HaridusKool

Teksti suurus:

Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord

Väljaandja:Tartu Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.02.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 04.02.2016, 29

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord

Vastu võetud 14.01.2014 nr 6
RT IV, 22.01.2014, 10
jõustumine 25.01.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.01.2016RT IV, 04.02.2016, 907.02.2016

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus reguleerib Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimusi ja korda.

 (2) Käesoleva määruse kohaselt ei määrata lapsele elukohajärgseks põhikooliks Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Kroonuaia Kooli, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi.

§ 2.  Elukohajärgne põhikool

 (1) Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) haldusalas tegutsevatest põhikoolidest on ülelinnalise vastuvõtuga Miina Härma Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Aleksander Puškini Kool ja Tartu Karlova Kooli muusikaklassid, kuhu võetakse lapsi vastu kooli vastuvõtu tingimuste alusel.
[RT IV, 04.02.2016, 9 - jõust. 07.02.2016]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata haridusosakonna haldusalas tegutsev põhikool on elukohajärgseks põhikooliks Tartu linnas elavale lapsele vastavalt käesolevas määruses sätestatud elukohajärgse põhikooli määramise tingimustele ja korrale.

§ 3.  Elukohajärgse põhikooli määramine

 (1) Elukohajärgse põhikooli määrab Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) haridusosakonna kaudu.

 (2) Elukohajärgse põhikooli määramisel arvestatakse esmajärjekorras õppekohtade arvu koolis, õpilase elukoha lähedust koolile (jalgsi tee pikkust) ja ülelinnalist laste koolitee pikkuse ühtlust.

 (3) Vanema taotluse alusel arvestatakse elukohajärgse põhikooli määramisel sama pere teise lapse kooli ja võimalusel vanema soovi.

 (4) Sama pere lasteks loetakse rahvastikuregistri andmetel sama aadressiga elukohas elavad lapsed.

2. peatükk Elukohajärgse põhikooli määramine esimesse klassi astuvale lapsele 

§ 4.  Esimesse klassi astuvale lapsele elukohajärgse põhikooli määramine

 (1) 10. märtsi seisuga Tartu linnas elavale lapsele, kellel tekib järgneval õppeaastal koolikohustus või kelle koolikohustuse täitmine on käimasoleval õppeaastal edasi lükatud või kelle vanem soovib lapse koolikohustuslikust east nooremana õppima asumist ja kes on vastavast soovist haridusosakonda teavitanud, määratakse elukohajärgne põhikool käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt.

 (2) Kui Tartu linnas elavale lapsele tagatakse kooli vastuvõtu tingimuste kohaselt õppekoht ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolis, ei määrata lapsele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel elukohajärgset põhikooli, vaid lapse elukohajärgseks põhikooliks loetakse vanema soovi alusel ülelinnalise vastuvõtuga põhikool.

§ 5.  Vanemate teavitamine määratud elukohajärgsest põhikoolist

  Tartu linnas elavale lapsele määratud elukohajärgse põhikooli andmed avaldab haridusosakond hiljemalt 15. märtsil järgneva õppeaasta kohta. Vanemal on õigus saada teavet lapsele määratud elukohajärgse põhikooli kohta ka koolidest.

§ 6.  Taotlus uue elukohajärgse põhikooli määramiseks

  Vanem võib kuni 15. aprillini esitada taotluse uue elukohajärgse põhikooli määramiseks, kui:
 1) ta soovib, et lapse elukohajärgseks põhikooliks määratakse sama pere teise lapse kool (v. a ülelinnalise vastuvõtuga põhikool), esitades sama pere teise lapse nime, isikukoodi ja kooli;
 2) ta soovib loobuda õppekohast ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolis, erakoolis või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolis;
 3) lapse elukoha andmed on rahvastikuregistris pärast 10. märtsi muutunud;
 4) tal on muid põhjusi, miks ta soovib lapsele määratud elukohajärgset põhikooli muuta, esitades vastavad põhjused.

§ 7.  Uue elukohajärgse põhikooli määramine

 (1) Käesoleva määruse § 6 punkti 1 alusel esitatud taotlus vaadatakse läbi ja lapsele määratakse uus elukohajärgne põhikool viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest. Taotluse võib jätta rahuldatama üksnes juhul, kui on selge, et lapsed ei ela ühes leibkonnas sama perena.

 (2) Käesoleva määruse § 6 punktide 2 ja 3 alusel esitatud taotlus vaadatakse läbi ajavahemikul 15.-25. aprill ja lapsele määratakse uus elukohajärgne põhikool käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, arvestades elukohajärgse põhikooli määramise hetkel olemasolevate vabade õppekohtadega.

 (3) Käesoleva määruse § 6 punkti 4 alusel esitatud taotlus vaadatakse läbi ajavahemikul 25.-30. aprill ning lapsele määratakse uus elukohajärgne põhikool võimalusel, eelkõige vaba õppekoha olemasolul, lähtudes taotluste saabumise ajast.

§ 8.  Elukohajärgse põhikooli määramine, kui lapse elukoha andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud piisava täpsusega

  Kui lapse elukoha andmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud piisava täpsusega ja vanem ei ole enne 10. märtsi haridusosakonda teavitanud lapse elukoha aadressist, määratakse lapsele elukohajärgne põhikool 5 tööpäeva jooksul pärast elukoha aadressi teatamist käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, arvestades elukohajärgse põhikooli määramise hetkel olemasolevate vabade õppekohtadega.

§ 9.  Koolikohustuslikust east noorema lapse õppima asumine

 (1) Kui vanem ei ole enne 10. märtsi haridusosakonda teavitanud koolikohustuslikust east noorema lapse õppima asumisest, määratakse lapsele elukohajärgne põhikool 5 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, arvestades elukohajärgse põhikooli määramise hetkel olemasolevate vabade õppekohtadega.

 (2) Kui vanem esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse pärast 1. maid, võetakse laps kooli vastu vaba õppekoha olemasolul.

§ 10.  Põhikooli valimine pärast 1. maid

 (1) Pärast 1. maid võib vanem taotleda otse koolilt lapse vastuvõtmist loodavasse esimesse klassi. Kool rahuldab vanema taotluse õigusaktide või kooli vastuvõtu tingimuste alusel vaba õppekoha olemasolul. Kool, kuhu laps vastu võetakse, loetakse vanema soovi alusel lapse elukohajärgseks põhikooliks.

 (2) [Kehtetu - RT IV, 04.02.2016, 9 - jõust. 07.02.2016]

§ 11.  Tartus linnas tegutsevas erakoolis või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolis õppima asumine

 (1) Kui erakool või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikool on teavitanud haridusosakonda, et laps asub vanema soovil õppima erakooli või hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikooli esimeses klassis, kaotab laps õiguse õppekohale elukohajärgseks põhikooliks määratud põhikoolis.

 (2) [Kehtetu - RT IV, 04.02.2016, 9 - jõust. 07.02.2016]

3. peatükk Elukohajärgse põhikooli määramine ühest põhikoolist teise üleminekul 

§ 12.  Elukohajärgse põhikooli määramine ühest põhikoolist teise üleminekul

 (1) Kui vanem teeb taotluse vaba õppekohta omavale põhikoolile ja kool võtab lapse vastu, on lapse elukohajärgseks põhikooliks lapse vastuvõtnud põhikool.
[RT IV, 04.02.2016, 9 - jõust. 07.02.2016]

 (2) Kui vanem teeb taotluse põhikoolile, kus ei ole vaba õppekohta, ja kool jätab taotluse rahuldamata, määrab haridusosakond lapsele elukohajärgse põhikooli.
[RT IV, 04.02.2016, 9 - jõust. 07.02.2016]

 (3) Lapsele määratakse elukohajärgne põhikool käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohaselt, vajadusel algatatakse põhikoolis täiendava õppekoha loomine, et määrata lapsele elukohajärgseks põhikooliks elukohale lähemal asuv kool. Elukohajärgse põhikooli määramise otsus kehtib 30 päeva.
[RT IV, 04.02.2016, 9 - jõust. 07.02.2016]

4. peatükk Lõppsätted 

§ 13.  Enne käesoleva määruse jõustumist põhikoolis õppima asunud laste elukohajärgne põhikool

  Käesoleva määruse jõustumise ajal põhikoolis õppiva lapse elukohajärgseks põhikooliks on põhikool, kus laps õpib.

§ 14.  Kooli õigused ja kohustused määruse rakendamisel

 (1) Elukohajärgne põhikool võtab pärast 15. märtsi ühendust vanematega, kelle lapse jaoks on kool elukohajärgne põhikool, kuid kes ei ole esitanud koolile vastuvõtu taotlust. Kui selgub, et laps ei vaja õppekohta loodavas esimeses klassis, võib kool vabanenud õppekoha täita teise lapsega. Kui hiljem selgub, et laps soovib koolis õppima asuda, tagab kool lapsele õppekoha.
[RT IV, 04.02.2016, 9 - jõust. 07.02.2016]

 (2) Kui kooli soovijaid on rohkem kui õppekohti ja pärast 1. maid vabaneb koolis õppekoht, pakub kool vaba õppekoha lapsele, kelle vanem on lapse koolis õppimiseks varem (nt uue elukohajärgse põhikooli määramise taotluses) soovi avaldanud.

 (3) Vaba õppekoha olemasolul võib kool pärast 1. maid võtta vastu lapse, kelle elukoht ei ole Tartu linnas.

§ 15.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].