Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Narva-Jõesuu linna põhimäärus

Narva-Jõesuu linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.01.2019
Avaldamismärge:RT IV, 04.01.2018, 62

Narva-Jõesuu linna põhimäärus

Vastu võetud 08.11.2017 nr 1
RT IV, 15.11.2017, 6
jõustumine 18.11.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.12.2017RT IV, 04.01.2018, 2507.01.2018

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Tegevuse õiguslikud alused

  (1) Narva-Jõesuu linn (edaspidi linn), kui kohalik omavalitsusüksus juhindub ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.

  (2) Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Narva-Jõesuu Linnavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

§ 2.   Linna omavalitsusorganid

  (1) Linna esinduskogu on volikogu, mille valivad hääleõiguslikud elanikud.

  (2) Linnavalitsus on volikogu poolt moodustav täitevorgan.

2. peatükk LINNA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE 

§ 3.   Linna lipp ja vapp

  (1) Linna lipp poolitub püstisuunas siniseks ja kollaseks väljaks. Sinisel vardapoolsel väljal kollane päike, kollase välja keskel sinine rõhtlaid (1/3 lipu laiusest), (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 1).

  (2) Linna lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050:1650 mm.

  (3) Linnavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane linna lipuga.

  (4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

  (5) Linna vapi rukkilille sinise kilbi keskel asub hõbedane rõngassõlg. Kujutis on must valge foonil (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 2).

§ 4.   Linna lipu kasutamise kord

  (1) Linna lipp heisatakse:
  1) alaliselt volikogu ja linnavalitsuse hoonel;
  2) ajutiselt linna pidupäevadel ja muudel tähtpäevadel.

  (2) Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

  (3) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele.

  (4) Linna lippu kasutatakse laualipuna volikogu ja linnavalitsuse istungitel.

§ 5.   Linna vapi kasutamise kord

  Linna vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena:
  1) volikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel;
  2) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
  3) linna aumärkidel, medalitel ja linna muul sümboolikal;
  4) linna asutuste hoonete siltidel, linna piiritähistel;
  5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Narva-Jõesuu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist;
  6) muudel juhtudel linnavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

3. peatükk VOLIKOGU 

§ 6.   Volikogu ja volikogu liige

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.

  (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

  (5) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu poolt kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 7.   Volikogu pädevus

  (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

  (2) Volikogu pädevuses on ka küsimused, mis on seadustega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.

  (3) Volikogu asjaajamist korraldab linnavolikogu kantselei.

§ 8.   Volikogu esimehe valimine

  (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;
  2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
  4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (4) Volikogu esimehe valimist korraldab volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel volikogu liikmetest valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

  (5) Volikogu liikmetele väljastatakse allkirja vastu volikogu pitsatijäljendiga varustatud hääletussedel.

  (6) Valimistulemused kinnitatakse linna valimiskomisjoni otsusega, kui valimised korraldab linna valimiskomisjon. Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ja selle kohta koostatakse volikogu otsus.

  (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

  (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uus volikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (9) Kui volikogu esimehe volitused volikogu liikmena peatuvad või enne tähtaega lõpevad või astub volikogu esimees ametikohalt tagasi või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees.

  (10) Kui lõikes 9 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimehed istungit juhatada põhjustel, et nad astuvad samaaegselt volikogu esimehega tagasi või nende volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim.

§ 9.   Volikogu aseesimehe valimine

  (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
  1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;
  2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
  4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (4) Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees ja viib läbi volikogu liikmetest avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

  (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.

  (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ja selle kohta koostatakse volikogu otsus.

  (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (8) Kui üles seatakse üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

§ 10.   Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded

  (1) Volikogu esimees:
  1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  2) esindab linna ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires;
  3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
  4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib selgitustaotlustele, märgukirjadele, arupärimistele ja avaldustele vastamist;
  6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
  7) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;
  8) täidab muid talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (2) Volikogul on kaks aseesimeest, kes asendavad volikogu esimeest tema äraolekul.

  (3) Kui ka volikogu aseesimeestel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest kohal olevatest vanim volikogu liige.

  (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.

  (5) Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 11.   Volikogu eestseisus

  (1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev kogu volikogu esimehe juures.

  (2) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, volikogu aseesimehed ja fraktsioonide esimehed ning revisjonikomisjoni esimees.

  (3) Eestseisuse töö vorm on koosolek (sh elektrooniline). Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

  (4) Eestseisuse otsustused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

  (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll vormistatakse ning avalikustatakse komisjonide protokollidega samas korras.

§ 12.   Eestseisuse pädevus

  Eestseisus:
  1) vaatab läbi volikogu istungi päevakorra kavandi ja hindab istungile arutamiseks esitatud eelnõude vastavust põhimääruse paragrahvile 22;
  2) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta;
  3) arutab muid tõstatatud küsimusi.

§ 13.   Volikogu fraktsioon

  (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.

  (2) Sama erakonna või sama valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.

  (3) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.

  (4) Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras.

  (5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad.

  (6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

§ 14.   Volikogu töökeel

  (1) Volikogu töökeel on eesti keel.

  (2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus.

§ 15.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töö vorm on istung. Istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel kolmapäeval. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.

  (3) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.

  (4) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemine või enne istungi lõppu lahkumine kajastatakse istungi protokollis.

§ 16.   Istungi kokkukutsumine ja päevakord

  (1) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse volikogu liikmetele kirjalik kutse koos päevakorra kavandiga e-posti teel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.

  (2) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud volikogu istungile eelneva nädala viimasel tööpäeval, kui volikogu istung toimub kuu viimasel kolmapäeval, kuid mitte hiljem kui neli päeva enne volikogu istungi toimumise päeva. Samaks ajaks peab olema linna veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra kavand.

  (3) Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on avalikkusele linnakantseleis kättesaadavad vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

  (4) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest linnavolikogu kantseleisse.

  (5) Volikogu istungi päevakorra kavandi koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees.

  (6) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kavandi kohta (nt võtta küsimus päevakorrast maha või lisada informatsioon) võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
  1) volikogu liikmed;
  2) linnapea;
  3) linnavalitsus;
  4) komisjonid ja fraktsioonid.

§ 17.   Volikogu istungi läbiviimine

  (1) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
  1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
  2) kutsutud külalistest teatamine;
  3) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamine.

  (2) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt 1 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta.

  (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada pärast ettekande ja kaasettekande ärakuulamist ning enne sõnavõtte. Volikogu võib ühehäälselt otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.

  (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
  1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit;
  2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit;
  3) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele;
  4) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
  5) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
  6) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;
  7) sõnavõtu ja küsimuse esitamise soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;
  8) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult, kui eelnõu võetakse vastu ühe lugemisega;
  9) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras;
  10) võib volikogu töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsustusi;
  11) enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.
  12) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta, hääletamise ajal sõna ei anta.

  (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.

  (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni 1 minut lisaaega. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat istungil ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega.

  (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

  (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel, linnasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal.

  (9) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 18.   Hääletamine volikogus

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel.

  (2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

  (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

  (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu).

  (5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.

  (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

§ 19.   Hääletamine isikuvalimistel

  (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel.

  (2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:
  1) volikogu liikmetel;
  2) volikogu fraktsioonidel.

  (3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

  (4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid ülesseadmise järjekorras, kandidaadi nime järele märgitakse lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

  (5) Volikogu liikme soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide ülesseadmise järjekorras.

  (6) Hääletusprotseduuri viib läbi volikogu liikmetest avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.

  (7) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“. Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

  (8) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus, tagastades rikutud sedeli, saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirjas.

  (9) Häälte lugemine toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist ja on avalik. Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:
  1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
  2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või
  3) hääletussedel on jäetud täitmata või rikutud.

  (10) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel ja kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. Hääletussedelid säilitatakse linnakantseleis volikogu lisamaterjalide kaustas.

  (11) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ja selle kohta koostatakse volikogu otsus.

  (12) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

  (13) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat.

§ 20.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istungid protokollitakse, protokolli kõik leheküljed allkirjastab volikogu istungit juhatanud isik.

  (2) Protokollid on kättesaadavad linnakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad linnakantseleis ning avalikustatud linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.

§ 21.   Volikogu õigusaktide algatamise õigus

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu fraktsioonil;
  2) volikogu komisjonil;
  3) volikogu liikmel;
  4) linnavalitsusel;
  5) linnapeal;
  6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras;
  7) linnasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

§ 22.   Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

  (1) Õigusakti eelnõu esitatakse linnakantseleisse. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
  1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
  2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
  3) milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
  4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
  5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
  6) eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele õigusakt saata.

  (2) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos linnavalitsuse arvamusega.

  (3) Eelnõu peab olema keeleliselt korrektne, kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ning olema üheselt arusaadav. Linnaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.

  (4) Kõik eelnõud (välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad õigusaktid), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, saadetakse enne nende menetlemist volikogu komisjonides linnavalitsusele seisukoha andmiseks. Linnavalitsus annab eelnõule kirjaliku seisukoha hiljemalt kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Linnakantselei edastab volikogu esimehele saadud eelnõu ja linnavalitsuse seisukoha, seejärel suunab volikogu esimees eelnõu volikogu komisjonile menetlemiseks.

  (5) Eelnõu menetlemiseks volikogus määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast vastava komisjoni. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt.

  (6) Kui eelnõu ei saa vastavas komisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes edastab selle eelnõu algatajale koos komisjoni tehtud muudatusettepanekute ning märkustega. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt komisjonis poolthäälte enamust, edastatakse see seisukoha võtuks eestseisusele.

  (7) Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse.

  (8) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, peab esitaja andma arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

  (9) Ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.

  (10) Mitmel lugemisel arutatava eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid volikogu istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse linnakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele.

  (11) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

  (12) Eelnõu algataja nimetab ettekandja volikogu istungile. Komisjoni seisukoha eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja.

  (13) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud.

§ 23.   Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

  (1) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekst-terviktekstidena või algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

  (2) Volikogu õigusaktid on kättesaadavad linnakantseleis ning Narva-Jõesuu linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.

  (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

  (4) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avalikustatakse Narva-Jõesuu linna veebilehel.

  (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 24.   Õigusaktide täitmise kontroll

  (1) Volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

  (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu.

§ 25.   Volikogu liikme arupärimine

  (1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.

  (3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult linnakantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

5. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID 

§ 26.   Volikogu komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine

  (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

  (2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 19 sätestatud korras.

  (3) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

  (4) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget, v.a. revisjonikomisjon.

  (5) Komisjoni liikmetele võib maksta komisjoni tööst osavõtu eest tasu volikogu poolt kehtestatud korras ja määras.

  (6) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

  (7) Komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.

  (8) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või esimehe puudumisel aseesimees.

  (9) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist.

  (10) Volikogu komisjoni tegevus lõpetatakse volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.

§ 27.   Volikogu komisjoni pädevus

  (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
  1) volikogu õigusaktide eelnõu;
  2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;
  3) märgukirjad, selgitustaotlused, isikute avaldused.

  (2) Komisjonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
  2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  3) algatada arutelusid;
  4) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

  (3) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linna õigusaktide vastuvõtmisel.

§ 28.   Volikogu komisjoni töökord

  (1) Komisjoni töö vorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

  (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

  (3) Otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

  (4) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees või aseesimees saadab eelnõu või muu otsustamist vajava küsimuse komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu või ei esita oma seisukohta lahendamist vajava küsimuse kohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

  (5) Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma allkirjastatud seisukohad elektrooniliselt komisjoni esimehele või paberkandjal linnakantseleile enne komisjoni koosoleku algust.

  (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme (te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.

  (7) Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kahe tööpäeva jooksul pärast protokolli saamist. Protokollija viib protokolli märkused sisse kooskõlastatult koosoleku juhatajaga. Esimesena allkirjastab protokolli koosoleku juhataja, teisena protokollija.

  (8) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest, linnakantseleisse. Protokollid avalikustatakse linna veebilehel dokumendiregistri kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse linnakantseleis.

§ 29.   Õigusaktide eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis

  (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Selgitustaotlused, märgukirjad ja avaldused vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

  (2) Õigusakti eelnõu võtmisel volikogu menetlusse komisjonid esitavad muudatusettepanekud õigusakti eelnõu kohta volikogu esimehele.

  (3) Selgitustaotluste, märgukirjade, avalduste ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Selgitustaotluse, märgukirja või avalduse vastuse allkirjastab volikogu esimees või aseesimees. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.

§ 30.   Volikogu komisjoni aruandlus

  Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.

§ 31.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab põhimääruse paragrahvis 26 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

  (2) Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

  (3) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatava asutuse või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust;
  2) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist;
  3) kontrollida volikogu õigusaktide täitmist.

  (4) Revisjonikomisjon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuse tulemuslikkust säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kriteeriumite kohaselt.

  (5) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Revisjonikomisjoni tööplaani (sh kontrolliülesanded, sageduse ja täitjad) kinnitab volikogu oma otsusega.

  (6) Revisjonikomisjoni esimees korraldab komisjoni tööd vastavalt seaduses ning linna põhimääruses sätestatud korras. Revisjonikomisjonil on õigus kaasata kontrollitoimingute tegemisse komisjoniväliseid isikuid.

  (7) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

  (8) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

  (9) Revisjonikomisjon esitab koos linna majandusaasta aruandega aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse veebilehel.

6. peatükk LINNAVALITSUS 

§ 32.   Linnapea valimine

  (1) Linnapea valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks.

  (2) Linnapea valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (3) Linnapea kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;
  2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
  4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

  (4) Nimekirja sulgemise järel moodustatakse volikogu liikmetest avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

  (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.

  (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

  (7) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (8) Valimistulemused kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Linnapea valimise kohta koostatakse volikogu otsus.

  (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

  (10) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

§ 33.   Linnapea asendamine

  (1) Linnapea äraolekul asendab teda linnapea käskkirjaga määratud aselinnapea. Aselinnapeade äraolekul linnapea käskkirjaga määratud isik.

  (2) Linnapead asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele linnavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “linnapea ülesannetes”.

§ 34.   Linnavalitsus ja selle koosseis

  (1) Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust.

  (2) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. Linnavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitab volikogu linnapea ettepanekul.

§ 35.   Linnavalitsuse liikmete kinnitamine

  (1) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab linnapea volikogule kirjalikult linnavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks.

  (2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

  (3) Linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (4) Linnavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse linnapea volituste ajaks.

  (5) Kui linnavalitsuse liige vabastatakse linnavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 36.   Linnavalitsuse pädevus

  Linnavalitsus:
  1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
  3) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
  4) kehtestab linnavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad.

§ 37.   Linnavalitsuse istung

  (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti ning toimuvad üldjuhul kord nädalas teisipäeviti.

  (2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul linnapea asendaja. Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest linnapead ja linnasekretäri.

  (3) Linnavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab linnasekretär.

  (4) Linnavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded ja esitamise tähtaeg on sätestatud linnavalitsuse asjaajamise korras.

  (5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.

  (6) Linnapea või teda asendava isiku otsusel võib linnavalitsuse istungi erandkorras kiireloomulise üksikküsimuse lahendamiseks viia läbi sidevahendite kaudu (elektrooniliselt). Linnavalitsuse liikmete seisukoha väljaselgitamise korraldab linnasekretär, kes saadab eelnõu linnavalitsuse kõikidele liikmetele. Linnavalitsuse liikmed esitavad määratud ajaks elektrooniliselt eelnõule oma seisukoha, mis on varustatud digitaalallkirjaga. Kui linnavalitsuse liige ei teata linnasekretärile nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. Pärast seisukohtade esitamist vormistatakse istungi protokoll.

  (7) Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Linnavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Linnavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

  (8) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. Protokollid säilitatakse linnakantseleis.

§ 38.   Linnavalitsuse komisjon

  (1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

  (2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse linnavalitsuse korraldusega. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse linna veebilehel dokumendiregistri kaudu hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast koosolekut.

§ 39.   Linnavalitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

  (1) Linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekst-terviktekstidena või algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

  (2) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

  (3) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

  (4) Linnavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad linnakantseleis ning Narva-Jõesuu linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.

7. peatükk LINNA ASUTUSED 

§ 40.   Linna ametiasutus

  (1) Linna ametiasutused on linnavalitsus koos struktuuriüksustega ja Menetlusteenistus. Ametiasutusi finantseeritakse linna eelarvest ja nende ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

  (2) Linnavalitsust juhib linnapea.

  (3) Menetlusteenistust juhib juhataja, keda nimetab ametisse linnavalitsus.

  (4) Linna ametiasutuste struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu.

  (5) Menetlusteenistuse alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded ja linna esindamise õigus kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides sätestatakse volikogu poolt kinnitatavas Menetlusteenistuse põhimääruses.

§ 41.   Linna hallatav asutus

  (1) Volikogu võib asutada linna hallatava asutuse, mille ülesandeks on Narva-Jõesuu linnale vajalike teenuste osutamine.

  (2) Hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamine ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

  (3) Hallatava asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises. Asutuse ümberkorraldamist korraldab linnavalitsus.

  (4) Hallatava asutuse töötajate koosseisu ja töötasustamise alused kehtestab linnavalitsus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Hallatava asutuse juhi töökoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi linnapea.

  (6) Hallatava asutuse juhi asendaja määrab vajadusel linnapea.

  (7) Linna ametiasutuse ja linna hallatavad asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

8. peatükk LINNA ESINDAMINE 

§ 42.   Linna esindusfunktsiooni täitmine

  (1) Oma pädevuse piires esindavad linna volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või volitatud esindajad.

  (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsusele.

  (3) Volikogu esindab linna:
  1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
  2) suhetes Riigikoguga;
  3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.

  (4) Volikogu esimees esindab linna:
  1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;
  2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
  3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
  4) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.

  (5) Linnavalitsus esindab linna:
  1) seadustega, volikogu määruste või otsustega linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
  2) suhetes Vabariigi Valitsusega;
  3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.

  (6) Linnapea esindab linna:
  1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega;
  2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
  3) muudes seadustes ja volikogu otsustega linnapea pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

  (7) Avalikel üritustel esindavad linna volikogu esimees, linnapea, volikogu ja linnavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.

  (8) Linnavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

§ 43.   Välissuhted

  (1) Volikogu otsustab linna osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Narva-Jõesuu linna sõprusomavalitsuseks tunnistamise.

  (2) Narva-Jõesuu linna esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab linnavalitsus.

  (3) Narva-Jõesuu linna sõprusomavalitsusega lepingu sõlmib linnavalitsus. Linnavalitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist.

§ 44.   Linna esindamine kohtus ja lepingulistes suhetes

  (1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna hallatava asutuse kaudu.

  (2) Linna esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides linnasekretär või tema volitatud isik. Linnasekretär esindab linna erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.

  (3) Menetlusteenistuse juhataja esindab linna kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides ilma erivolituseta neis asjades, mis on seotud menetlusteenistuse poolt linna nimel läbiviidud riikliku järelevalve toimingute ja selle käigus koostatud haldusdokumentide ning viivistasu otsuste peale esitatud kaebustega.

  (4) Linna osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust linnasekretär.

  (5) Linna esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, linna põhimääruses ja linnavara eeskirjas ning teistes volikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.

9. peatükk LINNA ARENGUKAVA, EELARVE JA MUNITSIPAALOMAND 

§ 45.   Linna arengukava ja eelarvestrateegia

  (1) Linna arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Arengukavas esitatakse vähemalt:
  1) linna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;
  2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;
  3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;
  4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

  (3) Täiendava arengukava võib koostada:
  1) linna mõne territooriumi osa kohta;
  2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas linna arengukavaga. Arengukava peab arvestama linna üldplaneeringut.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.

  (6) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa.

§ 46.   Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine

  (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse volikogu kehtestatud korras. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

  (2) Linnavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks ja korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.

  (3) Volikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt 15. oktoobriks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

  (4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

§ 47.   Linna eelarve

  (1) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

  (2) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

  (3) Eelarve koostatakse, menetletakse, avalikustatakse ja täidetakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, linna põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

  (4) Linnavalitsus kehtestab eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra.

  (5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

§ 48.   Majandusaasta aruanne

  (1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks linnavalitsus.

  (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.

  (3) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks (otsusega).

  (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel.

§ 49.   Laenude võtmine

  (1) Linn võib anda ja võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

  (2) Linn võib kooskõlas eelarvestrateegiaga enda või sõltuva üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

§ 50.   Munitsipaalomand

  (1) Munitsipaalomand on linnale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu.

  (2) Linn võib talle riigilt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigilt tasuta saadud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu kehtestatud korras.

  (3) Linnavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Linnavara antakse kasutusse tasu eest enampakkumise korras või tasuta, eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras.

  (4) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine ning see toimub linnavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.

91. peatükk Sisekontrollisüsteem ja siseaudit 
[RT IV, 04.01.2018, 25 - jõust. 07.01.2018]

§ 501.   Sisekontrolli süsteem

  (1) Sisekontrolli süsteem on linna asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
  1) õigusaktidest kinnipidamise;
  2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
  3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
  4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

  (2) Linnavolikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab linnavalitsus.
[RT IV, 04.01.2018, 25 - jõust. 07.01.2018]

§ 502.   Siseaudit

  (1) Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse linna asutustes, samuti Narva-Jõesuu linnas kui omavalitsusüksuses tegevuse tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

  (2) Linna siseauditeid viib läbi siseaudiitor.

  (3) ) Siseauditi korraldamise eest linna ametiasutustes vastutab siseaudiitor.

  (4) Linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste siseauditi üldeeskirja kehtestab linnavalitsus.
[RT IV, 04.01.2018, 25 - jõust. 07.01.2018]

10. peatükk LÕPP- ja RAKENDUSSÄTTED 

§ 51.   Põhimääruse kehtestamine ja muutmine

  Põhimääruse kehtestamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 52.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 53.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

/otsingu_soovitused.json