HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli põhimäärus

Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Kohtla-Järve Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.10.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.10.2017, 25

Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli põhimäärus

Vastu võetud 26.09.2017 nr 39

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. märtsi 2014. a määruse nr 24 „Kohtla-Järve linna munitsipaalkoolide põhimääruste kehtestamise kord“ § 3 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kooli nimetus

  Kooli ametlik nimetus on Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool (edaspidi kool).

§ 2.  Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

 (1) Kooli pidajaks on Kohtla-Järve linn.

 (2) Kool on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Koolil on Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba.

 (3) Kool on Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav asutus.

 (4) Kesklinna Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes.

 (5) Kooli põhimääruse kinnitab linnavalitsus.

§ 3.  Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

  Kooli asukoht on Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas. Kooli aadress on Pärna tn 20, 30323 Kohtla-Järve. Kooli tegutsemiskohaks on kooli asukoha aadressil asuvad kooli hooned ja territoorium.

§ 4.  Kooli tegutsemise üldpõhimõtted

 (1) Kool juhindub oma tegevuses riigi ning Kohtla-Järve linna õigusaktidest, kooli direktori käskkirjadest, kooli kehtivatest kordadest ning käesolevast põhimäärusest.

 (2) Koolil on arengukava, mille elluviimisega tagatakse kooli järjepidev areng. Arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad ning tegevuskava vähemalt 3 aastaks.

 (3) Kooli teeninduspiirkond on Kohtla-Järve linn. Kool võtab vastu kõik isikud, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool.

 (4) Õpilasi teistest omavalitsustest võetakse vastu vabade kohtade olemasolul.

 (5) Kooli võetakse vastu ja arvatakse koolist välja lapsevanema või eestkostja (edaspidi vanem) avalduse alusel.

§ 5.  Kooli pitsat, sümboolika ja kodulehekülg

 (1) Koolil on Kohtla-Järve linna vapi kujutise ja oma nimega pitsat.

 (2) Koolil on oma veebileht aadressiga www.kjkesklinna.edu.ee.

2. peatükk Kooli hoolekogu ja direktori ülesanded 

§ 6.  Kooli hoolekogu ülesanded

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

 (2) Hoolekogu moodustamise ja töökorra kehtestab Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu).

 (3) Hoolekogu:
 1) osaleb kooli arengukava (edaspidi arengukava) ettevalmistamisel (sealhulgas tervisealastes küsimustes) ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;
 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
 3) annab arvamuse kooli õppekava (edaspidi õppekava) kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras õppeainete nimistut;
 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul õpilaste arvu klassis;
 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
 6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
 7) annab arvamuse kooli kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamiseks ja muutmiseks;
 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;
 10) annab arvamuse kooli eelarve (edaspidi eelarve) projekti kohta;
 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra (edaspidi sisehindamise kord) kohta;
 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
 14) annab hinnangu huvitegevuse ja pikapäevarühma vajaduse ja töökorralduse kohta;
 15) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
 16) teeb ettepanekuid koolis tasuta või tasu eest pakutava toiduvaliku kohta, mis soodustaks tervislikku toitumist;
 17) osaleb kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamises;
 18) arutab õpilasega, kellele on kohaldatud vastavat mõjutusmeedet, tema käitumist, eesmärgiga mõjutada õpilasi kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis;
 19) lahendab hoolekogule õpilaste ja vanemate esitatud, õpetamist ja kasvatamist puudutavaid, vaidlusküsimusi;
 20) analüüsib sisehindamise kontekstis hoolekogu koostööd kooliga, sealhulgas hoolekogu aktiivsust, avalikkussuhteid, kaasatust otsustamisse, tagasisidet ja rahulolu hoolekogu tegevusega;
 21) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

 (4) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

 (5) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

 (6) Hoolekogu töösse võib kaasata arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks vastava ala asjatundjaid ning ekspertorganisatsioone. Nende osalemise koosolekul otsustab hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

§ 7.  Direktori ülesanded

 (1) Direktor täidab talle seadustes ja nende alusel õigus- ja haldusaktides pandud ülesandeid ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Direktor esindab ja tegutseb kooli nimel ning teeb eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

 (3) Direktor:
 1) vastutab arengukava koostamise ja elluviimise eest;
 2) kehtestab õppekava;
 3) käsutab kooli eelarvevahendeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 4) kehtestab palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks linnavalitsusele;
 5) sõlmib, muudab ja ütleb üles õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;
 6) kinnitab linnavolikogu kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;
 7) teeb linnavalitsusele ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 8) kehtestab sisehindamise korra;
 9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;
 10) vastutab õppe- ja kasvatustegevuse taseme vastavuse eest riiklikule standardile;
 11) koostab kooli aastaeelarve projekt ja vastutada eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise eest;
 12) kinnitab asjaajamiskorda ja kodukorda ning muud töökorralduslikud dokumendid;
 13) kinnitab töötajate puhkuste ajakava, otsustab töölähetusse saatmine;
 14) tagab seaduste ja õigusaktide ning lepingutega sätestatud aruannete koostamine ja esitamine;
 15) annab välja oma pädevuse piires käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi ning kontrollib nende täitmist;
 16) vajadusel moodustab alalisi või ajutisi komisjone, töögruppe;
 17) kinnitab koolisisesed töötajate ametijuhendid määrates kindlaks nende ülesanded, kohustused ja vastutus;
 18) teeb kõrgemalseisvale organile ettepanekuid kooli tegutsemiseks vajalike vahendite saamiseks;
 19) juhib kooli lähtudes kollegiaalsuse ja demokraatlikkuse põhimõtetest;
 20) korraldab tegevusi ja võtab vastu otsuseid oma pädevuse piires;
 21) korraldab õppenõukogu tegevust;
 22) kutsub kokku ja viib läbi lastevanemate üldkoosolekuid;
 23) lahendab laekunud ettepanekuid ja ettekirjutusi, korraldab kooli saabunud teabenõuetele, kirjadele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist ja nende lahendamist;
 24) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamist;
 25) kehtestab pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, teeb otsuse õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kohta;
 26) kehtestab kooli päevakava;
 27) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

 (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja linnavalitsus.

 (5) Konkreetseid töölõike juhivad koolis direktori asetäitjad ja õppealajuhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud ametijuhendites.

 (6) Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab direktor täitma ülesandeid, mis tulenevad erinevatest seadustest ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest, mis reguleerivad erinevaid koolielu valdkondi, näiteks personalijuhtimine, asjaajamine, ressursside juhtimine, tööohutus ning ülesandeid, mis tulenevad Kohtla-Järve linna haldusaktidest ja töölepingust.

3. peatükk Õppe ja kasvatuse korraldus koolis 

§ 8.  Koolis omandatava hariduse liik ja tase

 (1) Kool on üldharidusasutus.

 (2) Koolis on võimalik omandada haridus põhihariduse tasemel.

§ 9.  Õppekeel

 (1) Koolis toimub õppetöö vene keeles. Eesti keele õpe on alates 1. klassist kohustuslik. Mõnedes õppeainetes toimub osaline eestikeelne õpe alates 1. klassist.

 (2) Vene keeles toimuv õpe moodustab vähemalt 60% riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppekoormusest.

§ 10.  Koolis toimuva õppe vorm ja kooli struktuur

 (1) Koolis toimub statsionaarne õpe.

 (2) Koolis toimub õpe I – III kooliastmeni.

 (3) Kool järgib õppe- ja kasvatustöös Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikooli riiklikku õppekava ja vajadusel põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava. Õppekava täitmiseks on koolis nominaalne õppeaeg üheksa aastat.

 (4) Kooli juures tegutsevad õpilaste arendamiseks ja õppekava läbimise toetamiseks ning täiendamiseks vastavalt vajadustele ja võimalustele pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, osalise eestikeelse aineõppega klassid, hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja õpperühmad.

 (5) Kool võib moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks.

 (6) Koolis on oma raamatukogu. Raamatukogu põhiülesandeks on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. Kooli raamatukogu tegutseb vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele ning kooli raamatukogu põhimäärusele ja töökorrale.

 (7) Koolis on korraldatud õpilaste toitlustamine.

 (8) Koolis on meditsiinilise abi kabinet.

§ 11.  Õppe- ja kasvatustöö korraldus

 (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil.

 (2) Õppeperioodides on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

 (3) Õppeaasta jaotus toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule. Õpitulemuste hindamine toimub trimestrite kaupa.

 (4) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega. Linnavolikogu võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad.

 (5) Ühes õppenädalas on kuni viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ette nähtud suurimat lubatud koormust.

 (6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas on kindlaks määratud tunniplaanis, mille kinnitab direktor.

 (7) Õppetöö põhivormiks on õppetund, mille pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta.

 (8) Klassi ja pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Linnavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

 (9) Kool võimaldab koduõpet tervislikel põhjustel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele.

 (10) Koolis on kasutusel õppeinfosüsteem e-kool ja õpilase päevik, mille kaudu kool teavitab õpilast ja lapse vanemat õpiedukusest ja käitumisest.

 (11) Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli lõpueksamid viiakse läbi haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.

 (12) Kooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus.

 (13) Kool loob koos linnavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.

 (14) Õpilastele väljastatakse õppimise perioodil õpilaspiletid. Õpilaspileti kasutamise kord sätestatakse kodukorras.

§ 12.  Õpilase arengu toetamine

 (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt.

 (2) Kool koostab vajadusel õpilasele individuaalse õppekava teadmiste puuduste kõrvaldamiseks ja mitterahuldavate trimestri ja aasta hinnete parandamiseks.

 (3) Kool koostab õpilasele vajadusel individuaalse õppekava tugimeetmena arvestades õpilase eripära ja hariduslike erivajadusi.

 (4) Õpilasele tagatakse tugispetsialistide teenus.

 (5) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

§ 13.  Õppekava

 (1) Kool järgib õppe- ja kasvatustöös Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikooli riiklikku õppekava ja vajadusel põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava.

 (2) Õpingute alusdokumendiks on direktori käskkirjaga kinnitatud õppekava.

 (3) Lähtuvalt õpilase erivajadusest, võib kool teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi tema õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Selleks koostab kool õpilasele õigusaktides sätestatud korras individuaalse õppekava. Individuaalse õppekava rakendamise otsuse kinnitab direktor haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija esildise alusel.

 (4) Õppekava muudab ja tunnistab kehtetuks direktor õigusaktides sätestatud korras. Õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

§ 14.  Klassid ja rühmad, mis võivad tegutseda hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks

 (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse õppekavas.

 (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.

 (3) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, luues vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:
 1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;
 2) klasse põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele;
 3) klasse põhiharidust omandavatele õpiraskustega õpilastele;
 4) klasse põhiharidust omandavatele õpilastele, kellel on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitatud õppida väikeklassis;
 5) üks ühele korraldatud õpe;
 6) liitklassid.

 (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassid moodustab direktor lapsevanemate avalduste alusel. Klasside täituvuse ülemist piirnormi ei tohi tõsta üle seaduses sätestatud piirmäära.

 (5) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse õppekavas.

 (6) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, korraldatakse elukohajärgne õpe (koduõpe).

§ 15.  Koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused

 (1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks (edaspidi õppekavaväline tegevus) ning kooli osutatavateks teenusteks.

 (2) Koolis korraldatava õpilastele suunatud õppekavavälise tegevuse puhul, võib kulude katmine toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

 (3) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kodukorrast.

 (4) Kool võib õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks küsida kaasrahastamist eelkõige järgmistel juhtudel:
 1) ekskursioonid ja muu selline;
 2) osaleja õppekavavälise tegevusega seotud muud otsesed kulud.

 (5) Kooli osutatavateks tasulisteks teenusteks on ruumide rentimine asutustele, organisatsioonidele või üksikisikutele.

 (6) Erandjuhul osutab kool tasulist toitlustamist ja ürituste (kontserdid, koolijuubeliüritused ja muu) korraldamist.

 (7) Tasuliste teenuste osutamine toimub vastavalt linnavalitsuse kehtestatud hinnakirjale.

§ 16.  Huvitegevus

 (1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.

 (2) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse huviringi päevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Huviringi päevikut täidab ringijuht.

 (3) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kodukorras sätestatud korras.

§ 17.  Kooli vastuvõtt ja koolist väljaarvamine

 (1) Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra ning koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

 (2) Täpsustatud kooli vastuvõtu tingimused ja korra (edaspidi vastuvõtu tingimused ja kord) kehtestab direktor linnavolikogu poolt sätestatud korras.

 (3) Kool avalikustab vastuvõtu tingimused ja korra kooli veebilehel.

§ 18.  Hädaolukordade lahendamine

  Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.

§ 19.  Pikapäevarühmad

 (1) Kooli direktor võib linnavalitsuse nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi.

 (2) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab direktor.

 (3) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema avalduse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.

4. peatükk Õpilaste ja vanemate õigused ning kohustused 

§ 20.  Õpilaste ja vanemate õigused ning kohustused seoses koolikohustuse ja õpilase arengu toetamisega

 (1) Õpilasel on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kodukorras sätestatud korras.

 (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
 4) tegema koostööd kooliga seadustes ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või linnavalitsus;
 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

 (3) Õpilasel ja vanemal on õigus arenguvestlusele, mis korraldatakse koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul ning mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Õpilasele ja koolikohustusliku õpilase vanemale on arenguvestlusel osalemine kohustuslik.

 (4) Õpilasel on õigus tunnustusele õpingute jooksul kodukorras sätestatud korras.

 (5) Õpilasel on õpingute jooksul õigus tunnustusele kodukorras sätestatud korras.

§ 21.  Õpilaste ja vanemate õigused ning kohustused seoses teavitamisega

 (1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele.

 (2) Õpilasel ja vanemal on õigus saada teavet õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, teavitab kool õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.

 (3) Kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kutsub direktor kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

 (4) Vanemal on õigus vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul teabele, kus kool teeb kokkuvõtte õpilase puudumiste kohta.

§ 22.  Õpilaste ja vanemate õigused ning kohustused seoses õppes osalemise ja koolis korraldatavast õppest puudumisega

  Õpilasel on õigus ja kohustus täita õppeülesandeid ning osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. Õppest puudumine on lubatud üksnes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 23.  Õpilaste ja vanemate õigused ning kohustused seoses koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamisega

 (1) Vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest.

 (2) Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on vanemal kohustus anda täiendavaid selgitusi.

§ 24.  Õigused ja kohustused seoses turvalisuse tagamisega koolis

 (1) Õpilasel on õigus vaimsele ja füüsilisele turvalisusele ning tervise kaitsele koolis viibimise ajal. Selle tagamiseks rakendab kool vastavaid meetmeid ning õpilasel on kohustus järgida kooli kehtestatud reegleid.

 (2) Õpilasel on kohustus käituda ja teistest lugu pidada ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis kodukorra kohaselt.

 (3) Õpilasele on kodukorra täitmine kohustuslik.

§ 25.  Õpilasesindus

 (1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

 (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

§ 26.  Esimese õpilasesinduse valimised

 (1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab huvijuht direktori volitusel hiljemalt kahe kuu jooksul õppeaasta algusest.

 (2) Esimese õpilasesinduse moodustavad 6.- 9. klassi õpilased.

 (3) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast 1-3 esindajat.

 (4) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub huvijuht kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.

 (5) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt esimees ja aseesimees.

§ 27.  Õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

 (1) Õpilasesinduse põhimääruse muutmises osaleb kogu õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

 (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõuga saab tutvuda kooli veebilehe kaudu. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.

 (3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.

 (4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Direktor kinnitab õpilasesinduse põhimääruse 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

5. peatükk Koolitöötajate õigused ja kohustused 

§ 28.  Koolitöötajate õigused ja kohustused

 (1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised õppe-kasvatusalal töötavad isikud.

 (2) Kooli koosseisu kinnitab direktor eelarve piires ja linnavolikogu kehtestatud korras.

 (3) Direktor kehtestab enne iga õppeaasta algust koolitöötajate, sealhulgas õpetajate, koosseisu lähtuvalt õppekavast. Koolitöötajate koosseisus võib teha muudatusi õppeaasta jooksul põhjendatud vajaduse korral.

 (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud ning neid muudab ja ütleb üles direktor.

 (5) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

 (6) Kui seadustest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab koolitöötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
 3) täidab õigel ajal ja täpselt direktori seaduslikke korraldusi;
 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
 7) teatab viivitamata direktorile töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
 8) teavitab direktorit kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu direktoril on õigustatud huvi;
 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad kooli mainet või põhjustavad õpilaste või vanemate usaldamatust kooli vastu;
 10) teatab direktorile esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

 (7) Koolitöötajal on õigus nõuda direktorilt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist kooskõlas vastavate õigusaktidega.

 (8) Koolitöötajal peab olema kehtiv tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

6. peatükk Majandamise ja asjaajamise alused 

§ 29.  Majandamise alused ja kooli vara

 (1) Kooli kasutuses olev vara on Kohtla-Järve linna omand.

 (2) Kooli vara moodustavad talle linnavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks käsutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (3) Kooli vara soetatakse Kohtla-Järve linna kohalikust eelarvest eraldatud vahenditest ja see on kooli bilansis. Vara kasutajateks on kooli töötajad ja õpilaskond, vara käsutajaks on direktor.

 (4) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul linnavalitsus.

§ 30.  Kooli eelarve ja finantstegevuse korraldamine

 (1) Koolil on oma raamatupidamine ja oma eelarve, mille tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest organisatsioonidelt ja füüsilistelt isikutelt ning õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

 (2) Kooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga.

§ 31.  Asjaajamine

 (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. Kooli sisedokumentatsioonis kasutatakse eesti keele kõrval ka vene keelt.

 (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevusealaste dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

 (3) Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga.

 (4) Asjaajamise alused kehtestab direktor. Kooli dokumente peetakse paberil ja/või elektrooniliselt.

§ 32.  Aruandlus

 (1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning linnavolikogu õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

 (2) Kooli raamatupidamise arvestust peetakse õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 33.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet kooli majandustegevuse, varade ja eelarve käsutamise üle teostab linnavalitsus ja linnavolikogu revisjonikomisjon.

 (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli õppetegevuse korralduse ning taseme üle teostab linnavalitsus.

 (3) Haldusjärelevalvet teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

7. peatükk Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine 

§ 34.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu.

 (2) Kooli ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab direktor õpilastele, vanematele, pedagoogidele ja töötajatele ning linnavalitsus Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

8. peatükk Põhimääruse kehtestamise ja muutmise kord  

§ 35.  Põhimääruse kehtestamise ja muutmise kord

 (1) Kooli põhimääruse kehtestamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

 (2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

9. peatükk Rakendussätted 

§ 36.  Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse 5. oktoobrist 2017. a.

Ljudmila Jantšenko
linnapea

Anna Generalova
linnasekretär