Väljaandja: Rakvere Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.12.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.11.2015 Avaldamismärge: RT IV, 03.12.2013, 86 Rakvere linna jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 26.06.2013 nr 15 RT IV, 02.07.2013, 36 jõustumine 15.07.2013 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 27.11.2013 - RT IV, 03.12.2013, 3 - 06.12.2013 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 36^5 ja p 36^6 ning § 22 lõike 2, Jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 67 lõike 6 ning § 71 lõigete 1 ja 2 ning Pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Rakvere linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi: eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldamist Rakvere linna haldusterritooriumil. (2) Käesolevas eeskirjas reguleerimata jäätmete tekke, tervise- ja keskkonnaohu kõrvaldamise ning jäätmehoolduse korraldamise nõuded tulenevad Jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. § 2. Jäätmehoolduse korraldamine (1) Jäätmehooldust Rakvere linna haldusterritooriumil korraldavad ja kontrollivad eeskirjas sätestud organid ja isikud vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ja eeskirjale. (2) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) Rakvere linnavalitsus- Rakvere linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan; 2) linnavalitsus - Rakvere Linnavalitsus (ametiasutusena) koos struktuuriüksustega. (3) Rakvere linnavalitsus: 1) otsustab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise; 2) otsustab jäätmehoolduse korraldmisega seotud muid küsimusi, mis on õigusaktide alusel tema pädevusse antud. (4) Linnavalitsus: 1) korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist; 2) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid Rakvere linna haldusterritooriumil; 3) nõustab jäätmevaldajaid ja levitab jäätmekäitluse alast teavet; 4) korraldab oma pädevuse piires riigihangete seaduses sätestatud korras korraldatud jäätmeveo hanke jäätmevedaja leidmiseks ja sõlmib hankelepingu; 5) informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga; 6) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajate üle; 7) annab jäätmevaldajale kooskõlastuse jäätmemahuti paigutamiseks Rakvere linnale kuuluvale maale; 8) korraldab linna parkides ja haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale; 9) korraldab üldkasutatavatesse kohtadesse (tänavad, parklad, ühistranspordipeatused, pargid, haljasalad, kalmistud) vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku; 10) teostab järelevalvet eeskirja täitmise üle. 2. peatükk Jäätmekäitluse üldnõuded § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude kasutusviisudega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. [RT IV, 03.12.2013, 3 - jõust. 06.12.2013] (3) Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. (4) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” järgi vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide: 1) paber ja papp; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; 8) suurjäätmed; 9) metallid. (5) Lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud, oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad Jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele. (6) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse. (7) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. § 4. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmevaldajaks on jäätmetekitaja kelleks on: 1) jäätmetekitaja; 2) kinnisasjal kinnisasja omanik; 3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja; 4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik; 5) ehitise kui vallasaja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi: krunt) ehitise omanik; 6) muu isik. (2) Kui jäätmetekitaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale. (4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks peab jäätmevaldaja sõlmima jäätmevedajaga või –käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt. Juhul, kui jäätmevedu on korraldatud Jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, peab jäätmevaldaja sõlmima jäätmekäitluslepingu Rakvere linnavalitsuse või viimase poolt volitatud mittetulundusühinguga. (5) Jäätmevaldaja on kohustatud omama või rentima piisavas koguses olmejäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid (sh jäätmekotid) või kasutama ühismahuteid. Mahutid peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes või kõrvuti asetsevatel kinnistutel tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. (6) Jäätmemahuti, välja arvatud ühismahuti, paigaldamine väljapoole jäätmevaldaja kinnistut tuleb kooskõlastada vastava kinnistu omanikuga. (7) Jäätmevaldaja on kohustatud tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh avama lukustatud mahuti, ukse või värava või varustama jäätmevedaja viimase nõusolekul võtmega mahuti, ukse või värava avamiseks. (8) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. (9) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, kes on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (10) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks määrata või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik või valdaja või krundi valdaja. Kui kinnisasja omanik või valdaja või krundi valdaja ei korralda nimetatud tegevusi, on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatut. 3. peatükk Jäätmete sortimine ja kogumine § 5. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Linnavalitsus korraldab jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb liigiti koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse, taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. (3) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib paigutada ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada. (4) Jäätmeid ei ole lubatud jätta jäätmemahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid ja erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist. Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada jäätmemahuti vahetusse lähedusse, kui need veetakse ära kolme kalendripäeva jooksul. (5) Olmejäätmed, kergesti riknevad, haisvad ja lendlevad jäätmed (nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, koerte väljaheited, kassiliiv) tuleb mahutisse paigutada pakendatult. (6) Olmejäätmete mahutisse on keelatud panna: 1) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 8) probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid; 9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 11) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. (7) Suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu (mööbel jms) ei mahu segaolmejäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. § 6. Paberi ja papi kogumine (1) Paber ja papp tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Kui kinnistul on vähemalt kümne korteriga elamu või mõni muu hoone, mille kütmiseks kasutatakse kaugkütet, elektrikütet, vedelkütet või gaasikütet, peab kinnistul olema eraldi kogumismahuti paberi ja papi kogumiseks. (3) Kui kinnistul on üksikelamu või vähem kui kümne korteriga elamu või mõni muu hoone, mille kütmiseks kasutatakse tahkekütust, tuleb paber ja papp koguda liigiti ning viia selleks ettenähtud avalikku kogumispunkti või jäätmekäitluskohta või põletada küttekoldes. (4) Kogumismahutisse liigiti kogutav paber ja papp ei tohi olla määrdunud või vettinud ning ei tohi sisaldada muid materjale. § 7. Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti, Jäätmekeskusesse või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas Jäätmeseadusega. (2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti, Jäätmekeskusesse või müügikohta kooskõlas Jäätmeseadusega. (4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumispunkti, Jäätmekeskusesse või uue rehvi ostmise korral müügikohta / rehviettevõttesse kooskõlas Jäätmeseadusega. (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta või vanametalli kogumiskohta. (6) Lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. (7) Probleemtoodete kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega. (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu. § 8. Ohtlike jäätmete kogumine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents. (3) Ohtlikud jäätmed tuleb kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada nii, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema kindlaks määratud ohtlike jäätmete äraveo kord. (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- ja põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni. (6) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt. kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja - kraadiklaasid) tuleb viia Jäätmekeskusesse. (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Valdaja peab takistama kõrvaliste isikute ligipääsu ohtlikele jäätmetele. (8) Avalikus kasutuses või ettevõtja kinnistul või krundil asuv ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. § 9. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi: pakendimahuti), viia pakendipunkti, Jäätmekeskusesse või anda üle pakendiettevõtjale / taaskasutusorganisatsioonile. (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid. (4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab Rakvere linnavalitsus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m^2 . (6) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. (7) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. § 10. Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis. (2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (3) Pakendiettevõtja võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile. (4) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima linnavalitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus, haldamine ja nende korrashoid. (5) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama pakendipunktide tiheduse vastavalt Pakendiseaduse § 17¹ nõuetele. (6) Pakendite ja pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate mahutite ümbruse mahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud. § 11. Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded (1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb viia Jäätmekeskusesse või vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta. (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. (6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema joogiveekaevust vähemalt 15 m kaugusel, naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest vähemalt 5 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti. (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (8) Linna haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ei ole lubatud prügilasse ladestada. Need tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja kompostida Jäätmekeskuses või vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta. 4. peatükk Jäätmekäitluse tehnilised nõuded § 12. Jäätmemahuti tehnilised nõuded (1) Jäätmemahuti peab olema valmistatud plastist või metallist või eelnevate materjalide analoogidest, terve, puhas ja veega pestav ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmemahuti omanik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (2) Olmejäätmete kogumismahutina võib kasutada: 1) üksikelamutes jäätmekotte erinevates suurustes; 2) 40, 80, 100, 120, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaane ja käepidemega mahuteid, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveolisse tühjendada; 3) 1,5m³, 2,5m³ ja 4,5m³ kaanega mahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveolisse tühjendada; 4) presskonteinereid. (3) Jäätmekotti ei või jäätmemahutina kasutada korrusmajade elanikud ja jäätmemahuti ühiskasutuskokkuleppe sõlminud jäätmevaldajad. (4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile. (5) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele. (6) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigust nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud jäätmemahuti vahetamist juhul, kui jäätmemahuti on tehniliselt korras ja tema vanus ei ületa kümmet aastat. Üle kümneaastase vanusega jäätmemahuti vahetamist ei tohi nõuda, kui vedaja poolt kasutatav tehnika võimaldab sellise jäätmemahuti tühjendamist. Väljaostetud jäätmemahuti korraldatud jäätmeveoks mittesobimise korral peab uus jäätmevedaja jäätmemahuti välja vahetama tasuta. § 13. Nõuded jäätmemahutite paiknemiskohale ja juurdepääsuteele (1) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (2) Ratastel jäätmemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvale pinnasele või kattega alusele. (3) Kuni 240 liitrine (k.a) käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti võib asuda kuni 15 m kaugusel (kaasa arvatud kuni 5 meetrit väravast sissepoole) veoki peatuskohast. (4) Suuremad kui 240 liitrised jäätmemahutid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 5 m. Kaugust veokini arvestatakse punktist kuhu vedajal on võimalik sõita. Erandjuhtudel määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (5) Jäätmevaldajale kuuluvad või valduses olevad ligipääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega, talvisel ajal lumest puhastatud ja vabad muust transporti takistavatest esemetest. (6) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest kinnistul ja krundil vastutab jäätmevaldaja. (7) Vedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu. (8) Jäätmekotid peavad olema kaitstud loomade ja lindude eest. (9) Üldkasutatavale territooriumile jäätmemahutite paigaldamist korraldab linnavalitsus. (10) Kaubandusettevõtted, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama olmejäätmete kogumismahutid hoone sissepääsude juurde. Mahuti nõuetekohase paigutamise ja ümbruse korrashoiu tagab jäätmevaldaja. (11) Avalikel üritustel vastutab jäätmekäitluse, sh. jäätmemahutite paigaldamine eest, ürituse korraldaja. 5. peatükk Jäätmete vedamine § 14. Jäätmeveo nõuded (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. (2) Kui jäätmevaldaja ei vea ise jäätmeid selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta, vaid kasutab selleks veoteenust, peab valdaja jäätmete üleandmisel jäätmevedajale veenduma, et vedajal on olemas vastav jäätmeluba, kompleksluba tõend või ohtlike jäätmete puhul vastav litsents. (3) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist. (4) Olme- sh. segaolmejäätmete äravedu peabtoimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti ületäitumise ja/või haisu tekke korral peab jäätmete äravedu olema tagatud sagedamini. (5) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat luba omavale isikule. (6) Jäätmed, mille säilitamine jäätmevaldaja territooriumil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. (7) Jäätmeid tuleb vedada kas kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ning nõrgvesi, ei satuks laadimise ja transpordi ajal keskkonda. (8) Jäätmevedaja on kohustatud ära koristama jäätmete laadimisel ja vedamisel maha kukkunud jäätmed. (9) Jäätmete vedu on keelatud kella 22.00-st kuni 06.00-ni. 6. peatükk Korraldatud jäätmevedu § 15. Korraldatud jäätmeveo üldnõuded (1) Rakvere linna haldusterritoorium on tiheasustusalana tervikuna piirkond, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. (2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, paber ja papp. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed. (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. § 16. Jäätmevedaja valik ja jäätmekäitluskoht (1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmine toimub Jäätmeseaduses ja Riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama hankija määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke. [RT IV, 03.12.2013, 3 - jõust. 06.12.2013] (3) Juhul, kui hankija ei ole määranud jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama ja koguma jäätmed kohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada kohta, millel on sellekohane jäätmeluba. [RT IV, 03.12.2013, 3 - jõust. 06.12.2013] § 17. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole Rakvere linna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja. (2) Asjaolu, kas kohalik omavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele. § 18. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja (Jäätmeseaduse § 66 lg-s 1^1 sätestatud juhul jäätmevaldaja ja Rakvere linnavalitsus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing) juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (2) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmekäitlusleping, peab jäätmevedaja (Jäätmeseaduse § 66 lg-s 11 sätestatud juhul aga Rakvere linnavalitsus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing) tagama lepingu sõlmimise. Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga (Jäätmeseaduse § 66 lg-s 1^1 sätestatud juhul aga Rakvere linnavalitsust või viimase poolt volitatud mittetulundusühingut) jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. § 19. Lisateenused (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja (Jäätmeseaduse § 66 lg-s 1^1 sätestatud juhul aga Rakvere linnavalitsus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing) jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal (Jäätmeseaduse § 66 lg-s 1^1 sätestatud juhul aga Rakvere linnavalitsus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing) õigus võtta teenustasu. (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja (Jäätmeseaduse § 66 lg-s 1^1 sätestatud juhul aga Rakvere linnavalitsus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing) osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja kirjaliku jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. § 20. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest (1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Taotluses märgitakse: 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata); 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest; 3) andmed jäätmevaldaja kohta. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, Rakvere Linnavalitsusele Jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. (3) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama Rakvere Linnavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. 7. peatükk Ehitusjäätmete käitlemise nõuded § 21. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine). Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine peab olema kirjeldatud iga ehitusprojekti või lammutusprojekti seletuskirjas, mis tugineb Majandus-ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ (2) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. (3) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. § 22. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kile. (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). (5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu (kivid, tellised, betoon) taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti alusel. (6) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale isikule või jäätmeseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. (7) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele. § 23. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. (2) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. (3) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema Tööinspektsiooni luba. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (6) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. 8. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded § 24. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja tegevuse tulemusena tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemine toimub kiirgusseaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud korras. § 25. Olmejäätmete käitlemise nõuded (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja. (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. § 26. Bioloogilised jäätmed (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused. (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja(tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. § 27. Teravad ja torkivad jäätmed (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms. (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”.Pakendi kaal ei tohi ületada 15kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”. (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. § 28. Nakkusohtlikud jäätmed (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul. (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. (5) Eriolukorras (näiteks epideemiapiirkondades), tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi. § 29. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed. (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena. § 30. Ravimijäätmed (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”. (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”. (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. § 31. Elavhõbedajäätmed (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed. (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. (3) Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. (4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmete kirjeldus. (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. § 32. Kemikaalide jäätmed (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. (3) Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. § 33. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk; 5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal; 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele. 9. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhooldus § 34. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse jäätmekäitluskohale väljastatavas jäätme- või kompleksloas. 10. peatükk Järelevalve ja vastutus § 35. Järelevalve teostajad () Järelevalvet käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostavad linnavalitsuse keskkonnaspetsialist ja järelevalveinspektor. 11. peatükk Lõppsätted § 36. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine () [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 37. Määruse jõustumine () Määrus jõustub 15.juulil 2013. aastal.