus veearvesti.

 (6) Päästeameti poolt avalikust veevõtukohast kahjutule tõrjumiseks, muudeks päästetöödeks või õppusteks võetavat vett arvestatakse ning selle eest makstakse valla ja vee-ettevõtja vahelise lepingu kohaselt. Kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästeamet, kes esitab igakuiselt vee-ettevõtjale vastavad andmed.

 (7) Vee-ettevõtja arvestab või mõõdab igakordselt vastavalt kasutusele ühekordsed veetarvitused.

 (8) Juhul, kui kliendil puudub veearvesti, toimub arvestusperioodil tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumine põhjendatud arvestuse alusel, milles võetakse aluseks elanike arv, keskmine veetarbimine elaniku kohta vastavas asustusüksuses ja teenuse hind.

§ 16.  Reo- ja sademevee arvestus

 (1) Reovee kogus, mille klient juhib ühiskanalisatsiooni, võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui klient seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ega eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (3) Kliendi soovil kasutatakse sademevee mõõtmist. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Kui klient ei soovi kasutada sademevee mõõtmist, siis sademevee kogus arvutatakse järgneva valemi järgi: Qas=q x k x Aa, kus Qas – pinnale langeva ja sealt ärajuhitava sademevee arvutuse äravool (l/s), q – arvutusvihma intensiivsus (l / s x ha), k - pinnakatte äravoolutegur, Aa – valgala tegur (ha). Andmed aastase keskmise sademete summa kohta saadakse Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudilt. Arvesse võetakse vähemalt 10 aasta keskmist kohalikke ilmaolusid arvestades. Pinnakatte äravooluteguri määramisel lähtutakse standardis EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk" punktis 6.2.4 sätestatud metoodikast ning pinnakatete äravooluteguritest.
Pinnakatete äravoolutegur:

PinnakatteÄravoolutegur K
Katus0,9
Betoon- või asfaltkate0,8
Tihedate vuukidega kivisillutis0,8
Liivvuukidega kivisillutis0,7
Kruus-või killustikkate0,3
Muru0,2
Aed, park0,15
Katteta maapind0,1
Mets0,05

 (4) Kinnistu või avalike teede, tänavate, väljakute pinnakatte äravoolutegurina saab kasutada täpsemate andmete puudumisel arvestuslikku keskmist pinnakatte äravoolutegurit 0,75. Kinnistu omanikel või valdajatel, kes on oma kinnistutelt või avalikelt teedelt, tänavatelt ning väljakutelt rajanud kogutava sademevee taaskasutus –ja/või immutussüsteemi, arvesse minev pindala on 0 m2. Kinnistu omanikel või valdajatel, kes juhivad oma kinnistutelt või avalikelt teedelt, tänavatelt ning väljakutelt kogutava sademevee enne avalikku sademeveesüsteemi jõudmist läbi puhvermahuti või mõne muu tippvooluhulka vähendava süsteemi, vähendatakse pindala 50% võrra. Mahuti peab mahutama vähemalt 50% teenindava ala 20 minutilise arvutusvihma, korduvusega 2 aastat (lahkvoolne kanalisatsioon) või 3 aastat (ühisvoolne kanalisatsioon).

 (5) Klient peab täitma eeskirjas veemõõdusõlme ja arvesti kohta sätestatud nõudeid ka reo-ja sademevee mõõdusõlme suhtes.

 (6) Veearvesti rikke korral või kui veearvesti ei toimi nõuetekohaselt muul põhjusel ja klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud tasu arvestamise kord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni

 (7) Ühekordseid reovee ärajuhtimisi ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetused jms) arvestab vee-ettevõtja iga kord vastavalt kasutusele.

 (8) Reo- ja sademevee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reo-ja sademeveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise aktiga vee-ettevõtja.

 (9) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub suures koguses kinnistu reoveekanalisatsiooni ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida sellise mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kinnistu kanalisatsiooni võimalike tähtajaliste korrastusettekirjutuste tegemisel või teadete esitamisel ning ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 17.  Nõuded veemõõdusõlmele

 (1) Vee-ettevõtja loal paigutatakse veemõõdusõlm mõõdukaevu juhul, kui:
 1) tegemist on hoonestamata kinnistuga või puudub veearvesti külmumist vältiv kinnine ruum;
 2) kinnistul olev sisendustoru on üle 50 m pikk;
 3) puudub võimalus selle paigutamiseks hoonesse;
 4) sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

 (2) Vee-ettevõtja poolt antakse tehnilised nõuded veemõõdusõlme asukoha ja ehituse kohta. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, siis peab veemõõdusõlme omal kulul rajama klient ja vee-ettevõtja paigaldab veemõõdusõlme oma veearvesti. Kliendi poolt paigaldamiseks antav veearvesti peab vastama tehnilistele nõuetele, mille esitab vee-ettevõtja.

 (3) Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult juhul, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Märgitud juhul peab rööptorul olema veearvesti ning sulgur, mis on tavaolukorras kinni ning sellel on vee-ettevõtja plomm.

 (4) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, veearvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Tagasilöögiklapp peab olema vahetult peale veearvestit.

 (5) Veemõõdusõlmes peab olema peale veearvestit ja tagasilöögi klappi proovivõtukraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove.

 (6) Veearvesti paigaldamiseks väljastab vee-ettevõtja kliendile eelnevalt tehnilised tingimused.

 (7) Erandina võib vee-ettevõtja loal ühe veearvesti asemel kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Veearvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.

 (8) Veearvesti paigaldatakse vee-ettevõtja poolt ja tema kulul nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist. Vee-ettevõtja teostab veearvesti edaspidist hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt. Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt veearvesti ja veemõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

 (9) Hoones peab veemõõdusõlm asuma paigutusega, mis võimaldab maksimaalselt lühikese sisendustoru ja millel ei tohi olla lahtivõetavaid liiteid. Juhul kui veemõõdusõlm asub mõõdukaevus, siis peab see asuma võimalikult lähedal kinnistu piirile.

§ 18.  Veearvesti toimimise tagamine

 (1) Veearvesti toimimiseks peab klient:
 1) võimaldama juurdepääsu veemõõdusõlmele ning hoidma lähima ümbruse ja juurdepääsu vabana veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
 2) hoiduma veearvesti vigastamisest ning kaitsma veearvestit ülekuumenemise või külmumise eest;
 3) hoidma veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu kuiva ja korrasolevana ning tagama vajaliku valgustuse;
 4) hoidma veemõõdusõlme armatuuri töökorras;
 5) vältima ruumi või mõõdukaevu valgunud vee tõttu veearvesti uputamise;
 6) kindlustama veearvesti nähtavuse.

 (2) Veemõõdusõlme vajalik sisustamine, arvestikanduri jm paigaldamine toimub kliendi kulul.

 (3) Juhul kui rikutud või külmunud või kuumenenud või omavoliliselt eemaldatud veearvesti kuulus vee-ettevõtjale, siis asendab selle vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist kliendi poolt. Vee-ettevõtja asendab veearvesti tehnilise rikke korral selle tasuta, kui riket ei põhjustanud klient.

 (4) Klient peab koheselt teatama veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja mitte nõuda eeskirjas sätestatud hüvitust.

 (5) Arvestitega (sh kaugloetava arvestiga) seotud informatsioon esitatakse vee-ettevõtja veebilehel.

4. peatükk Nõuded ärajuhitavale reoveele 

§ 19.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Reovesi, mis juhitakse ühiskanalisatsiooni peab olema puhastusseadmetes nõutavate väärtusteni puhastatav ning ei tohi kahjustada kanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid. Klient peab teavitama vee-ettevõtjat kõigist reovee vastuvõtmiseks vajalikest asjaoludest ja andmetest ning nende olulisest muutumisest.

 (2) Kui kliendi reovesi ei vasta eeskirjas või lepingus toodud nõuetele, peab klient selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist oma eelpuhastis nõutava tasemeni puhastama. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida eelpuhasti tööd.

 (3) Keelatud on ühiskanalisatsiooni lasta ehitusprahti, olmeprügi, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms sh purustatud kujul.

 (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, milles on:
 1) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid või gaase;
 2) plahvatus- või tuleohtlikke aineid;
 3) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
 4) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 5) radioaktiivseid aineid;
 6) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid, mida ei ole võimalik olemasoleva protsessiga puhastada, et tagada keskkonna ohutus;
 7) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid määras, mis halvendab puhastusefektiivsust.

 (5) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40o C. Keelatud on ilma vee-ettevõtjaga kooskõlastamata reoveest jääksoojuse väljavõtmine kui see vähendab puhastusefektiivsust.

 (6) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada hüdraulilisi või reostuslikke löökkoormusi. Hüdrauliliseks ja reostuslikuks löökkoormuseks loetakse koormust, milline on põhjustatud ühe või mitme kliendi poolt ning võrreldes ööpäevase keskmise koormusega eelmisel perioodil (ööpäev) hüdrauliline ja/või reostuslik koormus suureneb puhastile üle 5%.

 (7) Vastu võetava reovee koguse piirmäär reguleeritakse lepingus.

 (8) Klient on kohustatud koheselt teatama avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni. Vee-ettevõtja peab viivitamatult rakendama peale teate saamist ohutusmeetmeid.

 (9) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida seda ohustavat reostust, mille kohta pole kehtestatud piirväärtusi või see pole lubatud lepinguga. Sellise reostuse leidmisel reoveest võib vee-ettevõtja seda käsitleda ühiskanalisatsiooni ohustavana ja koheselt katkestada reovee vastuvõtmise.

§ 20.  Reovee reostusnäitajate piirväärtused

 (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused sätestatakse eeskirja lisas (edaspidi lisa).

 (2) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.

 (3) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ei ületa lisas esitatud piirväärtusi, ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (4) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (5) Lisas sätestatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavaks reostuseks, kui selline ületamine ei ole lubatud lepinguga.

§ 21.  Reoainesisalduse kontrollimise kord

 (1) Reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on proovivõtukaev, mis sätestatakse lepingus. Proovivõtukaevuks on viimane kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumispunkti, kui pooled pole teisiti kokku leppinud. Kui proovivõtukaev ei ole lepinguga määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama või tasuma vee- ettevõtjale selle ühendustorule rajamise eest. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.

 (2) Vee-ettevõtja määrab proovivõtu sageduse ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus eelkõige reostuse iseloomu ja taset arvestades, Juhul kui kasutatakse oma tegevuses ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale on klient kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ära juhitavatest reoainetest.

 (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja proovivõtugraafikus, mis saadetakse kliendile kirjalikult. Vee-ettevõtjal on igal ajal õigusteha graafikuväliseid punktproove.

 (4) Proovivõtt ja reoainete sisalduse analüüsi tegemine kliendi, vee-ettevõtja ja labori poolt peab toimuma võrdsetel tingimustel. Kliendi kirjalikul nõudmisel võetakse proovid paralleelselt kolme proovivõtuanumasse, millest üks jääb kliendile ja üks pitseeritakse (kontrollproov) ning säilitatakse vee-ettevõtja juures.

 (5) Vee-ettevõtja proovivõtja võtab proove kliendi esindaja juuresolekul. Kui kliendi esindaja ei kasutanud õigust osaleda proovivõtul, siis ei saa ta hiljem vaidlustada proovivõttu mitteosalemise tõttu. Vee-ettevõtja teavitab klienti proovivõtust ette kirjalikult lepingus toodud e-postile või aadressile mõistliku aja jooksul või toimub proovivõtt vastavalt graafikule. Vee-ettevõtja kahtluse korral reovee nõuetele mittevastavusest või avariiolukorrast on vee-ettevõtjal õigusteostada proovivõttu 30 minutilise etteteatamisega. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri poolt kehtestatud korras ja omama vastavat tunnistust.

 (6) Proovi võtmisest ei teavitata eelnevalt klienti, kui proovi viivitamatu võtmine on vajalik võimaliku kahju ennetamiseks, vältimiseks või selle tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.

 (7) Proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kolmes eksemplaris, millest üks antakse laborile, teine kirjaliku nõude esitamisel kliendile peale proovivõttu või pärast proovide analüüsimist kliendile koos analüüsiaktiga ning kolmas eksemplar antakse vee-ettevõtjale.

 (8) Kokkuleppel vee-ettevõtjaga on kliendil õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused. Märgitud juhul peavad proovid olema vee-ettevõtja poolt võetud paralleelproovidena vastavaid protseduurireegleid järgides.

 (9) Vee reoainesisalduse iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee eelpuhastitega.

 (10) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.

§ 22.  Tasu määramine reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel

 (1) Lisas sätestatud olmereovee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel on vee-ettevõtjal õigus eeskirja kohaselt katkestada teenuse osutamine. Arvestades eeskirja sätteid ning ainult lepingus sätestatud juhul ja suuruses võidakse nõuda ülenormatiivse reostuse eest tasu maksmist.

 (2) Proovivõtmiste käigus reovees sisalduvate ainete koguse tõusu või languse (ainult pH puhul) tuvastamisel üle lubatud piirväärtuse arvestusperioodi keskmisena suurendatakse arvestusperioodil osutatud teenuste hinda.

 (3) Vee-ettevõtjal õigus nõuda kahjustuste ja ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist lisaks ülenormatiivse reostuse tasule. Märgitud õigust saab rakendada juhul kui lubatud reostuse piirväärtust ületava reovee või kontsentreeritud saaste ühiskanalisatsiooni juhtimisega kahjustati ühiskanalisatsiooni protsessi või saastati ülemääraselt looduskeskkonda.

 (4) Tasu ülenormatiivse reostuse eest määratakse reoveest võetavate analüüside põhjal mille reoaine piirväärtuse ületamise eest on vee-ettevõtjal õigus nõuda kümne (10) kordset reovee tasu. Tasu on õigus küsida korduvalt kuni reoveenäitajate vastavusse viimiseni.

 (5) Proovivõtmiste käigus kliendi reovees sisalduva aine koguse tõusu tuvastamisel üle piirväärtuse rakendatava reoaine sisalduse või pH langemisel alla 5,5 võib vee-ettevõtjal lepingu üles öelda etteteatamise tähtaega arvestamata. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul juhul, kui ei tuvastata reovee piirväärtuste ületamist.

 (6) Reovee reostusnäitajate ületamisel lisas esitatud piirväärtusi on vee-ettevõtjal õigus kontrollida. Vee-ettevõtja võib vajadusel piirata reovee vastuvõtmist või määrata kõrgema reostusaste või vastava ressursi puudumisel nõuda uut liitumist.

 (7) Kinnistul kahe või enama eraldatud veevärgisüsteemi, millel on eraldi veearvesti, ning ka eraldatud kanalisatsioonisüsteemi korral võib kooskõlastatult vee-ettevõtjaga määrata reostusastmed igale süsteemile eraldi. Vee-ettevõtja määrab sel juhul igale ärajuhtimissüsteemile eraldi võimaliku ülenormatiivse reostuse tasu.

 (8) Mitme ühenduse korral kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni võetakse proovid igast ärajuhtimise proovivõtukaevust ning määratakse neile eraldi reostusnäitajad.

 (9) Reoainete lubatud piirväärtuste ületamisel või muu rikkumise korral, mistõttu pidi vee-ettevõtja tasuma keskkonnatasusid kõrgendatud määra järgi, peab klient hüvitama vee-ettevõtjale keskkonnatasude kõrgendatud määra osa.

 (10) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase ületab lisas määratud saasteainete piirväärtusi on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest peab selguma, et saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab eeskirjas või lepingus märgitule.

 (11) Reostuskoormuse tugeval kõikumisel on vee-ettevõtjal õigus kliendilt nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

5. peatükk Lepingu sõlmimise ja lõppemise tingimused 

§ 23.  Lepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimuste täitmisel sõlmitakse leping määramata tähtajaks. Juhul kui liitumistasu makstakse osamaksete kaupa, siis võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise lepingu kuni viimase osamakse tasumiseni.

 (2) Kinnistu või ehitise kui vallasasja kuulumisel kaasomandisse, sõlmitakse teenuse saamiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsusel nende volitatud esindaja poolt. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kaasomanikud.

 (3) Lepingu sõlmimiseks peab isik esitama vee-ettevõtjale avalduse, mille vormi kinnitab vee-ettevõtja, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning muud vajalikud dokumendid õigusaktide kohaselt.

 (4) Erandina tähtajalise lepingu sõlmimiseks peab klient esitama vee-ettevõtja poolt nõutavad dokumendid. Vee-ettevõtja esitab kliendile teenuse saamiseks vajalikud nõuded ja tingimused.

 (5) Juhul kui soovitakse ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise luba, siis esitab isik vormikohase avalduse. Avalduse rahuldamisel määratakse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise tingimused vee-ettevõtja poolt.

 (6) Isiku poolt ehitusaegsel veekasutusel kinnistul olevate või ehitatavate ühendustorude kaudu, mida edaspidi soovitakse kasutada alaliselt, sõlmitakse tähtajaline leping käesoleva paragrahvi kohaselt.

§ 24.  Lepingu lõppemise ja uue lepingu sõlmimise tingimused

 (1) Leping lõpeb õigusaktides, eeskirjas või lepingus sätestatud alustel ja tingimustel.

 (2) Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt peab ta seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama vastava avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega lepingu sõlmimiseks. Märgitud nõude mittetäitmisel võidakse käsitleda veekasutust või reovee ärajuhtimist omavoliliseks eeskirjast tulenevate tagajärgedega.

 (3) Seaduses sätestatud korras on vee-ettevõtjal õigus lepingus üles öelda juhul, kui:
 1) vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks pole klient kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli teenuse osutamine katkestatud;
 2) klient muutus vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks seoses kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu põhjuse tõttu;
 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud ehitised lammutatakse või langevad alaliselt kasutusest välja;
 4) see tuleneb eeskirjas, õigusaktides või lepingus märgitud põhjusel.

 (4) Leping lõpeb juriidilise isiku lõpetamise korral kui juriidilisel isikul ei ole õigusjärglast või füüsilise isiku surma korral, kui tal ei ole pärijat.

 (5) Ühe aasta jooksul peale lepingu lõppemist on kliendil õigus leping uuesti sõlmida endises mahus ja tingimustel liitumislepingut sõlmimata. Märgitud õigust saab kasutada juhul, kui lepingu lõppemise asjaolud kõrvaldati nõutud viisil ning olemasolevate ühendustorude kasutamine on võimalik. Uue lepingu sõlmimiseks peab klient eelnevalt tasuma vee-ettevõtjale teenuse taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõppemisest möödunud aja eest.

 (6) Vee-ettevõtjal on õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist, kui ühe aasta jooksul peale lepingu lõppemist ei ole uut lepingut sõlmitud. Lepingu hilisema sõlmimise korral peab sõlmima liitumislepingu.

6. peatükk Lõppsätted 

§ 25.  Eeskirja rakendamine

 (1) Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

 (2) Enne eeskirja jõustumist sõlmitud lepingute täitmisel lähtutakse eeskirja sätetest kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

§ 26.  Määruse jõustumine

 (1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
 1) Hanila Vallavolikogu 28.01.2010. a määrus nr 3 „Hanila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
 2) Koonga Vallavolikogu 25.02.2010. a määrus nr 2 „Koonga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
 3) Lihula Vallavolikogu 28.01.2010. a määrus nr 3 „Lihula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine“;
 4) Varbla Vallavolikogu 10.12.2009. a määrus nr 18 „Varbla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Arno Peksar
Volikogu esimees

Lisa Reovee reostusnäitajate piirväärtused

/otsingu_soovitused.json