ElamumajandusEluruumid

SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Võhma linna sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord

Väljaandja:Võhma Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.02.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.01.2019
Avaldamismärge:RT IV, 04.02.2016, 19

Võhma linna sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise kord

Vastu võetud 27.01.2016 nr 1

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 ja elamuseaduse § 8 punkti 2alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Kord reguleerib Võhma linnale kuuluvate sotsiaaleluruumide taotlemist, eraldamist ja kasutamise tingimusi ja korda.

 (2) Sotsiaaleluruum on Võhma linna munitsipaalomandis olev erastamisele mittekuuluv eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluruumi vajavale isikule või perekonnale, kes tingituna tervislikust või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama:
 1) sotsiaalkorter - sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav Võhma linnale kuuluv ning volikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest ning mida kasutavad üks või mitu sotsiaalteenust vajavat isikut või peret;
 2) sotsiaaleluruumi võib kasutada vajadusel ka ameti- ja abiruumideks.

 (3) Kord ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute lühiajalist öist või ööpäevaringset majutamist.

 (4) Sotsiaaleluruumide haldamist korraldab Võhma Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

§ 2.  Sotsiaaleluruumi taotlejad

 (1) Sotsiaaleluruumi võib taotleda isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Võhma linn:
 1) puudega isik, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid ja kellel on puudest tulenevalt raskusi toimetulekuga igapäevaelus;
 2) üksinda elav eakas, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid ja kes vajab kõrvalist abi;
 3) vähekindlustatud, regulaarseid sotsiaalteenuseid, sh laste hoolekannet, vajav lastega pere;
 4) asenduskoduteenuselt või hooldusperest tagasipöördunud isik, kes enne asenduskodusse või hooldusperesse suunamist elas Eesti rahvastikuregistri andmetel Võhma linnas;
 5) kinnipidamiskohast vabanenu, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas Eesti rahvastikuregistri andmetel Võhma linnas ning kellel ei ole võimalik asuda elama Võhma linnas asuvasse eluruumi, mida ta kasutas enne kinnipidamiskohta paigutamist.

 (2) Erijuhtudel (tulekahju, loodusõnnetus vms) võib taotlejaks olla väljapääsmatusse olukorda sattunud isik, kelle taotlemise rahuldamise või mitterahuldamise otsustab linnavalitsus Võhma Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon) ettepanekul.

§ 3.  Sotsiaaleluruumi taotlemine

 (1) Sotsiaaleluruumi taotleja (edaspidi taotleja) esitab linnavalitsusele avalduse (Lisa 1), milles märgitakse:
 1) taotleja isiku-, elukoha- ja kontaktandmed;
 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta;
 3) sotsiaaleluruumi taotlemise põhjus;
 4) andmed seni kasutatava eluruumi ning sellest ilmajäämise põhjuste kohta.

 (2) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) koopia isikut tõendavast dokumendist;
 2) koopia sotsiaalkindlustusameti poolt puude määramise otsusest;
 3) tõendid perekonna sissetulekute kohta;
 4) koopia tõendist asenduskodust või hooldusperest tagasipöördumise või kinnipidamiskohast vabanemise kohta;
 5) dokumendid taotleja ja tema perekonnaliikmete vara kohta (kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid jm);
 6) muud sotsiaaleluruumi taotlemise põhjendatust tõendavad dokumendid (nt kohtuotsuse koopia eluruumist väljatõstmise kohta, eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia, tõend tervisliku seisundi kohta jm).

 (3) Asjaolude selgitamiseks on linnavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnikul õigus vajadusel nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid.

§ 4.  Avalduse läbivaatamine ja sotsiaaleluruumi eraldamine

 (1) Sotsiaaleluruumi eraldamise otsustab linnavalitsus sotsiaalkomisjoni ettepanekul ning vormistab otsuse korraldusega.

 (2) Korralduse ärakiri sotsiaaleluruumi üürile andmisest või mitte andmisest edastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (3) Sotsiaaleluruume võib üürile anda sotsiaalkorteris tubade kaupa juhul, kui toad on mitteläbikäidavad ja lukustatavad. Üürnikul on õigus kasutada korteri kööki, koridori ja abiruume võrdselt teiste sotsiaaleluruumi üürnikega.

 (4) Linnavalitsus võib keelduda sotsiaaleluruumi eraldamisest:
 1) kui taotleja ei ole õigustatud saama käesolevas määruses sätestatud korras sotsiaaleluruumi;
 2) kui taotleja või tema perekond omab kinnis- või olulise väärtusega vallasvara;
 3) kui taotlejal on perekonnaseadusest tulenevalt ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

 (5) Linnavalitsusel on õigus hoida sotsiaaleluruumi reservis erakorraliste olukordade jaoks.

§ 5.  Üürilepingu sõlmimine

 (1) Isikuga, kellele linnavalitsus korralduse alusel sotsiaaleluruumi eraldas, sõlmitakse nimetatud sotsiaaleluruumi kasutamiseks kirjalik üürileping. Üürilepingu vormi kehtestab linnavalitsus.

 (2) Üürileping sõlmitakse tähtajaliselt, võttes arvesse taotleja põhjust eluruumi taotlemiseks, tema vanust ja tervislikku seisundit ning tema võimet iseseisvalt tagada endale või oma perekonnale eluaset:
 1) kuni 1 aasta – kriisisattunud isikud ja perekonnad;
 2) kuni 2 aastat – vähekindlustatud lastega pered, laste hoolekandeasutuses või hooldusperest, erikoolist või kinnipidamisasutusest tagasisaabunud isikud;
 3) kuni 5 aastat – eakad ja puudega isikud.

 (3) Sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust ning üürnikku teavitatakse eelnevalt, et sotsiaaleluruumi, mille Võhma linn on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavale isikule, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.

§ 6.  Üürilepingu pikendamine

 (1) Üürilepingu pikendamiseks esitab isik, kellele sotsiaaleluruum on eraldatud ja kes endiselt vajab sotsiaaleluruumi, avalduse hiljemalt üks kuu enne üürilepingu tähtaja lõppemist. Üürilepingut pikendatakse, kui taotlus on põhjendatud ja isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused.

 (2) Avalduse mitteesitamisel puudub isikul üürilepingu tähtaja möödumisel õiguslik alus sotsiaaleluruumi kasutamiseks ja isik on kohustatud üürilepingu lõppemisel sotsiaaleluruumi koheselt vabastama.

§ 7.  Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine

 (1) Sotsiaaleluruumi üürnik võib üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada, esitades vastava avalduse linnavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamise tähtpäeva.

 (2) Linnavalitsus võib sotsiaaleluruumi üürilepingu lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest üürnikule ette vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist:
 1) kui sotsiaaleluruumi üürnik rikub üürilepingu tingimusi ja/või teiste elanike rahu;
 2) üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest;
 3) üürnik või tema perekonnaliikmed lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt;
 4) alkoholi või narkootiliste ainete tarbimisel või joobes viibimisel sotsiaaleluruumis.

 (3) Üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral üürniku süül ei ole linnavalitsus kohustatud isikule sotsiaalteenusena eluaset andma.

§ 8.  Sotsiaaleluruumi kasutamise kord

 (1) Sotsiaaleluruumi üürnik on muu hulgas kohustatud:
 1) pidama sotsiaaleluruumis, üldkasutatavates ruumides ja kinnistul kinni elektri- ja tuleohutuseeskirjadest;
 2) kasutama sotsiaaleluruumi heaperemehelikult ja vastavalt sihtotstarbele ning arvestama teiste majaelanike ja naabrite huvidega;
 3) hoidma puhtust ja regulaarselt koristama sotsiaaleluruumi ja selle juurde kuuluvaid üldkasutatavaid ruume ning kinnistut;
 4) rakendama sotsiaaleluruumis avariide või rikete avastamisel viivitamatult abinõusid rikete kõrvaldamiseks ja teatama avariide/rikete tekkest eluruumi haldajale või linnavalitsusele;
 5) lubama avariide ja rikete kõrvaldamiseks sotsiaaleluruumi siseneda korteri haldajal või linnavalitsuse ametnikul;
 6) andma üürilepingu lõppemisel sotsiaaleluruumi üle eluruumi haldajale mitte halvemas seisukorras kui see oli üürilepingu sõlmimisel (arvestades normaalset kulumist);
 7) vabastama sotsiaaleluruumi pärast üürilepingu tähtaja lõppemist või taotlema üürilepingu pikendamist käesolevas määruses sätestatud korras;
 8) tasuma õigeaegselt esitatud arve alusel sotsiaaleluruumi kasutamise kulud (üür, elekter, vesi, prügi vms);
 9) taotlema linnavalitsuselt või eluruumi haldajalt nõusolekut sotsiaaleluruumis ja selle juurde kuuluval kinnistul loomapidamiseks (koer, kass jne);
 10) lubama teostada kontrolli sotsiaalkorteri seisukorra ja sihipärase kasutamise üle linnavalitsuse ametnikul.

 (2) Eelnevalt nimetatud kohustuste täitmise eest vastutab eluruumi kasutaja isiklikult.

 (3) Sotsiaaleluruumi üürnikul on keelatud:
 1) majutada sotsiaaleluruumi teisi isikuid linnavalitsuse loata;
 2) anda sotsiaaleluruumi allüürile kolmandatele isikutele;
 3) teha sotsiaaleluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta;
 4) korraldada sotsiaaleluruumis ja selle juurde kuuluvates üldkasutatavates ruumides ning kinnistul koosviibimisi, mis rikuvad Võhma linna heakorra eeskirja;
 5) tarbida alkoholi ja/või narkootilisi aineid ning viibida sotsiaaleluruumis ja üldkasutatavates ruumides joobeseisundis.

 (4) Käesoleva korra rikkumise korral rakendab linnavalitsus eluruumi kasutajale järgmisi mõjutusvahendeid:
 1) suuline hoiatus;
 2) pöördumine politsei poole korra kindlustamiseks;
 3) sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu lõpetamine.

 (5) Üürniku või tema pereliikmete poolt sotsiaaleluruumi rikkumisega tekitatud kahju kuulub täies ulatuses hüvitamisele.

 (6) Sotsiaaleluruumi ja seal asuva inventari hoolduse ja remondi kohustuse jaotus Võhma linna ja üürniku vahel määratakse kindlaks üürilepinguga.

§ 9.  Rakendussätted

 (1) Tunnistada kehtetuks Võhma Linnavolikogu 18.aprilli 2002. a määrus nr 4 „Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise eeskiri Võhma linnas“.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Leida Kuld
Linnavolikogu esimees