Kallaste linna jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 26.08.2015 nr 8
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ning keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a. määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 4 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ja järelevalve teostamine jäätmekäitluse üle Kallaste linnas.
(2) Eeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine.
(3) Eeskirja kohaldatakse kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes.
§ 2. Jäätmehoolduse arendaja
(1) Jäätmehoolduse arendamist Kallaste linna haldusterritooriumil korraldavad Kallaste linnavolikogu (edaspidi Linnavolikogu), Kallaste linnavalitsus (edaspidi Linnavalitsus) ja MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi jäätmehoolduskeskus) vastavalt põhikirjale ja halduslepingule.
(2) Linnavolikogu ülesanded on järgmised:
1) kinnitada jäätmekava linna arengukava osana;
2) kehtestada jäätmehoolduseeskiri;
3) määrata jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud.
(3) Linnavalitsus korraldab Kallaste linnas (edaspidi Linn) jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
1) nõustab linnaelanikke ja levitab jäätmealast teavet;
2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist;
3) teostab kontrolli Linna territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
4) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
5) teostab jäätmehoolduse järelevalvet haldusterritooriumil vastavalt keskkonna-järelevalve seaduse sätetele;
6) korraldab jäätmevaldajate registri pidamist;
7) korraldab jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamist ja kaasajastamist, kooskõlastades tegevused ja muudatused jäätmehoolduskeskusega;
8) volitab jäätmehoolduskeskust täitma muid linnale seadusega antud jäätmehoolduse ülesandeid.
(4) Jäätmehoolduskeskuse ülesanne Linnas on:
1) piirkonnas tekkivate olmejäätmete käitlemise korraldamine;
2) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni koostamise ja läbiviimise ettevalmistamine;
3) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni korraldamine ja tulemuste kinnitamine;
4) piirkonna kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja jäätmekäitlejale üleandmise korraldamine;
5) liikmesomavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade koostamine ja rakendamise korraldamine;
6) jäätmekava koostamine liikmesomavalitsuste haldusterritooriumi kohta;
7) jäätmete liigiti kogumise edendamine;
8) jäätmehooldusalaste arendustegevuse ja koolituse korraldamine.
§ 3. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid Jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu on järgmine:
1) jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustunud seda tegema;
2) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud, oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed, jäätmekoodiga 20 03 01;
3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
4) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (paber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed);
5) pakendijäätmed on mistahes pakendid või pakendimaterjal, mis muutuvad pärast pakendi kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;
6) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;
7) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, eeskätt aia- ja haljastusjäätmed ning toidujäätmed;
8) biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastusjäätmed, kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
9) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (sh need, mis sisaldavad asbesti) ning väljaveetud pinnas;
10) suurjäätmed on äravedamise eesmärgil kogumismahuti kõrvale paigutatud rasked ja kogukad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;
11) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed on jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutamise kohas, sh mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest – diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, ravimijäätmed;
12) jäätmete kogumismahuti on standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;
13) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;
14) kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil;
15) komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav anum;
16) korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja nende transportimine nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta;
17) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
18) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
19) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus (sh korteriühistu), kelle tegevuste käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;
20) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise, sealhulgas vahendamine või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
21) jäätmevedaja korraldab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta;
22) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete käitlemiseks ja jäätmevaldaja kohustuse selle eest tasumiseks;
23) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale jäätmete käitlemise eest makstav tasu.
2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
(2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda vähemalt järgmised jäätmed:
1) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*);
2) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sh romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
3) suurjäätmed (20 03 07);
4) ehitus- ja lammutusjäätmed (17);
5) metallid (20 01 40);
6) paber ja kartong (20 01 01);
7) pakendid (15 01) (sh paber- ja kartongpakend (15 01 01), plastpakend (15 01 02), puitpakend (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilipakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse § 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
8) biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed (20 02 01);
9) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
10) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed;
11) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid.
(4) Tekkekohas on soovituslik eraldi koguda ning käidelda või käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogumine peab olema korraldatud, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav.
(5) Segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning pakendite kogumismahutisse on keelatud panna:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sh üle 30o C kuuma tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmed;
5) suurjäätmed;
6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;
7) kogumiskaevude sh käimlate setteid;
8) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
10) radioaktiivseid jäätmeid;
11) mistahes kuju, kaalu, mõõtmete või omadustega aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat ja teisi isikuid või jäätmeveovahendeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud omadusega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratud vastuvõtukohad) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
(7) Kuum tuhk temperatuuriga üle 30°C kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuha võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.
(8) Halvasti lõhnavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada kilest prügikotti, et jäätmed ei levitaks halba lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks konteinereid.
(9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine selleks mitte ette nähtud kohas on keelatud. Lubatud on ainult biolagunevate jäätmete kompostimine oma kinnistul ning puhta paberi, papi ja puidu põletamine. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
(10) Aia- ja pargijäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil. Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemisel tuleb lõkkekoha asukoht ja rakendatavad tuleohutust tagavad meetmed kooskõlastada asukohajärgse päästekeskusega.
(11) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat on keelatud.
§ 5. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
2) tagama tekkivate jäätmete liigiti kogumise ja hoiustamise, kui neid ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada;
3) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendite, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist olmejäätmete hulka; 4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahutit, v.a kilekotti, on lubatud kasutada üksnes naaberkinnisasjadel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks;
4) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või lepingu alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahutit, v.a kilekotti, on lubatud kasutada üksnes naaberkinnisasjadel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks;
5) mitte paigutama jäätmeid väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud; 6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sh kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise tõkestamiseks paigutada pakitult;
6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sh kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise tõkestamiseks paigutada pakitult;
7) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse v.a korraldatud jäätmeveo korral. Info jäätmete kogumis- ja käitluskohtade kohta on kättesaadav Linna koduleheküljel ja aadressil www.iejhk.ee;
8) avalike ürituste toimumise kohad varustab prügimahutitega ürituste korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkinud jäätmete kogumise ja nende üleandmise käitlemiseks. Prügimahutite arv sätestatakse avaliku ürituse korraldamise loas.
(2) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmeveolepingu sõlmimiseks.
§ 6.
Jäätmete käitlemise eest vastutav isik
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik.
3. peatükk Korraldatud jäätmevedu
1. jagu Üldsätted
§ 7. Kogumismahutile esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab tagama:
1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
3) lekete vähendamise.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) suletavaid käsitsi teisaldavaid (ratastel) kogumismahuteid (põhiliselt 80, 120, 140, 240, 370, 600, 800 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) muid (1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
3) kuni 150-liitriseid kilekotte (mitte üle 15 kg), mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.
(3) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(4) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigaldatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(5) Jäätmete kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogumispunktidesse paigutatud kogumis-mahutitel peab lisaks olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtja poolt paigaldatud ettevõtte nimi ja kontaktandmed.
(6) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, v.a juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja Linnavalitsusega. Erandkorras ja kokkuleppel võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole krundi või kinnistu piire, kui see on vajalik näiteks parema ligipääsetavuse tagamiseks.
(7) Jäätmete kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(8) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ette nähtud kogumismahutisse.
(9) Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu.
(10) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(11) Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.
(12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid Linnavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.
(13) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest.
§ 8. Korraldatud jäätmeveo eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on kindlaks määrata:
1) korraldatud jäätmeveo piirkond;
2) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;
3) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku hanke korraldaja ja vedaja valiku tingimused;
4) teenuse osutaja valiku, avalikkuse teavitamise ja ainuõiguse andja ja vedaja vahelise lepingu sõlmimise kord;
5) jäätmevaldajate ja vedaja vaheline jäätmeveolepingute sõlmimise ja korraldatud jäätmeveost vabastamise kord;
6) vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.
§ 9. Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkond
(1) Linna haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühise korraldatud jäätmeveo veopiirkonna koos Tabivere valla jäätmeteveo kohustusega aladega. Hiljem moodustab ühise korraldatud jäätmeveo veopiirkonna koos Alatskivi, Tabivere, Avinurme, Jõgeva, Palamuse, Saare, Torma ja Vara valdade ning Mustvee ja Kallaste linnade jäätmeveo kohustusega aladega.
(4) Veopiirkonnas veab jäätmeid teenuse kontsessiooni korras valitud jäätmevedaja.
§ 10. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01);
(2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.
§ 11. Jäätmevedaja leidmine
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni korraldab jäätmehoolduskeskus juhindudes jäätmeseaduses ning riigihangete seaduses kehtestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus ja kohustus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud ajal, jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.
§ 12. Vedajalt jäätmete vedamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine
(1) Kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu, on vedajalt õigus ennetähtaegselt ära võtta korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise õigus konkreetses veopiirkonnas:
1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud jäätmehoolduskeskuse juhatuse otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud, või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on talle väljastatud jäätmeluba tühistatud;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist 30 päeva jooksul alates hankedokumentides määratud tähtpäevast;
3) jäätmevedaja ei ole jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid varustanud jäätmemahutitega hiljemalt hankedokumentides sätestatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;
4) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või hankelepingut;
5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud hankelepingu nõudeid.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab jäätmehoolduskeskus sellest koheselt vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Nimetatud selgitus tuleb vedajal esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Juhul, kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab jäätmehoolduskeskus vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.
(4) Jäätmevedaja ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, mil teenuste kontsessiooni tulemusena välja selgitatud uus vedaja vastavas veopiirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist.
2. jagu Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord
§ 13. Teenustasu suuruse määramise kord
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude eest.
(2) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt vedaja esitatud arvetele. Teenustasu kujuneb vastavalt järgmistele põhimõtetele:
1) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu ühikmaksumus pannakse paika jäätmeveo teenuse kontsessiooniga;
2) teenustasu sõltub kinnistule paigaldatud kogumismahuti mahust ja veosagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast;
3) teenustasu sisaldab kõiki vedajapoolseid kulutusi kogumismahuti tühjendamise ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulud, jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ning võlateadete väljastamine ja edastamine;
4) teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kui kogumismahuti ei ole jäätmevaldaja omanduses.
§ 14. Teenustasu suuruse muutmise kord
(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevedaja võib taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas objektiivsete asjaolude esinemisel, mis oluliselt mõjutavad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Objektiivseteks asjaoludeks loetakse asjaolusid, mis on seotud hanke esitamise järgselt kehtestatud jäätmete vastuvõtuhinnaga jäätmekäitluskohas või veoteenust mõjutavate kuludega. Veoteenuse all mõistetakse jäätmete kogumist veopiirkonnas ja sõitu jäätmekäitluskohta.
(3) Jäätmevedaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja suurendada/vähendada soovib;
2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta;
3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused koos taotletavate teenustasude kalkulatsiooniga, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga.
(4) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus esitatakse jäätmehoolduskeskusele ja Linnavalitsusele, kes vaatavad taotluse läbi 60 päeva jooksul. Linnavalitsusel ning jäätmehoolduskeskusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, võivad linnavalitsus ja jäätmehoolduskeskus jätta taotluse läbi vaatamata või rahuldamata.
(5) Jäätmevedajale makstava korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustavad ühist veopiirkonda moodustavate omavalitsuste linna- või vallavalitsused. Teenustasu muutmine jõustub, kui selle on heaks kiitnud kõik ühisesse jäätmeveopiirkonda kuuluvate omavalitsuste linna- ja vallavalitsused.
(6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.
§ 15. Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikult nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 16. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele antud eeskirja paragrahvis 9 sätestatud veopiirkonnas.
(2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Kui kortermajade (kus ei ole moodustatud korteriühistut) korteriomanikud ja muud tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja linnavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, ei loeta mittevastutajaid isikuid mitteliitunuks.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatuses, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.
§ 17. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõikel alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(2) Linnavalitsus teavitab kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
(3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas linnavalitsus on või ei ole jäätmevaldajat kirjalikult teavitanud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.
§ 18. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevedaja sõlmib vastavas veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimused.
(2) Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või -hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid vedaja nimel.
(3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.
(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad Linnavalitsusele vormikohase ühismahuti kasutamise taotluse (Lisa 1). Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
§ 19. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Linnavalitsusele kirjalik taotlus tema korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, kui:
1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (suvila omanikud) 1. maist kuni 30. septembrini.
(2) Kirjalikus vormikohases taotluses (Lisa 2) märgitakse ära:
1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning jäätmete asukoha majapidamise aadress;
2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
3) ajaperiood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);
4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, Linnavalitsusele kirjaliku kinnituse (Lisa 3), et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Linnavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
§ 20. Taotluse menetlemine
(1) Linnavalitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Linnavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise oma korraldusega. Korralduses sätestatakse info taotleja jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta või põhjendus taotluse tagasilükkamise kohta. Taotluse menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva taotluse esitamisest. Mõjuval põhjusel võib Linnavalitsus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Menetlemise tähtaja pikendamisest tuleb taotlejat teavitada.
(2) Linnavalitsus teavitab jäätmeveoettevõtet jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja jäätmeveo tingimustest viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.
(3) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb korralduses märgitud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist Linnavalitsusele uus taotlus mitteliitunuks lugemise kohta.
(4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet Linnavalitsus.
(5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed kantakse jäätmevaldajate registrisse.
(6) Linnavalitsusel on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja:
1) ei esita õigeaegselt käesoleva määruse § 19 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust;
2) on esitanud valeandmed;
3) ei viibi tegelikult sel perioodil väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda.
4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine, vedamine ja kõrvaldamine
§ 21. Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:
1) elamutes - vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul;
2) ettevõtetel, juriidilistel isikutel ja asutustel - vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul;
3) aladelt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada - üks kord 12 nädala jooksul.
(2) Juhul kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral.
(3) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on mahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.
§ 22. Jäätmete vedamine
(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.
(2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23:00-8:00.
(3) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.
(4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava teenuse kontsessiooni hankedokumentides.
§ 23. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused
(1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõuda, et jäätmed, sh nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 24. Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmete käitluskohad
(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.
(2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sh neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada Torma prügilasse või järgides läheduse põhimõtet mõnda teise tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.
(4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud.
(5) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(6) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, v.a oma kinnistu biolagunevate jäätmete (aia- ja toidujäätmed) kompostimine omal kinnistul ning puhta paberi, papi ja puidu põletamine.
(7) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.
4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded
§ 25. Ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale isikule.
(4) Ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid (Lisa 4).
(5) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.
(7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.
(8) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
(9) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.
(10) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavale kohale. Juhistes peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
(11) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.
§ 26. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
1) klaas;
2) plastik;
3) paber ja kartong;
4) metall;
5) puit.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteinerisse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult (Lisa 4).
(3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses, st müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavad kauba pakendile.
(5) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendid ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.
(6) Tarbijate paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite tagasikogumise konteinerpargi võrgustiku abil.
(7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega.
§ 27. Paberi ja kartongi jäätmed
(1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liiki jäätmeid.
(2) Kui ettevõtetes ja asutustes tekib paberit ja kartongi eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb need eraldi koguda ja omada selleks vastavat kogumismahutit.
(3) Vähemalt 10 korteriga elamu peab omama paberi ja kartongi kogumiseks vastavat
§ 28. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed on jäätmed, mis oma mõõtmete kui kuju tõttu (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne) ei mahu segaolmejäätmete konteinerisse. Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja.
(2) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja viiakse lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele (Lisa 4).
§ 29. Probleemtooted
(1) Probleemtooted on:
1) patareid ja akud;
2) PCB-sid (toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid) sisaldavad seadmed;
3) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid;
4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
5) vanarehvid;
6) põllumajandusplast.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta (Lisa 4).
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmine.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda piirkonda rajatud jäätmete kogumispunkti või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse (Lisa 4). Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.
(5) Tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetena ja vanarehvidele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist.
(6) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.
(7) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.
(8) PCB-sid sisaldavad seadmed antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjas sätestatud korrale.
(9) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.
§ 30. Vanametalli ja metallijäätmed
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.
(2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest vedu.
(3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale või viiakse lähimasse nõuetekohasesse jäätme-käitluskohta (Lisa 4).
(4) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale või viiakse lähimasse nõuetekohasesse jäätme-käitluskohta (Lisa 4).
§ 31. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastusjäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul eelistada kompostmist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
(2) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostinõud ja -anumad on soovitav asetada naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(3) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites või lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides.
(4) Piirkonna haljasaladel tekkivaid aia ja haljastuse biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades.
(5) Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.
(6) Biolagunevate jäätmete komposteerimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud komposteerimiskoha peab likvideerima selle omanik.
(7) Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paber- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte ega muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(8) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.
(9) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.
§ 32. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed, kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele Kallaste linna haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).
(3) Diskreetset vanapaberit, s.o isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.
(4) Bioloogilisi jäätmeid - ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal, muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed - peab käitlema järgmiselt:
1) bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mille on markeering «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millele on märgitud jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev;
2) bioloogilised jäätmed tuleb iga päev viia tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.
(5) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms) tuleb asetada mitte läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Täitunud kanistri mass ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. Teravate ja torkivate jäätmetega kanistreid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.
(6) Nakkusohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» Lisa 3 määratluse kohaselt, ja neid peab käitlema järgmiselt:
1) tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis suletakse tihedalt ja varustatakse markeeringuga «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev;
2) nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmehoidlasse ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti.
(7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(8) Ravimijäätmed, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga «Ravimijäätmed». Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi orginaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.
(9) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga ,,Elavhõbedajäätmed” ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ja jäätme kirjeldus.
(10) Kemikaalide jäätmed, st ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse ja kemikaaliga mittereageerivasse anumasse, millel on märgistus ,,Kemikaalide jäätmed”. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.
(11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid kõrvaldada ise, vaid peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
(12) Tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidla peab asuma jahedas ja lukustatud ruumis.
§ 33. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda eraldi järgmiste jäätmeliikide kaupa:
1) puit;
2) paber ja papp;
3) metallijäätmed;
4) mineraalsed jäätmed;
5) asfalt;
6) kile;
7) ohtlikud jäätmed.
(3) Mitteohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist. Kui jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(4) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 50 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.
(5) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva eeskirja ja seaduse alusel nõutav.
§ 34. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;
4) saastunud pinnas.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.
(4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega ka teiste tahkete jäätmete hulka.
(5) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerid peavad olema lukustatavad.
(6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kes omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(8) Saastunud pinnast võib käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt Linnavalitsuse kooskõlastuse alusel.
5. peatükk Jäätmete taaskasutamise eesmärgid
§ 35. Eesmärgid jäätmeliikide kaupa
(1) Segaolmejäätmete kogumine tekkekohas:
1) eesmärk: 2020. aastaks liita jäätmetekkekohtadest 90% korraldatud jäätmeveoga ning suunata taaskasutusse 50% jäätmehoolduskeskuse piirkonnas tekkivate olmejäätmete kogumassist.
(2) Pakend ja pakendijäätmed:
1) eesmärk: 2016. aastaks pakendikonteinerite võrgustiku täiendamine ja aastaks 2020 tuleb vähemalt 60% pakendijäätmete kogumassist suunata ringlusesse. Selleks tuleb elanikkonda pakendijäätmete liigiti kogumisest rohkem teavitada.
(3) Paber ja kartong:
1) eesmärk: paberi ja kartongi liigiti kogumine tekkekohas ja taaskasutamine materjalina ning paberi ja kartongi jäätmete kogumine alates 2016.aastast tekkekohas õigusaktidega sätestatud minimaalses mahus. Koostöös taaskasutusorganisatsioonidega tihendada konteinervõrgustikku.
(4) Biolagunevad jäätmed:
1) eesmärk: 2020. aastaks peab biolagunevate jäätmete osakaal olema vähenenud olmejäätmetes 20 massiprotsendini. Järgnevatel aastatel on vajalik alustada biolagunevate jäätmete liigiti kogumisega tekkekohas. Võimalusel kompostida omal kinnistul, kui kinnistu suurus seda lubab, ning olemasolevatel/loodatavatel kompostimisplatsidel. 2020. a lõpuks peab olema käivitunud biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine. Korrusmajade juures on soovituslik võtta koostöös korteriühistutega kasutusele ühised biolagunevate jäätmete kompostrid kortermajade elanike jäätmete jaoks või koostöös jäätmevedajatega leida parem lahendus nende käitlemiseks. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ehk elanikud ise. Parema arusaamise ja edukama tulemuse tagamiseks peab elanikkonda pidevalt teavitama, sealjuures tegelema tarbimisharjumuste muutmisega.
(5) Suurjäätmed, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ning ohtlikud jäätmed:
1) eesmärk: kogumine planeeritud jäätmekogumiskohas/jäätmejaamas vähemalt aastani 2020. Pidev teavitustöö äraandmise võimaluste kohta.
(6) Plast, metallid, klaas, puit, tekstiil:
1) eesmärk: 2017. aastaks planeeritud jäätmekogumiskohale/jäätmejaamale inventari soetamine ja tingimuste loomine, et oleks võimalik ära anda plasti, metalli, klaasi, puitu ja tekstiili. Lisaks tekitada võimalus kasutatud, kuid korraliku mööbli, elektri- ja elektroonikaseadmete ning kasutatud rõivaste äraandmiseks.
(7) Ehitus- ja lammutusjäätmed:
1) eesmärk: aastaks 2020 suunata taaskasutusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Selleks on vajalik teha teavitustööd, et ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine toimiks kohapeal materjalipõhiselt, ning läbi viia jäätmete kohtsorteerimine. Kindlasti koguda eraldi eterniiti.
6. peatükk Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
§ 36. Jäätmekäitluskoht
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi, või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid ja kus ehitise olemasolu ei ole vajalik.
(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
§ 37. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
(3) Tegevuse lõppemisel või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.
(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid, et vältida ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse jäätmekäitluskoha jaoks väljastatud jäätmeloas või kompleksloas.
7. peatükk Järelevalve ja vastutus
§ 38. Järelevalve teostamine
(1) Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Linnavalitsus.
(2) Eeskirja rikkumisel on väärtegude kohtuväline menetleja Linnavalitsus, politseiasutus ja Keskkonnainspektsioon.
§ 39. Vastutus
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud korras.
§ 40. Keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Linnavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
8. peatükk Rakendussätted
§ 41. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 18. mai 2007. a määrus nr 8 „Kallaste linna jäätmehoolduseeskiri“.
§ 42. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Fjodor Plešankov
linnavolikogu esimees
Lisa Ühismahuti kasutamise taotlus
Lisa Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlus
Lisa Kinnitus jäätmekäitluse kohta
Lisa Piirkonnas jäätmete vastuvõtukohad
Facebook
Twitter