Väljaandja: Raasiku Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 06.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 03.09.2019, 4

Raasiku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Vastu võetud 13.08.2019 nr 14


Määrus kehtestatakse veeseaduse § 3² lõike 5 punkti 5 alusel ning kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja § 22 lõike 1 punktiga 37.

§ 1. Üldsätted ja mõisted 

(1)  Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded reovee kohtkäitluse planeerimisele, ehitamisele, kasutamisele, kohtkäitlusrajatisest reovee äraveole ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisele Raasiku valla territooriumil.

(2)  Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine ja hooldamine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.

(3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Raasiku vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1)  teostavad reovee kohtkäitlust ning sellega seoses vajavad ja kasutavad reovee äraveo teenust;
2)  teostavad reovee äravedu. 

(4)  Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul peab veeseaduse kohaselt olema heitvee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba. 

(5) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses. Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) biopuhasti – omapuhasti, milles reoveest reoainete kõrvaldamine toimub bioloogiliste protsesside toimel ja mille tulemusel heitvesi vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruses nr 99 “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ lisas 1 esitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvaine ja keemilise hapnikutarbe osas; 
2) ehitis– hoone või rajatis ehitusseaduse mõistes; 
3) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetav heide; 
4) heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi; 
5) 5imbsüsteem – omapuhasti, mille kaudu majapidamise reovesi immutatakse pinnasesse;
6) inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
7) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni või kohtkäitlusrajatisse; 
8) kohtkäitlussüsteem – reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (sh kuivkäimla), puhastamiseks (sh septik) või maapinda immutamiseks;
9) kuja – kanalisatsiooniehitiste (v.a torustik) väikseim lubatud kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust; 
10) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimiseks; 
11) omapuhasti ehk kohtpuhasti – reoveepuhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 ie-d;
12) purgimiskoht ehk purgimissõlm – koht, mis on määratud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas tekkekohast äraveetud reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks; 
13) purgimisteenus – reovee kohtkäitlusesüsteemist reovee või –sette eemaldamine ja äravedu purgimissõidukiga ning selle väljutamine purgimiskohta; 
14) purgimissõiduk (edaspidi sõiduk) – mahutiga auto, mille abil tühjendatakse reovee kogumismahutit ja veetakse reovesi/fekaal purgimiskohta; 
15) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 
16) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees; 
17) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi; 
18)  reovee kohtkäitlus – reovee kogumine kogumismahutisse või puhastamine omapuhastis, sh selle tulemusena tekkiva heitvee immutamine pinnasesse või suublasse juhtimine, reovee kogumine kogumismahutisse ja käitlemine omapuhastiga; 
19)  reovee kogumismahuti – pealt suletav lekkekindel äravooluta rajatis reovee ajutiseks hoidmiseks; 
20)  reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti (sh kuivkäimla lampkast) või omapuhasti (sh septik); 
21)  reoveekogumisala – keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks; 
22)  septik – pealt kinnine setiti, millesse on sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt; 
23)  suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi; 
24) veehaare – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist; 
25) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ning puhastamist; 
26) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. 

§ 2. Reovee kohtkäitluse kasutuse tingimused

(1) Ühiskanalisatsiooniga reoveekogumisalal ei ole reovee kohtkäitlus lubatud.

(2) Kui reoveekogumisalale on reovee kogumismahuti rajatud enne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist, on erandkorras lubatud kogumismahuti kasutamine 4 aasta jooksul ühiskanalisatsioonile kasutusloa andmisest.

(3) Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse.

(4) Reostuskoormusega alla 2000 ie ja kus ei ole ühiskanalisatsioon välja ehitatud, on lubatud kasutada biopuhastit ja lubatud on nõuetekohaselt pinnasesse immutada bioloogiliselt puhastatud reovett.

(5) Reoveekogumisalal reostuskoormusega üle 2000 ie on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid ja on lubatud reoveepuhastite rajamine, tingimusel, et iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

(6) Reovee kohtkäitluse projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb kinnistu omanikul taotleda Raasiku Vallavalitsuselt (edaspidi vallavalitsus) nõusolek kohtkäitlusrajatise ehitamiseks. Peale kohtkäitlusrajatise valmimist esitada vallavalitsusele kasutusteatis ning kohtkäitlusloa taotlus.

(7) Olemasolevate kohtkäitlusrajatiste puhul tuleb hiljemalt 2 aasta jooksul peale käesoleva määruse jõustumist taotleda vallavalitsuselt kohtkäitlusluba.

(8) Vee-ettevõtjal on õigus saada vallavalitsuselt informatsiooni vee-ettevõtja tegevuspiirkonda väljastatud kohtkäitluslubade kohta.

(9) Vallavalitsus võib reovee kohtkäitlusloa kehtetuks tunnistada eelkõige siis kui reovee kohtkäitlusel on rikutud reovee kohtkäitlusloaga määratut, Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja või käesolevat eeskirja.

§ 3. Reovee kohtkäitlusrajatis

(1) Lubatud on paigaldada vaid sertifitseeritud reovee kogumismahutit või omapuhastit. Kogumismahuti mahutavus peab olema vähemalt 10 m^3 . 

(2) Erandina on lubatud vallavalitsuse kooskõlastuse alusel pädeva isiku poolt katta olemasolev reovee kogumismahuti seestpoolt spetsiaalse vettpidava kihiga vastavalt tootepaigaldamise juhisele.

(3) Reovee kohtkäitlusrajatis ja sellega ühendatud lokaalne torustik peab olema lekkekindel.

(4) Reovee kohtkäitlusrajatis peab vastama järgmistele nõuetele:
1) kohtkäitlusrajatis peab olema aastaringselt tühjendatav;
2) reovee kogumismahuti tuleb ehitada selliselt, et oleks võimalik reovee takistusteta regulaarne äravedu ning pärast ühiskanalisatsiooni ehitamist kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga;
3) kohtkäitlusrajatise luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt;
4) kohtkäitlusrajatis tuleb paigaldada pinnasesse, tagades selle liikumatuse.

(5) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamisel tuleb järgida ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit, reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja vallavalitsuse ettekirjutusi. Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik.

(6) Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine peab toimuma viisil, mil tagatakse ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja varale.

(7) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust rajatise avariidest, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.

(8) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja on kohustatud säilitama kohtkäitlusrajatise vastavussertifikaati või -deklaratsiooni ja esitama selle vallavalitsuse esindaja või järelevalve teostaja nõudmisel.

(9) Reovee kogumismahuti likvideerimisel tuleb reovee kogumismahuti enne likvideerimist tühjaks vedada ja tühjendusjärgselt puhtaks pesta ja välja kaevata.

(10) Reovee omapuhasti likvideerimiseks:
1) tuleb kümme päeva enne lammutamise alustamist esitada vallavalitsusele ehitusteatis. Kui vallavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist;
2) tuleb viie tööpäeva jooksul pärast reovee omapuhasti likvideerimist esitada vallavalitsusele teatis ehitise likvideerimise kohta, millele lisatakse tööde kirjeldus, tööde käigus tehtud fotod ning ehitus- ja lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.

(11) Reovee omapuhasti likvideerimise käigus tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisele kehtestatakse järgmised nõuded:
1) jäätmete matmine pinnasesse või reovee omapuhasti süvendite täitmine jäätmetega on keelatud;
2) jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale isikule;
3) reovee omapuhasti sisaldis ning pesemise käigus kogunenud vedelikud tuleb üle anda eeskirja § 6 lõikes 1 nimetatud isikule. 

(12) Reovee omapuhasti likvideerimise tähtajad on järgmised:
1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates;
2) ülejäänud juhtudel – reovee omapuhasti amortiseerumisel, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast uue reovee omapuhasti valmimist.

§ 4. Reovee kohtkäitlusluba

(1) Kinnistu omanik, kes taotleb reovee kohtkäitlusluba, esitab vallavalitsusele:
1) vormikohase taotluse;
2) kinnistu plaani koos olemasolevate ja projekteeritud reovee kohtkäitlusrajatiste koosseisu ning paigutusega, samuti joogivee saamise rajatiste paigutusega. Kinnistu plaan peab haarama kõrvalkinnistuid kuni nendel paiknevate hooneteni;
3) kinnistul paiknevate ehitiste projekti, mis tagastatakse omanikule koos loaga.

(2) Kui samaaegselt taotletakse luba ka veeheiteks, on vallavalitsusel sõltuvalt reovee käitlusviisist õigus nõuda täiendavaid andmeid pinnakatte, pinnase, põhjavee taseme ja joogivee saamise rajatiste kohta, viimast ka kinnistuga piirneva ala kohta.

(3) Nõuetekohase taotluse ja vajalikud lisaandmed esitanud kinnistu omanikule väljastab vallavalitsus korraldusega reovee kohtkäitlusloa ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest tingimusel, et reovee käitlemine on võimalik keskkonna- ja tervisekaitse ning käesoleva eeskirja nõudeid järgides. Loa väljastamisel tuleb lähtuda veeseadusest ja heidetava reovee kohta esitatud nõuetest.

(4) Reovee kohtkäitlusloas määratakse käidelda lubatava reovee maksimaalne kogus, kohtkäitluse asukoht, kirjeldus ja tingimused ning loa kehtivuse tähtaeg.

(5) Reovee kohtkäitlusluba antakse kuni viieks (5) aastaks.

(6) Reovee kohtkäitlusloa andmisest võib keelduda eelkõige järgmistel põhjustel:
1) reovee kohtkäitlusrajatis või selle asukoht või selle kasutamine ei vasta veeseaduses, eeskirjas või mõnes muus õigusaktis kehtestatud nõuetele;
2) heitvee pinnasesse juhtimine ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
3) piirkonnas on välja ehitatud ühiskanalisatsioon.

(7) Kui ühiskanalisatsioon ehitatakse välja reovee kohtkäitlusloa kehtivuse ajal, kehtib kohtkäitlusluba selle kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui kaks (2) aastat ühiskanalisatsioonile kasutusloa andmisest.

(8) Vallavalitsus teavitab reovee kohtkäitlusloa omajat ühiskanalisatsioonile kasutusloa andmisest ning selle tõttu reovee kohtkäitlusloa kehtivusaja piiramisest.

(9) Reovee kohtkäitlusloa tähtaja saabudes on kinnistu omanikul õigus taotleda loa pikendamist. Loa pikendamiseks tuleb lisaks taotlusele esitada andmed kasutatud vee ja reovee kohtkäitluse koguste kohta viimasel kalendriaastal, kogumismahutite kasutamisel reovee äraveo dokumendid vähemalt viimase kolme aasta kohta. Luba pikendatakse järgnevaks perioodiks, kui on järgitud varasema loa nõudeid ja tingimusi. Varasema loa tingimusi muudetakse, kui see tuleneb seadusest või reovee kohtkäitluse käigus on selgunud selle ohtlikkus keskkonnale.

§ 5. Omapuhasti või septik

(1) Omapuhasti rajamine on lubatud vastavalt veeseaduse nõuetele. Omapuhasti (välja arvatud septik), mille jõudlus on alla 5 m³ ööpäevas (reostuskoormus kuni 50 ie), rajamiseks tuleb vallavalitsusele esitada projekteerimistingimuste taotlus, millele on lisatud hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omava eksperdi poolt teostatud eksperthinnang. Septiku paigaldamiseks ei ole vaja taotleda projekteerimistingimusi.

(2) Eksperthinnang peab sisaldama:
1) hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;
2) hinnangut põhjavee kaitstuse kohta;
3) selgitust vajalike meetmete kohta, tagamaks õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
4) lahendust sobivaima omapuhasti tüübi ja heitvee ärajuhtimiseks;
5) omapuhasti parimat võimalikku asukohta (s.h asukoht puur- ja salvkaevude suhtes);
6) kujade (s.h imbsüsteemi kuja) suurust lähtuvalt eeskirjas kehtestatud nõuetest ja kinnistu geoloogiast.

(3) Omapuhasti (välja arvatud septik) ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registri vastavat registreeringut omava isiku poolt. Septiku jaoks ei ole vajalik ehitusprojekti esitada.

(4) Omapuhasti, mille jõudlus on alla 5 m3 ööpäevas (reostuskoormus kuni 50 ie), ja septiku rajamiseks tuleb esitada vallavalitsusele ehitusteatis. Kui vallavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.

(5) Suurema kui 5 m^3  ööpäevase (reostuskoormus suurem kui 50 ie) jõudlusega reoveepuhasti rajamiseks tuleb taotleda ehitusluba.

(6) Omapuhasti või septiku kasutusele võtmiseks tuleb esitada kasutusteatis. Suurema, kui 5 m^3  ööpäevas (reostuskoormus kuni 50 ie) jõudlusega reoveepuhasti puhul tuleb taotleda kasutusluba.

(7) Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud:
1) veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal;
2) lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist;
3) lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.

(8) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:
1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise omapuhasti korral;
2) septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;
3) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva.

(9) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt omapuhasti hooldusjuhendile või projekteerija või ehitaja koostatud hooldusjuhendile, kuid mitte harvem kui üks (1) kord aastas. 

(10) Omanik peab tagama reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee sattumist keskkonda.

§ 6. Nõuded reovee veole ja purgimisele

(1)  Purgimise teenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) peab olema äriregistris registreeritud ning tema tegevusala peab olema registreeritud majandustegevuse registris (EMTAK) koodiga 37001 (kanalisatsioon ja heitveekäitlus).

(2)  Teenusepakkuja, kes ei ole vee-ettevõtjaks, peab purgimisteenuste osutamiseks sõlmima lepingu vee-ettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas toimub purgimine, ja vallavalitsuse väljastatud purgimisluba. 

(3)  Reovett on lubatud purgida üksnes detailplaneeringuga või selle puudumisel ehitusprojektiga määratud purgimiskohtadesse. Purgimiskohtade projekteerimine, ehitamine ja kasutusse võtmine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele. Purgimiskohtade asukohad määrab vallavalitsus, kooskõlastades asukohavaliku eelnevalt Terviseametiga. 

(4)  Väljaspool nimetatud kohti on reovee purgimine keelatud. 

(5)  Projektijärgsed purgimiskohad, mida võib kasutada purgimisteenust osutav ettevõtja, purgitava reovee lubatud kogused, reostusaste ja muud näitajad, samuti purgitava reovee koguse arvestuse ning purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord määratakse vee-ettevõtja ja purgimisteenust osutava ettevõtja vahelises lepingus. 

(6)  Reovee äraveo eest tasub tellija purgimisteenuse osutajale vastavalt omavahelisele lepingule või maksedokumendile. 

(7)  Purgimise teenuse osutaja on kohustatud säilitama andmeid purgimise teenuse kasutamise kohta vähemalt viimase kolme aasta osas ning need andmed vallavalitsusele või teistele järelevalvet teostavatele isikutele nõudmisel esitama. 

(8)  Purgimisluba antakse vallavalitsuse poolt kehtestatud vormi kohaselt kuni viieks (5) aastaks.

(9)  Purgimisluba antakse iga reovee vedamiseks kasutatava sõiduki kohta eraldi, loale kantakse sõiduki ja ettevõtja andmed, purgimissõlme aadress, loa kehtivuse aeg. 

(10)  Purgimisluba peab olema kinnitatud sõiduki esiklaasile nähtavalt.

(11) Vallavalitsus võib purgimisloa kehtetuks tunnistada eelkõige järgmistel põhjustel:
1)  purgimise teenuse osutamisel on rikutud Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja või käesoleva eeskirja nõudeid; 
2)  kahel või enamal korral on osutatud purgimise teenust ilma sõiduki esiklaasil nähtaval oleva purgimisloata; 
3)  on esitatud valeandmeid ühiskanalisatsiooni juhitud reovee koguste kohta;
4)  purgimise teenuse osutajal puudub vee-ettevõtjaga kehtiv purgimisleping.

§ 7. Vastutus ja järelevalve

(1) Eeskirja rikkujad kannavad vastutust kehtivates õigusaktides ettenähtud korras.

(2) Eeskirja nõuete täitmise eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja.

(3)  Purgimise ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse eest vastutab purgimise teenuse osutaja.

(4) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust kohtkäitlusrajatise avariidest, sealhulgas reovee kogumismahuti lekkest või ületäitumisest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.

(5) Eeskirja täitmise järelevalvet teevad vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon.

(6) Järelevalvel on õigus nõuda reovee äraveo teenust osutava sõiduki sõitude väljavõtet või päevikukannet. 

(7) Järelevalvel on õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatiste omanikult rajatiste kasutusjuhendi ning kasutusteatise esitamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist ning saada ülevaadet hooldusest.

(8) Järelevalvel on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on vallavalitsusel õigus tühistada reovee äraveo teenuse osutamise tegevusluba või väljaantud reovee kohtkäitlusluba, samuti korraldada asendustäitmise korras rajatiste nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.

(9) Reovee kohtkäitlusrajatiste likvideerimistähtaja ületamisel on järelevalvel õigus korraldada kohtkäitlusrajatise likvideerimine asendustäitmise korras.

§ 8. Määruse rakendamine ja jõustumine

(1) Raasiku valla üldplaneeringuga määratud uutel hoonestusaladel toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine vastavalt Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ja kehtestatud detailplaneeringule.

(2)  Raasiku valla kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud rajada ühiskanalisatsioon ning kus on enne 22.03.1999. a rajatud kohtkäitlussüsteemid ning juhul, kui ei ole otsest ohtu keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate kinnistute suhtes täies mahus kehtima vastavalt Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

(3)  Enne käesoleva eeskirja jõustumist väljastatud reovee kohtkäitlusload kehtivad kuni nendel märgitud tähtaja lõpuni.

(4)  Raasiku Vallavolikogu 15.10.2014 määrus nr 26 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

(5)  Reovee kohtkäitlusloa taotluse, reovee kohtkäitlusloa, purgimisloa taotluse ja purgimisloa vormid kehtestab vallavalitsus.

(6)  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse § 6 lg 1 jõustub 01. juulil 2020. a.

Tiina Rühka
Volikogu esimees