Valga valla põhimäärus
Vastu võetud 22.12.2017 nr 9
, rakendatakse 1.01.2018
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 ja haldusreformi seaduse § 16 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Põhimääruse eesmärk
Valga valla põhimääruses sätestatakse valla sümbolid ja nende kasutamise kord, valla ametiasutuste moodustamise ja ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise kord, volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus, valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
§ 2. Valla haldusterritoorium
(1) Valla halduskeskus asub Valga linnas.
(2) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.
§ 3. Valga valla omavalitsusorganid
Valga valla omavalitsusorganid on Valga Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Valga Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 4. Valla ametiasutused
(1) Valga valla ametiasutused on vallavalitsus koos struktuuriüksustega ja volikogu kantselei.
(2) Vallavalitsuse struktuuriüksusteks on teenistused ja vallakantselei.
(3) Valga valla ametiasutuste arengukava, struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu.
(4) Volikogul on õigus moodustada teisi ametiasutusi ja asutuste hallatavaid asutusi.
(5) Ametiasutuse moodustamise ettepanek esitatakse volikogule ja see peab sisaldama järgmist:
1) ametiasutuse moodustamise põhjendust;
2) andmeid personali kohta;
3) ametiasutuse eelarve prognoos;
4) ametiasutuse põhimääruse eelnõu.
§ 5. Valla sümbolid
(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp.
(2) Valla vappi kasutatakse:
1) volikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ning dokumendiplankidel;
2) valla autasudel, meenetel, tänukirjadel, ümbrikel ja muudel trükistel;
3) volikogu ja vallavalitsuse hoone sildil, valla piiritähistel.
(3) Valla lipp heisatakse alaliselt valla haldushoonetel või hoonete juures olevas lipumastis.
(4) Valla lipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja ühenduste hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel, pidulikel sündmustel, avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul.
(5) Valla lipu heiskamisel lähtutakse Eesti lipu seadusest.
(6) Vallavalitsus võib anda loa valla vapi ja valla lipu kujutise ning värvikombinatsiooni kasutamiseks muudel eesmärkidel.
(7) Volikogul on oma nimega pitsat ja vallavalitsusel on oma nimega pitsat ja pangakonto(d).
§ 51. Valga linna staatus ja sümbolid
(1) Valga linnal säilivad ajalooliselt kehtivad linnaõigused.
(2) Valga linnal on oma vapp ja lipp ning õigus kasutada oma aumärke, aunimetusi ja muud sümboolikat.
2. peatükk Vallavolikogu
§ 6. Volikogu moodustamine ja pädevus
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu valimised viiakse läbi ühes valimisringkonnas. Mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(2) Volikogu juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest seadustest ning õigusaktidest.
(3) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 22 lõikes 1. Samuti on volikogu pädevuses küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.
§ 7. Volikogu struktuur
(1) )Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.
(2) Volikogu tööd korraldab volikogu esimees.
(3) Volikogu liikmete, volikogu komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise ning asjaajamise korraldamise tagab volikogu kantselei.
§ 8. Volikogu esimees
Volikogu esimees täidab oma ülesandeid vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
§ 9. Volikogu esimehe valimine
(1) Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku seaduses ettenähtud aja jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil valitakse esmalt volikogu esimees. Valimised korraldab valla valimiskomisjon. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud häältelugemiskomisjon.
(2) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku volikogu istungi juhatajale. Ülesseatud kandidaadid peavad andma nõusoleku kandideerimiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(4) Volikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.
(5) Igal volikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi vastavalt volikogu töökorras ettenähtud korrale.
(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist nummerdab häältelugemiskomisjon ülesseatud kandidaadid vastavalt esitamise järjekorrale. Valimiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.
(7) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.
(8) Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.
(9) Valimiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohal olevad komisjoni liikmed.
(10) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.
(11) Hääletamise läbiviimise kohta on õigus esitada valimiskomisjonile protest. Protest esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protesti läbi ja teeb selle suhtes otsuse protesti rahuldamise või tagasilükkamise kohta.
(12) Istungi juhataja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist.
(13) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(14) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.
(15) Kui volikogu esimees ei osutu ka pärast valimiste teist vooru valituks, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uued valimised, kus kogu volikogu esimehe valimiste protseduuri korratakse algusest peale.
(16) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
§ 10. Volikogu aseesimeeste valimine
(1) Volikogul on kuni kolm aseesimeest ja need valitakse pärast esimehe valimisi. Valimised korraldab volikogu häältelugemiskomisjon.
(2) Volikogu aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.
(3) Volikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku volikogu istungi juhatajale. Ülesseatud kandidaadid peavad andma nõusoleku kandideerimiseks. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(4) Volikogu aseesimeeste kandidaatidel on õigus esitada enesetaandus kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.
(5) Igal volikogu aseesimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi vastavalt volikogu töökorras ettenähtud korrale.
(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist nummerdab häältelugemiskomisjon ülesseatud kandidaadid vastavalt esitamise järjekorrale. Häältelugemiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.
(7) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.
(8) Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.
(9) Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohal olevad komisjoni liikmed.
(10) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja.
(11) Hääletamise läbiviimise kohta on õigus esitada häältelugemiskomisjonile protest. Protest esitatakse häältelugemiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti läbi ja teeb selle suhtes otsuse protesti rahuldamise või tagasilükkamise kohta.
(12) Istungi juhataja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist.
(13) Volikogu aseesimeesteks osutuvad valituks kandidaadid, kes saavad volikogu koosseisu häälteenamuse.
(14) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadid.
(15) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.
§ 11. Volikogu esimehe ja aseesimeeste volituste kestus
(1) Volikogu esimehe ja aseesimeeste volitused algavad vahetult pärast volikogu esimehe ja aseesimeeste valimistulemuste jõustumist.
(2) Volikogu esimehe ja aseesimeeste volitused lõpevad uue esimehe ja aseesimeeste valimiste valimistulemuste jõustumisega või volikogu koosseisu volituste lõppemisel.
(3) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel lõpevad ka tema volitused volikogu esimehena või aseesimehena.
(4) Volikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumisel või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, teatab ta sellest volikogu istungil. Järgmisel volikogu istungil toimuvad erakorralised valimised järgides Valga Vallavolikogu töökorda.
(5) Erakorralised valimised toimuvad käesoleva põhimääruse § 9 lõigetes 2–16 sätestatud korras. Valla valimiskomisjoni asemel viib hääletamise läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemise komisjon.
§ 12. Volikogu komisjonid
(1) Volikogu moodustab oma töö korraldamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Volikogu moodustab alatised komisjonid, mis käsitlevad vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses toodud ülesannete täitmist. Volikogu komisjoni tegevused ja alused ning töövaldkonnad sätestatakse volikogu töökorras.
(2) Volikogu õigusaktis, millega moodustakse ajutine komisjon, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.
(3) Kõigis alatistes komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, lisaeelarve, eelarvestrateegia, valla arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõu.
(4) #CP1252# Komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse üheaegselt volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Komisjoni esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 3–12 sätestatud korras.
(5) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.
(6) Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul.
(7) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul, kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei osale komisjoni töös.
(8) Komisjoni koosolek protokollitakse ning protokoll avalikustatakse Valga valla veebilehel.
§ 13. Volikogu revisjonikomisjon
Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kellel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesanded.
§ 14. Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel
(1) Kontrollimise viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel ja kooskõlastatult volikogu esimehega eksperte ja spetsialiste ning kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametnikke.
(2) Kontrollimisel lähtutakse aasta tööplaanist või volikogu poolt antud ülesandest. Revisjonikomisjon teavitab kontrollitavat asutust 10 päeva enne kontrollreidi kontrollimise sisust ja ajakavast.
(3) Kontrollijal on õigus saada kontrollitavas asutuses ja valla omandis olevas ettevõttes vajalikku teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada neist koopiaid ning nõuda kirjalikke seletusi.
(4) Kontrollijal on õigus pääseda koos kontrollitava asutuse juhiga või tema poolt määratud isikuga asutuse ruumidesse (materiaalsete väärtuste hoiuruumid ja muud vajalikud objektid).
(5) Kontrollitava asutuse juht (või tema poolt määratud isik) ja valla omanduses oleva ettevõtte juht peab kontrollijale looma vajalikud tingimused kontrolli kiireks teostamiseks, vajadusel osutama organisatsioonilist ja tehnilist abi. Materiaalsete väärtuste kontrollimisel peab juures viibima materiaalselt vastutav isik.
(6) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ja edastab asutuse juhile palve takistuste kõrvaldamiseks. Tegevuse katkestamisest teatab kontrollija volikogu esimehele.
(7) Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud teavet kasutada ainult kontrollimise huvides ega tohi seda edastada kolmandatele isikutele. Kontrollija ei tohi takistada kontrollitava asutuse tööd.
(8) Kontrollimise tulemusi ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.
(9) Kontrolli tulemuste kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla revisjonikomisjoni liikmed ja kontrollitava asutuse juht.
(10) Aktis tuuakse välja avastatud puudused, ettepanekud puuduste likvideerimiseks ja puuduste likvideerimise tähtaeg. Akt arutatakse läbi asjaosalistega. Akti juurde lisatakse vajalikud seletuskirjad.
(11) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(12) Asutuse juht on kohustatud aktis toodud puuduste likvideerimisest teatama revisjonikomisjoni esimehele.
(13) Kontrollija vastutab aktis kajastatu õigsuse eest.
§ 15. Volikogu istung
(1) Volikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu poolt kehtestatud töökorrale.
(2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees põhimääruses sätestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(3) Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema aseesimees vastavalt töökorrale.
(4) Volikogu kokkukutsumise kutses tuleb ära näidata istungil arutusele tulevad küsimused.
(5) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli tööpäeva enne volikogu istungit. Kutse loetakse volikogu liikmele teatavaks tehtuks arvates volikogu kantselei poolt selle volikogu liikme e-postile saatmisest.
(6) Volikogu menetleb istungil eelnõusid vastavalt töökorrale.
(7) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja vastavalt töökorrale.
(8) Volikogul on õigus arutada küsimusi kinnisel istungil vastavalt töökorrale.
(9) Volikogu teeb otsustused istungi juhataja ettepanekul üldjuhul hääletamise teel.
(10) Volikogu istung protokollitakse ning protokoll avalikustatakse Valga valla veebilehel.
§ 16. Volikogu fraktsioon
(1) Volikogu fraktsioon moodustatakse vastavalt volikogu töökorrale.
(2) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik.
(3) Fraktsioonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
2) teha ettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
5) esitada volikogu arupärimisi vallavanemale või vallavalitsuse liikmetele.
3. peatükk Vallavalitsus
§ 17. Vallavanema valimine
(1) Vallavanema valib volikogu salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 9 lõigetes 2–6 sätestatud korras analoogselt volikogu esimehe valimisega. Vallavanema valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon.
(3) Valituks osutunud vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega.
§ 18. Valitsuse moodustamine
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus – esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.
(2) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul volikogule eelnõu vallavalitsuse liikmete kinnitamiseks ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseks.
(3) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse ametisse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel.
§ 19. Valitsuse istung
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu poolt kehtestatud töökorrale.
(2) Vallavalitsuse istung protokollitakse ning protokoll avalikustatakse Valga valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul.
§ 20. Vallavalitsuse pädevus
(1) Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule, vallavalitsus:
1) koostab vallaeelarve projekti, korraldab vallaeelarve täitmist ja koostab majandusaasta aruande;
2) käsutab valla eelarve reservfondi volikogu poolt kehtestatud korras;
3) kinnitab ametisse ametiasutuse hallatavate asutuste juhid;
4) moodustab ametiasutuse hallatavate asutuste hoolekogud või nõukogud;
5) kinnitab ametiasutuse hallatavate asutuste struktuuri ja koosseisud;
6) valdab, kasutab, käsutab ja kontrollib Valga valla vara seaduses sätestatud ja volikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Vallavalitsus võib moodustada oma töö korraldamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Vallavalitsuse komisjoni tegevused ja alused ning töövaldkonnad sätestatakse vallavalitsuse töökorras.
(3) Komisjoni istung protokollitakse ning protokoll avalikustatakse Valga valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul, v.a juhul, kui protokollis sisaldub andmeid, mille avalikustamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
4. peatükk Valla arengukava, eelarvestrateegia ja valla eelarve
§ 21. Arengukava koostamise üldised põhimõtted
(1) Valga valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Kui vallal on neljast aastast pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.
(3) Arengukavade muudatusettepanekud esitatakse vallavalitsusele hiljemalt iga aasta 1. maiks.
§ 22. Eelarvestrateegia koostamise üldised põhimõtted
(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.
(2) Eelarvestrateegia on aluseks Valga valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.
§ 23. Vallaeelarve koostamise üldised põhimõtted
(1) Valga vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.
(2) Valla eelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(3) Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise korra kehtestab volikogu.
(4) Valla eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted kehtestab volikogu.
(5) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega revisjonikomisjon.
(6) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel.
5. peatükk Valla õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine
§ 24. Valla õigusaktid
(1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.
(3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Valga valla haldusterritooriumil.
(4) Volikogu määruste eelnõud avalikustatakse:
1) valla veebilehel vähemalt neli tööpäeva enne volikogu istungit;
2) arengukava eelnõu avalikustatakse valla raamatukogudes, valla teeninduskeskustes ning valla veebilehel vähemalt kaks nädalat enne kinnitamist volikogus.
§ 25. Valla õigusaktide avalikustamine ja jõustumine
(1) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
(2) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses märgitud kuupäevast.
(3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest või korralduses märgitud kuupäevast.
(4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(5) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär, nende puudumisel nende asendajad.
(6) Avalikustamisele kuuluvad valla õigusaktid peavad vastama normitehnilistele ja haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(7) Valla üksikaktid loetakse avalikustatuks nende avalikustamisega valla dokumendihalduskeskkonnas.
6. peatükk Valga valla esindamine
§ 26. Valga valla esindamine
(1) Valga valla esindamise all käsitletakse Valga valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Valga valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.
(2) Valga valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires: volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem või nende poolt volitatud esindaja.
(3) Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik.
(4) Valda võib kohtus esindada lepinguline esindaja.
7. peatükk Rakendussätted
§ 27. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine
(1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi või tunnistab kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Põhimääruse kehtestamiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, kuulates ära kõikide alatiste komisjonide arvamuse, v.a juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest.
§ 28. Määruste kehtetuks tunnistamine
Valga Linnavolikogu 31. jaanuari 2015 määrus nr 27 „Valga linna põhimäärus“, Karula Vallavolikogu 20. märtsi 2003 määrus nr 39 „Karula valla põhimääruse kinnitamine“, Taheva Vallavolikogu 17. juuni 2003 määrus nr 9 „Taheva valla põhimääruse kinnitamine“, Tõlliste Vallavolikogu 23. septembri 2013 määrus nr 15 „Tõlliste valla põhimäärus“ ning Õru Vallavolikogu 15. detsembri 2006 määrus nr 12 „Õru valla põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 29. Rakendussätted
(1) Määrust rakendatakse alates 01. jaanuarist 2018.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Külliki Siilak
Esimees
Facebook
Twitter