Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Rapla valla jäätmehoolduseeskiri

Rapla valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Rapla Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.12.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 03.12.2015, 25

Rapla valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 26.11.2015 nr 21

Määrus kehtestatakse ”Jäätmeseaduse” paragrahvi 71 lõike 1, ”Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” paragrahvi 22 lõike 1 punkti 365 ning “Pakendiseaduse“ paragrahvi 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk

  Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga:
 1) vältida keskkonna saastamist jäätmetega;
 2) vähendada jäätmekoguseid nende tekkekohas;
 3) soodustada jäätmete taaskasutamist.

§ 2.  Eeskirja reguleerimisala

  Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Rapla valla territooriumil:
 1) reguleerib jäätmete käitlemist (jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist);
 2) määratleb jäätmete tekitaja, kinnistu omaniku või valdaja tegevust ja vastutust.

§ 3.  Eeskirja territoriaalne kehtivus

  Eeskiri on kohustuslik kõigile Rapla valla territooriumil asuvatele või elavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellele kuulub Rapla valla territooriumil kinnisasi või maaüksus, millel toimuvast tegevusest tekivad jäätmed.

§ 4.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid “Jäätmeseaduse” ja “Pakendiseaduse” ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 

§ 5.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda “Jäätmeseadusest”, „Pakendiseadusest“ ja käesolevast eeskirjast.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama tema valduses olevate jäätmete nõuetekohase käitlemise.

 (3) Kõik isikud peavad Rapla valla haldusterritooriumil rakendama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete tekke vähendamiseks ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu varale, tervisele ega keskkonnale.

 (4) Iga tegevuse juures tuleb rakendada loodusvarasid ja tooret võimalikult palju säästvat ja jäätmete taaskasutamist võimaldavat tehnoloogiat ning võimaluse korral valmistada ja kasutada neid tooteid, mis on pikaealised, korduvalt kasutatavad ning mille kasutusest tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.

 (5) Rapla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

 (6) Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust.

 (7) Nii liigiti kogutud kui segunenud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta või anda need käitlemiseks üle selleks vastavat õigust (jäätmeluba, jäätmekäitleja registreerimistõend, keskkonnakompleksluba) omavale isikule.

§ 6.  Jäätmete segunemise vältimine

  Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse poolt kehtestatavaid nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või kogumispunktidesse.

§ 7.  Kinnisasja omaniku kohustused

  Kinnisasja omanik või tema poolt volitatud isik on kohustatud:
 1) korraldama oma kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumist, määrates tema kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha ja teavitama sellest kinnisasjal elavaid ja töötavaid isikuid;
 2) tagama kinnisasjal piisavas koguses ja suuruses jäätmemahutite olemasolu selleks ettevalmistatud kohtades, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ja keskkonnale;

§ 8.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:

 (2) Andma jäätmed üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või toimetama jäätmed nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta;

 (3) Rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja nende hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele:
 1) segaolmejäätmetes peab aastaks 2020 olema biolagunevate jäätmete massiprotsent mitte rohkem kui 20.
 2) alates 2020. a 1. jaanuarist tuleb taaskasutada korduskasutamiseks ettevalmistatuna ja ringlusse võetuna kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmed, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevad samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
 3) alates 2020. a 1. jaanuarist tuleb taaskasutada korduskasutamiseks ettevalmistatuna, ringlusse võetuna ja muul viisil taaskasutatuna, sealhulgas kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel kasutatud ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud kivid ja pinnas, vähemalt 70% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

§ 9.  Jäätmehoolduskohtade järelhooldus

 (1) Kõik Rapla valla haldusterritooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja -käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma jäätmekäitlejale üle kõik ettevõttes tekkinud käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed.

 (2) Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte lõpetamisest tingitud reostuse teket.

 (3) Jäätmehoolduskoha tegevuse lõpetamisel kasutamata jäänud toorained, materjalid ja kemikaalid tuleb realiseerida (müüa, ära anda) kasutajale, et vältida nendest tingitud võimalikku reostust.

3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 

§ 10.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

 (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud jäätmemahutitesse. Suurjäätmed tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse, nt MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskusesse Mäepere Jäätmejaamas.

 (3) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paber- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paber- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga.

§ 11.  Üldnõuded jäätmete kogumisvahendile

 (1) Jäätmete kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis võimaldab:
 1) jäätmete kogumist nende tuulega laialikandumist takistaval viisil;
 2) jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil;
 3) võimaliku lekke vältimist.

 (2) Jäätmemahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt ning jäätmemahutite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.

 (3) Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne, terve ja korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini, kui kaks korda aastas. Jäätmemahuteid korrastab ja puhastab regulaarselt nende omanik või rentnik, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti.

 (4) Jäätmete kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

 (5) Jäätmemahutitel ja -kottidel, mida tuuakse tühjendamiseks kinnistult väljapoole (nt teeristi) peab olema märgitud kinnistu lähiaadress.

 (6) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid või vastavaid kleebiseid:
 1) hall, roheline – segaolmejäätmed;
 2) roheline, sinine või kollane – taaskasutatavad jäätmed;
 3) punane – ohtlikud jäätmed;
 4) pruun – biolagunevad jäätmed.

§ 12.  Lubatud jäätmete kogumisvahendid

 (1) Jäätmete kogumisvahendina on lubatud kasutada:
 1) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud jäätmeveo puhul on lubatud kasutada kuni 80 liitriseid jäätmekotte (täituvusega kuni 20 kg) ning kott peab olema kotihoidjas;
 2) plastikust ja metallist jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol neid laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud;
 3) kaanega suletavad jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitlusse;

 (2) Ajutiselt on avalikel üritustel lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada ümbrisega kilekotte.

§ 13.  Jäätmete kogumisvahendi paigutamine

 (1) Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud kinnistu jäätmete kogumisvahend tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta.

 (2) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad) korraldab jäätmete kogumisvahendite paigutamise territooriumi valdav isik. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juurde korraldab jäätmete kogumisvahendite paigutamise omanik.

 (3) Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele, kõvale, horisontaalsele alusele, kuhu jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele.

 (4) Jäätmete kogumise konteiner peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust.

 (5) Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist.

 (6) Juurdepääsutee konteineri juurde peab olema vaba ja puhastatud aastaringselt, et jäätmevedajal oleks tagatud ligipääs konteinerile.

 (7) Kinnistul tekkinud jäätmeid tohib paigutada väljapoole kinnistu piire üksnes teise kinnisasja omaniku nõusolekul. Jäätmete kogumisvahend tuleb paigutada sellisele kaugusele majast, et see ei segaks elanikke. Kogumisvahendi paigutamine akende alla on keelatud.

 (8) Uute majade puhul tuleb ehitusprojektis ära näidata, kuhu paigutatakse jäätmete kogumisvahend.

 (9) Korterelamute territooriumile paigutatakse kogumiskonteinerid korteriühistute omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.

§ 14.  Ühismahutite kasutamine

 (1) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad mitut kinnistut.

 (2) Ühise jäätmemahuti kasutajad on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad.

 (3) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 15.  Jäätmekäitlus avalikul üritusel

  Avaliku ürituse korraldaja peab korraldama kogu ürituse jäätmekäitluse ja tagama ürituse paiga koristamise hiljemalt 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppu.

§ 16.  Olmejäätmete sorteerimine tekkekohas ning üleandmine

 (1) Tagamaks väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb esmajoones kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas, ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

 (2) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) plastid (20 01 39);
 4) klaas (20 01 02);
 5) tekstiil (20 01 10; 20 01 11);
 6) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed);
 7) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 8) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (kivid, pinnas jmt) (20 02 02, 20 02 03);
 9) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
 10) puit (20 01 38);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) metallid (20 01 40);
 13) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08).

 (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad “Jäätmeseaduse“ §-s 7 toodud olmejäätmete mõistele.

 (4) Jäätmete kogumisel tuleb vältida nende segunemist muude, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20, ning olmejäätmete üleandmist jäätmekäitlejale segatult muude jäätmetega.

§ 17.  Erikäitlust nõudvad jäätmed

 (1) Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate tavajäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda:
 1) ohtlikke jäätmeid;
 2) üle 40° C kuumi jäätmeid;
 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
 5) käimlajäätmeid;
 6) kogumiskaevude setteid;
 7) nakkusohtlikke jäätmeid;
 8) radioaktiivseid jäätmeid;
 9) puisteliiva;
 10) hõõguvat sütt;
 11) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid;
 12) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 13) loomseid jäätmeid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed tuleb üle anda vastavat õigust omavale isikule või viia selleks ettenähtud kohta.

§ 18.  Jäätmete kogumiskohad Rapla vallas

 (1) Rapla valla haldusterritooriumil on võimalik liigiti sorteeritud jäätmed üle anda Mäepere Jäätmejaamas või viia jäätmed üldkasutavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks võimaldatavatesse konteineritesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.

 (2) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus iga taaskasutusorganisatsiooni kohta oleks järgmine:
 1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril - vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses;
 2) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril - vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses;
 3) kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril- üks kogumiskoht 500 elaniku kohta kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevas asulas.

 (3) Jäätmejaamade, jäätmemahutite asukohad ja informatsiooni, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmejaamas saab üle anda või jäätmemahutisse tühjendada, määrab vallavalitsus ning sellekohane informatsioon avaldatakse Rapla valla kodulehel.

4. peatükk LIIGITI KOGUTAVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 19.  Jäätmeveole esitatavad nõuded

 (1) Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais, teket.

 (2) Jäätmeid peab vedama kaetud veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus.

§ 20.  Jäätmevedaja kohustused jäätmete veol

 (1) Jäätmevedaja on jäätmete veol kohustatud:
 1) jäätmed üle andma vastavat õigust omavale ettevõttele;
 2) vedama prügi nimekirja ja ajagraafiku alusel;
 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumismahutit;
 5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi sinna kust see tühjendamiseks võeti;
 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
 7) korraldama jäätmevedu elanikke vähim häirival viisil;

 (2) Jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 21.00–06.00.

 (3) Jäätmevedaja ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui konteiner sisaldab lubamatuid jäätmeid või konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil.

 (4) Jäätmevedaja vastutab ohutusnõuete täitmise eest jäätmete veol.

§ 21.  Biolagunevate aia-, haljastu-, köögi- ja sööklajäätmete käitlemine

 (1) Biolagunevate jäätmete kompostimine:
Väikemajapidamises tekkivaid biolagunevaid aia-, haljastu- ja köögijäätmeid võib territooriumi haldaja komposteerida oma kinnistu piires, arvestades, et:
 1) biolagunevaid köögijäätmeid tuleb tiheasustusaladel komposteerida kinnistes kompostihoidlates – kompostrites, kuhu ei pääse linnud ega loomad;
 2) lahtistes kompostihunnikutes võib komposteerida aia- ja haljastujäätmeid;
 3) komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist;
 4) kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 m kaugusel kaevust ja veekogust ning vähemalt 2 m kaugusel kinnistu piirist, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (2) Biolagunevad jäätmed (va aia- ja haljastujäätmed) tuleb kinnistul, kus asub 8 ja enam korterit, toitlustusega ja toiduainetega tegelevas ettevõttes koguda eraldi kinnistesse konteinerisse ning anda üle jäätmekäitlejale. Kui see osutub otstarbekaks, võib biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete korraldatud äravedu toimuda ka väiksema korterite arvuga kinnistul.

§ 22.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine tiheasustusalal on keelatud

 (2) Hajaasustus aladel on puidu-, aia- ja haljastusjäätmeid lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil põletada. Tule tegemise koht peab olema selleks ettevalmistatud ja paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Okste ja prahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.

 (3) Kulu põletamine Rapla valla territooriumil on keelatud.

 (4) Jäätmete põletamine jaanitules on keelatud. Jaanitule tegemise koht ja kasutatav põletusmaterjal tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.

§ 23.  Ohtlike jäätmete käitlemise nõuded

 (1) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

 (2) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

 (3) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.

 (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama.

 (5) Jäätmete omanik valib ise ohtlike jäätmete käitleja. Litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejate nimekiri on avalikustatud internetis. Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi mitteomavale isikule on keelatud.

 (6) Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistatakse ohtlike jäätmete saatekiri. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmeteliigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta.

 (7) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni.

 (8) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

 (9) Majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalgustuslambid jm) saab viia tasuta spetsiaalsesse ohtlike jäätmete kogumispunkti Mäepere Jäätmejaamas. Vallavalitsus võib kehtestada ohtlike jäätmete tasuta üleandmise piirmäärad.

§ 24.  Ohtlike jäätmete säilitamine

 (1) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones, hoone osas, konteinerites või kastides. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

 (2) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

 (3) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega ning selgete juhistega säilituspaiga kasutuse kohta.

 (4) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni üks aasta.

§ 25.  Ehitus- ja lammutusjäätmed

  Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

§ 26.  Ehitise lammutamine

 (1) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusluba ehitise lammutamiseks või ehitusteatis. Lammutusprojektis peab olema ettenähtud ehitusjäätmete eraldi kogumine taaskasutamise eesmärgil.

 (2) Sorteeritud materjalid tuleb üle anda taaskasutamiseks jäätmekäitlejale.

 (3) Sorteerimata ehitusjäätmed antakse üle jäätmekäitlejale nende täiendavaks sorteerimiseks või ladestamiseks nõuetele vastavasse prügilasse.

§ 27.  Ehitusjäätmete sorteerimise nõuded

  Eraldi tuleb sorteerida:
 1) puit;
 2) metall;
 3) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, kips, betoon, klaas jt.);
 4) raudbetoon- ja betoondetailid;
 5) asfalt;
 6) asbesti sisaldavad jäätmed;
 7) saastunud pinnas.

§ 28.  Ehitusjäätmete käitlemine

  Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

§ 29.  Ehitusjäätmete valdaja

 (1) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist kooskõlastatult vallavalitsusega, lähtudes keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusest nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” või andma jäätmed üle vastavat õigust omavale isikule;
 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.

§ 30.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine

 (1) Hoolekande- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumite, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (2) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohast vastavat õigust omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul, kus need põletatakse selleks ettenähtud kohas. Eriolukordades, nt epideemiapiirkondades, tuleb jälgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

 (3) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed tuleb üle anda vastavate jäätmete käitlusõigust omavatele isikutele.

 (4) Kasutustähtaja ületanud ja riknenud ravimijäätmed saavad elanikud üle anda Mäepere Jäätmejaama, samuti valla poolt korraldatavatel ohtlike jäätmete kogumisringidel. Ettevõtjad peavad nimetatud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

 (5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

§ 31.  Loomsete jäätmete käitlemine

 (1) Loomsed jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on surnud põllumajandusloomade korjused ning surnult või enneaegselt sündinud ja surnud põllumajandusloomade korjused, põllumajandusloomade inimtoiduks tapmise ajal tekkinud loomsed kõrvalsaadused ja loomsed saadused, mis on riknenud ja seega inimese tervisele ohtlikud. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid.

 (2) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises surnud põllumajandusloomade korjuste ja inimtoiduks tapmisel tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise tehasele.

 (3) Surnud põllumajandusloomast peab omanik samal päeval teatama piirkonna volitatud veterinaararstile.

 (4) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule. Matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs. Matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis, veekaitsevööndis.

§ 32.  Pakendite käitlemine

 (1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong (kaasa arvatud kihiline kartong); metall; puit; muu materjal.

 (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteineritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult.

 (3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses, st müügikoha teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma müüja, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

 (4) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.

 (5) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

 (6) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise korraldab pakendiettevõtja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses.

 (7) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite tagasikogumise konteinerpargi võrgustiku abil.

 (8) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega.

5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 33.  Vallavalitsuse poolt korraldatav jäätmete vedu

  Rapla valla territooriumil toimub korraldatud jäätmevedu. Jäätmeveopiirkonnaks on Rapla vald, mis jaguneb I (tiheasustus) ja II (hajaasustus) tasandiks (käesoleva määruse Lisa 1). I ja II tasandi määratlemisel lähtutakse Rapla valla üldplaneeringust.

§ 34.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

 (1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Rapla valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 102 ”Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” lisaga kehtestatud jäätmete nimistu jaotuskoodi all loetletud: 20 03 01 prügi (segaolmejäätmed), 20 01 08 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning jaotuskoodi 20 01 01 all loetletud paber ja kartong.

 (2) Korraldatud jäätmeveo käigus kogutud jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks viia lähimasse nõuetele vastavasse käitluskohta.

§ 35.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamise sagedus

 (1) I tasandil (tiheasustusalal) on prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäätmete vedamise sagedus:
 1) ühepereelamud ja korterelamud (4 ja vähem korterit) – vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul;
 2) korterelamud (5 ja enam korterit) – vähemalt kaks korda 4 nädala jooksul.

 (2) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul.

 (3) Kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada 1 kord 12 nädala jooksul.

 (4) II tasandil (hajaasustusalal) on prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäätmete vedamise sagedus:
 1) ühepereelamud ja korterelamud (4 ja vähem korterit) – vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul;
 2) korterelamud (5 ja enam korterit) – vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul.

 (5) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

§ 36.  Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise ja mitteliitunuks tunnistamise kord

 (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates valla korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.

 (2) Jäätmevaldaja käesoleva määruse tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

 (3) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Kortermajade korteriomanikud ja muude tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud võivad oma jäätmeveo korraldada ühiselt, sõlmides vastava lepingu ja määrates vastutava esindaja.

 (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

 (6) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (7) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt tunnistada kehtetuks mitteliitunuks lugemise otsus, kui mitteliitunuks lugemise põhjused on ära langenud või oluliselt muutunud.

 (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse vorm on saadaval vallavalitsuses ja valla kodulehel.

6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 37.  Järelevalve

 (1) Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet vallavalitsus.

 (2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnainspektsioon.

§ 38.  Vastutus

  Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat ”Jäätmeseaduse” ja Pakendiseaduse” alusel.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 39.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Rapla Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrus nr 31 ”Rapla valla jäätmehooldus-eeskirja kehtestamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 40.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tarmo Lukk
Volikogu esimees