Teksti suurus:

Valga Vallavolikogu töökord

Väljaandja:Valga Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.01.2018, 5

Valga Vallavolikogu töökord

Vastu võetud 22.12.2017 nr 13
, rakendatakse 1.01.2018.

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõige 1 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Valga Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord sätestab volikogu, komisjonide ja fraktsioonide töökorra.

§ 2.   Volikogu

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

  (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõppevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (4) Volikogu asjaajamiskeel on eesti keel.

  (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu kantselei.

§ 3.   Volikogu liige

  (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

  (2) Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.

  (3) Volikogu liikmel on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
  2) seada üles kandidaati, ka iseennast, volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  3) esitada volikogu menetluses oleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid;
  4) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud;
  5) esineda volikogu istungil ettekandega, avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;
  6) esitada arupärimisi volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule;
  7) istungi lõpul kirjaliku taotluse alusel võtta sõna vabal teemal kuni viis minutit;
  8) kasutada volikogu ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada selle korraldamiseks tehnilist abi volikogu kantseleilt;
  9) informeerida vallaelanikke volikogu kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast;
  10) saada volikogu tööst osavõtu eest tasu või hüvitust volikogu poolt kehtestatud määras ja korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud teabe väljastamine toimub elektrooniliselt.

  (5) Volikogu liikme võib nimetada volikogu esindajana omavalitsusüksuste ja nende liitude juhtorganitesse, valitsuse komisjonidesse, valitsuse hallatavate asutuste hoolekogudesse ja teistesse organisatsioonidesse.

  (6) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Volikogu liikme teenistuslähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

  (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

  (9) Volikogu liige on kohustatud esitama huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras. Huvide deklareerimine toimub elektrooniliselt selleks loodud huvide deklaratsioonide registris.

§ 4.   Volikogu pädevus

  (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

  (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud valitsusele.

§ 5.   Volikogu õigusaktide algatamise õigus

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) volikogu fraktsioonil;
  4) valitsusel;
  5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
  6) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
  7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;
  8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Volikogu võib valitsusele teha ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

  (3) Volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu kantseleisse hiljemalt kaheksa päeva enne volikogu istungi algust.

§ 6.   Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

  (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

  (2) Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta nõuetele, tagastab ta eelnõu selle esitajale koos puuduste kirjeldusega.

  (3) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
  1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
  2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
  3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel;
  4) õigusakti, mis muudab valla eelarvet vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad;
  5) eelnõu kooskõlastamine ja avaliku huvi korral huvirühmade ja avalikkuse kaasamine;
  6) eelnõu esitaja nimi, esitamise kuupäev ning koostaja nimi ja ametikoht;
  7) nimekiri, keda kutsuda istungile;
  8) õigusakti ärakirja saajad ning nende aadressid.

  (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid.

  (5) Kui volikogu menetleb õigusakti eelnõu mitmel lugemisel, siis annab õigusakti eelnõu esitaja selle volikogule teiseks lugemiseks uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

  (6) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti kirjalikult istungi juhatajale.

§ 7.   Volikogu õigusaktid

  (1) Volikogul on õigus oma pädevuse piires anda üldaktidena määruseid ja üksikaktidena otsuseid.

  (2) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Volikogu õigusaktid avalikustatakse Valga valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

  (5) Kui volikogu istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, siis koosneb arutelu ettekandest ja küsimustele vastamisest. Õigusakti vastuvõtmist mitte nõudev küsimus võetakse vastu protokolli kantava otsusena, mille formuleerib istungi juhataja ja mis kinnitatakse poolthäältega.

§ 8.   Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

  (1) Valga valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku seaduses ettenähtud aja jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil valitakse esmalt volikogu esimees. Vallavolikogul on kuni kolm aseesimeest ja need valitakse samaaegselt volikogu liikmete hulgast pärast esimehe valimisi. Volikogu esimehe valimise tulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.

  (2) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

  (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (4) Igal volikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi vastavalt volikogu töökorras ettenähtud korrale.

  (5) Volikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.

  (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist nummerdab valimiskomisjon ülesseatud kandidaadid vastavalt esitamise järjekorrale. Valimiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

  (7) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

  (8) Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

  (9) Valimiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohal olevad komisjoni liikmed.

  (10) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

  (11) Hääletamise läbiviimise kohta on õigus esitada valimiskomisjonile protest. Protest esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protesti läbi ja teeb selle suhtes otsuse protesti rahuldamise või tagasilükkamise kohta.

  (12) Istungi juhataja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist.

  (13) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (14) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.

  (15) Kui volikogu esimees ei osutu ka pärast valimiste teist vooru valituks, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uued valimised, kus kogu volikogu esimehe valimiste protseduuri korratakse algusest peale.

  (16) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu esimees ja viib läbi volikogu häältelugemiskomisjon käesoleva määruse § 8 lõigetes 1–15 sätestatud korras. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

§ 9.   Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

  (1) Volikogu esimees:
  1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusakti eelnõu menetlemist;
  2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Valga valda ja volikogu talle seadusega, valla põhimäärusega või muude õigusaktidega antud pädevuse piires;
  3) omab õigust nõuda valitsuselt ja valitsuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks;
  4) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud õigusaktidele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
  5) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;
  6) suunab volikogu õigusakti eelnõu komisjonide menetlusse;
  7) pikendab volikogu õigusakti eelnõu menetlemise tähtaega;
  8) esitab volikogu liikmetele istungi päevakorra projekti;
  9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendavaid vaheaegu;
  10) annab volikogu ja volikogu kantselei töö korraldamiseks käskkirju;
  11) otsustab volikogu liikmete teenistuslähetusse saatmise;
  12) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

  (2) Volikogu aseesimees:
  1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohustusi;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

  (3) Juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse või muu põhjuse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees, kes on volikogu esimehe poolt määratud.

§ 10.   Volikogu komisjon

  (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone.

  (2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.

  (3) Volikogu moodustab revisjonikomisjoni ja võib moodustada teisi komisjone. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

  (4) Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl.

  (5) Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

  (6) Volikogu kinnitab volikogu komisjoni koosseisu ja teeb komisjoni esimehe esildisel selles muudatusi. Komisjoni koosseis kinnitatakse nimekirjana avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (7) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu:
  1) komisjoni liikme avalduse alusel või
  2) teda komisjoni esitanud fraktsiooni avalduse alusel või
  3) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

  (8) Volikogu alatine komisjon:
  1) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusakti eelnõu kohta;
  2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
  3) kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
  4) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  5) teeb ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve eelnõu kohta;
  6) omab õigust saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja muud teavet.

  (9) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) esitab volikogule esildise komisjoni koosseisu kinnitamiseks;
  3) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra;
  4) jagab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  5) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
  6) juhatab komisjoni koosolekut;
  7) esitab volikogule igal aastal hiljemalt 1. veebruariks aruande komisjoni eelmise aasta töö kohta. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitatakse aruanne hiljemalt 1. septembriks. Aruanne avalikustatakse valla veebilehel;
  8) esindab komisjoni;
  9) kirjutab alla komisjoni dokumentidele.

  (10) Komisjoni esimehe äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid eelneva kokkuleppe alusel komisjoni aseesimees või tema äraolekul vanim komisjoni liige.

§ 11.   Volikogu komisjoni töökord

  (1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema äraolekul aseesimehe poolt. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolekud on kinnised, kui komisjon ei otsusta teisiti.

  (2) Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt koos päevakorras olevate materjalidega, edastatakse elektrooniliselt komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele vähemalt neli tööpäeva enne koosoleku toimumist.

  (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda valitsuse liige ja volikogu liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees.

  (4) Komisjon arutab koosolekul üldjuhul päevakorraprojektis märgitud küsimusi. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.

  (5) Päevakorraküsimuse kannab komisjoni koosolekul ette eelnõu esitaja poolt määratud isik.

  (6) Komisjonis vastuseta jäänud küsimusele tuleb ettekandjal edastada kirjalik vastus komisjoni liikmetele kokkulepitud tähtajaks.

  (7) Komisjonil on õigus otsuseid vastu võtta elektroonilisel teel. Komisjoni liikmetele saadetakse teade elektroonilise koosoleku toimumise kohta, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt eelnõu või koosoleku päevakorrapunktide kohta oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

  (8) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni tööst osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest.

  (9) Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu õigusaktide vastuvõtmisel. Komisjoni seisukoht esitatakse kaasettekandena volikogu istungil.

  (10) Õigusakti läbivaatamisel võib komisjon:
  1) teha ettepaneku eelnõu sisuliseks ja redaktsiooniliseks muutmiseks;
  2) teha ettepaneku eelnõu menetlusest välja arvamiseks;
  3) teha eelnõu esitajale ettepaneku eelnõu tagasivõtmiseks.

  (11) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimed, komisjoni otsused, ettepanekud ja komisjoni liikmete eriarvamused ning hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll loetakse avalikustatuks selle avaldamisel Valga valla veebilehel.

  (12) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

  (13) Komisjoni dokumendid vormistatakse volikogu üldplangil, millele on lisatud komisjoni nimi.

  (14) Komisjoni töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kantselei.

  (15) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

§ 12.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

  (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

  (3) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse.

  (4) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega käesoleva määruse § 19 sätestatud korras.

  (5) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või Valga valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust;
  2) kontrollida ja hinnata Valga valla vara kasutamise sihipärasust;
  3) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

  (6) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on neile pandud ülesannete täitmiseks õigus:
  1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
  2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
  3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

  (7) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile.

  (8) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ja vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi.

  (9) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollitaval asutusel on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

  (10) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumide kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatud tulemuste suhet;
  3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

  (11) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg, faktilise olukorra kirjeldus ning järeldusotsus.

  (12) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eespool nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

  (13) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

  (14) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Valga valla veebilehel.

§ 13.   Volikogu fraktsioon

  (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.

  (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu esimehele. Volikogu istungi juhataja teavitab volikogu järgmisel istungil fraktsiooni moodustamisest. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.

  (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

  (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõikide poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne teise olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

  (5) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõppeb samaaegselt fraktsiooni kuuluvus.

  (6) Fraktsioonil on õigus:
  1) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
  2) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
  3) anda arvamusi volikogu menetluses oleva eelnõu kohta;
  4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna;
  5) võtta volikogu istungil vaheaeg kestusega kuni viis minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
  6) esitada arupärimisi volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

  (7) Fraktsiooni tegevus lõpeb:
  1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;
  2) kui volikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesolevas määruses sätestatud miinimumarvu;
  3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

§ 14.   Volikogu istung

  (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (2) Volikogu istungid toimuvad üldreeglina kord kuus volikogu poolt määratud ajal. Juunis ja juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu.

  (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul tema poolt määratud aseesimees. Volikogu järgmise korralise istungi aeg ja koht tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu istungi lõpus.

  (4) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub volikogu erakorralise istungi kokku valitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, arvestades käesolevas töökorras sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

  (5) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel registreerib volikogu liige istungile saabumise või istungilt lahkumise aja.

  (6) Volikogu istungi juhatajaga kooskõlastatult võib istungil toimuvast teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida tingimusel, et see ei sega volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.

  (7) Volikogu istungil tehakse üldjuhul vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja alguse ja kestuse otsustab istungi juhataja sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust.

§ 15.   Volikogu kokkukutsumine ja päevakord

  (1) Kutse volikogu istungile edastatakse volikogu liikmetele elektrooniliselt hiljemalt neli tööpäeva enne volikogu istungit. Kutses peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, kutsele lisatakse volikogu õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja asjassepuutuvate dokumentidega.

  (2) Volikogu istungi päevakorra projekt koos õigusakti eelnõu ning muude vajalike materjalidega avalikustatakse Valga valla veebilehel neli tööpäeva enne volikogu istungit.

  (3) Volikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit ja teavitab volikogu liikmeid istungi ära jäämisest, kui istungi päevakorda ei ole esitatud ühtegi küsimust.

  (4) Volikogu istungist võtavad osa vallavanem, valitsuse liikmed ja vallasekretär või tema asendaja, nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Volikogu istungile kolmandate isikute kutsumise ja neile sõna andmise õiguse otsustab istungi juhataja.

§ 16.   Volikogu istungi avamine ja päevakorra kinnitamine

  (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja.

  (2) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorrale.

  (3) Päevakorras märgitud küsimuse väljajätmise või järjestuse muutmise küsimuste arutamisel otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

  (4) Pärast päevakorra kinnitamist tehakse teatavaks volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide avaldused. Volikogu liikmed ja valitsuse liikmed võivad üle anda volikogu õigusakti eelnõu või esineda avaldusega, mille kestus ei tohi ületada viit minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile.

§ 17.   Küsimuste arutamine volikogu istungil

  (1) Küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Eelnõu esitaja annab seisukoha ka kõigi hiljemalt 48 tundi enne istungi algust laekunud muudatusettepanekute ja küsimuste kohta. Seejärel kuulatakse ära eelnõu menetlenud volikogu komisjoni(de) kaasettekanded. Juhul, kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma asendajale.

  (2) Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit ja kaasettekandeks kuni 5 minutit. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

  (3) Igal volikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kokku kuni 2 suulist küsimust või ettepanekut. Küsimuse esitamiseks antakse aega 1 minut. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või valitsuse liikmele. Küsimusele vastamiseks antakse aega kuni 3 minutit. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused.

  (4) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses ühe sõnavõtuga avaldada arvamust kohalt kestusega 2 minutit, või kõnega kõnepuldist kestusega kuni 5 minutit. Sõna antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi). Sõna kestusega kuni 2 minutit istungi läbiviimise korra kohta, faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks antakse soovijale väljaspool järjekorda. Juhul, kui koosseisu enamus seda soovib, pikendatakse arutelu käesoleva paragrahvi lg 3 sätestatud reeglite alusel.

  (5) Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks kestusega kuni 3 minutit.

  (6) Enne eelnõu panemist lõpphääletusele vaadatakse läbi laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (7) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib istungi juhataja või volikogu fraktsioon võtta vaheaja kuni 5 minutit.

  (8) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras.

  (9) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.

  (10) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist redaktsioonilisi muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale.

  (11) Juhul kui eelnõu algataja esitab volikogule vastuvõtmiseks uues redaktsioonis, parandatud või täiendatud eelnõu hiljemalt 48 tundi enne istungit, siis edastatakse eelnõu volikogu liikmetele elektrooniliselt. Eelnõu hilisemal esitamisel esitatakse eelnõu volikogu liikmetele koheselt elektrooniliselt.

  (12) Kõigis alatistes komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, lisaeelarve, eelarvestrateegia, valla arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõu.

  (13) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud valitsuse poolt, saadetakse valitsusele tutvumiseks või seisukoha andmiseks. Valitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha hiljemalt nelja tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.

  (14) Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui:
  1) eelnõu puudutab vallaeelarve vastuvõtmist, muutmist või lisaeelarve kinnitamist;
  2) eelnõuga muudetakse Valga valla põhimäärust, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

  (15) Volikogu otsusel võib teha ühel istungil ühe eelnõu mitu lugemist, sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15-minutiline vaheaeg.

  (16) Pärast eelnõu hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

  (17) Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele.

  (18) Volikogu istungil antakse aeg valitsuse informatsiooni ära kuulamiseks. Volikogu liikmetele on õigus esitada sel ajal küsimusi kõikidele valitsuse liikmetele.

§ 18.   Hääletamine volikogus

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik, v.a isikuvalimised, mis viiakse läbi salajasel hääletamisel.

  (2) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolhäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 101, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

  (4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

  (5) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

  (6) Eelnõu arutamisel kahel lugemisel kuulatakse esimesel lugemisel ära eelnõu algataja ettekanne ja eelnõu menetlenud komisjonide kaasettekanded, nende ettepanekul saadetakse eelnõu teisele lugemisele, määrates aja muudatusettepanekute tegemiseks.

  (7) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise teel hääletussedelite täitmisega määruse § 20 sätestatud korras.

  (8) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida nõuab vähemalt üks volikogu liige. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse muudatusettepanek, mis saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Häälte võrdsel jagunemisel korraldatakse veel kord muudatusettepanekute arutelu ja siis uus hääletus. Juhul kui uus hääletus ei anna tulemust, katkestatakse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel istungil.

  (9) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja eelnõu menetlenud komisjonil õigus muudatusettepanekut kommenteerida ühe minuti jooksul.

§ 19.   Salajane hääletamine

  (1) Isikuvalimised viiakse läbi salajasel hääletamisel.

  (2) Õigus kandidaatide ülesseadmiseks isikuvalimistel on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu fraktsioonil;
  3) komisjoni esimehel ja aseesimehe valimisel.

  (3) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Ülesseatud kandidaadid peavad andma nõusoleku kandideerimiseks. Kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.

  (4) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (5) Kandidaadil õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle kuni kaks küsimust. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

  (6) Pärast kandidaatide ära kuulamist tutvustab istungi juhataja hääletamise korda.

  (7) Hääletusprotseduuri viib läbi avalikul hääletamisel valitud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib enda hulgast esimehe.

  (8) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist nummerdab häältelugemiskomisjon ülesseatud kandidaadid vastavalt esitamise järjekorrale. Häältelugemiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

  (9) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

  (10) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

  (11) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

  (12) Kui ükski kandidaatidest (v.a komisjoni esimees ja aseesimees) ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.

  (13) Hääletamise tulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

  (14) Volikogu liikmel on õigus esitada motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta pärast tulemuste teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

  (15) Häältelugemiskomisjon hävitab hääletussedelid pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist.

  (16) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. Volikogu esimehe valimistulemused vormistatakse valla valimiskomisjoni otsusega.

  (17) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.

§ 20.   Umbusalduse avaldamine

  (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.

  (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning lisatud vastav volikogu otsuse eelnõu.

  (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

  (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

  (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.

  (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

  (7) Pärast lõppsõna ära kuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa.

  (9) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.

  (10) Umbusaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.

§ 21.   Volikogu liikme arupärimisõigus

  (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale.

  (3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.

  (4) Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.

  (5) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult volikogu kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

  (6) Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust ning volikogu koosseisu kohta kaks täpsustavat küsimust.

  (7) Volikogu istungil antakse arupärimisele vastamiseks kuni 10 minutit, küsimusele vastamiseks üks minut. Läbirääkimisi ei avata.

§ 22.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Sõnavõtud protokollitakse kokkuvõtvalt, andes edasi olulisema. Volikogu istung võidakse volikogu kantselei poolt salvestada. Salvestised on asutusesiseseks kasutamiseks ja neid kasutatakse volikogu istungi protokolli koostamiseks. Salvestisi ei ole lubatud kopeerida.

  (2) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktid, häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta, kirjalikult esitatud informatsioonid.

  (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

  (4) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad Valga valla veebilehel.

§ 23.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
Karula Vallavolikogu 23. aprilli 2003 määrus nr 42 „Karula Vallavolikogu reglemendi kinnitamine“,
Taheva Vallavolikogu 18. detsember 2001 määrus nr 9 „Taheva Vallavolikogu töökorra kinnitamine“.

§ 24.   Rakendussätted

  (1) Määrust rakendatakse alates 01. jaanuarist 2018.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Külliki Siilak
Esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json