Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Saue valla põhimäärus

Saue valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Saue Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 11.09.2015, 30

Saue valla põhimäärus

Vastu võetud 26.08.2010 nr 15
jõustumine 06.09.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.09.201201.10.2012
20.12.2012RT IV, 04.01.2013, 2501.01.2013
27.08.2015RT IV, 11.09.2015, 914.09.2015

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse:
 1) Saue valla sümbolid ja nende kasutamine;
 2) Saue Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord, nende pädevus, õigused ja kohustused; volikogu komisjonide moodustamine; volikogu liikmete pädevus, õigused ja kohustused ning volikogu töökord;
 3) valitsuse moodustamise kord ja pädevus, Saue vallavanema valimise kord, tema pädevus, õigused ja kohustused ning asendamine;
 4) valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamine;
 5) valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine;
 6) Saue valla ametiasutuse moodustamine;
 7) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord.

§ 2.  Saue vald juriidilise isikuna

 (1) Saue vald on avalik- õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

 (2) Saue vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.

 (3) Saue vallal avalik- õigusliku juriidilise isikuna on iseseisev eelarve.

 (4) Saue valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kehtestab volikogu vallavara valitsemise korraga.

§ 3.  Saue vald territoriaalse haldusüksusena

 (1) Saue vald teostab omavalitsuslikku haldamist Saue valla kui haldusüksuse territooriumil.

 (2) Saue valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

 (3) Saue valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.

 (4) Saue valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Saue valla ametiasutus – Saue Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

§ 4.  Valla omavalitsusorganid

 (1) Valla esinduskogu on Saue Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud.

 (2) Saue Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu moodustatud täitevorgan.

§ 5.  Valla sümbolid

 (1) Valla sümbolid on lipp ja vapp.

 (2) Valla lipu üht originaali ja valla vapi etaloni hoitakse ning säilitatakse vallakantseleis.

§ 6.  Valla lipu heiskamine

 (1) Saue valla lipp heisatakse alaliselt Saue Vallavalitsuse hoonetel.

 (2) Valla lipu võib heisata:
 1) alaliselt valla allasutuste hoonetel ja vallale kuuluvatel hoonetel;
 2) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Saue vald;
 3) Saue valla avalikel üritustel, valla asutuste üritustel ja muudel üritustel, kus on esindatud Saue vald;
 4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
 5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.

 (3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Saue valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
 1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
 3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule;
 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.

§ 7.  Valla vapi kasutamine

 (1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena:
 1) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel;
 2) valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel;
 3) hoonetel, valla piiritähistel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

 (2) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 3,5 cm.

 (3) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.

§ 8.  Valla tunnustusavaldused

 (1) Vald avaldab tunnustust autasu või Saue valla tänukirja andmisega.

 (2) Valla tunnustusavalduste andmise kord sätestatakse volikogu poolt.

2. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Volikogu 

§ 9.  Volikogu ja volikogu liige

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest. Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Saue valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

§ 10.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.

 (2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise pädevuse volitada vallavalitsusele.

 (3) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel.

 (4) Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi. Rahvaküsitluste läbiviimise korra kehtestab volikogu.

2. jagu Volikogu esimees ja volikogu aseesimees 

§ 11.  Volikogu esimees ja aseesimees

 (1) Volikogu esimees juhib ja korraldab volikogu tööd.

 (2) Volikogu esimees:
 1) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 2) juhatab volikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd;
 3) esindab Saue valda ja volikogu vastavalt seadustele ning volikogu õigusaktidele;
 4) kirjutab alla volikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele;
 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;
 6) edastab volikogu ametlikku informatsiooni;
 7) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;
 8) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest.

 (3) Volikogul on kuni kaks aseesimeest. Volikogu aseesimeeste arvu otsustab volikogu enne aseesimehe (aseesimeeste) valimist volikogu esimehe ettepanekul.

 (4) Volikogu aseesimees:
 1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volituste lõppemisel tema kohuseid;
 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

 (5) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, otsustab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu esimees.

 (6) Volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Kui esimees ei ole määranud teda asendavat aseesimeest, siis asendab volikogu esimeest aseesimeestest vanem aseesimees, tema puudumisel noorem aseesimees.

 (7) Kui volikogu aseesimehel (aseesimeestel) ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

 (8) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes.“
(Paragrahv 11 lõike 3 tekst muudetud ja lõiked 4, 5, 6, 7 ja 8 lisatud vastavalt Saue Vallavolikogu 27.09.2012 määrusele nr 15.)

§ 12.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Volikogu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega.

 (3) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

 (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

 (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kaks küsimust.
(Paragrahv 12 lõike 5 sõnastus muudetud vastavalt Saue Vallavolikogu 27.09.2012 määrusele nr 15.)

 (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

 (7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

 (8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

 (9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

 (10) Valimiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

 (11) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (12) Volikogu liikmel peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel hääletuskabiinis või muus salajast hääletamist võimaldavas ruumis.

 (13) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või “erapooletu”.

 (14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

 (15) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

 (16) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

 (17) ) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees või istungi juhataja.
(Paragrahv 12 lõike 17 sõnastus muudetud vastavalt Saue Vallavolikogu 27.09.2012 määrusele nr 15.)

 (18) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

 (19) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

 (20) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui volikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.

 (21) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

 (22) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung uuesti kokku. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda 2 nädala jooksul esimesest istungist arvates.

§ 13.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe valimisega sätestatud korras.

 (2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees ning hääletus- ja valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

 (3) Volikogu aseesimehe salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Häältelugemiskomisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemise komisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

3. jagu Volikogu komisjonid 

§ 14.  Alatised ja ajutised komisjonid

 (1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja põhimäärusest.

 (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks.

 (3) Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.

 (4) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Volikogu õigusaktis, millega ajutine komisjon moodustatakse, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.

 (5) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon.

§ 15.  Komisjoni moodustamine

 (1) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata volikogu alatise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.

 (2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (21) Revisjonikomisjoni liikmeks valitakse volikogu liikmeks mitteolev isik, kui ükski volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liige ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele. Volikogu liikmeks mitteoleva revisjonikomisjoni liikme, kes vastab audiitortegevuse seaduse § 97 lõikes 3 sätestatud nõuetele, valib volikogu salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega revisjonikomisjoni esimehe poolt üles seatud kandidaatide hulgast.
[RT IV, 04.01.2013, 25 - jõust. 01.01.2013]

 (3) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

§ 16.  Komisjoni ja selle liikme volituste kestus

 (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

 (2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.

 (3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse volikogu otsusega.

 (4) Volikogu komisjoni liikme volitused võib volikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 17.  Komisjoni esimees

 (1) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra kava;
 3) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 4) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul;
 5) juhatab komisjoni koosolekut.

 (2) Komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.

§ 18.  Komisjoni esindamine ja aruandlus

 (1) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees, aseesimees või komisjoni poolt volitatud muu isik.

 (2) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas järgneva aasta esimese kvartali jooksul.

§ 19.  Komisjoni pädevus

 (1) Volikogu komisjon:
 1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) töötab välja komisjoni tööplaani ning esitab selle volikogu esimehele hiljemalt jooksva aasta veebruarikuu jooksul;
 3) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõud;
 4) vaatab läbi vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ning isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 2) algatada arutelusid;
 3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

§ 20.  Komisjoni töökord

 (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Vajadusel võib komisjoni koosolekul osaleda elektrooniliselt. Elektroonilise koosolekul osalemise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

 (3) Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust vallakantseleile, kes edastab teate, päevakorra ja päevakorras olevate eelnõude materjalid samal päeval kõigile komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele.
(Paragrahv 20 lõike 3 sõnastus muudetud vastavalt Saue Vallavolikogu 27.09.2012 määrusele nr 15.)

 (4) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. Komisjoni koosoleku päevakorras oleva õigusakti eelnõu algatajal on õigus osaleda komisjoni koosolekul vastava päevakorrapunkti arutelul eelnõu tutvustamiseks ja selgituste andmiseks.

 (5) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses volikogu istungi protokollile sätestatuga. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme (te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja (komisjoni esimees või aseesimees) ja protokollija.

 (6) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kolmandal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Saue valla veebilehelt www.sauevald.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

 (7) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad volikogule teavet komisjonide esimehed.

 (8) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras.

 (9) Komisjonil on õigus sätestada täpsem töökord komisjoni reglemendis.

§ 21.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab põhimääruse § 15 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud, kelle on õigus:
 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

 (3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö) sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

 (4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

4. jagu Volikogu eestseisus ja volikogu fraktsioon 

§ 22.  Volikogu eestseisus

 (1) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), volikogu alatiste komisjonide esimehed, viimaste äraolekul aseesimehed, vallavanem ja vallasekretär.

 (2) Eestseisus on volikogu esimehele nõuandev tööorgan, mis:
 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra kavandi;
 2) hindab istungile arutamiseks esitatud eelnõude vastavust põhimääruses volikogu eelnõudele esitatud vormi- ja menetlusnõuetele;
 3) teeb ettepanekuid eelnõu või küsimuse volikogu päevakorda võtmiseks või päevakorrast välja jätmiseks;
 4) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

 (3) Eestseisuse ettepanekud ja otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

 (4) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu korralisele istungile eelneva nädala kolmapäeval, kui volikogu esimees ei määra teisiti.

 (5) Eestseisuse koosoleku kutsub hiljemalt koosolekule eelneval tööpäeval kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe otsusel võib eestseisuse koosoleku korraldada elektrooniliselt, andes eestseisuse liikmetele võimaluse oma seisukohad edastada e-posti vahendusel.

 (6) Eestseisuse koosolek on volikogu liikmetele avalik. Teistel isikutel lubatakse eestseisuse koosolekust osa võtta ainult volikogu esimehe nõusolekul. Elektrooniliselt korraldataval koosolekul osalemise soovist teavitab volikogu liige volikogu esimeest hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneval tööpäeval.
Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehe kaudu hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut.
(Paragrahv 22 sõnastus muudetud vastavalt Saue Vallavolikogu 27.09.2012 määrusele nr 15.)

§ 23.  Eestseisuse pädevus

  (Tunnistatud kehtetuks vastavalt Saue Vallavolikogu 27.09.2012 määrusele nr 15.)

§ 24.  Eestseisuse koosolek

  (Tunnistatud kehtetuks vastavalt Saue Vallavolikogu 27.09.2012 määrusele nr 15.)

§ 25.  Volikogu fraktsioon

 (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.

 (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

 (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

 (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

5. jagu Volikogu töökord 

§ 26.  Volikogu istung

 (1) Volikogu töövorm on istung. Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim volikogu liige.

 (2) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär või tema asendaja ning istungile kutsutud isikud.

 (3) Volikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab volikogu poolthäälte enamusega.

 (4) Juhul, kui volikogu ei otsusta teisiti, võib volikogu istung ühel tööpäeval kesta kuni kuus tundi. Volikogu istungi käigustehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg kuni 15 minutit. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest.

 (5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja helisalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.

§ 27.  Istungi kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige. Kui volikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil hiljemalt eestseisuse koosoleku toimumise ajaks või esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel volikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama volikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne volikogu istungi toimumist.

 (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel neljapäeval Laagris Veskitammi 4, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi kuupäeva, kellaaega või kohta. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juulikuus korralist volikogu istungit ei toimu.

 (3) Volikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist.

 (4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg ja koht. Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid või lisatakse link valla veebilehele, millel nimetatud materjalid asuvad.

 (5) Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse ja päevakorras nimetatud punktide juurde kuuluvad dokumendid paberkandjal.

 (6) Kutse loetakse kättesaaduks vallakantselei arvutis fikseeritud kutse saatmise ajal. Volikogu sekretär või tema asendaja saadab ühe adressaadina kutse ka vallakantselei elektronposti aadressile, trükib selle välja, allkirjastab ja lisab kutse materjalide juurde..

 (7) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse.

 (8) Kui istungile on otsustatud kutsuda ka teisi isikuid, saadetakse neile elektroonilise posti aadressile teade, näidates ära päevakorra punkti, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajadusel ka selle päevakorra punktiga seotud lisamaterjalid.

 (9) Kõigil istungile kutsutud isikutel on õigus vallakantseleis tööpäeviti tutvuda volikogu istungi materjalidega ka paberkandjal.

§ 28.  Volikogu istungi töökord

 (1) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks sellekohasel registreerimislehel. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel tehakse vastav märge protokolli.

 (2) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.

 (3) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorras eelnõus märgitud küsimuse välja jätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

 (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed.

 (5) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta volikogu poolthäälte enamusega.

§ 29.  Arutelu

 (1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi.

 (2) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.

 (3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.

 (4) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt kümne minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on viis minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kaks küsimust.

 (5) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle kolme minuti.

 (6) Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kaheks märkuseks või repliigiks.

 (7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.

 (8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.

 (9) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.

 (10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.

 (11) Läbirääkimised lõpevad kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate volikogu liikmete nõudel.

 (12) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks.

 (13) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

§ 30.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

 (3) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.

 (4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.

 (6) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.

 (7) Kui eelnõu hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei muuda hääletamise tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil.

 (8) Kui muudatusettepaneku hääletamise tulemused jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei muuda hääletamise tulemust, siis on muudatusettepanek tagasi lükatud.

 (9) Kui päevakorrapunkti kohta on mitu üksteist välistavat ja vastassuunalist muudatusettepanekut ning hääletamisjärjekorras eespool asuv ettepanek saab poolthäälte enamuse, siis see ettepanek on vastu võetud ning ülejäänud ettepanekuid hääletamisele ei panda.

 (10) Hääletamisel käitumise tähendused on järgmised:
 1) Poolt hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema jaatavat seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega;
 2) Vastu hääletamine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema eitavat seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega;
 3) Erapooletuks jäämine on volikogu liikme tahteavaldus, mis väljendab tema neutraalset seisukohta hääletatava õigusakti või mistahes hääletamisele pandud küsimuse osas käe tõstmisega.

§ 31.  Isikuvalimised

 (1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

 (2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

 (3) Isikuvalimised, kus nõutakse volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul volikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning viiakse läbi uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa.

 (4) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.

 (5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal volikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse volikogu protokolli.

 (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Volikogu liikmel peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel hääletuskabiinis või muus salajast hääletamist võimaldavas ruumis.

 (7) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse volikogu istungi protokollile.

 (8) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

§ 32.  Arupärimine

 (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale või vallavalitsuse liikmele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungi alguses või lõpus istungi juhatajale.

 (3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning arupärija soovil ka suuliselt järgmisel volikogu istungil.

§ 33.  Vaba sõnavõtt

 (1) Volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide, samuti vallavanema avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil peale päevakorraliste punktide arutamise ja otsustamise lõpetamist.

 (2) Avalduste esitamiseks vaba sõnavõtu ajal antakse aega kuni viis minutit. Läbirääkimisi ei avata.

 (3) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja avalduse esitaja kõne.

§ 34.  Volikogu liikme enesetaandamine

 (1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed.

 (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka teine volikogu liige, kui ta on teadlik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui volikogu liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.

 (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises. Enesetaandamise korral lahkub enesetaanduse teinud volikogu liige volikogu istungite saalist.

 (4) Volikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 35.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu istungi protokollijal on õigus vajadusel teha protokolli koostamise abivahendina kasutamiseks istungist video- ja helisalvestisi sellest volikogu eelnevalt teavitamata.

 (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (3) Protokolli märgitakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht;
 2) istungist osavõtjate nimed;
 3) kinnitatud päevakord;
 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
 5) vastuvõetud otsused;
 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
 8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.

 (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.

 (5) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

 (6) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav viiendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Internetis Saue valla veebilehelt www.sauevald.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

 (7) Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.

3. peatükk VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS 

1. jagu Vallavanem 

§ 36.  Vallavanem

 (1) Vallavanem on kohaliku omavalitsuse kõrgem ametnik, kelle valib ametisse volikogu ning kes:
 1) esindab oma tegevusega Saue valda ja juhib Saue valda kui omavalitsusüksust;
 2) juhib vallavalitsuse tegevust;
 3) on ametiasutuse juht.

 (2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

§ 37.  Vallavanema valimine

 (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.

 (3) Vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

 (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid volikogu liikmeid kui vastu.

 (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.

 (6) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

 (7) Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Häältelugemiskomisjon nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni koosseis märgitakse volikogu istungi protokollis.

 (8) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

 (9) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et volikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.

 (10) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.

 (11) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

 (12) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

 (13) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

 (14) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt ”, „vastu” või „erapooletu”.

 (15) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

 (16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

 (17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

 (18) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

 (19) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

 (20) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

 (21) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.

 (22) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

 (23) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

 (24) Vallavanema ametist vabastamisel umbusaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

§ 38.  Vallavanema ametisse vormistamine

 (1) Vallavanema ametisse valimine vormistatakse volikogu otsusega.

 (2) Volikogu määrab otsusega vallavanema ametipalga ning lisatasud vastavalt volikogu kehtestatud palgamääradele ja palgatingimustele.

§ 39.  Vallavanema volitused

 (1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

 (2) Vallavanema volitused kestavad uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni, vallavanema tagasiastumiseni või vallavanemale umbusalduse avaldamiseni.

§ 40.  Vallavanema pädevus

 (1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning põhimääruse alusel.

 (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:
 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;
 2) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
 4) juhib vallavalitsuse istungeid;
 5) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju;
 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

 (3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:
 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;
 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega;
 3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
 4) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

 (4) Vallavanem esindab Saue valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Vallavanem annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks.

 (5) Vallavanem esindab Saue valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.

 (6) Vallavanem juhib eriolukordade korral moodustatud erikomisjoni tööd.

 (7) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.

 (8) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Saue valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.

§ 41.  Vallavanema asendamine

 (1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem.

 (2) Vallavanem nimetab oma käskkirjaga abivallavanema, kes teda asendab. Kui ka asendajateks nimetatud abivallavanemad on ära, siis asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige.

 (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud üks abivallavanematest.

2. jagu Vallavalitsus 

§ 42.  Vallavalitsuse moodustamine

 (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu.

 (2) Vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu.

 (3) Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis liikmete kinnitamiseks volikogule.

 (4) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest.

§ 43.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

 (2) Vallavalitsus:
 1) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
 5) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

4. peatükk VALLA ESINDAMINE 

§ 44.  Valla esindusfunktsiooni täitmine

 (1) Oma pädevuse piires esindavad valda volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või volitatud esindajad.

 (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

 (3) Volikogu esimees esindab valda:
 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;
 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
 3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega;
 4) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;

 (4) Vallavanem esindab valda volikogu volituste alusel:
 1) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega;
 2) suhetes Harju Maavalitsusega.

 (5) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.

§ 45.  Valla välissuhete korraldamise alused

 (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada valla omavalitsusorganite kaudu nimetatud organisatsioonide ja sõprusomavalitsustega vastastikku koostööd.

 (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. Volikogu annab valla omavalitsusorganitele või nende poolt volitatud esindustele või isikutele volituse välislepingute sõlmimiseks, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest.

 (3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu.

 (4) Vallavalitsus:
 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;
 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;
 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

5. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 46.  Õigusaktide liigid

  Oma pädevuse alusel ja volituste piires
 1) annab volikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid;
 2) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

§ 47.  Õigusaktide algatamine

  Õigusaktide algatamise õigus on
 1) volikogu komisjon ja fraktsioon;
 2) volikogu liige;
 3) vallavalitsus;
 4) vallavanem;
 5) vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras.

§ 48.  Õigusaktide eelnõude koostamine

 (1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, koostamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

 (2) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.

 (3) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse normitehnilisi ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid.

 (4) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

 (5) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.

 (6) Enne eelnõu volikogule esitamist peab selle olema lisatud vallavalitsuse seisukoht või arvamus eelnõu kohta, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavates küsimustes.

 (7) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks volikogu eestseisusele.

§ 49.  Õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemine ja muutmine

 (1) Volikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema volikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud tehakse kättesaadavaks avalikustades need valla veebilehel või edastatakse volikogu liikmele posti või elektronpostiga.

 (2) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.

§ 50.  Menetluskord

 (1) Õigusakti eelnõu esitamisel komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

 (2) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

 (3) Vähemalt kahel lugemisel, mis ei tohi toimuda samal istungil, tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid:
 1) põhimäärus;
 2) eelarve;
 3) arengukava

 (4) Ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. Ettepaneku tekst peab olema eelnevalt esitatud vallakantseleisse keelelise ning normitehnilise korrektsuse kontrollimiseks.

 (5) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid esitades need kirjalikult istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja vastutavale komisjonile. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid pärast eelnõu esitamist viimasele lugemisele selle vastuvõtmiseks.

 (6) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

 (7) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

§ 51.  Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.

 (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu.

 (3) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

 (4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

 (5) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

 (6) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

§ 52.  Õigusaktide edastamine ja avalikustamine

 (1) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.

 (2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas avaldamisega ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
[RT IV, 04.01.2013, 25 - jõust. 01.01.2013]

 (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud valla ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse sisemiseks kasutamiseks.

 (4) Õigusaktid, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, on avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistris. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Saue valla veebilehelt.

 (5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallakantselei.

§ 53.  Õigusaktide järelevalve

 (1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja volikogu revisjonikomisjon.

 (2) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

 (3) Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Harju maavanem.

 (4) Volikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

6. peatükk VALLA ASUTUSED 

§ 54.  Saue valla asutused

 (1) Saue valla asutused on valla ametiasutus koos struktuuriüksustega ja ametiasutuse hallatavad asutused.

 (2) Saue valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

 (3) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Saue valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (4) Ametiasutus esindab oma tegevuses Saue valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

 (5) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.

 (6) Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. Ametiasutuse struktuuri ja selle muutmise eelnõu esitab volikogule vallavanem.

§ 55.  Ametiasutuse hallatav asutus

 (1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud (edaspidi hallatav asutus).

 (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul.

 (3) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

 (4) Hallatav asutus tegutseb Saue valla nimel vastava asutuse põhimääruse alusel.

 (5) Hallatava asutuse põhimääruse ja struktuuri kinnitab ning otsustab selle muutmise volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja volikogu vastav alatine komisjon.

7. peatükk VALLA ARENGUKAVA 

§ 56.  Valla arengukava

 (1) Valla arengukava või selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus.

 (2) Kohaliku omavalitsuse seaduse § 37 lõikest 7 tuleneva igaaastase arengukava läbivaatamise otsuse eelnõu, kus kajastatakse arengukava täitmist ning muutmise vajadust, koos arengukava täitmise aruandega esitatakse hiljemalt augustikuisele volikogu istungile.

 (3) Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ning valla veebilehel.

 (4) Arengukava või selle eelnõu kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule.

 (5) Vallavalitsus võib kehtiva arengukava täpsustamiseks või seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks koostada valdkondliku või valla territooriumi osa arengukava. Nimetatud arengukavade menetlemise kohta kohaldatakse valla arengukava menetlemise kohta kehtivaid sätteid. Valdkondliku või territooriumi osa arengukava võib menetleda ühel lugemisel.

8. peatükk EELARVE JA FINANTSJUHTIMINE 
[RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 57.  Eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted

 (1) Valla eelarve koostatakse igaks kalendriaastaks eelarvestrateegia alusel arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks.

 (2) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve.

 (3) Eelarve ja lisaeelarve koostamise üldised põhimõtted on:
 1) eelarve hõlmab kindla perioodi, s.o eelarveaasta tulusid ja kulusid;
 2) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud;
 3) eelarve tulu ja kulu peab olema tasakaalus;
 4) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad;
 5) eelarve koostamisel lähtutakse kokkuhoiu põhimõttest ja järgitakse konservatiivsest eelarvepoliitikat.

 (4) Eelarve ja lisaeelarve koostamise korraldab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras.

 (5) Eelarve liigendamine, koostamine, menetlemine, vastuvõtmine, avalikustamine ja täitmine ning eelarve aruandluse täpsem kord sätestatakse eraldi volikogu määrusega.
[RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 58.  Finantsjuhtimise üldised põhimõtted

 (1) Finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.

 (2) Finantsjuhtimise aluseks on:
 1) eelarvestrateegia;
 2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve;
 3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;
 4) läbipaistev ja aus aruandlus.

 (3) Täiendavad nõuded valla finantsjuhtimisele sätestatakse eraldi volikogu määrusega.
[RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 59.  Eelarve projekti koostamine ja vastuvõtmine
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 60.  Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 61.  Jooksva aasta eelarve muutmine ja lisaeelarve
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 62.  Eelarve täitmise arvestus
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 63.  Reservfond
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 64.  Eelarve avalikustamine
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 65.  Majandusaasta aruanne
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 66.  Laenude võtmine
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

§ 67.  Maksud ja koormised
[Kehtetu – RT IV, 11.09.2015, 9 - jõust. 14.09.2015]

9. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED 

§ 68.  Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 69.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine ja muutmine

 (1) [Käesoleva määruse tekstist välja jäetud]

 (2) [Käesoleva määruse tekstist välja jäetud]

 (3) [Käesolevast määruse tekstist välja jäetud]

§ 70.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 6. septembril 2010.

§ 71.  Määruse avalikustamine

  Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.