ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Hanila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri

Väljaandja:Hanila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.11.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.12.2013, 101

Hanila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri

Vastu võetud 29.10.2008 nr 99
jõustumine 05.11.2008

Määrus kehtestatakse «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 5 lõike 2¹ ja § 6 lõike 1 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Käesolev Hanila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab liitumise tingimused ja nõuded ning määrab liitumise korra Hanila vallas.

 (2) Ühisveevärk ja kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) rajatakse Hanila Vallavolikogu kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel.

 (3) Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab Hanila Vallavolikogu kinnitatud vee-ettevõtja.

 (4) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme-, tootmis- ja kastmisvajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Ühisveevärgi vee kvaliteet peab vastama riiklikult kehtestatud kvaliteedi-nõuetele.

 (5) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale.

 (6) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtt ühiskanalisatsiooni reguleeritakse Hanila Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

§ 2.  Mõisted

  Mõisted:
 1) allklient – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ÜVK teenuseid kliendi vahendusel nende-vahelise kokkuleppe kohaselt;
 2) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms. ) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
 4) fekaalid – kuivkäimlatest ja kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed;
 5) heitvesi – kasutuses olnud ning peale puhastamist loodusesse tagasi juhitav vesi;
 6) hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis;
 7) kaitsevöönd – kitsendustega maa-ala ÜVK ehitiste kaitse ja ohutuse ning hoolduse tagamiseks;
 8) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus „Kinnistusraamatuseaduse“ § 51 punktides 1 ja 2 sätestatud tähenduses;
 9) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas hoovivõrk, ehitiste sisekanalisatsioon, reovee mõõtesõlm) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
 10) kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korteri-hoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;
 11) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas hoovitorustikud, ehitiste siseveevärk jne) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
 12) klient – juriidiline või füüsiline isik, kes on vee-ettevõtjaga sõlminud teenuslepingu;
 13) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni torustikuga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
 14) liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
 15) liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul tasuda kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga vee-ettevõtjale liitumiseks tehtud kulutuste katmiseks;
 16) paisutuskõrgus – kõrgus, mille puhul on tagatud reovee äravool üleujutusriskita;
 17) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki
 18) peatoru – ÜVK torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee ärajuhtimine;
 19) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine selleks ettenähtud kohas;
 20) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone;
 21) reovesi – on üle kahjutuspiiri rikutud ning puhastamist vajav vesi;
 22) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks;
 23) sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste, sh kraavide abil kogutav ja ärajuhitav vesi;
 24) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 25) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
 26) vee- või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
 27) vee- või reovee mõõtesõlm – vee- või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
 28) vee-ettevõtja – Hanila Vallavolikogu poolt määratud ning ÜVK kaudu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutav ettevõtja;
 29) vääramatu jõud – inimtahtele allumatu loodusjõud (üleujutus, torm, paduvihm, pakane jne);
 30) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
 31) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
 32) ühiskanalisatsioon – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu reovee ärajuhtimiseks ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
 33) ÜVK avarii – ÜVK ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nendelt reovee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
 34) ühisveevärgi vesi – ühisveevärgist vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel võetav vesi;
 35) ühisveevärk – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti. Ühisveevärgi ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;
 36) ühisvoolne kanalisatsioon – ehitiste, rajatiste ja seadmete kompleks reovee, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks ärajuhtimiseks;
 37) ÜVK – ühisveevärk ja -kanalisatsioon.

§ 3.  ÜVK piiritlemine

 (1) ÜVK ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ÜVK oluline osa.

 (2) Liitumispunkt on ÜVK omaniku või valdaja määratud ÜVK ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga.

 (3) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on liitumislepingu ja teenuslepingu lahutamatu osa.

 (4) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri, võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ÜVK omaniku või valdaja ja liituja kokkuleppel.

 (5) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, on liitumispunktiks koht, kus sisendustoru ületab kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks peakraan, kui vee-ettevõtja ja liituja ei ole kokku leppinud teisiti. Täpne liitumispunkti asukoht määratakse liitumislepingus.

 (6) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev avalikult kasutataval maa-alal kuni ühe meetri kaugusel kinnistu piirist. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Selle puudumisel on liitumispunktiks peatorul koht, kus peatoru ületab kinnistu piiri. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest reovett. Täpne liitumispunkti asukoht määratakse liitumislepingus.

 (7) Kui ÜVK peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks peatorule lähim sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

 (8) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisat-sioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

§ 4.  ÜVK-ga liitumine.

 (1) Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa või krundi suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

 (2) Eeskirja kohaldatakse koos „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ ja teiste õigustloovate aktidega.

 (3) ÜVK-ga kaetud alaks loetakse ala, kus teenuste osutamiseks vajalikud ÜVK peatorud on kasutusele võetud.

 (4) ÜVK omanik või valdaja peab võimaldama ÜVK-ga kaetud alal kinnistu veevärgi ühendamise ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamise ühiskanalisatsiooniga.

 (5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi kinnistu torustiku) liitumine ÜVK-ga toimub liituja taotlusel tema ja ÜVK omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.

 (6) ÜVK omanikul või valdajal on õigus võtta ÜVK-ga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

 (7) Liitujate suhtes, kelle kinnistul paikneb või ehitatakse tootmishooned või -rajatised, lepitakse liitumistasu suuruses ja liitumise tingimustes kokku ÜVK omaniku või valdaja ja liituja vaheliste läbirääkimiste teel.

 (8) Kui ÜVK-ga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ÜVK laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ÜVK-ga liitumisena ning see toimub käesoleva eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahtude muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb ÜVK omanik või valdaja.

 (9) ÜVK rajatiste ehitamine eramaadele ja -teedele toimub ÜVK omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja vahelisel kokkuleppel.

§ 5.  ÜVK-galiitumise taotlus

 (1) ÜVK-ga liitumine toimub liituja poolt ÜVK omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal koostatava liitumislepingu või mõne muu kokkuleppe alusel.

 (2) Liitumistaotlus peab sisaldama:
 1) isikuandmeid;
 2) andmeid kinnistu omandiõiguse, suuruse ning maa sihtotstarbe kohta;
 3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta;
 4) andmeid ühisveevärgist kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta;
 5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse ja reostusastme kohta;
 6) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga ühendamise aja kohta;
 7) ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta;
 8) kinnistu plaani koos kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hooneväliste rajatiste skeemiga;
 9) teenindus- ja tootmisotstarbeliste ehitiste korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning informatsiooni neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse kohta.

 (3) Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.

 (4) Taotluse peab esitama ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.

§ 6.  Liitumistaotluse läbivaatamine

 (1) Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest vee-ettevõtjale. Vee-ettevõtja võib vajadusel pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 15 kalendripäeva, teatades sellest kirjalikult liitujale.

 (2) Esitatud taotluses ja lisatud dokumentides puuduste ilmnemisel lepivad vee-ettevõtja ja taotluse esitaja kokku tähtajas puuduste kõrvaldamiseks.

 (3) Vee-ettevõtja ei rahulda taotlust, kui liituja:
 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

 (4) ÜVK omanikul või valdajal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses, kui taotluse täies ulatuses rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises.

 (5) Taotluse mitterahuldamisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega 30 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates.

 (6) Taotluse rahuldamisel täies või piiratud ulatuses väljastab vee-ettevõtja liitujale ehitustehnilised liitumistingimused.

§ 7.  Liitumistingimused

 (1) Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu torustiku projekteerimisele (edaspidi liitumisprojekt) ÜVK-ga liitumiseks.

 (2) ÜVK liitumistingimustes määratakse:
 1) liitumispunkt(id);
 2) tehnilised nõuded kinnistu torustikule ja (reo)veemõõdusõlmele;
 3) vee lubatud keskmine ööpäevatarve;
 4) ärajuhitava heitvee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;
 5) isikud, kellega tuleb projekt kooskõlastada;
 6) kinnistu andmeid (kinnistu pind ja sihtotstarve, hoonete suletud brutopind ja kasutusotstarve);
 7) liitumistingimuste kehtivusaeg (mitte lühem kui 1 aasta);
 8) maksimaalne veesurve liitumispunktis;
 9) kanalisatsiooni maksimaalne paisutuskõrgus liitumispunktis.

 (3) Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on liitujal õigus nõuda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid õigusaktidest tulenevaid tingimusi.

 (4) Kinnistu torustiku ÜVK-ga liitumise liitumisprojekti vajaduse ja mahu määrab ÜVK omanik või valdaja.

 (5) Juhul, kui liitumisprojekti ei koostata, kooskõlastab liituja enne ehitustööde algust kasutatavad materjalid ÜVK omaniku või valdajaga.

 (6) Oma väikeelamule võib liitumisprojekti koostada ka vastavat litsentsi mitteomav isik, kusjuures projekt tuleb kooskõlastada litsentsi omava isiku ja/või vee-ettevõtjaga.

 (7) ÜVK omanikul või valdajal on vajadusel õigus nõuda projektis täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jms, mis on vajalikud vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektse tehnilise lahenduse ning keskkonnasäästliku toimimise tagamiseks.

 (8) Vee-ettevõtja võib nõuetele mittevastava projekti pärast esitamist 30 päeva jooksul tagastada kooskõlastamata koos kirjaliku põhjendusega.

§ 8.  Liitumisleping

 (1) Vee-ettevõtja on kohustatud sõlmima liitumislepingu hiljemalt 30 päeva jooksul arvates vastava taotluse esitamisest ja liitumisprojekti kooskõlastamisest, kui liituja ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.

 (2) Liitumislepingus sätestatakse:
 1) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise kogused ning reoveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused;
 2) tehnilised (eri)nõuded;
 3) liitumistasu suurus, selle tasumise kord;
 4) vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ning kohustused;
 5) peale ehitustööde lõpetamist lisatakse lepingule teostusjoonised.

 (3) Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.

 (4) Liitumislepingu lõpetamise korral katab liituja ÜVK omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused.

 (5) Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi ning vee-ettevõtja on teda eelnevalt kirjalikult hoiatanud. Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada ja katkestada teenuse osutamine, teatades sellest üks nädal kirjalikult ette, kui liituja ei täitnud (ei asunud täitma) hoiatuses märgitud tähtajaks oma kohustusi.

 (6) Liitumislepingu lõpetamisel ei kompenseerita liitujale tehtud kulutusi.

 (7) Liitumislepingu sõlmib ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.

 (8) Liitumisega seotud vaidlused lahendatakse õigusaktidega ettenähtud korras.

 (9) Liitumislepingu järgselt, kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, tekib liitujal õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks.

 (10) Liitumisleping ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel teenuslepingu osaks.

§ 9.  Ühendustorustiku ning kinnistu torustiku ehitamine ja kasutusele võtmine

 (1) Ühendustorustiku ehitamist korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (2) Oma väikeelamule võib kinnistutorustikke ehitada ka vastavat litsentsi mitteomav isik litsentsi omava isiku ja/või vee-ettevõtja järelvalvel. Töödega alustamisest teavitada kohalikku vee-ettevõtet vähemalt 5 tööpäeva ette.

 (3) Kinnistu torustik tuleb enne kaeviku tagasitäitmist ette näidata vee-ettevõttele.

 (4) Ehitustööde lõppemisel kontrollib vee-ettevõtja esindaja kinnistu torustiku ja ühendustorustiku vastavust nõuetele. Ühendustorustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik akt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja, ühendustorustiku ehitaja ja vee-ettevõtja esindaja.

 (5) Enne akti koostamist peab ehitaja esitama vee-ettevõtja esindajale järgmised dokumendid:
 1) teostusjoonised;
 2) kasutatud materjalide ja seadmete nimekiri;
 3) torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.

 (6) Vee-ettevõtja loal võib valmis ehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.

 (7) Vee-ettevõtjal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.

 (8) Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult vee-ettevõtja loal.

 (9) Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja reovee ärajuhtimist pärast teenuslepingu sõlmimist kliendiga kokkulepitud tähtajal.

§ 10.  Liitumistasu

 (1) Liitumistasu võtmise aluseks on kinnistule (kinnistutele) nõuetekohaseks teenuste osutamiseks, sealhulgas tuletõrjeveega varustamiseks kui see toimub ühisveevärgist, vajalike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ning muude ehitiste ehitamiseks ja ümberehitamiseks tehtud või tehtavad kulud.

 (2) ÜVK-ga liituja maksab ühekordset liitumistasu, mida teenuste kasutamise lõpetamisel ei tagastata.

 (3) ÜVK arendamise kavaga hõlmatud piirkonnas, kus ÜVK-ga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi (ÜVKS § 6 lg 2 p 1) tagatakse liitumistasuga ainult kinnistu ühendamine ÜVK-ga. Liitumistasu võtmise aluseks on vastava kinnistu tarbeks ehitatavate ühendustorude ja liitumispunktide ehitamise tegelikud kulud. Eeltoodu kehtib juhul, kui piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusaeg on kooskõlas Hanila valla ÜVK arendamise kavaga. Eelpoolnimetatud kinnistute liitumiseks tehtud kulud kaetakse vee-ettevõtjale teenuste hinna arvelt või hüvitatakse liitujale vallavalitsuse poolt.

 (4) Eelnevas lõikes mittemärgitud piirkondades tagatakse liitumistasuga peale kinnistu ühendamiskulude ka kinnistule kokkulepitud teenuste osutamiseks vajaliku ÜVK ehitamise tegelikud kulud.

 (5) Liitumistasu määrad ja suurused arvutab välja ÜVK omanik või valdaja arvestades seaduses märgitud tingimusi. Tegelike kulude arvestamisel ei tohi ehitushinnad oluliselt erineda vastava piirkonna keskmistest ehitushindadest.

 (6) Tagastamatu abi korras ÜVK rajamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumise kogukuludest.

 (7) Liitumistasu arvutatakse iga liiki teenusega (veevarustus, reovee kanalisatsioon, sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanalisatsioon) liitumise kohta eraldi ja summeeritakse.

 (8) Ühtekuuluvusfondi projekti 2004/EE/16/C/PE/004 „Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine“ raames rajatud torustike piirkonnas on liitumistasu arvutamise aluseks reaalselt ehitaja poolt tehtud kulutused kinnistute liitumiseks ühisveevärgi või kanalisatsiooniga, millest arvestatakse maha tagastamatu abina saadud toetused. Liitumistasu suuruse ja tasumise tingimused projekti asula kohta kehtestab kohalik omavalitsus vastavalt esitatud arvutustele.

 (9) Eelnevas lõikes märgitud projektiga seotud eesmärkide täitmiseks tasub liituja torustikega liitumisel esimesel aastal peale torustike valmimist 0% arvutatud liitumistasust, teisel aastal tuleb tasuda 50% liitumistasust ja kolmandast aastast alates 100% liitumistasust.

 (10) Liitujal on õigus tutvuda enne liitumislepingu sõlmimist liitumistasu arvandmetega ja vastavate arvutustega. Liitumistasu peab tasuma ka klient, kes soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise.

 (11) Liitumistasu tuleb tasuda arvel näidatud kuupäevaks, kui vee-ettevõtja ja liituja ei ole kokku leppinud teisiti. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus. Vee-ettevõtja võib nõuda liitujalt tagatised lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.

 (12) Kinnistu torustiku ehituse maksumus alates liitumispunktist liitumistasu sisse ei kuulu.

 (13) Kinnistu torustiku või selle osade vahetamisel ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulu.

 (14) Liitumistasu ei saa teistkordselt võtta, kui liituja ning ÜVK liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtte arendustegevuse tõttu.

 (15) ÜVK-ga liitunud kinnistu omandiõiguse üleminekul ei tule selle uuel omanikul tasuda liitumistasu, kui ei muutu lepingukohased liitumistingimused.

 (16) Kui ÜVK omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

 (17) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni liitumispunktideni jääb ÜVK omaniku või valdaja omandisse.

 (18) Kui liituja soovib kinnistu liitumist ÜVK-ga enne arendamise kava kohast piirkonna vastavate ehitiste rajamist, võib kinnistu liitumine toimuda vee-ettevõtja ning liituja vahelisel kokkuleppel, kusjuures liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud. Kui eelpoolnimetatud liituja tarbeks tehtud ehitistega toimub 10 aasta jooksul täiendavaid liitumisi, siis võib vee-ettevõtja varasemale liitujale teha tasaarvelduse, võttes arvesse amortisatsiooni ning uute liitujate arvu.

 (19) Vee-ettevõtjate vaheline, arendamise kava kohaste ühistes huvides kasutatavate, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste rajamise kulude tasumine toimub nendevaheliste lepingute alusel. Kui kulud tehti kinnistute liitumiste tagamiseks, kuuluvad need kinnistute liitumistasu hulka.

§ 11.  Liitumiskulude jagamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste rajamise kulude jagamisel kinnistute vahel võetakse aluseks eramajade korral kinnistute ja kortermajade korral korterite arv.

 (2) Tootmis- ja ärimaadel või mujal, kus kinnistutele tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste mahud on oluliselt erinevad tavapärasest, on kulude jagamise aluseks kinnistutele tagatavad teenuste mahud.

§ 12.  Liitumistasu tasumine

 (1) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel.

 (2) Kui liituja ning vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja:
 1) 50% liitumistasust 14 kalendripäeva jooksul peale liitumislepingu sõlmimist;
 2) 50% liitumistasust liitumislepingu järgsete ehitustööde lõpetamise päevaks, tööde kestvusel üle 30 kalendripäeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvuse jooksul.

 (3) Liitumislepingu järgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja vee-ettevõtjale viivist vastavalt liitumislepingule, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ja mitte rohkem kui Võlaõigusseaduses sätestatud suurusest lähtuvalt füüsilisele isikule tasumata summalt päevas.

 (4) Liitumislepingu järgsest ehitustähtajast mittekinnipidamise korral maksab vee-ettevõtja liitujale leppetrahvi vastavalt liitumislepingule, kuid mitte üle 30% liitumistasust.

§ 13.  Varasemate lepingute kehtivus

  Enne käesoleva eeskirja jõustumist liituja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud liitumislepingud kehtivad kuni liitumislepingus sätestatud kohustuste täitmiseni liituja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt.

§ 14.  Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused liituja ning vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevahelise läbirääkimise teel või vallavalitsuse poolt või õigusaktidega sätestatud korras.

§ 15.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 5. novembril 2008.

Olavi Vainu
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json