Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas
Vastu võetud 25.01.2018 nr 9
RT IV, 02.02.2018, 55
jõustumine 02.05.2018
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
24.11.2022 | RT IV, 03.12.2022, 7 | 06.12.2022 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse planeerimisseadusega ja ehitusseadustikuga kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesannete täitmise pädevuse jaotust Saue vallas ja Saue valla haldusterritooriumil detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning selle funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste (edaspidi nimetatud rajatised) väljaehitamist või väljaehitamisega seotud kulude täielikku või osalist kandmist.
(2) Käesoleva määruse peatükis 21 olevaid sätteid kohaldatakse muuhulgas ka rajatistele, mis ei asu detailplaneeringu alas, kuid mis on otseselt vajalikud planeeringulahenduse elluviimiseks ja sellega funktsionaalselt seotud.
(3) Käesolevat kohaldatakse koos planeerimisseaduse ja teiste üleriigiliselt kehtivate õigusaktidega ning Saue valla määrustega. Määruse võimaliku vastuolu korral riigi õigusaktidega lähtutakse riigi õigusaktist.
[RT IV, 03.12.2022, 7 - jõust. 06.12.2022]
§ 2. Mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) vallavalitsus on Saue Vallavalitsus kui Saue Vallavolikogu poolt moodustatud kollegiaalne haldusorgan;
2) valla ametiasutus on Saue Vallavalitsus kui Saue Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt moodustatud valla ametiasutus;
3) volikogu vastav komisjon on Saue Vallavolikogu alatine komisjon, kelle pädevusse kuulub komisjoni asutamise otsuse alusel ehitus- ja planeerimisvaldkonna küsimuste kohta seisukoha andmine.
(2) Käesoleva määruse peatükis 21 olevaid mõisteid kasutatakse vastavalt planeerimisseaduse ehitusseadustiku ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud tähenduses.
[RT IV, 03.12.2022, 7 - jõust. 06.12.2022]
2. peatükk Planeerimisseaduse rakendamine
§ 3. Volikogu pädevus
Volikogu pädevuses planeerimisvaldkonna korraldamisel on:
1) õigusaktidega volikogu ainupädevusse antud otsustused planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel;
2) üldplaneeringu või eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamise otsustamine;
3) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine, detailplaneeringu vastuvõtmine ning kehtestamine;
4) valla üldplaneeringu, teemaplaneeringu, eriplaneeringu ja vallaga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu planeeringulahenduse heakskiitmine ja avalikule arutelule suunamine.
§ 4. Vallavalitsuse pädevus
Vallavalitsuse pädevuses planeerimisvaldkonna korraldamisel on:
1) üld-, eri-, teema- ja detailplaneeringu koostamise korraldamine;
2) üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsustamine ning detailplaneeringu vastuvõtmine;
3) üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud seadusega volikogu ainupädevusse antud erijuhtudel;
4) otsustamine, kas kavandatav või koostatav detailplaneering muudab kehtestatud üldplaneeringut;
5) üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud kaalutlusõiguse korral konkreetse piirangu rakendamise üle otsustamine juhul, kui otsustus pole õigusaktiga jäetud volikogu ainupädevusse;
6) üld-, eri- ja teemaplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse käigus avalike väljapanekute ja avalike arutelude ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete osas seisukoha võtmine ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; vallavalitsus informeerib avalikustamise käigus esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest volikogu vastavat komisjoni;
7) üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu ja valla naabrusse jäävate kohalike omavalitsusüksuste üldplaneeringute kooskõlastamine ja vajadusel koostamises osalemine valla nimel;
8) seaduses sätestatud valla ametlike teadaannete avaldamise kohaks oleva üleriigilise levikuga ajalehe määramine;
9) planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 sätestatud juhtudel otsustuste tegemine;
10) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine;
11) planeerimisseaduses ning muudes planeerimisvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastuse, seisukoha või arvamuse andmine.
§ 5. Valla ametiasutuse pädevus
Valla ametiasutuse pädevuses planeerimisvaldkonna korraldamisel on:
1) üld-, eri-, teema- ja detailplaneeringu koostamise korraldamine osas, mis seisneb menetlustoimingute tegemises ja tehniliste ülesannete täitmises, näiteks teadete edastamine ja avaldamine, info avalikustamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine, kooskõlastamise korraldamine jms;
2) üld-, eri-, teema- ja detailplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamine;
3) üld-, eri-, teema- ja detailplaneeringu algatamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks vajalike vallavalitsuse korralduste või volikogu otsuste eelnõude ettevalmistamine;
4) halduslepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise või detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmise ja detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohta;
5) lepingu sõlmimine planeeringu koostamise tellimise ning selle finantseerimise kohta, kui õigusaktide kohaselt saab planeeringu tellija olla vaid kohalik omavalitsus;
6) planeerimisseaduse § 4 lõikes 21, §-s 130 ja §-s 131 sätestatud lepingu sõlmimine huvitatud isikuga ja lepingu tingimuste määramine;
7) eelkokkuleppe sõlmimine huvitatud isikuga halduslepingu sõlmimise võimaliku vajaduse osas planeerimisseaduses nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise ja/või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta;
8) planeeringu koostamise korraldaja nimel vastavas ajalehes ja muudes infokanalites informatsiooni avaldamine;
9) planeeringute eskiislahenduse tutvustamine, planeeringute avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avalike arutelude korraldamine;
10) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete osas seisukoha võtmine ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine;
11) kehtestatud planeeringute säilitamise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine;
12) planeerimisseaduse § 125 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel vallavalitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamine.
§ 6. Detailplaneeringu koostamise menetlus
(1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegemisel esitatakse vormikohane avaldus vallavalitsusele. Avalduse vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.
(2) Avaldusele lisatakse:
1) taotletava planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul);
2) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos eskiislahendusega;
3) tootmisehitiste planeerimisel kavandatava tootmistegevuse kirjeldus.
(3) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu koostamise algatamise avaldusele lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust.
(4) Üldplaneeringut muutva planeeringu koostamise algatamise avaldus vaadatakse enne eelnõu volikogule esitamist läbi vallavalitsuse istungil ning volikogu vastavas komisjonis.
(5) Valla ametiasutus sõlmib vajadusel detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga enne detailplaneeringu algatamist halduslepingu detailplaneeringu koostamise või detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmise ja koostamise finantseerimise kohta.
[RT IV, 03.12.2022, 7 - jõust. 06.12.2022]
21. peatükk Detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduste elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kord
[RT IV, 03.12.2022, 7 - jõust. 06.12.2022]
§ 61. Rajatise rajamine või rajamisega seotud kulude hüvitamise juhud ja tähtajad
(1) Rajatised, mille väljaehitamist pole Saue vald (edaspidi vald) enda eelarves või arengukavas ette näinud, rajab või nende rajamisega seotud kulud kannab täielikult detailplaneeringust huvitatud isik või isikud (edaspidi nimetatud huvitatud isik). Vallavalitsus võib põhjendatud juhul nõuda huvitatud isikult ka valla eelarve vahendites või arengukavas ettenähtud ehitiste rajamist või selle rajamise kulutuste osalist või täielikku kandmist.
(2) Lõikes 1 nimetatud rajatis rajatakse vastavalt detailplaneeringus ettenähtud lahendusele.
(3) Kui lõikes 1 nimetatud rajatis on olemas, kuid ei vasta kehtestatud nõuetele või on amortiseerunud, tuleb huvitatud isikul see rekonstrueerida, korrastada või kanda sellega seonduvad kulud.
(4) Huvitatud isik peab rajatised välja ehitama üldjuhul enne planeeringualal olevatele hoonetele ehituslubade väljastamist va juhul, kui detailplaneeringust huvitatud isik on kandnud rajatiste väljaehitamiseks kuluva rajatiste 1,1-kordse maksumuse valla deposiiti, mis tagab nimetatud kohustuse täitmise. Kui lepingus märgitud kohustused on täidetud, kohustub vald huvitatud isikule tagastama deposiitsumma hiljemalt kolmekümne päeva jooksul.
(5) Lõikes 4 nimetatud kohustus sätestatakse detailplaneeringus.
(6) Kui rajatis on ehitatud üksnes kindla detailplaneeringu teenindamise tarbeks selle detailplaneeringust huvitatud isiku poolt või kulul, ning see rajatis hakkab 7 aasta jooksul rajatisele kasutusloa andmisest või rajatise kasutusele võtmisest alates teenindama uusi kehtestatud detailplaneeringuid, tagab hilisemast detailplaneeringust huvitatud isik rajatise ehitamise kohustust omanud isikule kulude hüvitamise proportsionaalselt uute detailplaneeringu aladega. Käesolevat lõiget ei kohaldata avaliku huviga ehitiste osas.
[RT IV, 03.12.2022, 7 - jõust. 06.12.2022]
§ 62. Rajatiste väljaehitamisega seotud kulude arvutamise kord
(1) Rajatiste väljaehitamisega seotud kulud arvutatakse lähtuvalt detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste mahust või pindalast, kasutatavate materjalide hinnast, ehitamise maksumusest ning muudest asjakohastest tasudest.
(2) Rajatiste välja ehitamiseks teostatud investeeringute maksumus fikseeritakse rajatiste vallale üle andmisel vastava raamatupidamisliku aktiga ning kajastatakse raamatupidamises arvele võtmisel vastavas väärtuses. Eriarvamuste tekkimisel kaasatakse kolmanda osapoolena sõltumatu ekspert.
(3) Rajatiste ja nende aluse kinnistu(te) omandi üleandmise eest vald nende omanikule hüvitist tasuma ei pea.
[RT IV, 03.12.2022, 7 - jõust. 06.12.2022]
§ 63. Lepingu sõlmimine
(1) Määruses sätestatud nõuete täitmiseks sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping.
(2) Haldusleping sõlmitakse reeglina enne detailplaneeringu algatamist.
(3) Juhul, kui huvitatud isik võõrandab juba menetluses oleva või kehtestatud detailplaneeringu alas oleva maaüksuse või maaüksused võib vald nõuda uue halduslepingu sõlmimist maaüksuse omandajaga või uue huvitatud isikuga, kui detailplaneeringu elluviimiseks otseselt vajalikud või funktsionaalselt seotud rajatised on välja ehitamata.
(4) Juhul, kui detailplaneeringukohaste lahenduste elluviimine sõltub teisest eraldiseisvast detailplaneeringu lahenduste elluviimisest on vallal õigus nõuda, et halduslepingu kolmandaks osapooleks on ka teisest detailplaneeringust huvitatud isik.
(5) Vallal on õigus seada halduslepingusse leppetrahv kohustuse täitmisele sundimiseks juhuks, kui lepingus sätestatud kohustusi ei täideta. Leppetrahv ei asenda kohustuse täitmist. Leppetrahvi summa määramisel võetakse aluseks rajatiste väljaehitamisega seotud kulude summa.
(6) Saue Vallavalitsusel (ametiasutusena) on õigus sõlmida huvitatud isikuga muid kokkuleppeid uute elanike teenindamiseks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide (vallale seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega - nt lasteaed, kool, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jms) ehitamiseks või muul viisil ehitamisel osalemiseks.
[RT IV, 03.12.2022, 7 - jõust. 06.12.2022]
3. peatükk Ehitusseadustiku rakendamine
§ 7. Vallavalitsuse pädevus
Ehitusseadustikus kohalikule omavalitsusele pandud pädeva asutuse ülesandeid Saue vallas täidab vallavalitsus järgmiste ülesannete osas:
1) projekteerimistingimuste väljastamine;
2) ehitus- ja kasutusteatiste menetluses vajadusel haldusakti andmine;
3) ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustamine, ehitusloa kehtetuks tunnistamine;
4) kasutusloa väljastamine või sellest keeldumise otsustamine, kasutusloa kehtetuks tunnistamine;
5) ehitus- ja kasutusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustamine;
6) puuraugu- või kaevu asukoha kooskõlastamine
7) eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamine;
8) projekteerimistingimuste alusel sundvalduse seadmine;
9) vallasvara ehitisregistrisse kandmise otsustamine;
10) muude ehitusseadustikus ning ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele antud ülesannete täitmine, näiteks kooskõlastuse, seisukoha või arvamuse andmine.
§ 8. Valla ametiasutuse pädevus
Ehitusseadustikus kohalikule omavalitsusele pandud pädeva asutuse ülesandeid Saue vallas täidab valla ametiasutus järgmiste ülesannete osas:
1) projekteerimistingimuste taotluste menetlemine, vajadusel avatud menetluse kohaldamise otsustamine, projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine;
2) ehitus- ja kasutusloa taotluste menetlemine;
3) ehitus- ja kasutusteatise menetlemine;
4) ehitisregistrisse andmete sisestamine ja väljavõtete tegemine;
5) riikliku järelevalve ülesannete teostamine ning riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku määramine;
6) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ning vajadusel selleks auditite tegemise korraldamine;
7) vajadusel ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks auditi tegemise korraldamine;
8) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
9) ehitise teatise ja lammutusteatise registreerimise menetlemine;
10) ehitusuuringute aruannete säilitamise korraldamine;
11) ehitusdokumentide ning ehitus- ja kasutusloa väljastamisega ning ehitus- ja kasutusteatise menetlemisega seotud dokumentide säilitamine;
12) ehitus- ja kasutusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teadete avaldamine.
§ 9. Kooskõlastamine volikogu komisjonis
(1) Kui vallavalitsus soovib avalikuks kasutamiseks määrata eratee, mida ei ole perspektiivse avaliku teena märgitud valla üldplaneeringus, siis kooskõlastab vallavalitsus eratee avalikuks kasutamiseks määramise volikogu vastava komisjoniga.
(2) Kui projekteerimistingimused väljastatakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral ehitise (v.a teede ning tehnovõrgu ja –rajatise) püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi ning millele vastavalt maakatastriseadusele moodustatakse iseseisev ehitise alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel, siis kooskõlastab vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamise volikogu vastava komisjoniga.
4. peatükk Rakendussätted
§ 10. Määruse rakendamine
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) Enne peatüki 21 jõustumist sõlmitud halduslepingud jäävad kehtima nendes sätestatud tingimustel.
[RT IV, 03.12.2022, 7 - jõust. 06.12.2022]
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.