Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Setomaa valla raamatupidamise sise-eeskiri

Setomaa valla raamatupidamise sise-eeskiri - sisukord
Väljaandja:Setomaa Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.01.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.01.2023, 6

Setomaa valla raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 02.06.2021 nr 3
RT IV, 18.06.2021, 9
jõustumine 21.06.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.12.2022RT IV, 04.01.2023, 507.01.2023, rakendatakse alates 01.01.2023

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 11, § 35 lõike 4, rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 1 lõigete 4 ja 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Setomaa valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on Setomaa valla kui avaliku sektori raamatupidamiskohustuslase (edaspidi vald) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamise ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.

  (2) Setomaa vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Setomaa Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) kaudu.

  (3) Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS), avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri) ning selle juurde kuuluvatest lisadest ja juhendmaterjalidest, raamatupidamise toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), Eesti finantsaruandluse standardist, rahvusvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standardist (edaspidi IPSAS) ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi KOFS).

  (4) Valla tsentraliseeritud raamatupidamine hõlmab finantsarvestust ametiasutuses ja järgmistes ametiasutuse hallatavates asutustes:
  1) Meremäe Kool;
  2) Mikitamäe Kool;
  3) Setomaa Hooldekodu;
  4) Setomaa Kultuurikeskus;
  5) Setomaa Muuseumid;
  6) Setomaa Noorsootöö Keskus;
  7) Setomaa Vallaraamatukogu;
  8) Värska Gümnaasium;
  9) Värska Lasteaed;
  10) Setomaa Muusikakool.
[RT IV, 04.01.2023, 5 - jõust. 07.01.2023, rakendatakse alates 01.01.2023]

  (5) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi asutused).

  (6) Eeskiri reguleerib:
  1) kontoplaani ning koodide ja lühendite kasutamist;
  2) asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist;
  3) varade ja kohustuste inventeerimist;
  4) raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist;
  5) raamatupidamisregistrite pidamist;
  6) vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume;
  7) arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises;
  8) aruannete koostamise korda.

§ 2.   Määruses kasutatavad mõisted ja lühendid

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) aruandeperiood - periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruannete koostamisel. Lühem aruandeperiood on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta;
  2) saldoandmik - üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu üldeeskirja lisades toodud kontoplaani järgi; konsolideeritud saldoandmikus on konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod elimineeritud;
  3) tehingupartner või tehingupartnerid - avaliku sektori üksus, kohalik omavalitsus ja sidusüksus, kellele on antud tehingupartneri kood ning on esitatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi lisas tehingupartnerite nimekirjas;
  4) eelarve täitmine - sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega;
  5) aruandev isik - asutuse või hallatava asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik, kellele on antud volitus majandustehingute tegemiseks;
  6) vallakassa - vallavalitsuses asuv sularahakassa;
  7) aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kontrollija või vastutava isiku (eelarve vastustav täitja, projekti vastutav täitja, eelarve kulujuhi või muu aktseptiõiguslik isik) kompetentsi.
  8) eelarve vastutav täitja – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada vallaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, mille õigust teostab vastutav isik kulude aktsepteerimisega valla eelarveklassifikaatorite liigenduses.
  9) Eesti finantsaruandluse standard – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev standard, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-s, mida täiendavad RTJ-d, üldeeskiri ja eeskiri;
  10) majandustehingute kirjendaja – töötaja, kes lähtudes finantsaruandluse standardist kirjendab valla majandustehingud raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses. Üldjuhul on majandustehingute kirjendajaks finantsosakonna töötajad.
  11) majandusinformatsiooni liigendamine – valla majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi või valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid valla juhtimisotsuste tegemiseks ning riigi aruandluse jaoks.

2. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 

§ 3.   Raamatupidamise korraldus Setomaa vallas

  (1) Setomaa vald on raamatupidamise seaduse § 2 lõike 2 mõistes raamatupidamiskohuslane, mille tegevust korraldab ametiasutus.

  (2) Setomaa valla, kui ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritult, tagades seejuures iga iseseisva registrikoodiga asutuse varade, tulude ja kulude eraldi arvestuse.

  (3) Setomaa valla igapäevast finantsmajanduslikku tegevust korraldab ametiasutuse raamatupidamise ja finantsarvestuse eest vastutav osakond (edaspidi finantsosakond).

  (4) Asutustel on iseseisvad registrikoodid, rahandusministeeriumi poolt eraldatud ühine tehingupartneri kood ja ühised arveldusarved pankades.

  (5) Ametiasutuse ja asutuste igapäevast tegevust juhib ja korraldab vastava asutuse juht (ametiasutuse puhul vallavanem, ametiasutuse hallatavate asutuste puhul asutuse juhataja või direktor). Asutuse juht vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

  (6) Valla tsentraliseeritud raamatupidamist korraldab ja töötajaid juhendab finantsosakonna juhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

  (7) Ametiasutuse ja asutuste raamatupidamisarvestust teostavad finantsosakonna töötajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites või töölepingutes.

3. peatükk RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD INFOSÜSTEEMID 

§ 4.   Raamatupidamisega seotud kasutusel olevad infosüsteemid

  Ametiasutuse ja asutuste raamatupidamisarvestuses kasutatakse järgmisi raamatupidamisega seotud infosüsteeme:
  1) raamatupidamistarkvara PMen;
  2) arvete ja kuluaruannete menetlemiseks ning e-arvete saatmiseks ja saamiseks Setomaa vallaga lepingulises suhtes oleva arvekeskkonna operaatori veebipõhist arvekeskust (edaspidi e-arvekeskus), mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga;
  3) eelarvestamisprotsessi ning eelarve täitmist toetavat infosüsteemi VeeRa, mis on liidestatud raamatupidamistarkvaraga;
  4) krediidiasutustega arveldamiseks Setomaa vallaga lepingulistes suhetes oleva krediidiasutuse arvelduskeskkonda.

§ 41.   Infosüsteemide kasutamise eesmärk

  Eeskirja §-s 4 nimetatud infosüsteeme kasutatakse Setomaa valla asutuste raamatupidamisega seotud andmete ning varade ja finantsarvestuse ja -aruandlusega seotud andmete kogumiseks, edastamiseks ja säilitamiseks.

§ 42.   Andmete omanik

  Infosüsteemidesse sisestatud andmete omanik on Setomaa vald.

§ 43.   Infosüsteemide vastutav ja volitatud töötleja

  (1) Infosüsteemide vastutav töötleja on ametiasutus.

  (2) Infosüsteemide volitatud töötlejad on
  1) andmekogu pidamist või infosüsteemi kasutamist võimaldava tarkvara omanik (arendaja);
  2) andmekogu või infosüsteemi sisestatud andmete majutaja;
  3) isik, kellele avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingust tulenevalt tagatakse raamatupidamise infosüsteemidele juurdepääs.

§ 44.   Infosüsteemidesse andmeandjad

  Infosüsteemidesse andmeandjad on ametiasutuse hallatavad asutused ning teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on seadustest tulenevalt kohustus raamatupidamisega seotud algdokumente või teavet esitada.

§ 45.   Infosüsteemide andmekoosseisud

  (1) Raamatupidamistarkvara PMen (edaspidi PMen) alusel täidab Setomaa vald RPSi, FAjuhendi ja RTJ nõuetega avaliku sektori raamatupidamisele ning finantsaruandlusele ja eelarve täitmisele kehtestatud nõudeid. PMen-i kantakse järgmised andmed:
  1) andmed kassa ja panga kohta ehk raha liikumist kirjeldavad andmed (arvete tasumine, nõuete laekumine);
  2) andmed arvelduste kohta (võlad ja ettemaksed);
  3) pearaamatu andmed (koond);
  4) eelarve andmed;
  5) andmed Setomaa valla asutuste töötajatele, ametnikele ning kohaliku omavalitsuse organi liikmetele arvestatud palga, hüvitiste, tasude ning erisoodustuste ja tasudelt kinnipidamiste kohta;
  6) andmed Setomaa valla põhivarade kohta koos kulumi arvestusega;
  7) andmed Setomaa valla varade liikumise kohta koos koguselise arvestusega;
  8) andmed esitatud ja saabunud arvete kohta;
  9) andmed Setomaa valla asutuste personali ning kohaliku omavalitsuse tööorganite liikmete kohta (isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, arvelduskonto number jne).
  10) PMen programmis on raamatupidamine jagatud kaheks valdkonnaks. Tingituna Setomaa Muuseumid käibemaksukohustusest, peetakse asutuse maksuaruandluse jaoks andmete saamiseks selle asutuse raamatupidamisarvestust eraldi valdkonna „Setomaa muuseum“ all. Teiste asutuste raamatupidamisarvestust kajastatakse valdkonnas „eelarve“. Eristamaks asutuse tulusid, kulusid ja varasid, kasutatakse osakonna või objekti tunnust.
  11) PMen on integreeritud raamatupidamistarkvara, mille ühes osas sisestatud andmed kanduvad automaatselt ka programmi teistesse osadesse.

  (2) E-arvekeskus on infosüsteem masintöödeldavate elektrooniliste arvete edastamiseks, kinnitamiseks, vastuvõtmiseks ja säilitamiseks ning sidumiseks PMen-iga. E-arvekeskuse kaudu liikuvate arvete (tarnijate ostuarved, ostjatele esitatavad müügiarved) edastamisel ja vastuvõtmisel kantakse infosüsteemi järgmised andmed:
  1) arve saaja ning saatja nimi või nimetus (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, juriidilise isiku või asutuse nimetus);
  2) arve saaja või saatja isikukood või registrikood;
  3) käibemaksukohustuslase puhul KMKR number;
  4) arvelduskonto IBAN kujul;
  5) kauba nimetus, kogus, hind, summa käibemaksuta, käibemaks ja summa kokku.

  (3) VeeRa on infosüsteem eelarvestamisprotsessi teostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve vastutavatele täitjatele.

  (4) Krediidiasutuse arvelduskeskkond on vastava krediidiasutuse (panga) tagatud elektrooniline võimalus teha krediidiasutuses tehinguid, jälgida Setomaa valla arvelduskontodelt raha liikumist ning suhelda krediidiasutusega. Krediidiasutuse arvelduskeskkonna kaudu liiguvad panga ülekanded juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Pankade arvelduskeskkonnad on liidestatud PMen-iga.

§ 46.   Infosüsteemide andmetöötlejad

  (1) Eeskirja § 45 lõigetes 1 ja 3 nimetatud infosüsteemid on andmebaasid Setomaa valla asutuste sisemiseks töökorralduseks vajaliku teabe kogumiseks ja säilitamiseks ning nimetatud infosüsteemides tagatakse andmetele juurdepääs ainult Setomaa valla asutuste töötajatele või isikutele ja asutustele, kellel on seadusest tulenevalt õigus infosüsteemides olevat teavet saada.

  (2) Eeskirja § 45 lõikes 2 nimetatud infosüsteemis töötlevad lisaks ametiasutusele andmeid (teavet) vastavate arvete saajad.

  (3) Eeskirja § 45 lõikes 4 sätestatud juhul töötlevad andmeid ametiasutus ja vastav krediidiasutus.

§ 47.   Infosüsteemide kasutamise korraldamine

  (1) Infosüsteemide kasutamine korraldatakse lepingute ja asutuse sisemise töökorraldusega.

  (2) Vastava infosüsteemi administraator määratakse lepingu või vallavanema käskkirjaga ning vastavate õigustega isik märgitakse ametiasutuse infosüsteemide registris.

  (3) Infosüsteemides tagab teabele juurdepääsu administraator lähtuvalt ametniku või töötaja tööülesannetest. Eeskätt kasutavad raamatupidamise infosüsteeme ametiasutuses finantsosakonna juhataja, vanemraamatupidaja ning raamatupidaja. Kõikidele infosüsteemidele on juurdepääs vallavanemal.

  (4) Infosüsteemides VeeRa ja e-arvekeskus on andmete töötlejateks ka hallatavate asutuste juhid ning nende määratud töötajad.

§ 48.   Infosüsteemides teabe säilitamine

  (1) Infosüsteemides säilitatakse teave vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele ja ametiasutuse dokumentide liigitusskeemis määratud tähtaegadele.

  (2) Teave, mille säilitustähtaeg on möödunud, tuleb hävitada. Hävitamise korraldab finantsosakonna juhataja koostöös vastava infosüsteemi tarkvara omanikuga.

§ 49.   Infosüsteemidest teabe edastamine

  (1) Infosüsteemides olevat teavet aktiivselt ei avalikustata.

  (2) Infosüsteemides olevate juurdepääsupiiranguta teavet on võimalik saada teabenõude korras.

  (3) Isikul on õigus saada enda kohta infosüsteemidesse kogutud teavet.

§ 410.   Infosüsteemide turvameetmed

  Infosüsteemide turvameetmed tagatakse infosüsteemi omanikuga sõlmitud lepingu ning ametiasutuse sisemise töökorraldusega, sh küberturvalisuse nõuetega.

4. peatükk MAJANDUSTEHINGUD JA DOKUMENTATSIOON 

§ 5.   Dokumenteerimise üldnõuded

  (1) Ametiasutus ja asutused dokumenteerivad ning kirjendavad oma majandustehinguid mõistliku aja jooksul pärast nende toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehingud on toimingud ja sündmused, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohuslase vara, kohustuste ja netovara koosseisus.

  (2) Majandustehingut tõendab algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument, mis sisaldab raamatupidamisseaduses sätestatud nõudeid.

  (3) Kulude ja kohustuste kirjendamise aluseks olevad dokumendid aktsepteeritakse ning esitatakse finantsosakonnale 3 tööpäeva jooksul.

§ 6.   Kontoplaan

  (1) Setomaa valla raamatupidamiskohuslased lähtuvad üldeeskirja lisas toodud kontoplaanist. Kontoplaanis on esitatud kontode, tehingupartnerite, tegevusalade, allikate ja rahavoo koodide loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete tekkepõhiseks kirjendamiseks. Kontoplaan liigendatakse omakorda vajadusel täiendavate alamkontodega.

  (2) Valitud kontole tuleb lisada tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontoplaanis on kontol vastavas veerus märge “nõutav”.

  (3) Raamatupidamiskohuslasel on lubatud kasutada täiendavaid eelarvetunnuseid ehk koode (näiteks allkontod, osakondade koodid, programmide või projektide koodid jms), mis võimaldavad täiendavat analüüsi vastavalt vajadusele, kuid mida ei edastata Rahandusministeeriumile. Setomaa valla asutuste, osakondade ja kuluobjektide tunnused ning projektikoodid antakse ametiasutuse finantsosakonna juhataja poolt, eristamaks neid kulusid muudest asutuse kuludest.

§ 7.   Alg- ja koonddokumendid

  (1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
  1) dokumendi nimetus ja number;
  2) koostamise kuupäev;
  3) tehingu majanduslik sisu;
  4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  5) tehingu osapoolte nimed, avaliku sektori tehingupartnerite puhul TP koodid, kui maksja ja tegelik tehingupartner on erinevad asutused, siis peab see olema selgelt väljendatud;
  6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
  7) majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
  8) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  9) algdokument peab olema masintöödeldav. Algdokument võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusaktist või kui tehingupoolel ei ole masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.

  (2) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimesid ja aadresse algdokumendi koostaja nimi.

  (3) Raamatupidamisarvestuse aluseks olevad peamised alg- ja koonddokumendid on järgmised:
  1) arved (ostuarved, müügiarved);
  2) saatelehed, sularaha kviitungid, tšekid, kuluaruanded;
  3) pangakonto väljavõtted;
  4) lähetusaruanded;
  5) kassa sissetuleku ja väljamineku orderid;
  6) vara üleandmis-vastuvõtmisaktid;
  7) varade või kohustuste ümberhindlus-, mahakandmis ja inventeerimise aktid;
  8) palgadokumendid (tööaja tabelid, töölepingud, tarifikatsioonid, käskkirjad, avaldused, töövõimetuslehed, koondpalgalehed, palgalehed jms);
  9) lepingud (ostu-, müügi-, rendilepingud jms);
  10) eelarve volitatud täitja otsused, korraldused ja käskkirjad;
  11) raamatupidamisõiend.

  (4) Algdokumentide käive toimub alljärgneva tabeli alusel

Dokumendi nimetusRaamatupidamisele dokumendi esitamise tähtaegDokumendi esitamise eest vastutaja
Vallavalitsuse ja volikogu õigusaktidjärgmisel tööpäeval peale allkirjastamistvallakantselei
Rahalisteks väljamakseteks kohustavate lepingute (va töölepingud) koopiadjärgmisel tööpäeval peale allkirjastamist ning dokumendiregistris registreerimistlepingu täitmise eest vastutav isik
Võla- ja asjaõiguslepingudseitsme päeva jooksul peale lepingu sõlmimistlepingu täitmise eest vastutav isik
Käskkirjad töötasude, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohtakaks päeva enne tasu väljamaksmistkäskkirjade koostaja
Käskkirjad töölepingute lõpetamise kohtakaks päeva enne tasu väljamaksmistkäskkirjade koostaja
Töö-, töövõtu või käsunduslepingud tasu maksmiseksjooksva kuu 25. kuupäevakslepingu täitmise eest vastutav isik
Töötasude arvestuse algandmed- tööaja arvestuse tabelidjooksva kuu 25. kuupäevaksasutuse juhid või volitatud isikud, osakondade juhatajad
Avaldus tulumaksu kinnipidamise kohtajooksva kuu 20. kuupäevakstöötajad või asutusejuhid
Isikliku sõiduki sõidupäevikaruande kuule järgneva kuu teiseks kuupäevaksauto kasutaja
Ametisõiduki sõidupäevikaruande kuule järgneva kuu teiseks kuupäevaksauto vastutav kasutaja
Lähetuskulude aruanneviie tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumistlähetatu
Majanduskulude aruanne (kulude aruanne)aruande kuule järgneva kuu 15. kuupäevaksisik, kes esitab majanduskulude aruande
Hankijate arvedkolme tööpäeva jooksul peale tehingu toimumistasutuse juht või volitatud isik
Akt vara arvele võtmiseks, maha kandmiseks, alla- või ümberhindamisekskolme tööpäeva jooksul pärast akti allkirjastamist või õigusaktidega sätestatud juhtudel kinnitamistkomisjoni esimees või vara eest vastutav isik
Kassa dokumendid, makseterminalide aruandedtehingu toimumise päevale järgneval tööpäevalkassa eest vastutav isik
Sotsiaaltoetuste väljamaksmise lehed STAR programmistkaks tööpäeva enne toetuse väljamaksmistsotsiaalosakonna juhataja ja/või sotsiaaltööspetsialist

§ 8.   Ostuarvete elektrooniline kinnitamine ja nende tasumine

  (1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste kulusid tegema volitatud isikuteks on eelarve täitmise eest vastutavad isikud.

  (2) Enne, kui majandusinformatsioon kajastatakse finantsarvestuses, kontrollivad ostuarvete õigsust eelarve kulujuhid.

  (3) Ostuarved digitaliseeritakse, kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele e-arvekeskuses ja imporditakse peale lõppkinnitaja aktsepti raamatupidamistarkvarasse.

  (4) Kulude kinnitamisele suunamisel ja kulude kinnitamisel e-arvekeskuse keskkonnas lähtutakse järgnevast:
  1) kuni 149,99 euro väärtuses tehingu kinnitamiseks teeb kinnitusmärke hallatava asutuse juht või valdkonna juht ja oluliste asjaolude korral märgib vastava kommentaari;
  2) 150 euro ja enam väärtuses tehingu kinnitamiseks teeb kinnitusmärke ka vallavanem või tema asendaja (lisaks eelmistes punktides toodud kinnitajatele), lisades oluliste asjaolude korral vastava kommentaari vastavasse lahtrisse;
  3) Kui ametiasutuse volitatud isik viibib teenistuslähetuses või tema avaliku võimu teostamise õigus on peatatud või kui tehingu tegemiseks on kehtestatud toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatud alusel, siis on volitatud isiku pädevuses olevaid kulusid õigus teha ja arveid kinnitada teda asendama määratud isikul, vallavanemal või vallavanema asendajal.
  4) Ametiasutuse hallatavates asutustes on kulusid tegema ja arveid kinnitama volitatud isikuks asutuse juht. Kui asutuse juht viibib töölähetuses või temaga on tööleping peatatud või kui tehingu tegemiseks on kehtestatud toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatud alusel, on kulusid tegema ja arveid kinnitama volitatud isikuks asutuse juhi või vallavanema poolt kirjalikult määratud isik või ametiasutuse vastava valdkonna osakonnajuhataja.
  5) Vallavanema töövõimetuslehel olemisel või toimingupiirangu rakendamisel kinnitab arveid vallavalitsuse vanim liige vastavalt Setomaa valla põhimääruse § 35 regulatsioonile.

  (5) Ostuarve kinnitaja vastutab, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt
sõlmitud lepingutele;
  3) tehing on õiguspärane;
  4) tehing on kooskõlas kinnitatud eelarvega;
  5) tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrollimise nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isiku poolt;
  6) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. Kinnitaja lisab vajadusel arve juurde programmi käskluse „lisa manus“ kaudu täiendavaid dokumente (näiteks leping, tööde vastuvõtu akt jms).

  (6) Kui ostuarve ei vasta kokkulepitud tingimustele, siis lükatakse dokument koos selgitusega tagasi (programmi käsklus „Lükka tagasi“). Tagasilükatud ostuarve tagastavad raamatupidamistöötajad arve esitajale (programmi käsklus „Tagasta arve saatjale“).

  (7) Kui ostuarve on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda antud kulu ei kuulu, siis suunab ta arve tagasi kinnitusringi alustajale (programmi käsklus „Tagasi eelmisele“) või suunab arve edasi õigele kinnitajale (programmi käsklus „Suuna“).

  (8) Kinnitaja peab ostuarve kinnitama, edasi suunama või tagasi lükkama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, st peale teistkordse kinnitusteate (meeldetuletuse) saabumist.

  (9) Algdokumendi järgi määratletava majandustehingu sisu ja kuludokumendil aktsepteerija määratud valla eelarve tunnuse vahelise vastuolu korral informeerib finantsosakonnatöötaja sellest eelarve kulujuhti. Kui eelarve- või asutuse juht ja finantsosakonnatöötaja jäävad eriarvamusele, teeb otsuse korrigeerimise kohta finantsosakonna juhataja.

  (10) Finantsosakonna töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:
  1) tehingu kooskõla eelarve täitmise põhimõtetega;
  2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsuse;
  3) maksetähtpäeva ja tehingu summad;
  4) tekkepõhise perioodi;
  5) tehingu vastaspoole andmed;
  6) arvete korral nende vastavuse käibemaksuseadusele;
  7) asjaolu, kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud.

  (11) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse (üldeeskiri § 15 lõige 9):
  1) paberkandjal dokumendil omakäeline allkiri;
  2) digitaalallkiri;
  3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektroonselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

  (12) Maksete ülekandmise tingimused peavad reeglina andma võimaluse tasuda 14 kuni 30 päeva jooksul peale kauba, teenuse või muu hüve saamist.

  (13) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.

§ 9.   Algdokumentide aktsepteerimise õigused ja aktsepteerimise viisid

  (1) Algdokumentide aktsepteerimise õigus on eelarve kulujuhtidel. Eelarve kulujuhid võivad enne omapoolset algdokumentide aktsepteerimist määrata eelnevaid aktsepteerijaid, teavitades sellest finantsosakonna töötajaid.

  (2) Töötasu ja sellega kaasnevad maksukulud aktsepteeritakse töötaja töölevõtmisel ja/või täiendavate tasude määramisel.

  (3) Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendil, sh aktsepteeritakse erisoodustuse maksukulud vaikimisi (maksukulud arvestatakse raamatupidamises).

  (4) Amortisatsioonikulu aktsepteeritakse põhivaraobjektile amortisatsiooninormi määramisel.

  (5) Finantseerimistehingutest tulenevad finantskulud aktsepteeritakse lepingute sõlmimisel või valla õigusakti vastuvõtmisel. Kui nimetatud dokumentidest ei nähtu kulude liigendus valla eelarve tunnuste lõikes, aktsepteeritakse makse aluseks olevad dokumendid täiendavalt.

  (6) Metoodilistest nõuetest tulenevate tehingute (kulud nõuete ebatõenäoliseks laekuvaks hindamise tagajärjel vm) kirjendamisel määrab ja kinnitab kõik kulude aktsepteerimisel nõutavad tunnused raamatupidamisõiendi koostanud isik oma allkirjaga.

  (7) Kui parandus ei põhine algdokumendil, siis tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.

  (8) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile paranduse tegemise kuupäeva, tehingu majandusliku sisu, paranduse sisu ja kinnitab paranduse allkirjaga.

  (9) Elektroonilises keskkonnas menetletavaid dokumente (nt ostuarveid) parandatakse samas keskkonnas.

§ 10.   Algdokumentide säilitamine

  (1) Algdokumente säilitatakse reeglina elektrooniliselt. Dokumendihaldussüsteemis Amphora kinnitatakse ja säilitatakse lepinguid, korraldusi, sõidupäevikuid jms. Arveid säilitatakse e-arvekeskuse süsteemis.

  (2) E-arvekeskuses olevate elektrooniliste müügiarvete ja ostuarvete 7-aasta pikkuse säilitamise eest vastutab operaatorfirma.

  (3) Suur osa raamatupidamisdokumentides olevast infost salvestub paralleelselt ka raamatupidamisprogrammi. Kogu raamatupidamisprogrammi andmebaasist tehakse serveri kaudu varukoopiaid. Varukoopiate tegemise eest vastutab Telia Eesti AS.

  (4) Elektrooniliste raamatupidamisregistrite loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.

  (5) Paberkandjal säilitatakse need raamatupidamise algdokumendid, mis on koostatud paberkandjal (sh kassaorderid) või mille säilitamise vajadus tuleneb sihtfinantseerimise andja nõuetest.

  (6) Raamatupidamistarkvaras oleva informatsiooni säilitamiseks tehakse programmist igas kuus järgmised väljatrükid:
  1) pearaamatu koond;
  2) kassaraamat;
  3) arvelduste koond;
  4) palgalehed;
Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid:
  5) põhivarade nimekiri;
  6) bilansiväliste varade nimekiri;
  7) pearaamatu koond;
  8) puhkusereservi arvestused;
  9) arvelduste kanded, mida pole igas kuus välja trükitud.

  (7) Majandustehingute aluseks olevaid lepinguid, tellimuskirju jt majandustehingute sisu mõistmiseks vajalikke dokumente säilitatakse tehinguid teostanud hallatavas asutuses või vallavalitsuse kantseleis vastavalt neid valdkondi käsitlevate õigusaktide nõuetele.

  (8) Raamatupidamisedokumentide säilitustähtajad on järgmised:
  1) Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollakte ning muid raamatupidamisdokumente säilitatakse seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.
  2) Programmiperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste vahenditest finantseeritud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2025.
  3) Muude projektide dokumente säilitatakse vastavalt rahastatava institutsiooni nõuetele.

  (9) Raamatupidamisdokumente hoitakse finantsosakonnas üldjuhul kuni kaks aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi, kus neid säilitatakse vastavalt dokumentidele kehtestatud säilitusajale.

§ 11.   Majandustehingute kirjendamine ja andmete sisestamine finantsarvestuse infosüsteemi

  (1) Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse raamatupidamistarkvarasse. Paberkandjal esitatud algdokumendid (majanduskulude aruanded) sisestatakse raamatupidamistarkvarasse käsitsi (või edastatakse sobival kujul operaatorettevõttele), millele järgneb nende kinnitamine elektrooniliselt.

  (2) Ligipääs kogu raamatupidamistarkvarale on finantsosakonna töötajatel ja Värska Gümnaasiumi ning Setomaa Muuseumi toitlustuse eest vastutavatel isikutel PMen-i moodulile „Materjalid.“

§ 12.   Nõuded pangaülekannetele

  (1) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste teostamiseks avatakse arvelduskontod pankades.

  (2) Rahalisi ülekandeid tehakse ainult elektrooniliselt ning nende tegemisel osalevad kaks isikut: vanemraamatupidaja, kes impordib maksed PMen-ist panka ja finantsosakonna juhataja, kes kinnitab maksed pangas.

  (3) Allkirjaõiguslikud isikud pangas kinnitatakse asutuse juhi poolt, kus esimese allkirjaõigusega on vallavanem ja teise allkirjaõigusega finantsosakonna juhataja või teda asendav vanemraamatupidaja.

  (4) Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

  (5) Pangakaartide kasutamise õigus on vallavanemal. Pangaga sõlmitud lepingus kinnitatakse päevalimiit sularaha väljavõtul ja krediidi maksimumlimiit.

  (6) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud.

  (7) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.

  (8) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

  (9) Kaardi valdaja esitab raamatupidamisele pangakaardiga sooritatud tehingu algdokumendi esimesel võimalusel peale tehingu sooritamist. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.

§ 13.   Nõuded sularaha käitlemisele

  (1) Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule (raamatupidajale, kassapidajale).

  (2) Sularahatehingute kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassaoperatsioonide arvestamise analüütilise konto väljatrükk on kasutusel kassaraamatuna.

  (3) Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka finantsosakonna juhataja.

  (4) Juhul kui ei ole kinni peetud dokumentide vormistamise nõuetest, tagastab kassaoperatsioone teostav isik algdokumendi selle esitajale nõuetekohaseks vormistamiseks.

  (5) Sotsiaalteenuste, muuseumi piletite jm maksete vastuvõtmisel kasutatakse sularaha kviitungeid. Kviitungite arvestus on sisse viidud vastavas žurnaalis.

  (6) Ametiasutuses ja asutuses eksisteerib 2 kassat (muuseumi kassa ja vallakassa). Vallakassas hoitava sularaha summa ülempiir on 6000 eurot ning muuseumi kassas 2000 eurot. Vastavalt vajadusele viiakse sularaha panka või finantsasutuse teeninduspunktidesse (näiteks Coop kauplus). Sularaha hoitakse lukustatult ja turvatult eraldi ruumis või seifis. Juurdepääs vallakassas asuvale sularaha seifile on ainult raamatupidajal, kes täidab kassapidaja ülesandeid. Hallatava asutuse sularaha seifile on juurdepääs hallatava asutuse juhil ja tema poolt määratud vastutaval isikul (kassapidajal).

  (7) Sularaha toimingutega seotud töötajaga (kassapidajaga) peab olema sõlmitud varalise vastutuse leping või sätestatakse ametijuhendis või töölepingus, et töötaja vastutab süüliselt tekitatud sularahakassa puudujääkide eest seaduses sätestatud korras.

  (8) Töötajate vahetumise puhul (vahetustega töö, puhkused, ajutine asendamine haigestumise ajal vms) peab sularahakassa jääk olema vastava aktiga üle antud järgmisele töötajale.

  (9) Sularaha vastuvõtmise korral tuleb rahatähti kontrollida ja veenduda nende ehtsuses. Kõik sularaha käitlejad on kohustatud ringlusest kõrvaldama kõik nende valduses olevad pangatähed ja mündid, mille kohta nad teavad või mille kohta on neil piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud.

  (10) Võimalusel tuleb vältida sularahatehinguid ja arveldada panga kaudu.

§ 14.   Raamatupidamisregistrid

  (1) Ametiasutus dokumenteerib ning kirjendab raamatupidamisregistrites kõiki majandustehinguid nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.

  (2) Raamatupidamisregistrid võimaldavad lähtuvalt kasutatava raamatupidamistarkvara Pmen spetsiifikast kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ning kontode kaupa (pearaamatu) väljavõtete tegemise.

5. peatükk ARUANDED 

§ 15.   Saldoandmik, eelarveandmik ja makseandmik

  (1) Saldoandmik, eelarveandmik ja makseandmik koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektroonselt finantsaruandluse juhendis kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (2) Saldoandmike infosüsteemi kasutamisõigust omab finantsosakonna juhataja.

  (3) Saldoandmike infosüsteemi kasutusõigusega töötajal on õigus sisestada infosüsteemi saldoandmikke, eelarveandmikke ja makseandmikke ning parandada infosüsteemi sisestatud andmikke ja teha aruannete päringuid.

§ 16.   Majandusaasta aruanne

  (1) Majandusaastaks on eelarveaasta, mis ühtib kalendriaastaga.

  (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

  (3) Tegevusaruande sisuline ülevaade (sh eelarveaastaks kinnitatud eesmärkide täitmine) ja eelarve täitmist selgitavad sisulised lisad koostatakse valdkondade juhtide poolt ja esitatakse raamatupidamisele aastaaruandesse lisamiseks hiljemalt 28. veebruariks peale lõppenud majandusaastat.

§ 17.   Maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine

  Maksudeklaratsioonid koostab ja esitab e-Maksuameti-süsteemi vastava töölõigu eest vastutav finantsosakonna töötaja, seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

§ 18.   Statistiliste aruannete koostamine ja esitamine

  Statistiline aruanne palk koostatakse raamatupidamistarkvaras PMen. Aruande fail laaditakse üles Statistikaameti e-keskkonda nende poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.

6. peatükk ARVESTUSMEETODID JA TEGEVUSTE JUHISED 

§ 19.   Nõuete kajastamine, nõuete allahindlus, laekumise tõenäosuse hindamine ja kulude kajastamine

  (1) Nõuded kajastatakse üldjuhul ametiasutuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel.

  (2) Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit.

  (3) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
  1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
  2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

  (4) Nõuete alla hindamiseks koostatakse raamatupidamisõiend, millele lisatakse nõuete sissenõudmise eest vastutavate isikute selgitused nõude sissenõudmiseks rakendatud meetmete ja teadaolevate asjaolude (pankrot, likvideerimine, maksejõuetus vms) kohta.
Raamatupidamise õiendi allkirjastavad vanemraamatupidaja ja finantsosakonna juhataja.

  (5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

  (6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

  (7) Nõuet ei hinnata ebatõenäoliselt laekuvaks, kui kliendiga on sõlmitud võla tasumise ajatamiseks maksegraafik ja klient tasub võlga maksegraafikus ettenähtud tähtaegadeks.

§ 20.   Lootusetud nõuded

  (1) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

  (2) Nõude lootusetuks tunnistamine võib tuleneda:
  1) kliendile on kuulutatud pankrot või on alustatud likvideerimisprotsessiga;
  2) kliendile on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata;
  3) kliendi vastu on nõude kättesaamiseks esitatud hagiavaldus;
  4) kliendil on raskusi oma kohustuste täitmisega ka kolmandate isikute ees (nt kliendil on olulised maksuvõlad).

  (3) Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusel. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete kaupa, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse. Lootusetult laekuvate nõuete nimekirja koostab ja ettepaneku mahakandmiseks teeb vanemraamatupidaja.

  (4) Finantsosakonna juhataja koostab lootusetult laekuvate nõuete nimekirja ja esitab nõuete mahakandmise ettepaneku vallavalitsusele, kes otsustab lootusetute nõuete bilansist välja kandmise vallavalitsuse korraldusega.

§ 21.   Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted

  (1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.
[RT IV, 04.01.2023, 5 - jõust. 07.01.2023, rakendatakse alates 01.01.2023]

  (2) Avalikus raamatukogus raamatuid ja muuseumile soetatud museaale põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

  (3) Museaalide arvestust peetakse bilansiväliselt „MuIS“ programmis.

  (4) Põhivara soetamisel, sh etapiviisilisel soetamisel ja parendamisel on raamatupidamiskirjendi koostamisel aluseks eelarve kulujuhi või vara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud vara vastuvõtu akt. Akt vormistatakse ostuarve või muu vara soetamist tõendava dokumendi alusel.

  (5) Iga põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust elektroonilistel põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.

  (6) Sihtfinantseerimine korras soetatud põhivarade kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust. Sihtfinantseerimise korras soetatud põhivarade müümisel või üleandmisel allüksuste vahel antakse üle ka sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja sihtfinantseerimise kogunenud kulum.

  (7) Juhul kui kapitalirendi tunnustega hoonestusõiguse seadmise leping hõlmab ka ehitist, peetakse ehitise kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt.

  (8) Põhivarade üleandmisel ühe asutuse bilansist teise asutuse bilanssi järgitakse vallavara valitsemise korda. Põhivara eest vastutaja vahetumisel koostatakse üleantava-vastuvõetava vara kohta akt, mis on aluseks raamatupidamiskirjendi koostamiseks.

  (9) Põhivara kantakse kuludesse lineaarselt tema kasuliku eluea jooksul.

  (10) Varade arvele võtmiseks ja maha kandmiseks moodustatakse kolmeliikmeline komisjon, mis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 22.   Lõpetamata ehitused ja varade etapiviisiline soetamine

  (1) Varade etapiviisiline soetamine on ehitus- või rekonstrueerimisperioodil tehtud väljaminekud, kui põhivara valmistamine võtab aega ja selle eest ei maksta omandamisel ühekorraga, vaid osade kaupa, samuti juhul, kui põhivara valmistamine toimub oma jõududega.

  (2) Kui põhivara ehituse etapp valmib enne põhivaraobjekti lõplikku valmimist, vormistatakse etapi kasutuselevõtmine ja alustatakse amortisatsiooni arvestamist. Akti vormistab kolme tööpäeva jooksul vara eest vastutav isik ja esitab selle finantsosakonnale finantskannete tegemiseks.

  (3) Vara valmimisel ja/või kasutuselevõtmisel klassifitseeritakse etapiviisiline soetus ümber kasutusel olevaks põhivaraks. Selleks avatakse iga etapi valmimisel vastavas vara klassis uus varakaart (ühte varaklassi kuuluvatele etappidele avatakse alamkaardid). Objekti lõplikul valmimisel klassifitseeritakse kogu järelejäänud maksumus valminud varaobjekti kaardile ja lõpetamata ehituse ja etapiviisilise soetuse varakaart suletakse. Ümberklassifitseerimisel on kasutusele võetava vara maksumuseks soetusmaksumus ja kasutatakse rahavoo koodi 23. Kui soetamine ja ümberklassifitseerimine toimuvad sama aasta jooksul, võib seda kajastada rahavoo koodiga 01.

§ 23.   Põhivarade soetamine ja arvelevõtmine

  (1) Põhivara soetusdokumendiks on arve, ostu-müügileping, vastuvõtmis-üleandmisakt või muu dokument.

  (2) Põhivara võetakse arvele iseseisvate üksikobjektidena akti alusel. Varade arvelevõtmise aktis või arvelevõtmist kinnitavas elektroonilises keskkonnas antakse varale teda iseloomustav terviknimetus.

  (3) Esitatud aktid salvestatakse antud majandusaasta elektroonilisse alamkausta asutuste või objektide lõikes.

  (4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda- ja asukohta (vara soetamismaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).

§ 24.   Varade arvestus põhivaramoodulis

  (1) Materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud ja võetud varad), immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute üle peetakse arvestust moodulis „Põhivarad“. Moodulis luuakse varade soetamisel ja parendamisel varakaardid, millel kajastatakse alljärgnev informatsioon:
  1) varaobjekti nimetus;
  2) inventarinumber (varakaardi number);
  3) kapitaliseerimise kuupäev (kasutusse võtmise kuupäev);
  4) kulumi arvestuse alguskuupäev;
  5) soetusmaksumus;
  6) kogus;
  7) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne);
  8) seosed varadega (kui varaga on seotud iseseisvad varad nt hoone juurde kuuluvad liftid, signalisatsioonisüsteemid jms);
  9) kasulik eluiga (amortisatsiooninorm);
  10) arvestatud amortisatsioon (kulum);
  11) ümberhindluse kuupäev;
  12) vara eest vastutav töötaja;
  13) vara kasutaja;
  14) varaobjekti asukoht.

  (2) Kui varade analüütiline arvestus on tagatud muudes andmekogudes (nt raamatute arvestus raamatukogus), ei ole valla finantstarkvaras iga üksiku varaobjekti kohta eraldi põhivara kaardi avamine nõutud.

  (3) Põhivaramoodulis kajastatud varaobjektidele loodud varaklassid klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses. Kui ühel kontol kajastatakse erinevat liiki varasid, jaotatakse varad põhivaramoodulis erinevatesse klassidesse.

  (4) Kapitalirendile võetud ning kapitalirendile antud põhivaradele luuakse eraldi varade klassid.

  (5) Varade moodulis kajastatakse kapitaliseeritavad parendused üldjuhul parendatud põhivaraobjekti kaardile loodaval alamkaardil.

§ 25.   Amortisatsiooni arvestus

  (1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Varade amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

  (2) Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis teatud aja järel tuleb välja vahetada, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.

  (3) Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi vara eest vastutava isiku ettepanekul.

  (4) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised:
  1) hooned 1-15%;
  2) rajatised 3-20%;
  3) masinad ja seadmed 20-35%;
  4) inventar 20%;
  5) infotehnoloogia seadmed 10-20%;
  6) arendusväljaminekud, patendid, õigused, litsentsid ja muu 30%;
  7) tarkvara 20%.

§ 26.   Parendused, remont ja hooldus

  (1) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.

  (2) Parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kantakse kuludesse.

  (3) Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, siis lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada võib seda hinnata lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.

  (4) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hindab vara eest vastutav isik varaobjekti kasulikku eluiga ja olulise muutuse korral teeb inventuurikomisjonile ettepaneku amortisatsiooninormi korrigeerimiseks. Põhivara amortisatsiooninormi korrigeeritakse inventuurikomisjoni heakskiidul.

§ 27.   Materiaalse põhivara ümberhindlus

  (1) Juhul kui asutuse juhi või vara eest vastutava isiku hinnangul erineb asutusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viib vastav ekspert läbi objekti väärtuse hindamise. Eksperdi valiku kinnitab vallavanem. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole lubatud põhivara ümber hinnata. Kui eksperdi kaasamine läheb kallimaks kui hinnatava objekti väärtus, siis võib hindamise läbi viia ka ametiasutuse töötajatest moodustatud komisjon.

  (2) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

§ 28.   Põhivara mahakandmine

  (1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist.

  (2) Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas vallavara valitsemise korraga. Varaobjekt kantakse bilansist ja varade arvestuse registritest välja vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel.

  (3) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud materiaalne põhivara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, hinnatakse vara kõlbmatuks tunnistamise otsuse alusel alla nullväärtuseni ning kantakse bilansist välja vara hävitajale või utiliseerijale üleandmisel vormistatud üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Kui vara utiliseerimisest saadakse tulu, kajastatakse see nimetatud aktis ning akti alusel koostatakse tuluarve. Kuni vara hävitamiseks või utiliseerimiseks üleandmiseni lisatakse vara kaardile viide „likvideerimisel“, vara kõlbmatuks tunnistamise akti number ja kuupäev ning vara eest vastutavaks isikuks märgitakse vara hävitamise või utiliseerimise eest vastutava isiku nimi.

  (4) Immateriaalne põhivara tunnistatakse kõlbmatuks, kui vajadus seda kasutada on kadunud, vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks jmt juhtudel.

  (5) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, jääkmaksumust, kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise põhjust ning vara eest vastutava isiku nime.

  (6) Immateriaalse põhivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutanud isik ja asutuse juht. Akti põhjal eemaldatakse immateriaalne vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises.

§ 29.   Kinnisvarainvesteeringud

  (1) Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.
Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Rakendatakse amortisatsioonimäärade vahemikku 1-10%.

  (2) Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringudefinitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.

  (3) Vastuolude puudumisel rakendatakse kinnisvarainvesteeringutele raamatupidamisarvestuses põhivara kohta sätestatud.

§ 30.   Bilansiväliste varade (väheväärtusliku vara) arvestus ja arvele võtmine

  (1) Bilansiväline vara kantakse kuludesse soetamise hetkel.

  (2) Arvele võetav ehk inventeeritav bilansiväline vara on selline vara, mille kasutamisiga on üle ühe aasta ja mille soetamismaksumus on 500 kuni 9999,99 eurot. Kui üldeeskirja järgi muutub põhivara arvele võtmise piir, siis vastavalt suureneb ka bilansivälise vara maksumuse ülempiir. Ametiasutuse või asutuse juhi ettepanekul võib erandjuhul võtta arvele ka alla 500 euro maksumusega vara, kui seda kasutatakse üle ühe aasta.
[RT IV, 04.01.2023, 5 - jõust. 07.01.2023, rakendatakse alates 01.01.2023]

  (3) Bilansivälise vara arvestust peetakse koguseliselt ja summaliselt vastutavate isikute lõikes. Raamatupidamisprogrammi PMen moodulis „Materjalid”.

  (4) Varad võetakse arvele iseseisvate üksikobjektidena. Varade arvele võtmise aktis või arvele võtmist kinnitavas elektroonses keskkonnas antakse varale teda iseloomustav terviknimetus.

  (5) Kui vara võetakse arvele koos ostuarve kinnitamisega, siis märgib kinnitaja ostuarve kommentaaride lahtrisse sellekohase informatsiooni (nt kaup käes), vajadusel täpsustused vara asukoha või seda kasutava isiku kohta ning kui müüja on arve selgituses kirjeldanud vara üksikkomponentidena, siis arvele võetava vara terviknimetus.

§ 31.   Nõuded kohustuste võtmisele ja lepingute sõlmimisele

  (1) Investeeringud, millega seoses soovitakse võtta üle eelarveaasta ulatuvaid siduvaid rahalisi kohustusi, otsustab volikogu.

  (2) Asutuse juht korraldab sõlmitud sihtfinantseerimis-, koostöö-, rendi- ja muude asutuse tulusid suurendavate või kulusid nõudvate lepingute koopiate ning asutuses koostatud raamatupidamise algdokumentide tähtaegse edastamise finantsosakonnale.

  (3) Tarnijatega sõlmitud lepingutesse ja operatiivselt tellitavate tööde ning teenuste arvete koostamiseks edastatakse tarnijatele järgmine informatsioon:
  1) arved tuleb esitada XMLformaadis e-arvekeskusesse;
  2) ostja ehk arve saaja on asutus, kelle eelarvest antud kulu kaetakse, arve maksjaks on Setomaa Vallavalitsus;
  3) Riigi raamatupidamiskohustuslaselt kaupu või teenuseid soetades Setomaa valla tehingupartneri kood 583101;
  4) kauba või teenuse tellinud kontaktisiku nimi.

  (4)
[Kehtetu - RT IV, 04.01.2023, 5 - jõust. 07.01.2023, rakendatakse alates 01.01.2023]

  (5) Lähtuvalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist:
  1) ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. Ettemaksete tegemine võib ette tulla juhul, kui ettemakse teostamine tuleneb lepingust;
  2) lepitakse tarnijatega kokku arvete tasumisel kokku reeglina mitte väiksemas kui 14 kalendripäevases maksetähtajas.

  (6) Majandustehingute kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning asutuse juhi või volitatud isiku poolt (digi)allkirjastatud.

§ 32.   Lähetused ja aruandealuste summade arvestus

  Valla teenistuja või töötaja peab esitama lähetuskulude aruande töökorralduse reeglites sätestatud tähtaja jooksul pärast lähetusest saabumist. Aruandele lisatakse kõik lähetusega seotud dokumendid.

§ 33.   Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks

  Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist ja tagatud on tulude-kulude vastavusprintsiip.

§ 34.   Tulu majandustegevusest

  (1) Saadud maksud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

  (2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.

  (3) Rendi-, üüri-, kohatasude-, õppekulude jm lepinguliste püsiteenuste eest arvestatakse tulu ja esitatakse arved arvestusperioodi alguses. Teenuse saamisega seotud mõõdetavate muutuvkulude (rendi- ja üüripindade kommunaalkulud, toiduraha jms) eest arvestatakse tulu ja esitatakse arve peale teenuse osutamist. Täpsemalt on müügiarvete esitamise kuupäevad (vahemikud) ja info algandmete esitajate osas toodud järgnevas tabelis.

MüügiarveVäljastamise aegAlgandmed ning nende edastaja
Lasteaedade koha- ja toidupäeva maksumuse arvedIgakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaksLasteaia/kooli direktorid esitavad raamatupidajale vastavad nimekirjad 2. kuupäevaks. Kohamaksumuse kinnitab volikogu, toidupäeva maksumuse hoolekogu nõusolekul lasteaia/kooli direktor
Muusikakooli arvedIgakuiselt (perioodil juuni kuni august arveid ei väljastata)Muusikakooli direktor edastab nimekirja õppeaasta algul. Kohatasu suuruse kinnitab volikogu.
Kohamaksu arved teistele omavalitsusteleIgakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaksKohamaksumuse kinnitab vallavalitsus. Laste andmed võetakse EHISest. Arvlemine vastavalt seadusele või lepingutele.
Hooldekodude arvedIgakuiselt hiljemalt 7. kuupäevaksAndmed edastab juhataja iga kuu esimesel kuupäeval eelmise kuu kohta.
Rendi-, üüri- ja kommunaalteenuste arvedIgakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaksHaldusjuht esitab andmed hiljemalt 10. kuupäevaks.
Muud arvedVastavalt vajaduseleAmetiasutuse ametnikud, hallatavate asutuste töötajad

  (4) Juhul kui müügiarve eest laekub rohkem raha, otsustab arve koostamiseks algandmed esitanud isik (vajadusel läbirääkimisel teenuse saajaga), kas enammakstud summa tasaarveldatakse järgmise müügiarvega või tagastatakse üle laekunud summa maksjale.

  (5) Kui majandustegevuse tulude kogumiseks ei koostata müügiarveid, siis koostab eelarve kulujuht omatulude kogumise aruande ja esitab allkirjastatud aruande koos makseid tõendavate algdokumentidega hiljemalt aruandeperioodile järgneva kuu 5. kuupäevaks.

  (6) Üüri- ja rendilepingud esitatakse finantsosakonnale koheselt peale sõlmimist. Kui üüri- või renditulu saadakse vara ühekordsest kasutamisest, mille kohta lepingut ei ole sõlmitud, siis esitab eelarve kulujuht arve koostamiseks esimesel võimalusel esildise.

  (7) Müügiarved koostatakse ja väljastatakse teenuse kasutajale üldjuhul viie tööpäeva jooksul alates müügiarve koostamiseks vajalike algandmete laekumisest. Müügiarved edastatakse e-arvena või e-postiga algdokumendis näidatud aadressile. Kui raamatupidamisele esitatud kontaktaadressiks on märgitud asutuse aadress, siis korraldab arvete jõudmise maksjani asutuse juht. Kui arve saajal puudub e-posti aadress (eakad üürnikud vms), siis väljastab raamatupidamine müügiarve paberkandjal eelarve kulujuhile. Erinõudena tuleb müügiarvele märkida Setomaa valla tehingupartneri kood 583101.

  (8) Arved mobiiltelefonide ülekulude, parkimistasude jms kohta esitatakse saabunud alusarvete alusel. Alusarvel olev info edastatakse eelnevalt töötajatele. Aktsepteeritud teadete kohta esitatakse 5 tööpäeva jooksul vastavalt töötajate soovile kas arved või töötajate avalduse alusel peetakse summad kinni töötasust.

  (9) Arvestust müügiarvete üle peetakse finantstarkvara mooduli „Arved“ alamprogrammides.

  (10) Alamprogrammis avatakse iga hallatava asutuse arvete jaoks eraldi allüksus (sh lasteaia rühmade lõikes).

  (11) Peale arvete koostamiseks vajalike algandmete sisestamist allüksusese arvestusse imporditakse müügiarved finantstarkvara moodulisse „Arveldused“.

  (12) E-müügiarveid koostatakse analoogsetel alustel ülaltooduga, kuid tehniliselt edastatakse arve saajale läbi e-arvekeskuse keskkonna.

§ 35.   Saadud ja antud toetused

  (1) Toetustena käsitletakse raamatupidamiskohuslase poolt saadud või antud vahendeid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagastamisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Setomaa valla hallatavate asutuste vahelisi saadud ja antud vahendeid ei loeta toetusteks, vaid siireteks.

  (2) Toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks on maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev).

  (3) Kui toetuse andja või vahendaja on seadnud toetuse andmise või vahendamise tingimuseks kuluaruande ja/või kuludokumentide esitamise, loetakse toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks perioodiks kuluaruandes näidatud tegelik periood.

  (4) Toetuse kasutamise eest vastutav isik esitab toetuse õigeks kajastamiseks ja periodiseerimiseks samaaegselt toetuse andjale aruande esitamisega aruande koopia finantsosakonnale.

  (5) Sihtfinantseerimise lepingust tulenevate sihtfinantseerimise nõuete ja kohustuste ning tulude ja kulutuste eristamiseks muust raamatupidamisest kasutatakse finantstarkvaras projektikoode.

  (6) Finantsosakond on kohustatud Euroopa Liidu projektidega seotud kulud kajastama raamatupidamises individualiseeriva tunnusega, mille abil on võimaik projekti kulud seostada rakendusüksuse poolt konkreetsele projektile antud tunnusega ning mille abil on finantsosakond koheselt võimeline üles leidma kõik projektiga seotud maksed.

  (7) Sotsiaalosakonna poolt füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse sotsiaalosakonnas ja allkirjastatakse rahalise tehingu tegemiseks koostaja, finantsosakonna juhataja ja vallavanema poolt. Sotsiaalosakonnas kasutatakse toetuste arvestamisel STAR programmi, milles koostatud koonddokumendi alusel kantakse summad pangakontodele. Sularahas väljamaksmisele kuuluvad toetused makstakse välja vallakassast.

§ 36.   Tegevuskulud

  (1) Kulud kajastatakse raamatupidamises selle asutuse kuludes, kelle tegevuseks seda kasutati.

  (2) Kululimiitide ületamisi ja töötajate soovil muid sarnaseid kinnipidamisi töötajate töötasust või nõudeid töötajate vastu võib kajastada kohe kuluarve saamisel nõudena.

  (3) Juhul kui kuluarve esitaja on avaliku sektori üksus, kajastatakse kulu esmalt arve esitaja tehingupartneri koodiga. Nõue töötaja vastu võetakse arvele eraldi kandega, vähendades kajastatud kulu eraisiku tehingupartneri koodiga 800699.

  (4) Koguselist arvestust peetakse lasteaedade ja koolide toidukulu osas. Värska Gümnaasiumi toidukulude arvestust peetakse PMen-is. Teiste koolide ja lasteaedade toidukulude arvestust peetakse allasutustes kasutatavates spetsiaalsetes programmides.

  (5) Kui hoones tegutsevad erinevad asutused ja/või ametiasutus, siis jaotatakse hoone majandamiskulud võimalusel seal tegutsevate asutuste tegevusalade vahel. Kulude jagamine kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

§ 37.   Erisoodustuste kajastamine

  (1) Erisoodustustena käsitletavatel kuludokumentidel peab olema kulujuhi selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena.

  (2) Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi aktsepteerija lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.

§ 38.   Puhkuse- ja palgaarvestus

  (1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Setomaa Vallavolikogu või Setomaa Vallavalitsuse õigusaktid, ametiasutuse ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

  (2) Töötaja või teenistuja esitab finantsosakonnale teatise, kus märgib ära oma arveldusarve numbri (IBAN-i) ning panga, kuhu igakuiselt töötasu kantakse.

  (3) Töötaja või teenistuja esitab finantsosakonnale avalduse, kus avaldab soovi maksuvaba tulu arvestamise kohta. Peale 20. kuupäeva esitatud avalduse puhul rakendatakse tulumaksuvabastust avalduse esitamisele järgnevast kuust.

  (4) Asutuse tööajaarvestust peab tööajatabeli alusel asutuse juht või tema poolt määratud isik, kes esitab allkirjastatud tööajatabeli jooksva kuu 25. kuupäevaks finantsosakonnale. Kui esitatud tööajatabel osutub ekslikuks (töötajate ootamatu haigestumine vm juhud), teatab asutuse juht või tema poolt määratud isik viivitamatult finantsosakonda ja esitab uue tööajatabeli.

  (5) Palgaarvestuse algdokumendi (käskkiri, tööajatabel, töövõtu- või käsundusleping jne) alusel koostatakse palgaleht või koondpalgaleht.

  (6) Füüsilise isikuga, kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, sõlmitavas võlaõiguslikus lepingus lepitakse kokku tasu maksmises pangaülekandega reeglina üks kord kuus asutuse palgapäeval.

  (7) Palgalehed koostatakse eelarveüksuste lõikes. Palgalehed allkirjastatakse vallavanema ja finantsosakonna juhataja ning koostaja poolt.

  (8) Töötasu makstakse üks kord kuus pangaülekande teel.

  (9) Ette saadud puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, millise eest see oli arvestatud. Kui palgaprogramm ei arvesta igakuiselt ümber välja maksmata puhkusetasude kohustust, kasutatakse puhkusetasu väljamaksmisel veel saabumata perioodi eest ettemaksete kontosid. Kui palgaprogramm töötab välja maksmata puhkustasude kohustuse igakuise ümberarvestuse põhimõttel, kajastatakse puhkusetasu väljamaksmist puhkusetasude kohustuse konto deebetis.

  (10) Puhkusetasud makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut, kui tööandja ja töötaja või teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Puhkusetasu ei tohi välja maksta hiljem kui puhkusele järgneval palgapäeval.

  (11) Haigushüvitist makstakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 12² sätestatud tingimustele vastavalt töötaja haigestumisel alates teisest päevast kuni kaheksanda päevani (sh kaasa arvatud) 70% ulatuses. Tööandja maksab hüvitist 2. päevast (kuni hetkeni, millest alates hakkab Haigekassa hüvitist maksma).

  (12) Palgalehed (sealhulgas puhkusetasusid ja haigushüvitisi kajastavad palgalehed) koostatakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes ning allkirjastatakse finantsosakonna juhataja, vallavanema ja koostaja poolt. Setomaa Muuseumid palgalehed allkirjastatakse finantsosakonna juhtaja, muuseumi direktori ja koostaja poolt. Töötajale esitatakse palgalipik e-kirjaga.

§ 39.   Ametiasutuse ja asutuste vahelised tehingud

  (1) Ametiasutuse ja asutuste vahelisi varade, kohustuste, tulude ja kulude edasiandmisi ning tehinguid nimetatakse siireteks.

  (2) Ametiasutuse ja asutuste vahel kulude, tulude, vara või kohustuste edasiandmiseks koostatakse raamatupidamise seaduses kehtestatud ja käesoleva määruse paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud algdokumendi nõuetele vastav akt. Õiendi koostab eelarve kulujuht. Õiendile märgitakse tehingu tekkepõhine kuupäev ja lisatakse tehingu algdokumendi (tarnija arve vms) koopia.

  (3) Materiaalse või immateriaalse põhivara üleandmisel antakse eraldi üle soetusmaksumus ja kulum ning vastuvõtja võtab samuti arvele nii üle antud soetusmaksumuse kui ka kulumi. Kui vara saaja hinnangul tuleb vara teise vara klassi ümber klassifitseerida, võetakse vara algselt arvele üleandja näidatud vara klassis ning seejärel tehakse ümberklassifitseerimine.

7. peatükk VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMISE KORD 

§ 40.   Töökorraldus ja dokumentatsioon

  (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

  (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

  (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.

  (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori üksusete omavahelisi saldosid saldoandmike infosüsteemi saldode ja ridade võrdlemise päringute alusel. Vajadusel võrreldakse saldosid täiendavalt e-posti teel. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

  (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi ametiasutuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Museaalide inventuuri viiakse läbi MuIS programmis vähemalt üks kord aastas viie aasta järel.

  (6) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad:
  1) materiaalne põhivara;
  2) nõuded ja ettemaksud;
  3) kohustused ja saadud ettemaksud;
  4) sularahakassa;
  5) pangakontode saldode võrdlus;
  6) avaliku sektori saldoandmikke võrdlus;
  7) bilansivälised varad;
  8) muud varad.

  (7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

  (8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

  (9) Vallavalitsuse korraldusega määratakse ametiasutuse varade aastainventuuri läbiviijad ning juhised aastainventuuride läbiviimiseks asutustes. Inventuurikomisjonid peavad koosnema vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

  (10) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas.

  (11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorraline inventuur.

§ 41.   Inventeerimise ja hindamise protseduurid

  (1) Kassa inventuur viiakse läbi ametiasutuse töötajatest moodustatud komisjoni poolt, mille liikmed määrab finantsosakonna juhataja.

  (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
  1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
  2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
  3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
  4) komisjoni liikmete allkirjad.

  (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

  (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
  1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
  3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
  4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Üksikisikutele saadetakse saldokinnituskirjad juhul, kui nõue on tasumata pikema perioodieest kui viimane aruandekuu ja nõude summa ületab 100 eurot;

  (5) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi vastavalt inventuuride läbiviimise juhendile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:
  1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;
  2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;
  3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
  4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning esitatakse need vallavalitsusele. Vallavalitsuse otsuse põhjal koostatakse raamatupidamises materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.

  (6) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
  1) kohustiste periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a. ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
  3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  4) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
  5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

  (7) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist. Sel juhul saadab üksus, kes leiab, et saldosid on vaja eelnevalt võrrelda, teisele poolele e-posti teel oma saldod ja jääb ootama teise poole vastust. Teine pool on kohustatud järelepärimisele e-posti teel vastama koos omapoolsete saldode esitamisega. Vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama, välja arvatud konsolideerimisgrupi sisesed vahed, mis ei tohi olla suuremad kui 1 euro.

  (8) Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi vastavalt inventuuride läbiviimise juhendile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.

  (9) Kasutamata puhkusepäevade inventuur viiakse läbi aasta lõpu seisuga. Kasutamata puhkusepäevade kohta peetakse arvestust asutuse juhti või tema poolt määratud isiku poolt ja edastatakse andmed finantsosakonnale hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu 15. kuupäevaks. Finantsosakonnale esitatavate andmete õigsust kinnitab personalitöö eest vastutav isik.

  (10) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab raamatupidaja varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid ja seletuskirjad. Allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse.

  (11) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele koostatud lõppakti alusel.

  (12) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:
  1) kahju hüvitatakse süüdlase poolt;
  2) süüdlase mitteavastamisel Setomaa valla põhimääruses sätestatud korras.

§ 42.   Koodide ja lühendite kasutamine

  Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid:
  1) D - deebet;
  2) K - kreedit;
  3) TP - tehingupartneri kood;
  4) TA - tegevusala;
  5) A - allikas;
  6) R - rahavoo kood.

8. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE 

§ 43.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 44.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json