KOV määruste valdkondlik liigitus: Elamumajandus → Eluruumid

KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → Linna- ja vallavara valitsemine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keila linna eluruumide kasutamise kord
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

Vastu võetud 30.01.2007 nr 3
jõustumine 08.02.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, sotsiaalhoolekande seaduse § 14, § 41 lõike 1 ja elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel.
[RT IV, 07.04.2016, 18 - jõust. 10.04.2016]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Korra reguleerimisala

  (1) Keila linna eluruumide kasutamise kord sätestab Keila linna omandis või valduses olevate eluruumide üürile andmise ja eluruumi tagamise teenust vajavate isikute üle arvestuse pidamise korra ning linnavalitsuse pädevuse vastavate toimingute teostamisel.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (2) Eluruumide võõrandamine, vahetamine, kasutamise otstarbe muutmine ja asjaõigustega koormamine toimub Keila linna põhimääruses, Keila linnavara eeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eluruumiks kaesoleva korra mõttes loetakse Keila linna omandis olevat kinnisasja, millel paikneb elamu; korteriomandit, mille eseme reaalosaks on piiritletud eluruum; samuti elamut, korterit ja muud ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele, kusjuures eelnimetatud eluruumid peavad olema kasutatavad alaliseks elamiseks.

  (2) Sotsiaaleluruum on Keila linna omandis või valduses olev eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajavale isikule, kes ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. Sotsiaaleluruum võib olla kohaldatud erivajadustega inimestele. Sotsiaaleluruumina mõistetakse ka sotsiaalkorterit.
[RT IV, 04.06.2015, 8 - jõust. 07.06.2015]

  (3) Vastavalt Võlaõigusseaduse § 272 loike 4 punktile 4 ei kohaldata Võlaõigusseaduses eluruumide uurimise kohta sätestatut sotsiaaleluruumi uurilepingutele. Üürnikku tuleb käesolevas lõikes nimetatud asjaolust teavitada enne uurilepingu sõlmimist.

§ 3.   Linnavalitsuse pädevus

  (1) Eluruumide üürile andmisega ja kasutamisega seotud küsimuste lahendamise otsustab Keila Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), kui kaesolevas korras ja teistes õigustloovates aktides ei ole sätestatud teisiti. Sotsiaalhoolekandega seotud eluruumi tagamise teenuste osutamine toimub käesolevas korras ja muudel Keila Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja linnavalitsuse õigustloovates aktides sätestatud alustel.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (2) Eluruumi üürilepingute täitmist korraldab linnavalitsus koostöös elamu haldajaga. Elamu haldaja pädevus määratakse kindlaks haldamise lepingus ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides.

  (3) Kui Keila linn omandab eluruumi või vabaneb Keila linna omandis või valduses olev eluruum, otsustab linnavalitsus eluruumi edasise kasutamise, arvestades eluruumi ja elamu andmeid, eluruumi tagamise teenuse vajajana arvel olevate isikute vajadusi ning linna vajadust munitsipaal- ja tööandja eluruumide järele.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

2. peatükk ELURUUMIDE KASUTUSSE TAOTLEMINE  

§ 4.   Õigustatud isikud

  (1) Eluruumide üürileandmist võivad taotleda:
  1) isikud, kes saabusid konkursi korras tööle või teenistusse Keila linnavalitsuse hallatavasse asutustesse ja kes vajavad eluruumi töö või teenistuse ajaks;
  2) isikud, kes saabusid tööle Keila linnas asuvatesse ettevõtetesse ja kes vajavad eluruumi töö ajaks;
  3) isikud, kellele eluruumi üürileandmine on põhjendatud avaliku huviga;
  4) isikud, kelle Keila linnas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamiskõlbmatuks ja kellel ei ole teist eluruumi ning puudub võimalus seda endale või oma perekonnale tagada;
  5) isikud, kes on käesoleva määrusega sätestatud korras tunnistatud Sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluruumi tagamise teenust vajavateks isikuteks.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (2) Eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes on õigustatud taotlema sotsiaaleluruumi on:
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]
  1) ebapiisavate füüsiliste võimetega või psüühiliste erivajadustega isikud, kes vajavad abi ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kelle kasutada olevas Keila linnas asuvas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada;
  2) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekannet vajavad isikud, kes oma materiaalse olukorra tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid;
  3) kinnipidamiskohast või erihoolekandeasutusest vabanenud isikud, kellel ei ole võimalik asuda elama Keila linnas asuvasse eluruumi, mida nad kasutasid enne kinnipidamiskohta paigutamist;
  4) orvud ja vanemliku hoolitsuseta alaealised isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta lastehoolekandasutusest, eestkostja või hooldaja juurest ja kellel ei ole võimalik asuda elama Keila linnas asuvasse eluruumi, mida nad kasutasid enne lastehoolekandeasutusse, eestkostja või hooldaja juurde elama asumist.

  (3) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikud loetakse eluruumi tagamise teenust vajavateks isikuteks, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Keila linnas.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (4) Lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikud loetakse eluruumi tagamist teenust vajavateks isikuteks, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoht enne kinnipidamiskohta või erihoolekandeasutusse paigutamist, samuti lastehoolekandeasutusse, eestkostja või hooldaja juurde elama asumist, asus Keila linnas.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (5) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustatud isikud puuduvad, on linnavalitsusel õigus anda eluruume kasutusse teistele soovijatele.

§ 5.   Avalduse esitamine

  (1) Eluruumi saamiseks esitatakse linnavalitsusele kirjalik avaldus. Avaldusele kirjutab alla eluruumi taotleja või tema esindaja ja kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised perekonnaliikmed või nende esindajad.

  (2) Sotsiaaleluruumi saamiseks esitab § 4 lõikes 2 nimetatud eluruumi tagamise teenust vajav isik avalduse Keila Sotsiaalkeskusele. Sotsiaalkeskus kontrollib avalduses toodud asjaolusid ja edastab põhjendatud avalduse koos omapoolse motiveeritud ettepanekuga sotsiaaleluruumi andmise otsustamiseks linnavalitsusele.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (3) Avaldus peab sisaldama eluruumi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas:
  1) isiku-, elukoha-ja kontaktandmeid;
  2) andmeid isiku perekonnaliikmete kohta;
  3) andmed isiku seotuse kohta Keila linnaga;
  4) andmed seni kasutatava eluruumi kohta (asukoht, tubade arv, üldpind, mugavuse ja heakorrastatuse aste ja muud olulisemad andmed);
  5) eluruumi taotlemise põhjendus (sotsiaaleluruumi taotlemise puhul asjaolud, mille tõttu isik taotleb sotsiaaleluruumi);
  6) elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise põhjused;
  7) muud olulised andmed taotluse lahendamiseks.

  (4) Avaldusele peavad olema lisatud dokumendid, mis on vajalikud isikule eluruumi andmise otsustamiseks.

  (5) Sotsiaaleluruumi taotlemisel peavad avaldusele olema lisatud dokumendid, mis tõendavad isiku rasket materiaalset olukorda või tema tervislikku seisundit või tõend hoolekandeasutusest või kinnipidamiskohast vabanemise kohta. (Keila LVK 22.02.2011 m nr 5 jõust 25.02.2011)

§ 6.   Eluruumi taotlejate arvele võtmine

  (1) Linnavalitsusel on õigus küsida avalduse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt ja kolmandatelt isikutelt selgitusi ja dokumente esitatud taotluse kohta.

  (2) Isikute arvelevõtmist teostab linnakantselei ning arvet peetakse eluasemekomisjonis, kelle pädevuses on avalduste läbivaatamine ja linnavalitsusele ettepanekute tegemine avalduste rahuldamise või mitterahuldamise kohta.

3. peatükk ELURUUMIDE KASUTUSSE ANDMINE 

§ 7.   Avalduse läbivaatamine

  (1) Linnavalitsus vaatab eluruumi saamiseks esitatud avalduse läbi 30 päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide saamisest arvestades.

  (2) Linnavalitsus lõpetab taotluse menetlemise, kui:
  1) avalduse esitaja ei kuulu §-s 4 nimetatud õigustatud isikute hulka;
  2) linnal puudub vaba eluruum (välja arvatud sotsiaaleluruum).

  (3) Vaba või sobiva sotsiaaleluruumi puudumisel võtab linnavalitsus sotsiaaleluruumi taotleja arvele eluruumi tagamise teenust vajava isikuna.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (4) Avalduse läbivaatamise tulemused tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult.

§ 8.   Sotsiaaleluruumi üürile andmine arvelevõetud isikule

  (1) Sotsiaaleluruumi vabanemisel või tekkimisel otsustab linnavalitsus selle üürileandmise ühele isikutest, kes on eluruumi tagamise teenuse vajajana arvele võetud.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (2) Sotsiaaleluruumi üürileandmise otsustamisel kaalub linnavalitsus selle üürileandmist kõigile eluruumi tagamise teenuse vajajana arvele võetud isikutele ja arvestab otsuse langetamisel iga isiku arveloleku aega, arvelevõtmise põhjuseid, eluasemeprobleemi tõsidust, vabanenud eluruumi vastavust isiku vajadustele ja muid olulisi asjaolusid.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

§ 9.   Arvel olevate isikute andmete uuendamine ja arvelt kustutamine

  (1) Arvele võetud isik on kohustatud avalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete muutumisel andmeid uuendama, esitades linnavalitsusele 30 päeva jooksul muudatuste toimumisest kirjaliku teatise ja vastavad dokumendid.

  (2) Kui avalduses toodud andmed ei ole muutunud, on arvele võetud isik kohustatud iga kalendriaasta esimese kahe kuu jooksul seda linnavalitsusele kirjalikult kinnitama.

  (3) Linnavalitsus kustutab arvele võetud isiku arvelt:
  1) tema avalduse alusel;
  2) arvel oleva isikuga eluruumi kasutamiseks üürilepingu sõlmimisel;
  3) arvel olemise asjaolude äralangemise tõttu;
  4) valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisel;
  5) eraldatud eluruumi vastuvõtmisest põhjendamatul keeldumisel;
  6) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral;
  7) muudel asjaoludel, mille tõttu isiku arvelolek ei ole põhjendatud.

§ 10.   Üürilepingu tähtaeg

  (1) Üürilepingu võib sõlmida:
  1) tähtajaga kuni kolm aastat, kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist;
  2) tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud üürilepingu sõlmimise põhjendused esitab linnavalitsus oma korralduses. Pärast üürileandmise otsustamist linnavalitsuse poolt sõlmitakse eluruumi üürileping üldistel alustel.

  (3) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud üürnik on kohustatud eluruumi vabastama hiljemalt ühe kuu jooksul töölepingu või teenistussuhte lõpetamisest, juhul kui temaga oli sõlmitud tähtajatu üürileping.

4. peatükk ELURUUMIDE KASUTAMINE 

§ 11.   Üürilepingu sõlmimine

  (1) Eluruumi üürileandmise otsustab linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul korraldusega, määrates kindlaks üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas:
  1) eluruumi asukoha;
  2) eluruumi suuruse ja tubade arvu;
  3) üürilepingu tähtaja;
  4) üürimäära.

  (2) Eluruumid antakse kasutusse otsustuskorras.

  (3) Eluruumi kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik üürileping. Lepingu sõlmib linnavalitsuse korralduse alusel eluruumi haldaja. Lepinguprojekti kooskõlastab linnavalitsus.

§ 12.   Eluruumi valduse üleandmine

  Eluruumi valdus antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja eluruumi haldaja.

§ 13.   Eluruumi üür ja kõrvalkulud

  (1) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest.

  (2) Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega, muuhulgas valitsemiskulud ja kommunaalkulud.

  (3) Keila linnale kuuluvate eluruumide üüri piirmäärad kehtestab vajadusel Keila Linnavolikogu.

  (4) Keila linna omandis või valduses olevate eluruumide üüri määrad kinnitab Keila Linnavalitsus.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

§ 14.   Üürilepingu muutmine ja eluruumi allkasutusse andmine

  (1) Poolte kokkuleppel üürilepingu muutmise otsustab linnavalitsus §-s 11 sätestatud korras.

  (2) Eluruumi üürnikul on õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid vanemaid informeerides sellest viivitamata eluruumi haldajat. Eluruumi tagamise teenuse vajajana arvelevõtmise taotluses näidatud teiste isikute, kes taotlesid ühist eluruumi, majutamiseks nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus.
[RT IV, 03.09.2016, 10 - jõust. 06.09.2016]

  (3) Käesoleva määruse järgi üürile antud eluruumide allkasutusse, eelkõige allüürile andmine on keelatud.

§ 15.   Uue üürilepingu sõlmimine

  (1) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikul õigustaotleda uue üürilepingu sõlmimist, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud.

  (2) Uue üürilepingu sõlmimiseks esitab üürnik avalduse ja dokumendid §-s 5 sätestatud korra kohaselt hiljemalt kaks kuud enne üürilepingu tähtaja lõppemist.

  (3) Uus üürileping võidakse sõlmida juhul, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud, üürnik on täitnud lepingujärgsed kohustused ja avaldus ning dokumendid uue üürilepingu sõlmimiseks on esitatud tähtaegselt.

  (4) Uue üürilepingu sõlmimise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus korraldusega.

§ 16.   Linna esindamine

  (1) Linna esindamist korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena, seltsingulepingu alusel tegutsemisel lepingu poolena või seltsingulepingu sõlmimisel korraldab linnavalitsus. Volituse andmine linna esindamiseks korteriomanike või -valdajate üldkoosolekul otsustatakse linnapea käskkirjaga.

  (2) Linna omandis olevast eluruumist kohtuotsuse alusel väljaostetava isiku suhtes täitemenetluse alustamise, edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise ning avalduse esitamiseks volituste andmise otsustab linnavalitsus.

§ 17.   Kasutusse antud eluruumidele tehtud kulutused

  (1) Eluruumi kasutaja võib üürilepingu alusel kasutatavale eluruumile teha parendusi või muudatusi ainult eluruumi haldaja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab linnavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel eluruumi haldaja.

  (2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks Tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist eluruumile võib lubada ainult avalikes huvides.

  (3) Eluruumi parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra.

5. peatükk ELURUUMI TUNNISTAMINE VARISEMISOHTLIKUKS VÕI KASUTAMISKÕLBMATUKS 

§ 18.   Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise otsustamine

  (1) Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, sellise eluruumi remontimise või selle muul viisil kasutamise, samuti lammutamise otsustab linnavalitsus.

  (2) Eluruumi seisukorra kohta koostatakse hinnang, kus märgitakse eluruumi jääkväärtus, lühiiseloomustus, varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks muutumise põhjused, eluruumiga seotud õigused ja kohustused ja muud eluruumiga seotud olulised andmed.

  (3) Hinnangu andmiseks võib linnavalitsus tellida arvamuse vastavat kvalifikatsiooni omavatelt isikutelt.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 19.   Määruse rakendamine.

  (1) Linnavalitsus teeb kahe kuu jooksul kaesoleva määruse jõustumise päevast arvates varem eluruumi saamiseks avalduse esitanud isikutele ettepaneku andmete uuendamiseks ning otsustab uuendatud andmete alusel ja käesoleva määruse kohaselt isiku arvelevõtmise.

  (2) Tähtajatute üürilepingute korralise ülesütlemise üürnikega, kes ei ole § 4 lõigete 1 ja 2 mõistes õigustatud isikud, otsustab linnvalitsus kolme kuu jooksul määruse jõustumise päevast arvates.

§ 20.   Määruste ja otsuse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 21.   Määruse jõustumine

  Keila linna omandis olevate eluruumide kasutamise kord jõustub 8. veebruaril 2007. aastal.