ElamumajandusSoojamajandus

Teksti suurus:

Ülenurme valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus

Väljaandja:Ülenurme Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.09.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.09.2013, 81

Ülenurme valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus

Vastu võetud 09.09.2008 nr 18
jõustumine 12.09.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
25.09.201228.09.2012

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja kaugkütteseaduse § 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse eesmärk

 (1) Käesoleva määruse eesmärk on säilitada valla territooriumil olemasolevad kaugküttevõrgud kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavussse tegeliku tarbimisega ja anda soojusettevõtjale kindlust kaugküttesüsteemide arendamisel.

 (2) Käesolev määrus piiritleb Ülenurme valla territooriumil asuvad kaugküttepiirkonnad, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra ning määratleb nõuded piirhindade kooskõlastamiseks.

 (3) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.

§ 2.  Kaugküttepiirkondade määramine

 (1) Ülenurme valla kaugküttepiirkond hõlmab valdavalt kõrghoonestusega alasid.

 (2) Ülenurme valla kaugküttepiirkonnad on:
[ - jõust. 28.09.2012]
 1) I piirkond – Tõrvandi alevik Ringtee tänava kinnistud 1 kuni 42, Papli tänava kinnistud 1 kuni 15, Aia tänava kinnistud 1 kuni 12, Ülenurme aleviku Poldri tänava kinnistud 1 kuni 9, Uus tänava kinnistud 1 kuni 9, Lasteaia tänava kinnistud 1 kuni 12, Heki tänava kinnistud 2 kuni 4, Pargi tänav, Tartu maantee kinnistud 1 kuni 38, Eesti Põllumajandusmuuseumi kinnistud;
 2) II piirkond - Uhti küla Valge tee 11, 13, 15, 17, 19 kinnistud, Reola kultuurimaja kinnistu.

 (3) Ülenurme valla kaugküttepiirkondades on võrguettevõtjaks OÜ Olme.

§ 3.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse kaugkütteseaduse § 2 toodud mõisteid.

2. peatükk Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord 

§ 4.  Kaugküttevõrguga liitumine

 (1) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.

 (2) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub Kaugkütteseadusega sätestatud korras.

 (3) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks välja arvatud § 5 nimetatud erandjuhtudel.

 (4) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

 (5) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
Energiaturu Inspektsioonil on õigus kontrollida kaugkütteseaduse § 9 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja poolt määratud liitumistasu põhjendatust. Muu võrguettevõtja poolt määratud liitumistasu põhjendatust kontrollib vallavalitsus.

§ 5.  Erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks.

 (1) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte,on:
 1) ajutised ehitised;
 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojakoormus küttele ja ventilatsioonile on alla 25 kW;
 3) ehitised, mille soojuskoormus küttele ja ventilatsioonile kokku paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,5 kW;
 4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise: maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne.;

 (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.

 (3) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Ülenurme Vallavalitsus projektide läbivaatamise ja kinnitamise käigus.Ülenurme Vallavalitsus teostab ka määruse täitmise järelevalvet.

§ 6.  Kaugküttevõrgust eraldumine

 (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.

 (2) Soojavarustuse ajutise katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord võrguettevõtjale on sätestatud kaugkütteseaduse §-s 17.

 (3) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.

 (4) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.

 (5) Enne kaugküttepiirkonna määramist peab kaugküttesüsteemist eraldunud korteri omanik korterelamu haldajale või võrguettevõtjale tasuma kaugkütte kaudse kasutamise eest osa korteri üldpinna alusel arvutatud küttekuludest. Küttekulude osa määrab elamu korteriomanike üldkoosolek, vajadusel kaasates soojuseksperte.

 (6) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
 2) ehitise rekonstrueerimisel selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise;
 3) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.

 (7) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse.

 (8) Võrguettevõtja peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (9) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;
 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.

 (10) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.

3. peatükk Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord 

§ 7.  Nõuded piirhinna kooskõlastamiseks

 (1) Võrguettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab põhjendatud taotluse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks vallavalitsusele.

 (2) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
 3) keskkonnanõuete täitmine;
 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
 5) põhjendatud tulukus.

 (3) Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 kalendripäeva jooksul, alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Võrguettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub vallavalitsus eelkõige kaugkütteseaduse §-des 8 ja 9 sätestatust.

 (4) Vallavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.

 (5) Võrguettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks võrguettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (nt hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel.

 (6) Võrguettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist.

 (7) Vallavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

4. peatükk Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtja arenduskohustus 

§ 8.  Kvaliteedinõuete tagamine

 (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vaheliste lepingutega ( müügileping, liitumisleping, projekteerimise tehnilised tingimused) määratud tingimustele.

 (2) Peale- ja tagasivooluliini rõhkude vahe tarbija liitumispunktis ei tohi langeda alla nõuetekohast soojusvarustuse kindlustamiseks vajalikku minimaalset väärtust.

 (3) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -5 oC võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu ( force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija soojusettevõtja vastava nõudmise korral kohustatud oma tarbijapaigaldise soojuskandjast tühjendama.

 (4) Plaanilisi soojakatkestusi ei alustata, kui välisõhu temeperatuur piirkonnas on langenud alla -5 oC.

 (5) Soojusallikast väljastatavad ja tarbijapaigaldises tarbitud soojushulgad peavad olema mõõdetud.

 (6) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügi lepingus.

§ 9.  Soojusettevõtja arenduskohustus

 (1) Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes valla üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõttega.

 (2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigalduste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.

 (3) Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib vallavalitsus, lähtudes eelkõige kaugkütteseaduse § 14, § 28 ja § 29 sätestatust.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 10.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 12. septembril 2008.