Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Padise valla põhimäärus

Sisukord

Padise valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Padise Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.01.2013, 30

Padise valla põhimäärus

Vastu võetud 26.05.2010 nr 10
KO 2010, 108, 1449
jõustumine 01.07.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.12.201201.01.2013

Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" §-i 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Padise valla põhimääruse eesmärk

  Padise valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:
 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
 2) vallavalitsuse moodustamise, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus;
 3) valla ametiasutuste moodustamise kord;
 4) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
 5) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord:
 6) valla sümbolid ja nende kasutamise kord.

§ 2.  Padise valla õiguslikud alused

 (1) Padise vald (edaspidi vald) kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel ning täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas Padise valla põhimäärusest (edaspidi põhimäärus), rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega või nende liitudega.

 (2) Padise vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (3) Padise vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Padise Vallavolikogu (edaspidi volikogu), vallavolikogu esimees, Padise Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

 (4) Padise vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

§ 3.  Padise valla omavalitsusorganid

 (1) Valla esinduskoguks on volikogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Valla täitevorganiks on vallavalitsus, mille moodustab volikogu.

§ 4.  Padise valla lipp ja vapp

 (1) Valla lipp on täisnurkne sinine kangas, mille vardapoolses servas paiknevad kahes reas punavalged maleruudud. Lipu sinise välja keskel on valge kolmeharuline kuuseoks. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalsuurus 105x165 cm.

 (2) Valla vapil on musta kilbi ülaosas kahes reas puna-hõbedased maleruudud. Selle all kolmeharuline kuuseoks ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad hõbedased. Kilbi värv ja maleruudud on tsistertslaste vapilt, kusjuures punane ja hõbe on ühtlasi Harjumaa värvid. Kuuseoks ja lained tähistavad metsarikast mereäärset maakohta.

 (3) Valla lipu ja vapi näidised asuvad valla kantseleis.

§ 5.  Valla lipu kasutamise kord

 (1) Valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoone ees olevasse lipumasti.

 (2) Valla lippu kasutatakse Padise valla pidupäevadel ja tähtsündmustel. Padise valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Padise vallas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus.

 (3) Valla lipp heisatakse lõikes 2 nimetatud juhtudel hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (4) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud valla lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

 (5) Valla lippu laualipunakasutatakse volikogu ja vallavalitsuse istungitel.

 (6) Vallavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane valla lipuga.

 (7) Valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.

 (8) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

 (9) Valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

§ 6.  Valla vapi kasutamise kord

 (1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena
 1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel;
 2) valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel;
 3) hoonetel, valla piiritähistel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Padise valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

 (2) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Valla pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm.

 (3) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus.

 (4) Valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

§ 7.  Valla tunnustusavaldused

 (1) Vald avaldab tunnustust tänukirja andmisega.

 (2) Tänukiri antakse isikule Padise vallale osutatud eriliste teenete eest või austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

 (3) Valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra kehtestab volikogu.

2. peatükk Volikogu 

§ 8.  Volikogu, volikogu liige ja volikogu pädevus

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.

 (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (5) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

 (6) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

§ 9.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon.

 (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedeli.

 (6) Valimistulemused tehakse kindlaks ja kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati.

 (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus volikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

 (9) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees.

 (10) Kui lõikes 9 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt volikogu esimehega tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim.

§ 10.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt volikogu liikmete seast avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

 (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedeli.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli ja valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati.

 (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus volikogu aseesimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 11.  Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded

 (1) Volikogu esimees:
 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele ja kehtestatud korrale;
 3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
 4) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ja jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
 5) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;
 6) korraldab volikogu õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
 7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
 8) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogul on üks aseesimees, kes:
 1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel;
 2) täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

 (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma nime, ametinimetuse (volikogu aseesimees või volikogu liige), lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.

 (5) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline.

3. peatükk Volikogu töökord 

§ 12.  Volikogu töö vorm ja töökeel

 (1) Volikogu töö vorm on istung.

 (2) Volikogu istungid toimuvad eesti keeles.

§ 13.  Volikogu istung

 (1) Volikogu istungid (edaspidi istung) on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (2) Korraline istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel kolmapäeval kell 17.00 Padise vallamajas, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud istungi toimumise teist kuupäeva, kellaaega või kohta. Juulis üldjuhul istungit ei toimu, kui volikogu esimees või tema asendaja ei otsusta teisiti.

 (3) Istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 4 tundi, kui volikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja.

 (4) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestiste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. Kinnisel istungil on salvestamine keelatud. Istungi protokollija võib teha istungist, sh kinnisest istungist, salvestisi.

§ 14.  Istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

 (2) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse, volikogu komisjoni või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused.

 (3) Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku erakorralise istungi. Erakorralise istungi ettevalmistamisel võib põhimäärust selles osas, mis puudutab vallavalitsuse ja volikogu komisjoni poolt, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub, eelnõu läbivaatamise korda mitte järgida. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades põhimääruses sätestatut.

 (4) Istungi toimumise kohta saadab volikogu sekretär kõigile volikogu liikmetele elektronpostiga kutse koos päevakorra kavandi ja istungi materjalidega. Volikogu liikme soovil saadetakse talle kutse koos päevakorra kavandi ja istungi materjalidega postiga.

 (5) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel avaldatud volikogu istungi päevakorra kavand.

 (6) Volikogu liige teatab istungilt puudumisest volikogu sekretärile või vallakantseleisse.

 (7) Istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on vallakantseleis ja valla veebilehel kättesaadavad vähemalt kaks päeva enne volikogu istungi algust.

 (8) Istungi päevakorra kavandi koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse paragrahvile 34.

 (9) Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
 1) volikogu liikmed;
 2) vallavanem;
 3) vallavalitsus;
 4) komisjonid.

 (10) Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu ja seletuskiri.

 (11) Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

 (12) Volikogu liikmete, komisjonide, samuti vallavanema avalduste ärakuulamine (vaba sõnavõtt) toimub igal volikogu istungil pärast päevakorraliste punktide arutamise ja otsustamise lõpetamist.

§ 15.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks registreerimislehel. Volikogu liikme istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel tehakse sellekohane märge protokolli fikseerides istungile saabumise või lahkumise kellaaeg.

 (2) Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit istungil kohalolijaist vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

 (3) Istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
 2) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamine.

 (4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike.

 (5) Parandusi ja muudatusettepanekud volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult ja konkreetses sõnastuses enne õigusakti eelnõu hääletamisele panekut.

 (6) Istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul;
 2) kaasettekanne on päevakorrapunkti täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 2 minuti jooksul;
 5) küsimus esitatakse ettekandjale lühidalt ja konkreetselt maksimaalselt 1 minuti jooksul;
 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
 7) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikutel ja korras õigus ühele sõnavõtule, repliigile ja kahele küsimusele, mida on õigus esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse päevakorrapunkti teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
 9) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;
 10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.;

 (7) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.

 (8) Arupärimine vallavanemale või vallavalitsuse liikmele esitatakse volikogu istungi alguses enne päevakorra kinnitamist kirjalikult istungi juhatajale, kes edastab selle adressaadile. Arupärimisele vastamine lülitatakse järgmise istungi päevakorda, kus arutelu koosneb ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

 (9) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

 (10) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.

 (11) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal.

 (12) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega „istung on lõppenud“.

 (13) Volikogu istungid protokollitakse. Lisaks protokollile võib istungi protokollija istungist teha fonosalvestise. Istungite salvestisi säilitatakse vallakantseleis kaks kuud arvates vallavolikogu istungi toimumisele järgnevast päevast. Volikogu salvestiste edaspidise kasutamise otsustab volikogu esimees.

 (14) Istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Eriarvamused esitatakse kirjalikult ja lisatakse protokollile. Protokollile lisatakse salajase hääletamise häältelugemiskomisjoni protokollid.

 (15) Istungi protokolli projekt (mustand) saadetakse kõigile volikogu liikmetele elektroonselt. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli projektile märkusi kolme päeva jooksul arvates protokolli projekti saatmisest. Volikogu liige edastab kommentaarid protokolli projekti kohta volikogu sekretärile ja volikogu esimehele. Märkustega arvestamise üle otsustab volikogu esimees.

 (16) Istungi protokoll avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast volikogu istungit. Istungite protokollid on igaühele kättesaadavad valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal vallakantseleis.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (17) Istungi helisalvestisi on õigus kuulata volikogu ja vallavalitsuse liikmetel vallakantseleis volikogu sekretäri juuresolekul. Salvestist ei väljastata.

§ 16.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (4) Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega.

 (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.

 (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ja otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

 (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat.

 (8) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe valimine volikogu koosseisu esimesel istungil) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

 (9) Häältelugemiskomisjon:
 1) nimetab enda hulgast häältelugemiskomisjoni esimehe;
 2) väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid;
 3) koostab hääletamise tulemuste kohta häältelugemiskomisjoni protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega.

§ 17.  Hääletamine isikuvalimistel

 (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe valimisel.

 (2) Isikuvalimistel on õigus seada üles kandidaate liikmetel.

 (3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

 (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

 (6) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks aega kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

 (7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

 (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

 (9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu valla pitsati jäljendiga hääletussedeli.

 (10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.

 (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

 (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus, tagastades rikutud sedeli, saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletussedelite väljaandmise aluseks olevasse volikogu liikmete nimekirja.

 (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

 (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:
 1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või
 3) hääletussedel on jäetud täitmata.

 (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

 (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

 (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

 (18) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis volikogu lisamaterjalide kaustas.

§ 18.  Umbusaldusmenetlus volikogus

 (1) Umbusaldusmenetlus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

 (2) Umbusaldusavaldusega koos esitatakse volikogu istungil umbusalduse algataja poolt kirjalikult vastava õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga, milles on ära toodud umbusalduse avaldamise põhjus.

 (3) Esitatud umbusaldusavaldust tagasi võtta ei saa.

4. peatükk Volikogu komisjonid 

§ 19.  Volikogu komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine

 (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

 (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad põhimääruse paragrahvis 17 sätestatud korras.

 (3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liige ei pea olema volikogu liige.

 (4) Alatise ja ajutise komisjoni liikmete valimise eelduseks on liikme nõusolek. Kui komisjoni liikmeks kandideerija ei viibi valimiste juures, peab nõusolek olema kirjalik.

 (5) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

 (6) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

 (7) Volikogu komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees, kui volikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.

 (8) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või aseesimees.

 (9) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist.

 (10) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. Volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe ettepanekul.

§ 20.  Volikogu komisjoni pädevus

 (1) Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimäärusega, mille kinnitab volikogu.

 (2) Volikogu esimees suunab komisjonile läbivaatamisele:
 1) volikogu õigusaktide eelnõud;
 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;
 3) isikute avaldused.

 (3) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta;
 3) anda arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud valla õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste kohta;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega;
 6) selgitada välja valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja esitada ettepanekud nende lahendamiseks;
 7) töötada välja tegevuskavasid ja algatada arutelusid.

 (4) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid.

 (5) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 21.  Volikogu komisjoni töökord

 (1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele. Komisjoni koosoleku aja ja päevakorra teatab kokkukutsuja komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees, kes juhatab komisjoni koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.

 (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

 (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

 (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollija nimetab koosoleku juhataja komisjoni liikmete hulgast. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile.

 (6) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest ja edastatakse vallakantseleisse. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast allkirjastamist. Protokolle säilitatakse vallakantseleis ja need on igaühele kättesaadavad valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ning paberkandjal vallakantseleis.

§ 22.  Õigusaktide eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis

 (1) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu liikmed, volikogu esimees ja vallavalitsus.

 (2) Komisjon vaatab tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi hiljemalt kolme nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

 (3) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

 (4) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale või selgitustaotlusele vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.

§ 23.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast.

 (2) Revisjonikomisjoni esimees korraldab komisjoni tööd vastavalt seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korrale.

 (3) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest.

 (4) Revisjonikomisjon koostab plaaniliste revisjonide läbiviimiseks tööplaani, mille kinnitab volikogu poolthäälte enamusega.

 (5) Revisjonikomisjoni tööplaani väliste revisjonide läbiviimise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

 (6) Revisjonikomisjon kontrollib kinnitatud tööplaani või volikogu otsuse alusel:
 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;
 2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
 3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
 4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

 (7) Kontrolli teostavatel revisjonikomisjoni liikmetel on õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning väljavõtteid;
 2) siseneda koos kontrollitava asutuse esindajaga kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi;
 4) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse komisjoni mittekuuluvaid isikuid.

 (8) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon ja kinnitab volikogu. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrolli läbiviimise õiguslikke aluseid, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutavad alla volikogu esimees ja revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile.

 (9) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajatel on õigus viibida nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse revisjoni aktile.

 (10) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.

 (11) Kontrollija ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte ja dokumente.

 (12) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust, mis on kooskõlastatud volikogu esimehega.

 (13) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 2) vallavara kasutamise õigsust;
 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
 5) aruandluse tõepärasust.

 (14) Aktis peavad sisalduma:
 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 2) olukorra faktiline kirjeldus;
 3) viide õigusaktile, mida on rikutud, fikseerides sealjuures konkreetsed juriidilised ja faktilised alused;
 4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

 (15) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära kahju rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

 (16) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks.

 (17) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle koos abinõude plaaniga kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Revisjonikomisjoni aktile ja otsusele lisatakse asjakohane volikogu otsuse eelnõu.

5. peatükk Vallavalitsus 

§ 24.  Vallavalitsus ja selle koosseis

 (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu.

 (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

 (3) Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.

 (4) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu.

§ 25.  Vallavalitsuse liikmete kinnitamine

 (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.

 (2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik enne hääletamist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

 (3) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.

 (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks.

 (5) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega, uus vallavalitsuse liige kinnitatakse ametisse vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 26.  Vallavalitsuse volituste tähtaeg

 (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust.

 (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni volikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 27.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus:
 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse;
 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest, volikogu õigusaktidest ja teistest õigusaktidest;
 3) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla arengukava ja selle investeeringute kava ning eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab arengukava ja selle investeeringute kava, eelarve, volikogu määruste ja otsuste täitmist;
 4) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras;
 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi;
 6) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad;
 7) juhib oma struktuuriüksuste, valla hallatavate asutuste ja äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, tegevust;
 8) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse.

 (2) Vallavalitsusel on õigus vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul muudatusi teha volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

 (3) Vallavalitsus võib oma töö tehnilise läbiviimise täpsustamiseks vastu võtta reglemendi, ilma, et volikogu peaks käesolevat põhimäärust muutma.

§ 28.  Vallavalitsuse istung

 (1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas esmaspäeviti. Vallavanem võib vajadusel istungi toimumise aega ja kohta muuta teatades sellest vallavalitsuse liikmetele ja vallasekretärile ette vähemalt istungile eelneval tööpäeval. Teiste istungile kutsutud isikute teavitamise tagab vallakantselei.

 (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

 (3) Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid, kes esinevad istungil ettekandega või sõnavõtuga vastava päevakorrapunkti arutamisel. Istungile kutsutakse ka nõunikke, spetsialiste jt asjatundjaid andmaks selgitusi päevakorrapunktis käsitletava küsimuse kohta.

 (4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallasekretäri asendavat isikut.

 (5) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

 (6) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on valitsuse liige kohustatud ette valmistama volikogu või valitsuse õigusakti eelnõu või informatsiooni ja esitama selle hiljemalt istungile eelneva nädala reedeks kas paberkandjal, elektrooniliselt või digitaalselt allkirjastatult vallasekretärile, kes koostab istungi päevakorra kavandi. Päevakorra kavandi koos juurdekuuluvate materjalidega esitab vallasekretär valitsuse liikmetele hiljemalt kaks tundi enne istungi algust.

 (7) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav abivallavanem (abivallavanem vallavanema ülesannetes) või neid asendav vallavalitsuse liige.

 (8) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra kavand ning kinnitatakse istungi päevakord.

 (9) Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorra punktide arutamise järjekorras teha muudatusi, arvata päevakorda kiiret otsustamist vajavaid küsimusi või päevakorra punkti päevakorrast välja arvata.

 (10) Õigusakti eelnõu kannab vallavalitsuse istungil ette eelnõu ettevalmistanud struktuuriüksuse juht, abivallavanem, vallavalitsuse liige, vallavalitsuse komisjoni esimees, vallavanem või tema ettepanekul vallasekretär, kui viimane on eelnõu materjalidega tutvunud ja omab piisavalt informatsiooni.

 (11) Päevakorra punkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega, seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjale. Vallavalitsuse istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra.

 (12) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks.

 (13) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek.

 (14) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

 (15) Vallavalitsuse istungile esitatud eelnõud ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse õigusaktide (korraldused, määrused) vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist.

 (16) Vallavalitsuse õigusaktid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

 (17) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsmendal päeval pärast allakirjutamist. Protokollid säilitatakse vallakantseleis ja on igaühele kättesaadavad valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ning paberkandjal vallakantseleis.

§ 29.  Vallavalitsuse komisjon

 (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

 (2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg ning alatise komisjoni põhimäärus kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut.

§ 30.  Vallavanema valimine

 (1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks.

 (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;
 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

 (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

 (7) Protokolli ja valimistulemused kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

 (10) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 31.  Vallavanema pädevus ja ülesanded

 (1) Seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (2) Vallavanem täidab talle seaduste, põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
Vallavanem:
 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
 3) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks oma pädevuse piires teisi isikuid;
 4) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
 7) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku hallatava asutuse juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;
 9) täidab muid talle seaduse alusel ja põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse.

 (4) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud isik.

6. peatükk Omavalitsusteenistus ja valla asutused 

§ 32.  Valla ametiasutus

 (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Valla ametiasutust juhib vallavanem.

 (3) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu.

 (4) Omavalitsusteenistust valla ametiasutuses (vallavalitsuses) reguleerib avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

 (5) Vallavalitsus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

§ 33.  Vallasekretär

 (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

 (2) Valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku:
 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
 2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või;
 3) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.

 (4) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab teisi talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

 (5) Valla- või linnasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema või linnapea käskkirjaga määratud isik. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla- või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1–3 valla- või linnasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele.
[ - jõust. 01.01.2013]

§ 34.  Vallavalitsuse hallatav asutus

 (1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, põhimääruse kinnitamise ning selle muutmise otsustab volikogu, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti.

 (3) Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamise ja muutmise kord sätestatakse vastava hallatava asutuse volikogu poolt kinnitatud põhimääruses.

 (4) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

 (5) Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

7. peatükk Õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 

§ 35.  Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Volikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile:
 1) volikogu komisjon;
 2) volikogu liige;
 3) vallavanem;
 4) vallavalitsus;
 5) valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
 6) vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigusteha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu õigusakti vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamisest vallavalitsusele. Algatus esitatakse vallavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

 (3) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

 (4) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogus määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt.

 (5) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi hiljemalt kolme nädala jooksul pärast selle saamist vallakantseleist. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda volikogu esimehelt eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.

 (6) Kui eelnõu ei saa vastavas komisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes edastab selle eelnõu algatajale koos komisjoni tehtud muudatusettepanekute ja märkustega.

 (7) Juhtiva komisjoni seisukoha eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja.

 (8) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis ei ole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele (koos komisjoni muudatusettepanekutega eelnõule) seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha hiljemalt kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.

 (9) Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal, elektrooniliselt või digitaalselt allkirjastatult vallakantseleisse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
 6) eelnõu esitaja nimi, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.

 (10) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.

 (11) Eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh volikogu õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektne ning üheselt mõistetav. Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.

 (12) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina arvestades tehtud muudatusi.

 (13) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.

 (14) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

 (15) Eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

 (16) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud.

§ 36.  Vallavalitsuse õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigusteha:
 1) volikogul;
 2) volikogu esimehel;
 3) volikogu komisjonil;
 4) volikogu liikmel;
 5) vallavanemal;
 6) abivallavanemal;
 7) vallavalitsuse liikmetel;
 8) vallavalitsuse struktuurüksuse juhil;
 9) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
 10) vallavalitsuse komisjonil;
 11) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel.

 (2) Vallavalitsuse päevakorda esitatakse:
 1) volikogu määruste ja otsuste eelnõud;
 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud.

 (3) Vallavalitsuse istungile esitatavad õigusaktide eelnõud valmistavad ette oma pädevuse piires vallavalitsuse struktuurüksused, vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse komisjonid. Vallavanema esitatava õigusakti eelnõu valmistab ette üldjuhul vallakantselei.

 (4) Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal, elektrooniliselt või digitaalselt allkirjastatult vallakantseleisse.
Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
 5) eelnõu koostaja ja esitaja nimi, allkiri, esitamise kuupäev ning nimekiri, keda kutsuda istungile
 6) eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms).

 (5) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, s.h. vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed, õigusaktide eelnõude sõnastus peab olema üheselt mõistetav.

 (6) Kui õigusakti eelnõu ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata ja vallasekretär tagastab selle eelnõu koostajale. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva põhimääruse nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks.

§ 37.  Õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

 (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes (edaspidi raamatukogud) hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates neile allakirjutamisest. Kõik volikogu õigusaktid on kättesaadavad vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.

 (2) Volikogu määrus esitatakse avaldamiseks Riigi Teatajale hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

 (5) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Kõik vallavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

 (6) Vallavalitsuse määrus esitatakse avaldamiseks Riigi Teatajale hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (7) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (8) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

 (9) Volikogu õigusakti jõustumise järgselt korraldab volikogu sekretär volikogu õigusaktide avalikkusele teatavakstegemise, saadab elektrooniliselt või paberkandjal ja vastava kaaskirjaga volikogu üksikakti selle adressaadile või adressaatidele, saadab paberkandjal ja elektrooniliselt vallavalitsusele vallakantselei kaudu.

 (10) Vallavalitsuse õigusakti jõustumise järgselt korraldab vallasekretär vallavalitsuse õigusaktide avalikkusele teatavakstegemise, saadab elektrooniliselt või paberkandjal ja vastava kaaskirjaga vallavalitsuse üksikakti selle adressaadile või adressaatidele, saadab paberkandjal ja elektrooniliselt valla struktuurüksuste juhtidele.

§ 38.  Õigusaktide täitmise kontroll

 (1) Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

 (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

 (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.

 (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil kirjalikult ja suuliselt. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

 (5) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.

8. peatükk Valla esindamine 

§ 39.  Valla esindusfunktsiooni täitmine

 (1) Oma pädevuse piires esindavad valda volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või volitatud esindajad.

 (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

 (3) Volikogu esindab valda:
 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
 2) suhetes Riigikoguga;
 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 (4) Volikogu esimees esindab valda:
 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;
 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
 4) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.

 (5) Vallavalitsus esindab valda:
 1) seadustega, volikogu määruste või otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
 2) suhetes Vabariigi Valitsusega;
 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.

 (6) Vallavanem esindab valda:
 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega;
 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
 3) suhetes Harju Maavalitsusega.

 (7) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.

 (8) Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

§ 40.  Valla esindamine kohtus ja lepingulistes suhetes

 (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu.

 (2) Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik.

 (3) Valla osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär.

 (4) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, põhimääruses ja teistes volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.

9. peatükk Valla arengukava, eelarve ja majandus 

§ 41.  Valla arengukava

 (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Kõik üldplaneeringud ja seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkondlikud arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.

 (3) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta.
Täiendavalt võib arengukava koostada:
 1) valla territooriumi mõne osa arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade arengukavana huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

 (5) Arengukava osa on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Eelarvestrateegia on finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (6) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

 (7) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogudes, vallakantseleis ja valla veebilehel.

 (8) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.

 (9) Arengukava ja arengukava muudatused koos eelarvestrateegiaga, investeeringute kava ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava menetlemise kohta avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates neile allakirjutamist. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.
[ - jõust. 01.01.2013]

 (10) Volikogu võtab vastu arengukava või selle muudatused volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. oktoobriks.
[ - jõust. 01.01.2013]

§ 411.  Eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted

 (1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.

 (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.

 (3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

 (4) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (5) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

 (6) Eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.
[ - jõust. 01.01.2013]

§ 42.  Valla eelarve koostamine ja vastuvõtmine

 (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev tasakaalustatud eelarve.

 (2) Eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa tagamaks arengukava ja eelarvestrateegia täitmine.

 (3) Valla eelarveaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

 (4) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad valitsuse liikmed, vallavalitsuse hallatavad asutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks vallavalitsusele kirjalikult põhjendatud ettepanekud võttes aluseks valla arengukava ja teised antud valdkonda reguleerivad volikogu õigusaktid. Eelarvest kultuuri-, spordi-, külaelu- ja noorsootööalaseks tegevuseks toetuste taotlemiseks esitavad mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja füüsilised isikud taotlused hiljemalt 01. oktoobriks.

 (5) Valla arengukava, eelarvestrateegiat, volikogu õigusakte, vallavalitsuse seisukohti ja esitatud ettepanekuid arvestades koostab eelarve esialgse tasakaalustatud eelnõu vallavalitsus ning esitab hiljemalt 01. detsembriks koos seletuskirjaga volikogule. Eelnõule lisatakse ka komisjonide ettepanekud, mille vallavalitsus jättis arvestamata koos mittearvestamise põhjendustega.

 (6) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Parandusettepanekud tuleb esitada 10 kalendripäeva jooksul pärast esimese lugemise lõppemist.

 (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise, kulude ümberjaotamise või finantseerimistehingute muutmise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb ära kuulata vallavalitsuse arvamus.

 (8) Eelarve võetakse vastu seaduses ettenähtud korras ja arvestades põhimääruse paragrahvis 35 sätestatut.

 (9) Volikogu poolt vastuvõetavas eelarves peavad olema eristatud minimaalselt viis eelarveosa:
 1) põhitegevuse tulud;
 2) põhitegevuse kulud;
 3) investeerimistegevus;
 4) finantseerimistegevus;
 5) likviidsete varade muutus.

 (10) Eelarve liigendamise aluseks on rahandusministri poolt kinnitatud eelarveklassifikaatorid.

 (11) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

 (12) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib valla- või linnavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

 (13) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.
[ - jõust. 01.01.2013]

§ 43.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmise eest vastutab vallavanem.

 (2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

 (3) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel.

 (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallatavatel asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires.

 (5) Valla ametiasutuse juht, vallavalitsuse hallatava asutuse juht ja valdkonna eest vastutav isik korraldavad oma tegevuse selleks ettenähtud eelarve piires. Investeeringute tegemine ja inventari soetamine kooskõlastatakse eelnevalt vallavalitsusega.

 (6) Hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks väljastab vallavalitsuse pearaamatupidaja valla ametiasutuse juhile, vallavalitsuse hallatava asutuse juhile eelarve täitmise aruande eelneva kalendrikuu lõpu seisuga.

 (7) Asutuse või valdkonna eelarve piires kulude ümberjaotamise vajaduse otsustab vallavalitsus asutuse juhi või valdkonna eest vastutava isiku vastavasisulise põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Kulude tegemine on lubatud ainult pärast eelarvesse muudatuse sisseviimist.

 (8) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ettenähtud kulude tegemist.

 (9) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud väljaminekute katteks ettenähtud vahendite üleviimise järgneva aasta eelarvesse otsustab volikogu.

 (10) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
 2) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

 (11) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad.
[ - jõust. 01.01.2013]

§ 44.  Reservfondi kasutamine

 (1) Valla eelarve vahenditest võib moodustada reservfondi. Reservfondi suuruse igaks eelarveaastaks kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisel.

 (2) Reservfondi kasutab vallavalitsus reeglina ühekordsete ettenägematute ja ootamatute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.

 (3) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt.
Niisugusteks kuludeks on näiteks:
 1) tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud;
 2) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulud (näiteks elektrikulu, küttekulu, telefonikulu vms);
 3) auhinnad valla elanikele või kollektiividele eduka osalemise eest konkurssidel, spordivõistlustel jms üritusel;
 4) ühekordsed toetused vallaga seotud kultuuri-, spordi- jms üritustele;
 5) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamise kulud;
 6) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud.

 (4) Vallavalitsus ei tohi üldjuhul reservfondi kasutada oma või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi ja tegevuskulude suurendamiseks, erandiks on koondamishüvitiste maksmine juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisude muutumist.

 (5) Taotlus reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalikult, millele taotleja lisab seletuskirja üksikasjaliku arvestusega taotletava summa kohta ja põhjendusega raha otstarbe kohta.

 (6) Kirjalikud taotlused reservfondist raha eraldamiseks vaatab läbi vallavalitsus kahe nädala jooksul taotluse saamisest. Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (7) Vallavalitsusel on õigus:
 1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi;
 2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega;
 3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

 (8) Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.

 (9) Vallavalitsus esitab volikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega.

§ 45.  Lisaeelarve

 (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

 (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. Lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti lisaeelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

 (3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.

 (4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

 (5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

 (6) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
 2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest;
 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest, välja kuulutatud riigihankest, põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust või lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
 4) kohtuotsusest.
[ - jõust. 01.01.2013]

§ 46.  Eelarve täitmise aruande läbivaatamine ja kinnitamine
[Kehtetu - jõust. 01.01.2013]

§ 47.  Majandusaasta aruanne

 (1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus.

 (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.

 (3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

 (4) Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valla- või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

 (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ja volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
[ - jõust. 01.01.2013]

§ 48.  Laenude võtmine

 (1) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

 (2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

 (3) Vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
[ - jõust. 01.01.2013]

§ 49.  Munitsipaalomand

 (1) Munitsipaalomandiks on valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi valla vara). Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud valla vara arvel.

 (2) Valla vara valitsejad on volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus tema valdusesse antud vara suhtes. Valla vara valitsemise jaotuse ja üleandmise valla asutuste vahel otsustab vallavalitsus.

 (3) Valla vara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valla valitsemiseks ja tulu saamiseks. Valla vara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus. Vallavara antakse tasuta kasutada või tasu eest kasutada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. Vallavolikogu otsustab valla vara kasutusse andmise, kui:
 1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta;
 2) vara maksumus on suurem kui 1 000 000 krooni (64000 eurot);
 3) kasutusse antakse kinnisvara.
Käesolevas lõikes loetlemata juhtudel otsustab valla vara kasutusse andmise vallavalitsus.

 (4) Valla vara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. Valla vara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab volikogu, kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, muudel juhtudel teeb otsuse vallavalitsus.

 (5) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise, pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise otsustab volikogu.

 (6) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu.

 (7) Valla omandis olevale kinnisasjale on lubatud volikogu otsusega seada reaalservituuti, isiklikku kasutusõigust (servituuti), reaalkoormatist või hoonestusõigust seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras arvestades valla avalikke huvisid.

 (8) Valla vara võõrandamine on valla vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. Vara võõrandamise peamiseks viisiks on valla vara müük. Valla vara võõrandatakse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise ja otsustuskorras. Valla vara võõrandamise otsustab volikogu ja see toimub volikogu õigusaktidega ettenähtud tingimustel.

 (9) Valla vara kohta peab arvestust vallavalitsus vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele.

 (10) Valla vara kõlbmatuks tunnistamiseks moodustab vara valitseja komisjoni, mis koostab vara mahakandmise akti. Valla vara mahakandmise otsustab vallavalitsus.
Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui:
 1) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara ei ole õnnestunud võõrandada;
 2) on tõestatud vara säilimise ebaotstarbekus;
 3) vara on osaliselt või täielikult hävinenud.

§ 50.  Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

 (1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

 (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

 (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.

 (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, mille nimel kirjutab lepingule alla volikogu esimees, vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

10. peatükk Lõppsätted 

§ 51.  Põhimääruse kehtestamine ja muutmine

 (1) Põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

 (2) Põhimääruse vaatab volikogu läbi kuue kuu jooksul arvates volikogu valimisest ja vajadusel algatab põhimääruse muutmise.

 (3) Põhimääruse või selle muutmise määruse eelnõu peab volikogu istungitel läbima kaks lugemist.

§ 52.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
 1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]
 2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 53.  Põhimääruse jõustumine

  Põhimäärus jõustub 01. juulil 2010.a.